ETTEVAATUST, AJUVAMM!
Vaimse tervise päästmine heaolutööstuse küüsist
Originaali tiitel:
Jonathan N. Stea
Mind the Science. Saving Your Mental Health from the Wellness Industry
© Dr. Jonathan N. Stea 2024
All rights reserved
Mind the Science was originally published in English in 2024. This translation is published by arrangement with Oxford University Press. OÜ Argo TTP is solely responsible for this translation from the original work and Oxford University Press shall have no liability for any errors, omissions or inaccuracies or ambiguities in such translation or for any losses caused by reliance thereon.
Tõlkija Triin Olvet
Teadustoimetaja Juhan Kaldre
Keeletoimetaja Katrin Ringo
Kujundaja Jan Garshnek
Tõlge eesti keelde © Triin Olvet ja kirjastus Argo, 2025
Kaanefoto © Shutterstock, Freepik
Kõik õigused kaitstud
Autorikaitse all olevad illustratsioonid on pärit autorilt, kui pole märgitud teisiti.
www.argokirjastus.ee
ISBN 978-9916-704-79-0
Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas
SISUKORD
Sissejuhatus
PÕRGUTEE ON SILLUTATUD
PSEUDOTEADUSEGA
Teie vaimne tervis on ülimalt hinnaline vara. Te vajate seda, et tunda elust rõõmu. Te vajate seda, et elada eesmärgistatud elu, tulla toime ühiskonnaliikmena ja olla olemas oma lähedaste jaoks. Pole olemas piisavalt suurt hinnasilti, millele mahuks ära vaimse tervise väärtus.
Vaimne tervis on ka põgusa loomuga. See tõuseb ja mõõnab samas taktis tähtsate elusündmustega. Me tajume seda lainetamist, kui alustame ja lõpetame väärtuslikke suhteid, kui saame tunnistajaks armsate inimeste sündidele ja surmadele, kui jõuame eesmärkideni, põeme läbikukkumisi ja teeme oma hingetõmbeid, aeglaselt sisse ja aeglaselt välja, kõike seda isiklike tragöödiate, sotsiaalse ebaõigluse ja halastamatute katastroofide meelevallas.
Lisaks on vaimne tervis hoomamatu. Raske on osutada konkreetsele hetkele, mil inimene on vaimselt terve. Vaimse tervise häire pole kaugeltki samavõrra tabamatu. Kui depressioon röövib meilt valguse, tajume selle raskust rinnal ning õõnsat tunnet kõhus. Näeme, kuidas kõikehõlmava ärevuse lämmatava pöidla all elust eemale tõmbume. Kuuleme, kuidas hääl psühhoosi närvilistelt huultelt sosistab peas paranoilisi sõnu. Psüühikahäire on tõsine asi. Selle ravimine ja teie vaimne tervis on sama kallis ja keerukas kui teie ise.
Sellele vaatamata on vaimsest tervisest tehtud äri. Teile öeldakse, et teil on vaimse tervisega kehvasti ja et seda saab raha eest osta. On vaid vaja tellida kõige värskem raamat kõige uuema kolmekümnepäevase
dieedikavaga; süüa viitteist toidulisand it, millest „nemad“ ei taha teile rääkida; puhastada oma keha toksiinidest „kümne lihtsa sammu“ abil; viiepäevase heaoluretriidi käigus spirituaalselt ärgata või teha läbi revolutsiooniline uus teraapia, millest enamik arste pole kuulnudki. Vaimse tervise odavdatud, kaubastatud versioon on nagu hunt lambanahas. See on seksikas. See on ahvatlev. Ja see on pettus. See juhatab pahaaimamatuid pseudoteadusega sillutatud teele, hüljates vaimse tervise sootuks.
Inimesed konkureerivad iga päev selle nimel, et teie vaimse tervisega mängida ja sellest kasu lõigata. Paljud neist ei tee seda teadlikult. Nagu marionettidel, nii on ka neil nöörid, mida tõmbavad pseudoteaduslikud ideed, millest nad pole teadlikud ja mis eiravad nende häid kavatsusi – ideed, mis on kultuuridesse, tervishoiusüsteemidesse ja institutsioonidesse sisse kodeeritud. Paljude teiste silmis on teie vaimne tervis tulus rahaallikas.
Väärinfo (misinformation) tähistab väiteid, mis ei ole küll tahtlik pettus, kuid on sellegipoolest väärad; seevastu desinformatsioon (disinformation), mida tuntakse ka propaganda na, tähistab valetamist. Vaimse tervise kontekstis on mõlemad ohtlikud ja ma olen aastaid mõlema vastu sõna võtnud. Itaalia tarkvarainsener Alberto Brandolini võttis minu tunded kokku päris humoorikalt, kui sõnastas internetitarkusetera, mida tuntakse Brandolini reeglina: „Jampsi ümberlükkamiseks kulub alati suurusjärgu võrra rohkem energiat kui kulub jampsi tootmiseks.“
Praeguseni olen oma energiat kulutanud mitmel rindel. Kohaliku haigla kliinilise psühholoogina on mu igapäevatööks tugeva sõltuvuse ja psüühikahäiretega inimeste ravi. Kuid selle kõrval olen teadusväljaannetes, ajakirjades ja blogides ilmunud artiklites paljastanud ja ümber lükanud pseudoteaduslikke väiteid vaimse tervise kohta. Olen andnud intervjuusid uudistesaadetele ja taskuhäälingutele. Olen sel teemal sotsiaalmeedias elanud ja hinganud aastaid ning selle käigus rajanud teaduskommunikatsiooniga tegelejate seas suure ja aktiivse kogukonna. Keskkonnas X (endises Twitteris) saan ma inimestelt pidevalt põletavaid küsimusi, nagu näiteks: „Doktor Stea, kas seda teraapiat peetakse pseudoteaduseks? Kas see tüüp on soolapuhuja? Kas see veebileht on
pettus? Kas see artikkel on arukas?“ Otsustasin, et on aeg koondada kogu vajalik informatsioon, mille abil saate neile küsimustele vastuse, ühte kohta: sellesse raamatusse.
Asusin sellele teekonnale, sest olen näinud väga palju pseudoteaduse tõttu haiget saanud inimesi. Tahtsin koostada materjali, millest saab igaüks aru ja oskab seda kasutada. Raamatus „Ettevaatust, ajuvamm“ on minu eesmärk harida ja julgustada neid, kes soovivad teha oma vaimse tervise kohta informeeritud otsuseid ning tuua päevavalguse kätte kohutavad tagajärjed, mis kaasnevad sellega, kui pseudoteaduse eestkõnelejatel lubatakse sihikule võtta haavatavad inimesed. Maastikule, kus vaimse tervise mured kütavad emotsioonid lakke, tahan ma püstitada kasuliku lootusemajaka inimestele, kel on kogemusi psüühikahäirega, keda on valele teele juhtinud valelik turundus või kes tunnevad lihtsalt uudishimu vaimse tervise ja sellega seotud teaduse vastu.
Kuigi elanike tervise kaitsmine on tervishoiuvaldkondi reguleerivate asutuste ülesanne, tahaksin teile selle raamatuga pakkuda elutähtsa, kuigi ehk vastupidist kinnitava õppetunni: me ei saa vaimse tervise kaitsel loota ainult tervishoiuteenuste osutajatele ja ametiasutustele. Samuti lasub meil kohustus varustada end teadmistega, et oskaksime end kaitsta vaimse tervise valdkonnas levinud pettuste, soolapuhumise ja halbade või eksitavate terviseprotseduuride eest.
Raamatu esimene osa keskendub vajaliku taustainfo andmisele. Te saate lähemalt tuttavaks pseudoteaduse iseloomu, arengu ja ahvatlusega ning viimaks omandate teadusliku ja vaimse tervise kirjaoskuse ilma aastatepikkuste õpingute või teaduskraadita. Te hakkate mõistma, kuidas hiigelsuurt osa vaimse tervise väärinfo ja propaganda ajaloost on võimalik jälgida kuni praeguse kokkupõrkeni antipsühhiaatria liikumise ja heaolutööstusega. Raamatu teine osa õpetab teid ära tundma väärinfot ja propagandat. See heidab valgust mitmesugustele pseudoteaduslikele praktikatele, osutab psühholoogilistele põhjustele, mis muudavad meid väärinfo ees sedavõrd kaitsetuks, ja aitab treenida silma, märkamaks taktikaid ja troope, mille abil heaolu- ja alternatiivmeditsiinikogukonnad oma propagandat levitavad. Kolmas osa pakub lahendusi, näidates mitmesuguste vaimse tervise turgutamise tõendus-
põhiste meetodite taga peituvaid kontseptsioone ja teadust ning mida uue teadusliku teadmise valguses otsida, kui vajate ehtsat professionaalset abi. Lõpuks olete saanud kindlama jalgealuse, et tuvastada vaimse tervise väärinfot, hoiduda vääratest ja röövellikest meetoditest ning mõista, mida vaimne tervis päriselt tähendab.
Kui asi puutub oma vaimse tervise eest hoolitsemisse, on see raamat ennekõike üleskutse hoiduda teaduse abil ajuvammist. Mis on teadus?
Kuigi mõnes heaolukultuuri nišis on hakatud jälestama sõna „teadus“ – väitega, et see esindab meie kannatustesse ükskõikselt suhtuvate korrumpeerunud mõjutajate huvisid –, tahan ma, et võtaksime selle sõna taas kord kasutusele, sest õigupärast on „teadus“ katustermin, mis tähistab kolossaalset kogumit rangetest, kestvatest ja edumeelsetest uuringutest, mida viivad katkematult läbi kogu maailma teadlased. Minu raamat põhineb eeldusel, et teaduslik meetod on meie käsutuses olevatest vahenditest parim, millele rajada oma otsused vaimse tervise vajaduste kohta. Oskus teadust teadvustada kaitseb meid ja teaduse eiramine seab meid ohtu.
Erinevalt raketiteadusest on vaimse tervise teema igaühele tuttav, mis lubab kergesti uskuda, et suudame hinnata alusetuid väiteid ja esitada ise oma seisukohti, olemata sel teemal asjatundja. Kuid puuduvast infost veelgi hullem on väärinfo – ja ilma teaduseta hakkab see lokkama.
teaduslikult ebausutavaid uuringuid, näiteks kaugpalvetamise mõju aidsi ravis ning energeetilise tervendamise mõju eesnäärmevähi ravis. Kui ma kasutan sotsiaalmeediat pseudoteaduse ohtude õpetamiseks, märkan üht asja: paljusid inimesi ajab alternatiivmeditsiini terminoloogia õigustatult segadusse. Näiteks kui ma selgitan, et integratiivne meditsiin on lihtsalt alternatiivmeditsiini uhkeldav mask, küsivad inimesed sageli: „Aga kas integratiivne ravi pole hea?“ Mõistetavalt tekitab neis hämmingut sõna „integratiivne“, sest seda kasutatakse ka tervishoius, kirjeldamaks multidistsiplinaarsete meeskondade spetsialistide tõenduspõhist koostööd. Selline ravi ei ole integratiivne meditsiin, kuid pole sugugi juhus, et need kõlavad sarnaselt.
Alternatiivmeditsiin on silmamoondus. Selle erinevad nimevariandid – TAM, integratiivne meditsiin ja funktsionaalne meditsiin – on turundusterminid, mis on mõeldud patsientide seas segaduse tekitamiseks, pseudoteaduse propageerimiseks ja umbusalduse külvamiseks tavameditsiini vastu. Ja kui need sildid enam pseudoteadusele sobivaks kattevarjuks ei kõlba, on alternatiivmeditsiin sunnitud ennast taas kord rebrändima.
Ü ks või kaks m Ütsi?
Kujutlege seda olukorda: te olete tegevusloaga kliiniline psühholoog, kes töötab Kanada riiklikult rahastatavas haiglas. Teie kabinetti on just sisenenud oma esimesele vastuvõtule saabunud patsient. Te kuulate tähelepanelikult tema muret, elate talle kaasa, valideerite ja annate oma parima, et tekiks usalduslik ja töine kontakt. Üheskoos uurite patsiendi vaimset maailma ja hakkab kujunema pilt, millele keskenduda. Ta tuleb tagasi teisele sessioonile, et saaksite jätkata hindamist, seekord semistruktureeritud diagnostiliste vahenditega. Ta kirjeldab tugevaid ärevuse sümptomeid, mis ulatuvad nii kaugele, et ta muretseb katkematult kõige pärast alates oma lähedaste tulevikust kuni arengumaades valitseva vaesuse ja liiklusolukorrani koduteel. Ta räägib, et peab oma muretsemist liialt tugevaks ja tal on raske peatuda, kui on alustanud. Ärevuse vaigistamiseks on ta mitu korda päevas võtnud bensodiase-
piini lorasepaam, mille kirjutas välja perearst. Praegusel hetkel on tal tekkinud vastupandamatu soov selle ravimi järele ja tundub, et ta ei kontrolli enam selle kasutamist, mis teeb ärevust üksnes hullemaks. Tema haiguspildi seda tahku DSMi keeles kirjeldades mõtlete, et arvatavasti täidab ta üldistunud ärevushäire kriteeriumid ning tal on bensodiasepiin isõltuvus , mis kuulub kategooriasse „rahusti, uinuti või anksiolüütikumi kasutamise häire“.
Te otsustate, et on käes aeg rääkida ravivõimalustest. Võluväel on teie käsutuses kaks mütsi. Kui panete pähe esimese mütsi, peate jätkama vastavalt oma ametilitsentsi nõuetele ning CPA ja APA eetikakoodeksitele. See tähendab, et te olete kohustatud pakkuma tõenduspõhist vaimse tervise ravi ega tohi isegi patsiendi nõusolekul kaaluda meetodeid, millel pole tõestatud toimet ja mis võivad tekitada kahju. Kui te kannate seda mütsi, siis otsustate koostöös patsiendiga, millal on parim aeg konsulteerida psühhiaatri või arstiga, kellel on teadmised, kuidas alustada aeglast ja talutavat bensodiasepiini annuste vähendamist kuni selle kasutamine lõpetamiseni, ja hakkaksite arutama psühhoteraapia valikut ärevuse raviks, näiteks kognitiiv-käitumuslikku või psühhodünaamilist teraapiat.
Kui te aga panete selle asemel pähe teise mütsi, olete eetika ahelatest vaba. Teid ei koorma enam teaduslike tõendite paine, olete vaba pakkuma mis tahes pseudoteaduslikku ravi, mida aga soovite. Homöopaatia? Andke minna. Energiameditsiin? Miks mitte!
See olupilt on ilmselgelt jabur. Aga see illustreerib vägagi reaalset eetilist ja juriidilist dilemmat, millega alternatiivmeditsiini pakkuvad arstid iga päev silmitsi seisavad. Timothy Caulfield mõtles nende kahe lähenemise erinevuse alusel välja kujundliku kahe mütsi arutlusvea.
Mõte on selles, et vaimse tervise spetsialistid (ja tervishoiutöötajad laias plaanis) ei saa vahetada mütse tõenduspõhisest tõendamatuks vastavalt parasjagu pakutavale ravile. Teisisõnu saame kanda korraga ainult üht mütsi ja kindlasti mitte seda, mis on ehitud pseudoteaduse sulgedega. Eetiline ja juriidiline reaalsus tekitab veidra olukorra: kui vaimse tervise asjatundja otsustab pakkuda kergesti tuvastatavat pseudoteaduslikku ravi, näiteks reikit, siis peab ta patsiendile ütlema, et
meetodi toime ei ületa platseeboefekt i ja leidub ka teisi, tõenäolisemalt
tõhusamaid tõenduspõhiseid raviviise.
Ausus on oluline, et patsient saaks anda informeeritud nõusoleku. Arstid, kes ei valgusta selgesõnaliselt ravimeetodi riski ja kasu suhet, ei austa patsiendi õigusi ega isiklikku otsustusõigust. Kui uute ja paljutõotavate raviviiside hägusal, kliiniliselt hallil alal navigeerides põleb kollane hoiatustuli, siis diskrediteeritud pseudoteaduslike raviviiside puhul on ainus võimalik reaktsioon punane stopptuli. Siinkohal on oluline teaduslik kirjaoskus: valik teaduse ja pseudoteaduse vahel ei ole tegelikult valik, eriti juhul, kui te ei ütle patsiendile, kumb on kumb, ja kui arst ega patsient ei suuda neid eristada.
Ometi eiratakse neid eetilisi ja juriidilisi nõudeid vahetpidamata. Väikeses hulgas teadusartiklites on püütud hinnata, kui sageli kasutavad alternatiivmeditsiini vaimse tervise probleemidega inimesed ja need ütlevad, et see näitaja on kõrge kogu maailmas. Näiteks Ameerika uuringus leiti, et 43 protsenti ärevushäire diagnoosiga inimesi on viimase kuue kuu jooksul kasutanud alternatiivmeditsiini; Rootsi psühhiaatriaasutuste tervishoiutöötajate uuring näitas, et 62 protsenti neist pakkus mingisugust alternatiivmeditsiini vormi. Teine suur, 25 riiki hõlmanud uuring näitas, et viimase aasta jooksul psüühikahäire diagnoosi saanute seas kasutas alternatiivmeditsiini 3,6 protsenti ning sagedamini kasutasid seda suurema sissetulekuga riikide elanikud ning need, kelle psüühikahäire sümptomid olid raskemad.
Kokkuvõte: inimesed otsivad abi alternatiivmeditsiinist.
Kliiniline praktika tähendab võite ja kaotusi – raskeid ja inimnäolisi. Võitlemine iga päev õlg õla kõrval patsientidega, kes kogevad raske psüühikahäire ja sõltuvuse tekitatud segadust ja hävitustööd, on kurikuulsalt ränk töö. Mõnikord saan e-kirju endistelt patsientidelt, kes annavad mulle teada oma edusammudest – ja see tähendab mulle väga palju. Mõnikord tunnen pettumust ja abitust, kui näen vaeva, et aidata inimesi nende elu halvimatel hetkedel. Surmauudise kuulmine on saatuse kohutav sõrm, mille tekitatud valu ei ole võimalik sõnadesse panna. Seega saan ma inimeste meeleheitest aru. Ma mõistan, miks haavatavas olekus inimesed pöörduvad alternatiivmeditsiini poole.
valik tõenduspõhiseid teraapiaid
Tõendus põhine teraapia
Aktsepteerimise ja pühendumise teraapia
Käitumuslik aktiveerimine
Kognitiivne käitumisteraapia (KKT)
Kirjeldus
Lähenemine, millesse on kaasatud KKT, ärksameelsuse, mediteerimise strateegiate, käitumise muutmise strateegiate elemendid ja mis keskendub sellele, mida patsient elus väärtuslikuks peab. Hõlmab ebamugavate vaimsete kogemuste ja asjaolude märkamist, aktsepteerimist ja omaksvõtmist. Mitmesuguste vaimse tervise murede kontekstis on aktsepteerimise ja pühendumise teraapiat hinnatud sadade randomiseeritud kontrollitud uuringute käigus – selle kasutamine on kõige rohkem toetatud kroonilise valu kontrolli all hoidmise puhul, nõrgemad tõendid on selle kasutamiseks depressiivsete ja ärevushäirete korral.
KKT täiendatud, käitumisele keskenduv haru depressiooni raviks. Sisaldab kasulike meetodite otsimist vältimise ärahoidmiseks ja tugevamaks hõlmamiseks nii meeldivate kui ka pingutust nõudvate tegevustega.
Üks enamuuritud ja teaduslikult tõendatud teraapiaid maailmas paljude vaimse tervise murede puhul. Keskendub mõtete, emotsioonide ja käitumise seostele, et vaidlustada mõtteviisi ja muuta tegevust. Samuti kasutatakse katusterminina mitme täiendatud meetodi puhul, mis on loodud konkreetsete vaimse tervise probleemidega tegelemiseks.
Kognitiivse
töötlemise teraapia
Dialektiline käitumisteraapia (DKT)
KKT edasiarendus, mis on loodud posttraumaatilise stressihäire (PTSH) raviks ja keskendub mõtetele ja uskumustele. Alguses tegeleb see trauma tekkimise põhjuse uurimisega, et suurendada teadlikkust selle mõjust patsiendi elule ja suhtumisest enesesse, teistesse ja maailma. Seejärel panevad patsiendid oma mõtted ja uskumused proovile viisil, mis aitab neil traumat mõista ja sellest paraneda.
Piiripealse isiksusehäire raviks mõeldud lähenemine, mis sisaldab KKT elemente, ärksameelsuse meditatsiooni, suhtlemise, emotsioonide reguleerimise ja stressitaluvuse oskusi. DKTs sisalduv dialektika on moekas termin, mis tähendab õppimist, kuidas ühe kogemuse kohta kehtib korraga mitu tõde. DKTs jõuame ühele meelele, et meie mõlema kogemused on kehtivad, ja vabaneme „kõik või ei midagi“ mõtlemis- ja käitumismustrist.
Eksponeerimisravi
koos reaktsioonist hoidumisega (ERP)
Pereteraapia
Obsessiiv-kompulsiivse häire raviks mõeldud KKT edasiarendus, mis keskendub käitumisele. Hõlmab ohutut, vabatahtlikku ja järkjärgulist kokkupuudet sundmõtteid vallandava olukorraga, et patsient saaks harjutada kompulsiivsusest hoidumist (st reaktsioonist hoidumine).
Mitmesugused pereteraapia vormid on saanud teaduselt erineval tasemel tuge mitmesuguste vaimse tervise probleemide raviks, eriti laste ja noorukite puhul.
Interpersonaalne teraapia
Motiveeriv intervjueerimine
Tugevatel tõenditel põhinev psühhoteraapia vorm depressiooni raviks. Keskendutakse neljale põhivaldkonnale: (a) lein ja kaotus, (b) suured elumuutused, näiteks töökoha kaotus või või suhte purunemine, c) suhtekonfliktid ja d) suhete loomise või säilitamisega seotud probleemid.
Põhjalikult uuritud suhtlemisstiil sõltuvuse ja vaimse tervise probleemide lahendamiseks. See nõuab empaatilist, hinnangutevaba lähenemist vestlusele, mis austab teise inimese autonoomiat. Aitab motiveerida patsienti muutma oma käitumist, selgitades välja põhjused, miks ta soovib seda teha, ning valideerides tema iseseisvust ja isiklikku kontrolli.
Pikaajaline eksponeerimisteraapia
Psühhiaatrilised ravimid
KKT edasiarendus, mis on loodud PTSH raviks ja keskendub käitumisele. Hõlmab korduvat, vabatahtlikku ja kokkulepitud turvalist kokkupuudet traumaga seotud mõtete, emotsioonide, mälestuste ja olukordadega, et pehmendada traumaga seotud stressi, vältimise, õudusunenägude ja mälupiltide jõulist haaret.
Erinevate vaimse tervise probleemide raviks kasutatakse erinevaid ravimeid, millest igaühel on platseeboga võrreldes erinev teaduslik tõendatus. Näiteks antipsühhooti lised ravimid psühhootiliste häirete korral, meeleolu stabilisaatorid bipolaarse häire jaoks, antidepressandid (nt selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid) depressiivsete ja ärevushäirete korral, naltreksoon alkoholitarbimise häire korral, opioidasendusravi opioidide väärkasutamise korral, stimulandid ATH korral jne.
Psühhodünaamiline teraapia
Freud i psühhoanalüüsi kaasaegne, uuendatud, teaduslikult usutav versioon. Väidab, et suur osa mentaalsest elust on vastuoluline, toimub väljaspool teadvust ja selle jäljed viivad varase lapseea kogemusteni. Arst ja patsient teevad koostööd, et suurendada teadlikkust teadvustamata mõtlemis- ja käitumismustritest, eriti kui need kerkivad esile terapeutilises suhtes. Seda teraapiat toetavad (iseäranis depressiivsete häirete, ärevushäirete ja isiksusehäirete puhul) arvukad randomiseeritud kontrollitud uuringud, kvaliteetsed ülevaated ja metanalüüsid.