südamestimulaatoriga ei saa surra?
muretsemine
nabapluusi kandmine tekitab kõhurasva?
Kas ainult heledanahalised saavad nahavähi?
Kas haavale võib raviks panna teelehe?
Kas ujulast võib saada jalaseene?
seljavalul ja voodimadratsi kõvadusel on seos?
Kas raksuvad liigesed viitavad liigesehaigusele?
reuma on ainult vanainimestel?
kõndimine kulutab liigeseid?
puukborrelioos tekitab liigesvalu?
mädased mandlid tekitavad liigesvalu?
Kas lampjalad võivad esineda ka kõrge tallavõlvi korral?
Kas kukekannuse korral tuleb panna kirves jala alla?
Kas pigistavad kingad tekitavad suure varba juurde
lihaskramp näitab magneesiumipuudust?
selja saab ära tõmmata?
Kas üks õun päevas hoiab arsti eemal?
Kas kohv ja alkohol lisavad organismi vedelikku
viivad selle välja?
Kas kõrbenud toit on kõhuravim?
Kas vanemas eas saab tekkida piimatalumatus?
Kas korisev kõht näitab, et kõht on tühi?
keskiga teeb paksuks?
Kas õllekõht tekib õllejoomisest?
Kas põis saab lõhki minna?
Kas kõva pauk teeb kõrva trummikile katki?
Kas kurguvalu korral on külm jook keelatud?
Kas kuuma ilmaga juua sooja või külma jooki?
Kas ohutum on sosistada, kui hääl on ära?
Kas haigutamine on nakkav?
EESSÕNA
Kui pärast minu esimese raamatu „Meditsiinimüüdid ja nende teaduslikud selgitused ehk kas mittenakkav külmetushaigus on olemas” ilmumist küsiti, millal tuleb järgmine raamat, oskasin esialgu vaid kohmetult naeratada. Sel hetkel ei olnud mul mitte mingitki plaani ega peas keerlevat mõtet kirjutada oma raamatule teine osa. See ei tähenda, et raamatu kirjutamise protsess poleks mulle meeldinud, vastupidi. Hoolimata sellest, kui suur töö see oli ja kui palju vaba aega neelas, ei ole ma seda teekonda kordagi kahetsenud. Pealegi, nagu ütleb mu hea sõber, on minus ikkagi üsna tugevalt väljendunud maailmaparandaja geen. Loomulikult saan ma aru, et oma kirjutistega ma kogu meditsiinimaailma ära ei paranda, aga mulle meeldib mõelda, et annan omapoolse panuse selleks, et inimesed oleksid teadlikumad ja seeläbi ka tervemad. Kahjuks ei ole pseudoteadus, teadmatusest ja asjatundmatusest pakatavad valeväited ning nende levitamine meie kõrvalt mitte kuskile kadunud, vastupidi, minu subjektiivne tunne ütleb, et see on uus nakkushaigus, millega
võidelda on järjest keerulisem ja väljakutseid pakkuvam. Minult on ikka küsitud, kuidas panna sellisele valeinformatsiooni levikule piir. Alati olen vastanud, et kui ma vaid teaksin, vastaksin ära miljoni dollari küsimuse. Aga ma usun siiralt, et isegi kui ma sellele vastata ei oska, ja sisimas teades, et valeuskumusi lõplikult välja ravida ei õnnestu, ei tähenda, et nende vastu ei tuleks võidelda. Kas või inimene inimese haaval, kas või väikeste sammudega. Oleks vale istuda, käed rüpes, ja mõelda, kui palju on tänapäeval valeinformatsiooni ja teadmatust, samas ise mitte ühtegi sammu tehes. Pseudoteadust ja valesid levitavad inimesed on väga lärmakad ja sõnakad ning ma usun, et kui arstid ja teadlased on veel valjuhäälsemad, on väike samm maailma parandamise suunas tehtud. Meie levitatud teadmiste abil saavad teaduse sõna jagada edasi ka need inimesed, kes on omandanud tõenduspõhiseid teadmisi, mida toovad nendeni lihtsas keeles arstid ja teadlased ise.
Teaduse ja tõenduspõhisuse juures on väga oluline mõista ka seda, et need võivad ajas muutuda. Kui teadus õpib ja saab uut informatsiooni juurde, võivad seisukohad muutuda, sest teadus on arenguvõimeline ja ongi pidevas arengus. Ma ei välista, et ka minu raamatutes on teadmisi ja fakte, mis kunagi uute teadusuuringute järel mingil määral ümber lükatakse. Küll aga kajastavad need praegu senise aja parimaid teadmisi.
Mul on hea meel, kui oled otsustatud selle raamatu kätte võtta. Nagu ma olen ka varem rõhutanud, on meditsiinimüütide tõenduspõhine kummutamine mõeldud
inimestele, kes saavad aru, mis on teadus ja kuidas see tekib, ning soovivad sellest ise lihtsas keeles lugeda ja saadud teadmisi teistele edasi anda. Raamatu jaoks välja valitud müüdid on taas kord erinevatest nurkadest ja teemadest, et oleks huvitavam ja mitmekesisem lugeda. Siin on igapäevaelulisi müüte ning lustlikke rahvameditsiini soovitusi ja mõtteid, mis on üllatuslikul kombel kandunud ka tänapäeva inimeste arusaamadesse. Loodan, et see on hariv ja põnev lugemine ning aitad kogutud infokilde ka edasi jagada.
Kas augustis ehk mädakuul operatsioonile minnes läheb haav mädanema?
Lugusid sellest, kuidas augustis peab tingimata hoiduma operatsioonist ja operatsioone sel ajal üldse ei tehtagi, sest tegu on mädakuuga, kuuleb veel tänapäevalgi. Kas see vastab ka tõele?
Haavainfektsiooni tekkeriski võivad mõjutada mitmed faktorid, näiteks inimese kõrgem vanus, kaasuvad haigused, ülekaal, suitsetamine, operatsiooni kestus ja lokalisatsioon (mida pikem kestus ja mida bakteriterohkem koht, seda suurem risk), operatsioonile jõudmise viis (erakorraline või plaaniline), haav (kas haav oli enne operatsiooni olemas või tekitatakse nahalõige operatsioonitoas steriilsetes tingimustes) ja selle paranemise tingimused jm [1]. Seega on haavainfektsiooni tekkerisk seotud peamiselt nende riskifaktorite olemasoluga.
Ajalooliselt on augustit seostatud perioodiga, mil põllusaadused mädanevad ilma ja sellest tingitud kasvu- ja säilitustingimuste tõttu kergemini. Kindlasti ei saa haavainfektsiooni teket siduda aga ühe kindla kuuga nagu august. Tõepoolest, soojades ja niisketes ilmastikuoludes võivad bakteritele, mis haavainfektsiooni põhjustavad, tekkida soodsamad tingimused, samas on sellised tingimused laiendatavad tervele suvele, lisaks võib selline periood üle maailma eri paigus ja regioonides olla erineval ajal. Seetõttu on seda ka keeruline uurida. Teadusuuringutes on
leitud, et suvekuudel võib haavainfektsioone siiski mingil määral rohkem esineda [2, 3], mis on seotud just sellega, et soe ja niiske ilm võib tekitada rohkem higistamist, mis raskendab haava paranemist ja loob ka soodsama pinnase bakterite paljunemiseks. Lisaks on inimesed palju õues, kus hügieeni eest hoolitsemine pole alati lihtne. Augustikuus võib olla vähem plaanilisi operatsioone seetõttu, et mitmetes haigla osakondades on mõnel suvekuul planeeritud kollektiivpuhkus.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et augustikuu ise ei pane haava mädanema, küll aga võivad suvekuudel valitsev kuumus ja niiskus luua tingimused, mis aitavad bakteritel paremini paljuneda, seega mingil määral võib kliima haava paranemise keskkonna ja tingimuste muutumise kaudu paranemisprotsessi mõjutada. Küll aga on haavainfektsioonide tekkel peamisteks tegijateks hoopis teised riskifaktorid, mille kõnekaimad esindajad on toodud välja peatüki alguses.
Kas koera keel ravib haava?
Vanema generatsiooni inimeste seas levib ka tänapäeval müüt, et haava paranemisele aitab kaasa see, kui lasta koeral sellest keelega üle tõmmata, ja mida rohkem, seda uhkem.
Selline müüt on saanud ilmselt alguse peamiselt tõsiasjast, et koerad ise oma haavu ju spontaanselt lakuvad. Lisaks on süljele omistatud teatud määral antibakteriaalseid toimeid ja leitud, et süljes on teatud valgud, mis võiksid haava paranemisele kaasa aidata [4].
Tegelikult võib koera süljes leiduda palju baktereid, mis võivad inimesel tekitada lisaks haava paranemise aeglustamisele suisa eluohtlikke infektsioone ja sepsist; sellekohast kirjandust ja haigusjuhtude kirjeldusi on teaduses leida omajagu [5–8].
Haav on väliskeskkonnas pesitsevatele haigustekitajatele hea otsene sisenemistee inimese organismi ja verre, seega on haava puhtuse hoidmine üks olulisemaid faktoreid. Haavad vajavadki paranemiseks eelkõige puhtust, mida koera keel kindlasti ei paku, tegelikult suisa vastupidi. Mustuse ja bakterite haava sattumise vältimiseks ja haavale sobiliku keskkonna pakkumiseks tuleb seda puhtalt siduda. Eluohtlike tüsistuste vältimiseks ei tohi kindlasti lasta lemmikutel oma haavadest keelega üle tõmmata. Siinkohal soovitan mõelda tõsiasjale, et ka koerad ise saavad haava lakkumise vältimiseks pea ümber kaitse, et nad keelega oma haavani ei ulatuks.
Kas angiini korral tuleb panna heeringas ümber kaela?
Angiini ehk tonsilliidi ehk kurgumandlipõletiku korral on tegu haigusega, mille põhjustajaks on enamasti kas viirused või bakterid. Kõige sagedamini tekitavad tonsilliiti siiski viirused. Viraalset ehk viirushaigusest tingitud angiini võivad põhjustada väga paljud erinevad viirused.
Bakteriaalse tonsilliidi tekitajana on ilmselt tuntuim bakter streptokokk, kuid angiini võivad tekitada ka mõned teised bakterid. Kuigi vahel on raske eristada, kas kurgumandlipõletiku on põhjustanud viirus- või bakterhaigus, on see siiski oluline, sest viirushaiguse korral ei ole antibiootikumravist kasu (pigem vastupidi), samas bakteriaalse tonsilliidi korral on antibiootikum tihti vajalik (eriti kui on tuvastatud A-grupi streptokokk).
Tonsilliidi ravijuhised soovitavad sümptomaatiliseks leevenduseks valuravi ja rohkem vedeliku tarvitamist. Bakteriaalse tonsilliidi kahtluse puhul määrab arst vajadusel juba ka spetsiifilise ravi. Korduvate kurgumandlipõletike korral hindab kurguarst tonsillide eemaldamise vajadust, et vältida edaspidiseid tüsistusi. Korduvad ravimata mädased bakteriaalsed tonsilliidid võivad tekitada tüsistusena siseorganite kahjustusi.
Vanarahvatarkus soovitas angiini korral mässida kaela ümber soolaheeringa. Ühest küljest arvati soolal ja kalaõlil olevat põletikuvastane efekt, teisest küljest usuti, et ebameeldiv hais võib halva haiguse minema peletada. Tänapäeval ei
ole tõestust, et soolaheeringas võiks angiini taandumisele kuidagi kaasa aidata. Seda pole analüüsitud ka kliiniliste uuringutega, sest kurguvalu sümptomite leevendamiseks on teada palju meeldivamaid ja tavapärasemaid viise.
Mis aga võiks selgitada varasemat soolaheeringa kasutamist kaela ümber? Kuna üldiselt mässitakse heeringas enne kaela ümber panekut riide sisse, siis subjektiivselt võib selline mähis tekitada kaela ümber soojatunde ja vähendada valuaistingut samamoodi, nagu seda tihti teeb soe jook. Sool, millel on tõesti teatud tüüpi antibakteriaalsed omadused, ei jõua aga läbi naha ja muude nahaaluste struktuuride kuidagi tonsillideni, et sinna mingitki efekti saaks anda. Aga ärgem unustagem ka platseeboefekti!
Kel tõesti on soov seda vanarahvatarkust kasutada, peab olema ettevaatlik – nimelt võivad kala tähelepanuta jäänud luud ja soomused vigastada kaelal olevat nahka, mis on omakorda hea sissepääsuvärat bakteritele, mis võivad kala peal olla ja mille tõttu võib saada kas nahaärrituse või suisa nahainfektsiooni. Aga olgu veel kord öeldud, et mingit tõendust sellisele raviviisile ei ole. Kurguvalu sümptomite leevendamiseks ja soojatunde tagamiseks on parim juua midagi sooja, teha valuravi ja vajadusel pidada nõu ka arstiga, kes otsustab antibiootikumide vajaduse üle.