Tervis+ (3/2025)

SPORDI ÕUES!

MIKS TEKIB ALLERGIA JA KUIDAS SEDA RAVIDA?

LISAKS RÄÄGIME: AUTOIMMUUNHAIGUSTEST

TSÖLIAAKIAST

TERVISEST ERI

ELUETAPPIDES

UNEPROBLEEMIDEST SÜGISESEST

NAHAHOOLDUSEST

ASTELPAJU

KASULIKKUSEST

Elen Vettus:

sisukord

Kaanelugu

6 Onkoloog Elen Vettus: kui haigust on võimalik ennetada, tuleb seda teha

Sügisene turgutus

18 Ära lase sügisel oma immuunsüsteemi heidutada

Tervisesport

23 Tugevda organismi tervisespordi abil

29 Sügisel ei pea sportimiseks tuppa kolima

Ülekaal

33 Rasvumine ja immuunsus on seotud

Autoimmuunhaigused

36 Autoimmuunhaiguste põhjus: liiga puhas lapsepõlv?

Raamatukatkend

41 Minu gluteenivaba elu: teekond tsöliaakia diagnoosini

Immuunsus ja elukaar

46 Kuidas muutub immuunsus elukaare jooksul?

Nahahooldus

51 Kaitse nahka külma eest

Allergia

57 Miks tekib allergia ja kuidas seda ravida?

Aururavi

61 Aur kui hingamisteedehaiguste vana abimees

Nahaprobleemid

65 Kui ilm ja immuunsus koostööd ei tee

Teadusuuringud

69 Uued avastused teadusrindelt

Seedesüsteem

73 Kuidas toiduga immuunsust toetada?

Hea uni

79 Uni on meie parim liitlane

Sügisene vitamiinipomm

82 Astelpaju kasulikkusest

IMMUUNSUS

Kaanel: Elen Vettus Foto: Kristiin Kõosalu

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA, irmeli.karja@delfi.ee

Peatoimetaja: KAIRI PRINTS kairi.prints@delfi.ee

Kujundaja: MARJU VILIBERG marju.viliberg@delfi.ee

Keeletoimetaja: JOLANA ARU jolana.aru@delfi.ee

REKLAAM

KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee 5647 2473

HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee 504 7929

KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee 5816 9050

KRISTEL VILMS kristel.vilms@delfi.ee 5556 2233

RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee 5191 1516

ANDRA KIVISSAAR andra.kivissaar@delfi.ee 552 1528

VÄLJAANDJA

DELFI MEEDIA AS

TRÜKK PRINTALL

Toimetuse aadress: Narva mnt 13, 10151 Tallinn, tel 669 8030 (E–R 9–17), Ajakiri Tervis Pluss on autorikaitse objekt.

Elujõu vundament

Sügis on aeg, mil loodus tõmbub tasapisi puhkeasendisse, kuid meie igapäevaelu tempo ei lase sama teha. Töö, pere ja kohustused nõuavad oma, samal ajal kui lühemad päevad, jahedamad ilmad ja viirushaiguste levik panevad immuunsüsteemi suurema surve alla. Just nüüd, kui valget aega on aina vähem ja energiat kipub nappima, on meie keha kaitsevõime see, mis määrab, kas suudame terveks jääda ja ennast hästi tunda.

Immuunsus pole pelgalt bioloogiline kaitsekilp, vaid süsteem, mille toimimine sõltub meie harjumustest, valikutest ja üldisest elustiilist. Mõnikord vajab see süsteem lisatuge, et taluda stressi ja viiruste rünnakuid. Küsimus pole ainult selles, kuidas haigusi vältida, vaid ka selles, kuidas end sügisel ja talvel vitaalse ning vastupidavana hoida.

Selles ajakirjas keskendumegi immuunsuse eri tahkudele. Räägime autoimmuunhaigustest, mis tuletavad meelde, kui keerukas ja tundlik võib meie kaitsesüsteem olla. Samal ajal uurime ka praktilisi ja kättesaadavaid viise, kuidas oma immuunsust turgutada – alates toitumisest, mis annab kehale vajalikke vitamiine ja mineraale, kuni igapäevaste harjumusteni, mis toetavad organismi loomulikku vastupanuvõimet. Olgu selleks piisav uni, liikumine värskes õhus või oskus stressiga toime tulla –need näiliselt lihtsad sammud loovad tugeva aluse, millele meie tervis toetub.

Meie eesmärk on pakkuda teadmisi ja inspiratsiooni mitte ainult haiguste ennetamiseks, vaid ka elujõu kasvatamiseks. Immuunsus ei ole miski, mille saame laitmatult toimima ühe päeva või ühe vitamiinikuuriga – see on pikaajaline investeering iseendasse. Sügis pakub selleks erilise võimaluse: seada oma prioriteedid ümber ja pöörata tähelepanu sellele, mis meid päriselt toetab.

Loodame, et leiad siit ajakirjast mõtteid ja teadmisi, mis aitavad sul hoida nii oma keha kui ka vaimu. Et immuunsus ei oleks pelgalt kaitse haiguste eest, vaid vundament, millele toetub su elujõud.

Kairi Prints, toimetaja

„Umbes 50% vähijuhtudest oleks elustiilimuutusega ennetatavad,“ rõhutab Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuse juht onkoloog dr Elen Vettus. Kohtume temaga tarkusepäeva õhtul. Ühist aega kiiresse graafikusse pole lihtne leida.

ONKOLOOG ELEN VETTUS: KUI HAIGUST ON VÕIMALIK

ENNETADA, TULEB SEDA TEHA

Tekst: Triin Tisler | Fotod: Kristiin Kõosalu „

Paljudele tundub, et arstitöö ongi vaid see 20 minutit vastuvõtul,“ naerab ta. „Tegelikult kestab üks visiit päevi,“ sõnab dr Vettus, viidates patsientidele sageli nähtamatuks jäävale tööle. Kui mitte füüsiliselt, siis mõtetes elab onkoloog patsientidele kaasa ka siis, kui valge kittel on seljast võetud.

Meditsiin tuli tema ellu loomulikku rada pidi. „Mu ema on arst, vanaema oli medõde ja tädi ämmaemand. Meditsiin on minuga alati kaasas käinud,“ räägib dr Vettus. „Ma ei ole kunagi kahetsenud, et arstiteaduskonda astusin ja onkoloogiale spetsialiseerusin. See on täpselt minu ala!“

Murrang ravi arengus

Kui ta kaheksa aastat tagasi residentuuri lõpetas, oli vähiravi sootuks midagi muud kui tänapäeval. „Onkoloogia on kõige kiiremini arenev meditsiinisuund –selle ajaga on toimunud tohutu areng,“ rõõmustab dr Vettus, kes on spetsialiseerunud rinnavähile, melanoomile ja günekoloogilistele kasvajatele.

Näiteks ei ole praegu enam neljanda staadiumi vähk surmaotsus. „Tänapäeval käivad paljud neljanda staadiumi vähiga patsiendid tööl, elavad peaaegu tavapärast elu ja saavad lihtsalt vahepeal ravi,“ kirjeldab onkoloog. „Me suudame elu pikendada – mitte küll alati, kuid väga paljudel juhtudel.“

Teaduse ülikiire areng aga eeldab arstilt pidevat valmisolekut uue teabe omandamiseks. „Kogu aeg tuleb lugeda, et kursis olla. Patsiendid on juba väga targad ja teavad, millist ravi nad võiksid saada.“

Patsiendid on juba väga targad ja teavad, millist ravi nad võiksid saada.

Loomulikult ei lõpe kõik alati positiivselt. „On ka patsiente, kelle puhul on algusest peale selge, et tervenemisvõimalust ei ole. Selliseid juhte tuleb ette – nagu kõikjal maailmas.“ Aga ravivõimalused on muutunud – ja meie meditsiinisüsteem ning arstide teadmised on maailmatasemel. „See on suur asi.“

Oluline omavastutus

„Umbes 50% vähijuhtudest oleks elustiilimuutusega ennetatavad,“ rõhutab dr Vettus ja loetleb riskitegureid, mis on hästi teada: ülekaal, vähene liikumine, tubakas (ka passiivne suitsetamine), alkoholi tarvitamine, ultratöödeldud toiduained, magustatud joogid, ioniseeriv kiirgus, sh UV-kiirgus, HPV ja hepatiidiviirused ehk

vaktsineerimata jätmine. „Siin on oluline, et inimene võtaks ise vastutuse ja teaks, millised need riskid on,“ ütleb ta.

Ühe valusa näitena toob arst välja solaariumid, mida on teaduslikult seostatud nahavähi ja melanoomi tekkega. Just sel põhjusel võttis ta koos Niine Nahakliinikuga juba 2012. aastal südameasjaks teha ettepanek sotsiaalministeeriumile, et keelustada Eestis solaariumid alaealistele.

Paradoksaalsel kombel jõustus vastav seadus alles sel aastal 1. septembril – tervelt 13 aastat hiljem. Võrdlusena toob ta välja Texase osariigi, kus sama seadus võeti vastu kuue kuuga. „Selleks kulus ikka kaua,“ tunnistab ta magusvalusat võitu.

Onkoloogina ei soovita ta kellelgi päevitada, ent mõõdukalt ja kaitstult päikese käes viibimine on igati tervitatav. Heaks eeskujuks toob ta Austraalia, kus teadlikkus päikesekaitse olulisusest on viidud isegi riiklikule tasemele. „Seal on tavapärane, et igaüks kasutab kolme lihtsat kaitsevahendit: mütsi, päikeseprille ja -kreemi,“ ütleb dr Vettus.

Selle taustal mõjub kontrastselt Eestis toimuv. „Mänguväljakud on kõik lageda taeva all – isegi pingid, kus vanemad istuvad, on varjualusteta,“ märgib ta viieaastase poja emana ja rõhutab, et lapsepõlves saadud päikesepõletused kahjustavad nahka kogu eluks.

Onkoloogi sõnul on meie ühiskonnas levinud hoiak, et inimene võib elada ükskõik kuidas, ja kui midagi juhtub, siis meditsiin päästab. „Aga see ei saa nii olla. Meditsiinisüsteem võib anda endast maksimumi, aga inimene peab ka ise pingutama. Kui haigust on võimalik ennetada, tuleks seda ka teha – elada tervislikumalt.“

Väga suur roll ongi ennetusel.

„Sõeluuringutel osalemine on küll paranenud, aga meil on veel pikk

tee minna, et jõuda sinna, kus on teised Põhjamaad,“ ütleb arst ja tuletab meelde, et varakult avastatud vähk on tõepoolest ravitav.

Uus reaalsus

„Ma ei ütle kunagi patsiendile „kus te nii kaua olite?“, sest me ei tea põhjuseid, miks tal võis nii kaua minna,“ sõnab dr Vettus, andes mõista, et igal inimesel on oma lugu.

Arstina jäävad tema hingele vaid need, kelle elu oleks saanud päästa, kui ravi oleks alustatud õigel ajal. „Kui varakult avastatud vähiga patsient loobub tõenduspõhisest meditsiinist ja pöördub alternatiivsete raviviiside poole, võib ta meie juurde tagasi jõuda alles paar aastat hiljem. Jah, me saame talle ravi pakkuda, aga me ei saa teda enam terveks teha,“ ütleb onkoloog vaikselt ja lisab:

„Ma väga toetan Lääne meditsiini sidumist tõenduspõhise toetava raviga, selle erinevas tähenduses, nii kaua, kui oma meditsiinimeeskonnaga ollakse aus ja otsused tehakse koos.“

„Üritan patsientidele alati öelda, et see, mis on tehtud, on tehtud. Nii raske, kui see ka pole, tuleb siit edasi minna. Mõtlemine sellele, mida oleks võinud teisiti teha, ei aita enam,“ lisab ta. „Nüüd on uus reaalsus.“

Paraku näeb dr Vettus oma töös järjest rohkem haigestunuid just nooremate inimeste seas. Näiteks rinnavähki diagnoositakse naistel, kes ei kuulu kaugeltki veel sõeluuringute sihtrühma. „See on vanusegrupp, kelle elus on esiplaanil pere, töö ja lapsed – enda tervis jääb tagaplaanile,“ tõdeb ta. „Isegi kui midagi tuntakse, ei kiputa veel muret kurtma ega arsti poole pöörduma.“

Just seda sihtrühma on raske ennetustööga kõnetada. „See ei ole ainult Eesti mure. Sama on mujal maailmas. Me ei jõua nendeni õigel ajal.“

Rõõm ja kurbus käsikäes

Dr Vettus elab oma patsientidele väga kaasa. „Ma ei ütle, et see on tervislik – kindlasti mitte,“ tunnistab ta. Soovitused stiilis „ära võta südamesse“ või „ära võta tööd koju kaasa“ kõlavad lihtsana, kuid on raskesti teostatavad.

„Tänagi on ühe mu armsa patsiendi esimene surma-aastapäev,“ ütleb ta vaikselt. See oli mees, kes sai tänu ravile väärtusliku lisa-aasta, et olla veel oma lastega. „Mul ei ole seda tunnet, et oleksin midagi tegemata jätnud. Ma tean, et tegin kõik, mis meditsiinis võimalik.

Lihtsalt see inimlik kurbus jääb.“ Mõnikord on töö emotsionaalselt eriti raske – näiteks siis, kui tuleb patsiendile öelda, et ravi enam jätkata ei saa. „Vastuvõtt kestab kakskümmend minutit, patsient lahkub... ja ka minul on mõnikord pärast pisarad silmas. Aga siis tuleb juba järgmine – ja ma pean teda rõõmsalt tervitama,“ sõnab ta.

Ent tasakaaluks on ka väga palju neid hetki, mis toovad siirast rõõmu. „Väga paljud mu patsiendid saavad terveks,“ kinnitab onkoloog naeratades.

Just sellised kogemused on pannud naist mõtlema, kui oluline on märgata inimesi enda ümber, neid tunnustada ja veelgi rohkem

Vähist vägevam

Kui vanasti võis vähki pidada surmahaiguseks, siis tänapäevased ravimid kingivad inimestele mitte ainult aastaid, vaid elusid – üle 50% vähijuhtumitest on täielikult võidetavad.

Sageli on need ravimid aga üle jõu käivalt kallid isegi riigile, haigetest endist ja nende peredest rääkimata. Siis ulatab abikäe Vähiravifond Kingitud Elu, aga ainult tänu suure südamega püsiannetajatele.

Sõlmi püsiannetus aadressil kingitudelu.ee, isegi kui see on vaid üks-kaks eurot kuus. Kingi elu.

naeratada. „Ma usun, et kui me ise oleme rõõmsamad ja teeme elus tervislikumaid valikuid, siis on ka tervis parem. Mõtleme rohkem ka sellele, milline väike tervislik harjumus võiks meie igapäevaellu sobituda – ja kui saame, siis ütleme üksteisele häid sõnu.“

Mõnikord võib ka üks lihtne lause päeva muuta.

Tasakaal ja häirekellad

Seda on onkoloog ka ise kogenud. „Näiteks potsatas kord ühel raskel hetkel mu postkasti kiri, kus oli vaid üksainus lause. Mu patsient kirjutas, kui hea meel tal on, et just mina olen ta arst. Sellisel het-

kel mõtlen taas: appi, kui väga ma armastan oma tööd,“ sõnab dr Vettus.

Ta on enda sõnul suur kallistaja. See komme tuli temaga kaasa Ameerikast, kus ta on korduvalt end täiendamas käinud. „Mitte keegi pole mulle kunagi öelnud ei, kui olen küsinud, kas võin teda kallistada. Ja siis sa tunnedki,

Kuidas toetada inimest, kes on

silmitsi vähidiagnoosiga?

Raske diagnoos puudutab sageli kogu lähedaste ringi, ent paljud ei tea, kuidas käituda.

„Patsiendid ütlevad tihti, et sõbrad ei oska enam nende läheduses olla,“ märgib dr Vettus.

Tema soovitus on lihtne: ole sina ise. „See inimene on ikka seesama – normaalne, väärtuslik inimene. Küsi, millest ta tahab rääkida – tervisest, ravist või hoopis millestki muust.“

Vähiga elavad inimesed soovivad võimalikult palju oma igapäevaelu säilitada. Selleks vajavad nad enda ümber inimesi, kes on lihtsalt olemas – kuulavad, toetavad ega pelga lähedust.

kuidas see ongi olnud puudu – see hetkeline kontakt, mis aitab pingel kehast kaduda.“

Tööpinge ja emotsioonide tasakaalustamiseks on ta viimasel ajal õppinud rohkem kuulama ka iseennast ning seadnud teadlikult esikohale une, treeningu ja pere. „Kui laps ütleb, et sa oled liiga palju tööl, siis see paneb häirekellad tööle,“ ütleb arst.

Nädala pärast ootab teda ees viiepäevane sooloreis maalilisse Itaaliasse, et võtta aega ainult endale ja kokkamisele. „Esimest korda üle kuue aasta lähen reisile täiesti üksi, ja see pole seotud mu tööga. Ma väga ootan seda,“ on dr Vettus põhjusega elevil, sest pole saladus, et alles siis, kui hoolitsed ka iseenda eest, saad sa päriselt olla olemas ka teiste jaoks.

Arstilt Naisele

Lisaks igapäevatööle peab dr Vettus koos oma sõbranna ja günekoloog Ivika Jaksoniga ka sotsiaalmeedias naiste tervisele ja heaolule mõeldud tõenduspõhist infokanalit Arstilt Naisele.

Kui kehakaal langeb tahtmatult isegi vaid 5%, võib see olla märk, et keha ei saa piisavalt toitaineid. See võib mõjutada haiguse ravi ja aeglustada paranemist. Eakate puhul võib see mõjutada ka igapäevast hakkamasaamist ja iseseisvust. Nende muutuste märkamisel pöörduge kindlasti oma arsti või õe poole, kes aitavad leida alatoitumuse tekkepõhjuse ja pakkuda vajalikku tuge.

STP-d ehk ravijoogid on energia- ja toitaineterikkad ning sisaldavad kõiki vajalikke toitaineid. Joogid on mõeldud patsientidele, kellel on haigusega seoses muutunud toitainete vajadused, mida tavaline toit ei kata. Kasutatakse medistiinitöötaja soovitusel ja jälgimisel. Enne kasutamist pidage nõu oma arsti-/õega. Millal kasutatakse ravitoitmist?

Eakad - toitainerikas toit piisavas koguses, eriti haiguse korral, sest organism ei suuda kasutada toidust saadavaid toitaineid sama tõhusalt kui nooremas eas.

Haigusest paranemise period - piisav toitainete saamine ja hea toiteväärtusega toit on oluline ägedast haigusest paranemisel. Keha vajab taastumiseks energiat, valke ja teisi toitaineid. Vastasel juhul hakkab organism oma energiavarusid ja lihasmassi kasutama selleks, et haigusest jagu saada. Ravitoit vähi korral – hea toitumine on vähi korral väga oluline. Õige toitumine enne ravi, ravi ajal ja pärast seda võib aidata parandada enesetunnet.

Toetus enne ja pärast operatsiooni - Õige toitumine aitab organismil haigustest ja operatsioonist kiiremini taastuda. Vajadusel kasutada ravijooke juba enne operatsiooni.

Millist toodet valida? Valik on suur ja igaühe jaoks leidub sobiv. Kõik ravijoogid on energiarikkad, pakendatud 200 ml või 125 ml pudelisse. 125 ml jook on väga energiatihe ja sobib eriti hästi kui suuremat kogust on keeruline juua.

Kuidas kasutada suukaudseid toitmisravi preparaate? Nutridrink on kasutusvalmis, parim jahutatult, jooki võib külmutada ja teha sellest jääkuubikuid. Säilitada toatemperatuuril. Avatuna säilib külmkapis 24 tundi.

Tõlgitud materjalist „Täydennysravintovalmisteet aikuisille“.

APTEEGIST SÜGISESED LAHENDUSED

Sügisega kaasnevad uued rutiinid ja paraku ka viiruste levik. Koolidesse ja kontoritesse naastes on oluline oma tervist teadlikult hoida.

Võtmesõnaks on ennetus. Kaitsemaskid ja -kindad ning desinfitseerimisvahendid aitavad ennetada ja vähendada haiguste levikut. Apteegist leiab selleks nii geele, pihustatavaid lahuseid kui ka niiskeid salvrätte. Kodutestid SARS-CoV-2, gripi ja puukborrelioosi tuvastamiseks annavad kahtluse korral kiire vastuse. Samuti on paljudes apteekides võimalik end hooajaliste haigustekitajate vastu vaktsineerida. Levinumad sügismured on nohu, köha ja kurguvalu. Limaskestade niisutamine ning vajadusel vitamiinide ja mineraalide lisamine toetab immuunsüsteemi. Lasteaias ja koolis sageneb täitõbi, mille vastu aitavad putukamürgivabad, kuid tõhusad vahendid. Istuva töö osa suurenedes annavad endast märku hemorroidid, mille leevendamiseks on apteegis lahendused olemas.

Tihe töö- ja kooliperiood paneb proovile meie uneharjumused. Hea uni on vajalik keha taastumiseks ning paremaks toimetulekuks stressi ja pingetega. Unekvaliteet mõjutab meie vaimset ja füüsilist võimekust ning kaitse- ja vastupanufunktsioone. Koduapteegis olgu just pere sagedasematele probleemidele vajalikud ravimid ja vahendid. Oluline on selle sisu järjepidev ülevaatamine. Tervisemuredega tuleb julgelt pöörduda apteeki. Apteeker on inimesele kergesti kättesaadav ning apteegist leiab lahendusi nii kergematele kui ka keerulisematele terviseprobleemidele. Tervishoiutöötajana ollakse abiks iseravimise tõhustamisel ja tervislike eluviiside edendamisel. Farmatseut on spetsialist, kes tunneb ravimeid ja apteegitööd ning tegeleb apteegis ravimite valmistamise ja väljastamise ning kliendinõustamisega.

Farmatseudiks õpitakse Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis kolm aastat. Teadmised taimedest, keemilistest ainetest ja nende toimetest inimorganismile, botaanikast, inimkeha ehitusest, keemilistest ainetest ja muust on aluseks ravimite tundmisele ning nende kasutamisele. Selle aasta apteekrite päeva motoks on „Mõtle tervisele, mõtle apteekrile“. Iga tervisega seotud küsimuse puhul võiks esiteks küsida nõu farmatseudilt või proviisorilt, kes on oma ala spetsialistid ning saavad tihtipeale olla tõhusaks abiks enne perearsti või -õe poole pöördumist. Igale inimesele leiab apteeker sobivaima lahenduse just tema terviseseisundit arvesse võttes.

www.ttk.ee

TERE TULEMAST TERESA

ABIVAHENDIKESKUSTESSE

Teresa Abivahendikeskustes pakume professionaalse nõustaja soovitusel laia valikut tervise- ja abivahendeid nii rendiks ja müügiks!

Liikumiseks ja igapäevaeluks:

• ratastoolid (sh elektrilised)

• rulaatorid, käimisraamid, kargud, kepid

• invaskuutrid, siirdumis- ja fikseerimisvahendid

• geriaatrilised toolid, lingtõstukid ja kõnnisimulaatorid

Kodus ja avalikes ruumides:

• kaldteed, invatõstukid, trepironijad, liftid Hooldus- ja hügieenivahendid:

• kreemid, vahud, mähkmed, sidemed, uriinipidamatuse tooted jpm WC & vannituba:

• poti- ja dušitoolid, potikõrgendused, tugikäepidemed, vannitõstukid

Magamistuba:

• hooldusvoodid, voodilauad, lamatisvastased madratsid ja asendipadjad

Riiklikud soodustused

Teresa on Tervisekassa ja Sotsiaalkindlustusameti lepingupartner, pakkudes abivahendeid soodustingimustel.

TERESA KODUKULLER – Sinu mugav koduteenindus!

Teresa Abivahendikeskus pakub Kodukulleri teenust, mis toob kõik vajalikud abivahendid TASUTA otse Sinu koduuksele - üle Eesti, sh. saartel.

Miks valida Teresa Kodukuller?

• Tasuta kohaletoimetamine E–R 9–17

• Asjatundlik nõustamine ja mugav tellimine

• Turvaline maksmine (ülekanne või kaardimakse kullerile)

• Kehtivad riiklikud soodustused

Kuidas tellida?

• Helista tel 5343 9837 / 5358 4711

• Kirjuta: kodukuller@teresa.ee

• Oota kulleri kõnet saabumisaja täpsustamiseks

Naudi mugavat ja muretut ostlemist kodust lahkumata!

TALLINN Mustamägi, Lasnamägi, Tõnismägi | TARTU Annelinn, Ropka VILJANDI | PÄRNU | RAKVERE | VÕRU | KOHTLA-JÄRVE

www.teresa.ee | abivahendikeskus | teresaabivahendikeskus

Immuunsüsteemi eest hoolitsemise tähtsust ei tasu alahinnata, sest tegemist on eluliselt olulise kaitsemehhanismiga – see aitab meil võidelda nakkuste ja haigustega. Mõnikord võivad aga stressirohke eluperiood, vitamiinipuudus või pikaaegne väsimus mõjutada selle süsteemi toimimist. Millised on märgid sellest, et immuunsüsteem ei toimi nii, nagu peab, ja kuidas oma tervist loomulikul teel turgutada?

lase sügisel

Märgid, et immuunsus on langenud

Sellest, et immuunsüsteem on nõrgenenud, annavad märku erinevad asjaolud. Analüüsi oma tervist – kui oled viimasel ajal kogenud järgnevaid sümptomeid, võib sinu immuunsüsteem vajada hoolt ja turgutust.

Stressitase on kõrge

Ei ole harv juhus, et pärast vastutusrikast tööprojekti või emotsionaalselt keerulist eluperioodi kiputakse ootamatult haigeks jääma. Põhjus võib peituda selles, et pikaajaline stress nõrgestab immuunsüsteemi reaktsioone. See tuleneb asjaolust, et stress vähendab organismis valgete vereliblede hulka, mis aitavad infektsioonidega võidelda. Mida madalam on aga valgete vereliblede ehk lümfotsüütide tase, seda vastuvõtlikum ollakse kõiksugu viirustele, näiteks külmetushaigustele.

Pidev külmetus

On täiesti normaalne, et täiskasvanud inimesed veedavad kaks-kolm korda aastas külmetuse pärast mõne päeva või nädala aevastades ja köhides. Enamik inimesi taastub sellistest viirustest umbes nädalaga, sest see on aeg, mida immuunsüsteem vajab, et antikehi valmistada ja võitlus tüütutega pisikutega võita. Kui sa aga ühe külmetuse lõppedes kohe teise otsa komistad või põed juba pikemat aega nohu, on see selge märk sellest, et immuunsüsteem ei suuda sammu pidada.

Palju kõhuprobleeme

Kes vaevleb sageli kõhulahtisuse, -gaaside või -kinnisuse küüsis, peab paraku leppima asjaoluga, et ka see võib olla märk kahjustatud immuunsüsteemist.

Uuringud näitavad, et peaaegu 70% immuunsüsteemist asub seedetraktis. Seal elavad kasulikud bakterid ja mikroorganismid kaitsevad soolestikku infektsioonide eest ning toetavad immuunsüsteemi. Nende kasulike soolebakterite vähene hulk võib aga tähendada, et oled viiruste, krooniliste põletike ja isegi autoimmuunhäirete suhtes vastuvõtlikum.

ECHINAMAX punase päevakübara tilgad ANTISEPTILISE, VIIRUSEVASTASE

Sügisel on soovitav teha 4 nädalane kuur ECHINAMAX tilkadega, ennetamaks külmetushaigusi ja viiruslikke infektsioone talve jooksul.

Külmetuse korral tilguta 20 tilka ECHINAMAXi sooja vee või mahla sisse ja joo koheselt.

Pidev väsimus

Me kõik teame, et pidev stress ja kiire elutempo võivad põhjustada väsimust ning kurnatust. Kui sa aga magad piisavalt ja puhkad sageli, kuid kannatad siiski kurnatuse all, tasub suunata pilk oma immuunsüsteemi poole – kui immuunsüsteem on hädas, kannatab ka energiatase.

Kuidas oma immuunsüsteemi turgutada?

Kuigi Eesti kliimas elades on mõistlik sügistalvisel perioodil koduseid vitamiinivarusid täiendada, on olemas ka mitmeid looduslikke meetodeid, kuidas oma tervise eest hoolt kanda.

Punase päevakübara tinktuuri peamine väärtus seisneb tema võimes toetada immuunsüsteemi lühiajalise koormuse korral, eriti viirusnakkuste algfaasis. Taime toimeained ergutavad organismi kaitserakke, mis aitavad viirustele ja bakteritele kiiremini vastu astuda. Lisaks tasakaalustab päevakübar põletikureaktsioone ja pakub antioksüdantset kaitset, aidates seeläbi vähendada liigset koormust kehale.

Välispidiselt kasutatakse seda väikeste pindmiste haavade, näole tekkinud põletikuliste vistrike, löövete ja ohatiste tupsutamiseks. Taimetinktuur aitab ka igemepõletiku korral ja huuleherpese esimeses faasis ka herpese kiireks raviks. Pidev igapäevane tarvitamine pole siiski soovitatav, sest parim toime ilmneb lühikeste kuuridena.

Küüslauk on klassikaline abivahend organismi tugevdamiseks. Küüslaugu regulaarne tarbimine võib vähendada külmetushaigustesse haigestumise riski ja lühendada haiguse kulgu, kuna see ergutab valgete vereliblede aktiivsust ja soodustab põletikuvastaseid protsesse. Lisaks sisaldab küüslauk rikkalikult anti-

oksüdante, mis kaitsevad rakke oksüdatiivse stressi eest ja aitavad kehal kiiremini taastuda. Ingver on tuntud oma põletikuvastaste ja antioksüdantsete omaduste poolest, mis aitavad immuunsüsteemil paremini toime tulla nii viiruste kui ka bakteritega. Tema bioaktiivsed ühendid stimuleerivad vereringet, toetavad hingamisteede tervist ja soodustavad higistamist, mis aitab kehal haigusetekitajaid kiiremini väljutada. Ingveri regulaarne tarvitamine võib vähendada põletikulisi protsesse organismis ja pakkuda kaitset rakkude kahjustuse eest. Nii võib ta tugevdada organismi loomulikku vastupanuvõimet ja aidata ennetada hooajalisi külmetushaigusi.

C-vitamiin on võimas abimees, mis aitab ära hoida viirushaiguseid ja külmetust, on vajalik sidekoe arenguks ning haavade paranemiseks. Haiguse ajal C-vitamiini

vajadus suureneb ja on oluline, et see oleks kaetud. Regulaarne C-vitamiini tarbimine toidust (nt tsitruselised, paprika, marjad) aitab luua tugeva kaitse hooajaliste viiruste vastu: suurim lubatud päevane annus on 1000 mg, kuid mitte üle kümne päeva järjest. Probiootikumid aitavad tasakaalus hoida soolestiku mikrofloorat: terve mikrobioom tugevdab organismi kaitsevõimet ja vähendab vastuvõtlikkust nakkustele. Regulaarne probiootiliste toitude (nt hapukapsas, keefir, kimtši) või toidulisandite tarvitamine võib toetada nii üldist immuunsust kui ka seedesüsteemi tervist. Laktobatsillid koostöös bifidobakteritega toetavad ka immuunsüsteemi tööd ning on abiks reisidel, füüsilise ja vaimse pinge perioodil, antibiootikumikuuri ajal ja pärast seda. Toidulisandina tarbides võib manustada kaks kapslit päevas, pärast sööki. Antibiootikumide võtmisega tuleb pidada kaks tundi vahet.

Ka D-vitamiin mängib immuunsüsteemi toimimises võtmerolli, sest aitab aktiveerida kaitserakke ja reguleerida immuunvastust. Selle vitamiini puudus on sageli seotud suurema vastuvõtlikkusega viirus- ja bakterhaigustele. Piisav päikesevalgus, toidust saadud D-vitamiin või vajadusel toidulisand aitab hoida organismi kaitsevõime tugevana aasta ringi.

Roheline tee sisaldab katehhiine, eriti epigallokatehhiin-3-gallaati (EGCG), mis on tugev antioksüdant ja viirusevastane ühend. Regulaarne rohelise tee joomine võib toetada immuunsüsteemi, vähendada põletikku ja aidata kaitsta organismi hooajaliste nakkuste eest. Lisaks soodustab ta vedeliku tarbimist, mis on haiguste ennetamisel ja ravis oluline.

Greibiseemnete ekstrakt sisaldab aineid, mida tuntakse bioflavonoidide nime all. Isegi väikeses koguses on need võime-

lised hävitama baktereid, seeni ja viiruseid. Lisaks sellele on bioflavonoidid tugevad antioksüdandid, mis soodustavad ka C-vitamiini omandamist, tugevdavad veresoonkonda, takistavad trombide teket ega ole organismile toksilised. Tarbida tuleks 15 tilka kolm korda päevas koos vähese vee või mahlaga.

Mesi ja taruvaik on populaarsed looduslikud antibiootikumid, mis aitavad eemale peletada viiruseid ja baktereid. Taruvaik on kasutusel hingamisteede, nina-, kurgu-, kõrvavaevuste ning tundlike hammaste ja igemete korral. Tegemist on mesilaste vaigutaolise eritisega, mis kaitseb mesilasperet tarus viiruste, seente ja bakterite eest. Rahvameditsiinis on taruvaiku kasutatud kui seedetegevuse korrastajat ja immuunsüsteemi tugevdajat, sest see takistab mitmete haigusetekitajate arenemist.

Kuidas immuunsüsteemi toimimisele veel kaasa aidata?

Tugeva ja toimiva immuunsuse aluseks on tervislik ning tasakaalustatud eluviis. Kehtivad üldtuntud teadmised: hoiduda tuleks suitsetamisest ja liigsest alkoholi tarbimisest ning süüa täisväärtuslikku ja mitmekesist toitu, et omandada kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalid.

MADALAM KOLESTEROOL

Kaasa aitab füüsiline aktiivsus, kuid väga oluline on liikumise kõrval tähelepanu pöörata ka puhkusele ja piisavale unele.

Täiskasvanu unevajadus on keskmiselt 7–9 tundi, 65. eluaastast väheneb unevajadus 7–8 tunnile. Oluline on hoida stressitase mõõdukas ja püsida tervislikus kaalus.

Allikad: pennmedicine.org, inimene.ee, Naistekas, Maaleht

On tõestatud, et taimsed steroolid aitavad alandada vere kolesteroolitaset Kõrge kolesterool on üks südame pärgar terite haiguse riskiteguritest Kolesteroolitaseme 7–10% langus saavutatakse 2–3 nädala jooksul, kui tarbida päevas 1 ,5 kuni 2,4 g taimseid steroole koos ter visliku eluviisi ja tasakaalustatud ning mitmekesise toitumisega Südamehaigustel on palju riskitegureid ning ainult ühe neist muutmine ei pruugi vähendada üldist riski

Selleks, et nelja aastaaja ja pikas plaanis mitmekümne eluaasta vältel terve ning

elujõuline püsida, on vaja regulaarselt liikuda. On see siis mõne meelisspordiala harrastamine, järjepidev tervisekõnd või midagi muud, füüsiline aktiivsus on ka immuunsusele igal juhul kasulik. Kuidas tervisesport ja liikuv eluviis täpsemalt immuunsüsteemi tugevdavad, selgitab lähemalt tuntud spordiarst ja Confido

Ortopeediakeskuse juht dr Mihkel Mardna.

Tugevda organismi tervisespordi abil

1. Kuidas aitab regulaarne liigutamine ja tervisesport immuunsust tugevdada? Millised protsessid sportimise ajal kehas aset leiavad? Füüsiline aktiivsus mõjutab olulisel määral iga inimese kogu organismi, sealhulgas immuunsüsteemi.

Esiteks stimuleerib liikumine vere- ja lümfiringet, aidates immuunrakkudel (nt valged verelibled) kiiremini liikuda ning jõuda sinna, kus neid on vaja. Tugevam lümfivool aitab omakorda eemaldada organismist jääkaineid ja haigusetekitajaid.

Liikumisel on ka põletikuvastane toime: mõõdukas regulaarne treening vähendab

kroonilist põletikku kehas (nt põletikunäitaja CRP tase langeb). Põletiku vähenemine võimaldab immuunsüsteemil keskenduda tõhusamalt nakkuste tõrjumisele.

Treeningu ajal aktiveeruvad mitmed immuunsüsteemi rakud, nende arv ja aktiivsus kasvavad ajutiselt pärast trenni. Samuti soodustab mõõdukas liikumine heaoluhormoonide (nt endorfiinide) tootmist ning aitab langetada stressihormooni kortisooli taset, mis kroonilisel kujul pärsib immuunsüsteemi.

Regulaarne liikumine parandab ka une kvaliteeti, mis on kriitiline immuunsüsteemi taastumiseks ja toimimiseks.

Sportimise ajal toimuvad kehas järgmised füsioloogilised protsessid:

Tõusevad südame löögisagedus ja vererõhk – paraneb hapniku ja toitainete transport kudedesse.

Kiireneb hingamine – rohkem hapnikku jõuab verre, mis toetab rakkude ainevahetust.

Toimub hormoonide vabanemine – adrenaliin, dopamiin, endorfiinid, mis parandavad meeleolu ja füsioloogilist valmisolekut.

Kehatemperatuur tõuseb – see omakorda tõstab immuunrakkude aktiivsust ehk toimub palavikulaadne efekt väiksemas ulatuses.

Lihased toodavad müokiine, signaalvalke, mis omavad põletikuvastast ja immuunfunktsiooni parandavat mõju.

2. Kui nooremana talub keha rohkem koormust, siis milliseid tõdesid ja koormusmahte tuleks kõrgemas eas (eluaastais 50–60+) sportides jälgida? Tõepoolest, vananedes keha füsioloogia muutub – taastumine aeglustub, lihasmass väheneb, liigesed võivad muutuda jäigemaks ja kardiovaskulaarne süsteem ei pruugi koormusele enam nii efektiivselt reageerida.

Siiski saab sportimist ja liikumist edukalt jätkata ka eluaastais 50–60+, kui arvestada mõningaid põhimõtteid ja kohandada treeninguid teadlikult.

Treeningkoormuse

hindamise praktilised tööriistad

Kuidas teadlikult sportida, et sellest organismile maksimaalselt kasu oleks ja samal ajal keha üle ei pingutaks? Dr Mihkel Mardna toob välja kolm näitajat, mille jälgimisel saavad harrastajad oma treeningute tervislikku koormust hinnata.

RPE (Rate of Perceived Exertion) skaala

3–4 = kerge treening (jalutamine)

5–6 = mõõdukas treening (tempokas kõnd, kerge jooks)

7–8 = intensiivne treening (intervallid, HIIT ehk kõrge intensiivsusega intervalltreening)

9–10 = maksimaalne pingutus (võistlused, lõpuspurdid)

Enamik treeningutest võiks jääda vahemikku 5–7.

Pulsisageduse jälgimine – hea orientiir südamekoormuse osas

Lihtne rusikareegel: maksimaalne pulss = 220 – inimese vanus

Tõhus aeroobne tsoon = 60–75% maksimaalsest pulsist

Näide: 60-aastasel on maksimaalne pulss ~ 160 → aeroobne tsoon: 96–120 südamelööki minutis

Taastumise kvaliteedi hindamine

Kas magad hästi?

Kas söögiisu ja meeleolu on stabiilsed?

Kas järgmine treening tuleb kergusega? Kui mõni vastus on „ei“, võib see olla märk ülekoormusest või ebapiisavast taastumisest.

Esiteks, taastumine on olulisem kui kunagi varem. Keha taastub aeglasemalt, seega on vaja rohkem puhkepäevi intensiivsete treeningute vahel. Intensiivsest jõutreeningust taastumiseks võib vaja minna 48–72 tundi.

Vanemas eas loeb järjepidevus rohkem kui intensiivsus. Regulaarne mõõdukas liikumine (nt igapäevased jalutuskäigud, rattasõit, ujumine) on pikaealisuse ja tervise võtmetegur. Treeningutel pole vaja „suruda“ – järjepidevus ja mõõdukus viivad sihile.

Lihastreening on kriitilise tähtsusega, sest alates 50. eluaastast kaotab inimene igal aastal ligi 1–2% lihasmassi, kui ei treeni. Soovitatav on teha jõutreeningut 2–3 korda nädalas, keskendudes suurematele lihasgruppidele ja funktsionaalsetele liigutustele (nt kükk, surumine, tõmbed, tasakaaluharjutused). Ka keharaskusega harjutused (nt plank, väljaasted) on tõhusad.

Vanemas eas on sobilikud liigesesõbralikud liikuvusharjutused: venitused, dünaamiline soojendus, jooga või pilates, mis aitavad säilitada liigeste liikuvust ja ennetada vigastusi. Liikuvus väheneb vanusega loomulikult –seda tuleb töös hoida teadlikult. Samuti on oluline südame-veresoonkonna treenimine. Soovitatav on teha 150 minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset tegevust nädalas (nt kõnd, tants, rattasõit).

Oluline on hoida pulss kontrolli all ja vältida ületreenimist.

Vanemas eas muutub üha tähtsamaks ka sooritusviis – valede liigutuste korral on taastumine aeganõudev. Vajadusel tuleks kaasata treeningutesse harjutuste tehnika kontrollimiseks treener või füsioterapeut.

Treeningkoormus peab olema sobilik ja aeglaselt suurenev, see tähendab, et ei tohi jääda liiga mugavasse tsooni, aga samal ajal tuleb kuulata oma keha ning vältida järsult raskemaid või pikemaid trenne.

MINIGOLF PARK

Meie rohelises, soojas ja valgusküllases sisepargis on alati ruumi.

Minigolf on mõõdukalt aktiivne sportmäng, mis sobib igas vanuses huvilistele. Tule kasvõi 40 inimesega ja korralda sünnipäev, firmapidu või mõni muu meeleolukas sündmus meie juures. www.parkminigolf.ee

3. Mille põhjal tuleks valida spordiala/treeningutüüp, mida regulaarselt harrastada? Millised spordialad aitavad enim immuunsust ja üldtervist tugevdada?

Esmalt tasub endalt küsida: kas soovin paremat vastupidavust, tugevamat lihaskonda, väiksemat kehakaalu, painduvust, stressimaandust? Või näiteks treeningu sotsiaalset aspekti – meeskonnatööd või koos treenimist?

Siis tuleks läbi mõelda oma kehalised eeldused ja piirangud: vanus, varasemad vigastused, kroonilised haigused, liigesekonditsioon jms.

Näiteks liigeseprobleemide korral sobivad vähese vertikaalse kompressiooni efektiga alad (nt ujumine, kõnd, rattasõit), samas kui plahvatuslike ja hüppeid nõudvate alade (nt korvpall, tennis) harrastamist võiks piirata.

Seejärel on tarvis inimesel mõelda, mis teda motiveerib selle treeningu juures püsima. Kui tegevus meeldib, jääb ta seda harrastama –motivatsioon ei tule distsipliinist, vaid rõõmust. Peks mõtlema, kas eelistatakse trenni teha rühmas või üksi, siseruumides või õues, muusika saatel või vaikuses?

Hea on mõelda ka treeningute mitmekesisuse ja tasakaalu peale.

Ükski ala ei arenda kõike. Hea programm ühendab vähemalt 2–3 eri tüüpi treeningut: jõud, kardiotreening, liikuvus.

Üldine põhimõte on: mõõdukus tugevdab, ülekoormus nõrgestab. Regulaarne, mõõduka intensiivsusega liikumine parandab vereringet, vähendab põletikku ja stressihormoone, parandab und, seedimist, ainevahetust ning soodustab vaimset heaolu.

Kuus kõige paremat liikumisharrastust immuunsüsteemi ja üldtervise tugevdamiseks:

Kõndimine (kiires tempos) –sobib igale vanusele, alandab vererõhku, tugevdab kopse.

Ujumine – säästab liigeseid, arendab kopsumahtu, treenib kogu keha.

Rattasõit – hea südame- ja veresoonkonna tervisele, põlvede jaoks leebe.

Jooga / tai chi – vähendab stressi, parandab tasakaalu, liikuvust ja immuunsust.

Matkamine – tugevdab südant ja meelt, looduskeskkond vähendab stressi ja põletikumarkereid.

Jõutreening (nt keharaskusega) – tõstab ainevahetust, säilitab lihasmassi ja luutihedust, mis on kõrgemas vanuses kriitiline.

Miks peaks regulaarse liikumise juurde kuuluma jõusaalitreening?

Kommentaari jagab Golden Clubi treeningute juht Mirjam Lehismets:

„Kuigi igapäevane liikumine, nagu kõndimine, rattasõit või ujumine, on suurepärased südame-veresoonkonna tervise hoidmiseks, ei pruugi neist piisata, et tagada keha pikaajaline tugevus ja funktsionaalsus. Seetõttu on oluline teha jõusaalitreeninguid, eriti just vanemas eas.

Vanuse kasvades hakkab meie lihasmass vähenema. Regulaarne jõutreening aga säilitab ja suurendab lihasjõudu, mis on igapäevatoimingute, nagu toolilt tõusmise, kottide kandmise ja treppidest käimise sooritamiseks eluliselt oluline.

Samuti saab sellisel viisil ennetada vanemas eas kukkumisi ja vigastusi. Jõutreening arendab lisaks lihasjõule ka kehatunnetust, koordinatsiooni ja tasakaalu – kõik need on olulised kukkumiste ennetamisel. Tugevad lihased toetavad liigeseid ning aitavad paremini reageerida ootamatutele olukordadele.“

Jõulumäe Tervisespordikeskus asub looduskaunis Pärnumaa luitemännikus ning pakub aastaringselt suurepäraseid võimalusi nii aktiivseks liikumiseks ja sportimiseks kui ka lõõgastumiseks looduse keskel.

Pallimängude väljakud

Liivahall rannaspordile

Padeli- ja tenniseväljakud

Kettagolfi rajad

Kergejõustiku ala

Liikumisrajad männimetsa all Matkad looduses

Mitmekesised majutusvõimalused

Toitlustus ettetellimisel

Seminarid, sündmused ja võistlused

Liikumiseks looduse keskel!

Sügis on käes ja kuigi termomeetri näit kipub iga nädalaga langema, tasub siiski veel nautida võimalusi värskes õhus liikuda ning sportida. Mida aga koduuksest välja astudes teha, et külm ei hakkaks, endal huvitav oleks ja organism mõnusa füüsilise koormuse saaks?

Sügisel ei pea sportimiseks tuppa kolima

Valikuid on mitmeid. Liikuda ja sportida saab nii üksi, koos partneri kui ka sõpradega, olenevalt sellest, milline harrastus valida. Seega teeme järgnevalt ülevaate mõningatest peamistest spordialadest, mille hulgast endale sel sügisel sobiv leida.

Terviseradadele jooksma

Ilmselt ei vaja pikka selgitust see, miks on sörkjooks tervisele kasulik. Lisaks „nähtavale“ kasule ehk kalorite põletamisele ja kehakaalu langetamisele tõstab jooksmine südamelöögisagedust, aitab kontrolli all hoida vererõhku, treenib hingamissagedust ja -sügavust ning

tugevdab erinevaid lihaseid. Teisisõnu paraneb südametervis, areneb hingamiselundkonna töö ning tugevneb tugi- ja liikumiselundkond. Küll aga on vaja välja mõelda, kuhu jooksma minna ning kui palju ja millise tempoga seda teha. Näiteks soovitatakse algajatel alustada 10–20-minutilise jooksutreeninguga, valides selline tempo, et

suudaksid terve aja jooksusammu hoida. Sealt edasi saab jooksmisaega pikendada ja sörkimiskiirust tõsta.

Selleks, et mitte luid ja lihaseid liialt põrutada, on tervislik joosta pehmel pinnasel, näiteks saepururajal. Kusjuures sellise raja otsingul ei pea tingimata linnast välja sõitma – arvestatava pikkusega valgustatud jooksuradu leiab ka suuremate elurajoonide külje alt. Tallinnas on sobivateks valikuteks näiteks Nõmme-Harku, Merimetsa, Järve ja Pirita terviserajad. Oma kodukoha läheduses paiknevad jooksurajad leiad hõlpsalt veebilehelt terviserajad.ee.

Jõulinnakusse lihast treenima

Kui kardiotreening piisaval määral ei kõneta ja soov on keskenduda hoopis lihasmassi kasvatamisele, on sügisel ideaalseks sihtpunktiks välijõusaal. Kel välijõusaalist väheks jääb, saab loomulikult ka mõne sisejõusaali ketiga liituda. Nii on võimalik ka vastavalt ilmale treeninguid kombineerida – kui ladistab vihma, siis siseruumi kangi tõstma ning päikselisel sügispäeval välistingimustesse rassima. Kes armastab loovalt läheneda, saab jõulinnakus juba paari-kolme peamise jõuseadeldise abil läbi viia korraliku kogukehatreeningu. Näiteks võib kättpidi rippudes liikuda horisontaalsel redelikonst-

ruktsioonil, teha lõuatõmbeid lõuatõmbekangil, kõverdada käsi paralleelsetel rööbaspuudel (triitsepsi harjutus) ning sooritada pargipingil eest- ja taganttoengus kätekõverdusi. Samuti on mõnedes jõulinnakutes olemas spetsiaalsed rinnalt surumise ja kükimasinad. Ühed suuremad välijõusaalid Eestis on Tallinnas Tondiraba pargi jõuväljak ja Tartus Tähtvere spordipargi välijõusaal. Erinevas suuruses jõulinnakuid on aga rajatud arvukalt üle Eesti, tuleb vaid jalad selga võtta, kohale minna ning järele proovida. Kodulinnas või -vallas asuvate välijõusaalide asukohad leiab kohalike omavalitsuste kodulehtedelt või veebilehelt sport.ee.

Kettagolf kui sport ja vabaajategevus ühes

Discgolf’i ehk kettagolfi populaarsus on viimase aastakümne jooksul teinud järsu tõusu kogu maailmas, ka Eestis. Fakt, et mängimiseks läheb minimaalselt tarvis

ühte ketast, maasse paigaldatud korvi ja keskmise suurusega maalappi, muudab kettagolfi erinevate huvigruppide jaoks kättesaadavaks ning mugavaks harrastuseks. Ketta loopimine ei nõua osalejatelt küll võimsat füüsilist pingutust, kuid selgeks on tarvis õppida visketehnika ja seda siis jooksvalt lihvima hakata. Kui eesmärgiks pole just professionaalsel tasemel võistlemine, saab tehnikat aga hõlpsalt omal käel koos sõpradega radadel harjutada. Kontrollitud ja loogilist viskeliigutust praktiseerides saab samaaegselt töös hoida ja tugevdada nii õla-, ülaselja- kui ka kerelihaseid. Lisaks läbivad mängijad ühelt rajalt teisele liikudes märkimisväärse distantsi – olenevalt radade pikkusest ja korvide arvust võib kogu väljaku läbi mängimine nõuda üle 5000 sammu tegemist. Eestis on praeguseks püsti pandud hulganisti kettagolfiradu, mis on huvilistele kokku kogutud ja leitavad veebilehel discgolfirajad.ee. Kes on aga suurima ja uhkeima jahil, võib sammud seada IdaVirumaale – just seal asuv Alutaguse discgolf’i-park on pindalalt Eesti suurim ning võõrustab igal aastal ka erinevaid kohalikke ja rahvusvahelisi võistlusi.

Pallimängud pakuvad naudingut

Pallimängud on ühed enim harrastatavad spordialad nii meil kui ka mujal ja seda põhjusega – need pakuvad positiivseid emotsioone, tekitavad mõnusas koguses hasarti ning aitavad füüsiliselt vormis püsida. Spordiväljakuid, kus saab sõpradega palli togida või kasvõi üksi pealelööke harjutada, leiab üle Eesti erinevatest paikadest. Aja oma spordisõbrad kokku, valige välja endale meelepärane pallimäng ning nautige koos tervislikult veedetud kvaliteetaega!

Allikad: tallinn.ee, zenhabits.net, udisc.com

POKSIKOOL

võtab vastu

aasta ringi

uusi liikmeid

• LASTE JA NOORTE RÜHMAD

• NAISTE RÜHMAD

KALEV

Avasta endas Avastapoksijageenid. endas poksijageenid.

• MEESTE JA SEGARÜHMAD

Treeningud toimuvad

Liivalaia 7, Tondi 17 ja Pirita MGs.

Broneeri rühma- või personaaltreening uueks hooajaks: poksiklubikalev.ee

IGA KUU UUED KURSUSED JA VÕIB KA LIITUDA KÄIMASOLEVAGA

Poksiklubi Kalevi võistlussportlased kasutavad kiiremaks taastumiseks Recovery Clinicu teenuseid

MIKS VALIDA KRÜOTERAAPIA?

• Kiirem tulemus

• Võtab vähem aega

• Tõhusam taastumine ilma kõrvalmõjudeta

KRÜOTERAAPIA VS. JÄÄVANN –MIS ON ERINEVUS?

Krüoteraapia: * Temperatuur: –110 kuni –160 °C * Kestus: 2–3 minutit * Eelised: kiirem taastumine, rohkem energiat

Jäävann: * Temperatuur: 0 kuni 10 °C * Kestus: 10–20 minutit * Eelised: aeglasem taastumine, vähem mugav

Broneeri aeg: recoveryclinic.ee

Kuidas oma immuunsuse eest paremini hoolt kanda ja kuidas mõjutab seda rasvumine ning ülekaal? TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituudi rakulise immunoloogia juhtivteadur dr Kai Kisand selgitab.

Rasvumine ja immuunsus on seotud

Mida me immuunsüsteemi all õigupoolest mõistame? See on keeruline võrgustik erineva funktsiooniga immuunrakkudest, mis koordineeritult tagavad kaitse nakkushaiguste eest, võitlevad kasvajatega ning aitavad haavadel paraneda. Immuunsüsteemis, nagu ka teistes elundites, toimuvad ealised muutused. Organ, kus olulisi immuunrakke toodetakse –harknääre –, hakkab aeglaselt asenduma rasvkoega ja uusi Trakke toodetakse järjest vähem. Rakkude hulk on piisav pikaks ajaks, aga mida eakamaks inimene saab, seda väiksem on noorte ja värskete rakkude osa, mis on vajalikud just uute haigusetekitajatega võitlemiseks. Samuti tõuseb eakatel põletikufoon, mis omakorda muudab immuunrakkude toimimist ja immuunkaitse on seetõttu vähem tõhus.

Rasvkude, põletik ja tervisehädad

Immuunsüsteem kipub enneaegselt vananema ka rasvunutel. Rasvkoes on hulk immuunrakke. Ülemäärases rasvkoes toimetavad

immuunrakud toetavad alaägedat, kuid pidevat põletikku, mis on mitme tervisehäda põhjus.

Põletik on oluline kaasasündinud immuunsüsteemi reaktsioon kahjustava faktori tuvastamise järel teiste immuunsüsteemi rakkude alarmeerimiseks. Tavaliselt põletik kaob, kui kahjustus on kõrvaldatud. Liigses rasvkoes kulgev põletik aga kurnab im-

muunsüsteemi ja põhjustab selle enneaegset vananemist. Inimeste immuunsüsteem läbib paratamatult ealisi muutusi, aga individuaalsete eripäradega. Immuunsüsteemi vananemist saab kiirendada ja pidurdada. Kiirendavatest faktoritest oli ülalpool juba juttu seoses ülekaalulisusega, kuid immuunsüsteemi vananemist võivad põhjustada ka ühekülgne,

liiga kaloririkas ja vähe kiudaineid sisaldav dieet.

Ka närvi- ja immuunsüsteem on tihedasti seotud. Lühiajalised stressisituatsioonid põhjustavad koos kõigi teiste võitle-või-põgene-valmisolekut tagavate mehhanismidega ka immuunrakkude mobiliseerimise. Pikaajaline krooniline stress tõstab ka põletikufooni ja pärsib immuunsüsteemi valmisolekut haigusetekitajatega võidelda.

Immuunsüsteemi saab ise toetada

Immuunsüsteemi eest tuleks hästi hoolt kanda. Nii saab selle olulise kaitsevahendi väsimist aeglustada ja mõne uuringu kohaselt isegi noorendada.

Ühtegi imevahendit pole, ikka needsamad tervisliku eluviisi soovitused: mitmekülgne toidulaud, normaalne kehakaal, füüsiline aktiivsus, puhkus meelistegevustega, et vaimset tasakaalu saavutada.

Kroonilise alaägeda põletikuga aitavad toime tulla kehakaalu normis hoidmine, regulaarne sportimine ja söögisedelisse hapendatud ning kiudainerikaste toitude lisamine. Sellised toidud on meelepärased soolestikus elavatele kasulikele mikroobidele, kes on immuunsüsteemi rakkudega tihedas dialoogis.

Immuunsüsteem kipub enneaegselt vananema ka rasvunutel.

Immuunsüsteem kannatab, kui toidusedel jääb ühekülgseks. Näiteks veganid peavad kindlasti spetsialistidega nõu pidama, et teadmatusest oma tervist mitte kahjustada. Vitamiinide lisaks tarbimisel, kui nende vaegust pole, ei ole nähtud kontrollitud uuringutes olulist mõju nakkushaiguste ennetamisele ega põdemise raskusele.

Üle- ja alakaalu mõju

Immuunsüsteem ja kehakaal on tihedalt seotud – nii üle- kui ka alakaal võivad immuunsüsteemi talitlust oluliselt mõjutada, kuid erineval moel.

Ülekaal ja immuunsus:

Ülekaal, eriti vistseraalne (kõhuõõnesisene) rasv, soodustab kroonilist madalatasemelist põletikku, mis omakorda võib häirida immuunrakkude normaalset tööd.

Rasvunud inimestel on täheldatud vähenenud reaktsiooni vaktsiinidele ja suuremat vastuvõtlikkust viirushaigustele (nt gripile või COVID-19-le).

Krooniline põletik võib suurendada ka riski autoimmuunhaiguste tekkeks.

Alakaal ja immuunsus:

Alakaalu korral on sageli puudujääke olulistes vitamiinides ja mineraalides (nt tsink, raud, A- ja D-vitamiin), mis on vajalikud immuunrakkude normaalseks talitluseks. Toitainevaene dieet või üldine energiapuudus võib viia valgete vereliblede tootmise vähenemiseni, mis nõrgestab organismi kaitsevõimet viiruste ja bakterite vastu. Alatoidetud inimestel kulub haigustest paranemiseks kauem aega.

Eraldi tuleks siiski tuua välja D-vitamiin, mida soovitatakse talvel kindlasti lisaks tarvitada, sest meie kliimas kipub päikesevaesel ajal selle vitamiini vaegus tekkima. Oluline on ka liikumine. Sportimise käigus vabanevad nii lihastest kui ka neerupealistest hormoonid, mis aitavad põletikku reguleerida. Kehaline aktiivsus eakatel on uuringutes „noorendanud“ isegi harknääret ja tõstnud noorte ning värskete lümfotsüütide arvu. Nii et lauset „Jookske elu eest!“ võib ka selles kontekstis kasutada.

Immuunsüsteemi

Teadlased töötavad välja meetodeid, mis aitaksid immuunsüsteemi vanust hinnata. Neist on kindlasti kasu erinevate sekkumisstrateegiate ja ravimite tõhususe uurimiseks. Nii see siiski veel ei ole, et saaksime juba praegu paari lihtsa vereproovi alusel immuunsüsteemi seisukorda hinnata. Pigem tuleks usaldada enesetunnet ja järgida tervisliku eluviisi soovitusi. Tervise osas ainult immuunsüsteemi peale lootma jääda pole aga alati kõige targem tegu. Immuunsüsteemi funktsioneerimist mõjutavad keskkonnafaktoritele lisaks geneetilised eripärad. Neid ise kontrollida pole võimalik ja kuigi teadusuuringutega leitakse nakkushaigusi soodustavaid geenivariante üha juurde, on sellest infost üksikisiku tarbeks veel vähe kasu.

Meie ümber on päris palju inimesi, kes mingi kroonilise haiguse tõttu peavad tarvitama immuunsüsteemi pärssivaid ravimeid ega saa oma immuunsüsteemile kindlad olla. Ka vaktsineerimisel tekkiv kaitse pole immuunpuudulikel inimestel piisav. Aga igal tervist hoidval meetmel on oluline roll täita. Ka vaktsineerimisel.

Allikas: tervisemeeter.ee

Ülekaaluga kaasneb

sageli

B1 vitamiini puudus

B1 vitamiini puudus põhjustab ka ülekaalu

Erinevates t teaduslikes t uuringutes t on selgunud, et ülekaalulis te organism vajab B1 vit amiini rohkem ning ka juba noor-

organism B1 vit amiini kaalulanget amise ajal, aga ka maovähendusoper at siooni-

kaalulisuse tekkimise põhjusek s liig set söömis t , siis nüüd on leitud uus põhjus, millek s on miner aalide ja vit amiinide

vaene toitumine Jus t B1 vit amiin on oluline r as vade, süsivesikute ja aminohapete normaalse ainevahetuse t agamisek s ning maomahla normaalsek s tekkimisek s

B1 vitamiini puudus tekitab

Tõhus ak s vahendik s vit amiin B1 puuduse leevendamisek s on r as vlahus tuv

mitmed teaduslikud uuringud ja

t agasisidet

sis aldav r avim on Benfogamma 50 mg, mis sis aldab 50 mg

võet ak se sõltuvalt

r askuses t 1 kuni 3

Toime s aamisek s tuleb

vähemalt 2 kuud

Kõhukinnisus t Ebamugavus t kõhus

Benfogamma® 50mg

50

K AETUD TABLETTI

Depressiooni, unehäireid

Mälu nõrgenemis t , när vilisus t Väsimus t , nõrkus t Koordinat sioonihäireid

Silmanägemise halvenemis t

Südamepek slemis t K äte-jalgade külmet amis t ning suremis t Säärelihase kr ampe

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tar vitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Autoimmuunhaigusi diagnoositakse maailmas järjest rohkem, ent ravi neile kahjuks ei leidu. Meliva meditsiinijuhi dr Andreas Abeli sõnul arvatakse, et autoimmuunhaiguste levimus on vähemalt osaliselt tingitud praegusest ülemäära puhtast lapsepõlvest. Kuid mida autoimmuunhaigus inimese organismiga teeb ja miks ei leidu neile tõhusat ravi?

Autoimmuunhaiguste põhjus:

liiga puhas lapsepõlv?

Autoimmuunhaigused on arsti sõnul seotud inimese sisemiste kaitsemehhanismide keerulise süsteemiga, mida kutsutakse immuunsüsteemiks.

Immuunsüsteemi ülesanne on tõrjuda organismi tungivaid

kahjulikke mikroorganisme, võõraineid või ka kasvajarakke ning samal ajal tolereerida organismile omaseid ja vajalikke rakke, aineid jms. Autoimmuunsuse korral on aga kaitse mingil põhjusel valesti suunatud keha enda rakkude ja kudede vastu.

„See tähendab, et piltlikult hakkab meie keha iseennast tõrjuma ja kahjustama. Autoimmuunhaiguste tekkepõhjuste kohta on erinevaid teooriaid. Mõnel inimesel on selleks pärilik eelsoodumus. Näiteks tõstab luupuse või sclerosis multiplex’i

riski nende haiguste esinemine perekonnas,“ räägib dr Abel.

Inimese arengus ja varases lapsepõlves on rinnaku taga asuv harknääre oluline immuunvastuse regulaator. „Seal eemaldatakse muu hulgas lümfotsüüdid, mis tunnevad ära enda kudede struktuure ja võiksid olla kehale ohtlikud. Mõnel inimesel on see protsess häiritud ja nende enda kudede vastu programmeeritud lümfotsüüdid jäävad aktiivseks,“ räägib arst.

Haigestumise riski võivad tõsta erinevad tegurid

Kuid miks autoimmuunhaigused siiski tekivad? „Arvatakse, et autoimmuunhaiguste levimus on vähemalt osaliselt tingitud praegusest ülemäära puhtast lapsepõlvest. Peame senisest vähem tegelema looduses leiduvate

mikroobidega. Et immuunrakud puutuvad vähem kokku erinevate rakkude ja ainetega, võivad nad seetõttu olla vähem tolerantsed. See häirib immuunsüsteemi küpsemist, mille tagajärjel võib

reaktsioon liigse valvsuse tõttu tekkida ka enda kudede vastu,“ märgib dr Abel.

Ent lisaks on vaja ka väliseid tegureid, milleks võivad olla teatud bakterid või viirused, mille struktuurid sarnanevad mõne inimkoe struktuuriga sedavõrd, et lümfotsüüdid ei erista neid üksteisest. „Sellisel juhul võivad bakterite vastu moodustunud lümfotsüüdid hakata organismi enda kudesid kahjustama. Ent autoimmuunhaiguste tekke riski võivad tõsta ka näiteks naissugu, suitsetamine, rass või teatud ravimid,“ loetleb tohter.

Millised on sümptomid?

Autoimmuunhaiguste korral kahjustab immuunsüsteem järkjärgult konkreetset elundit või konkreetseid rakke. See protsess on dr Abeli sõnul tavaliselt aeg-

PROBLEEMSETE JALGADE HOOLDUS

Kindel samm tervete jalgade suunas

Meie juures saad abi erinevate jalalaba vaevuste korral

Küüne- ja jalaseen

Sissekasvanud küüned

Soolatüükad

Konnasilmad

Eakate jalahooldus

Paksenenud küüned, nahapaksendid

Traumaküüned

Deformeerunud küüned

Diabeetilised jalad

Muud jalalaba probleemid

Jala- ja kehahooldustooted probleemsele nahale leiad meie e-poest: www.medipro.ee

BRONEERI AEG

Veebis: www.jalgadehooldus.ee/broneeri-aeg

Telefoni teel: +372 5333 1402

Meili teel: info@jalgadehooldus.ee

Aadress: Pirni 7/1-36, 3. korrus, Tallinn

Tuntumad autoimmuunhaigused

Autoimmuunhaiguste heterogeensesse gruppi kuulub üle 80 erineva kroonilise põletikulise haiguse, kusjuures põletikust võivad olla haaratud organismi kõik koed ja organid. Autoimmuunhaiguste korral on häiritud organismis immuuntolerantsuse mehhanismid ja patogeneesi aluseks on immuunreaktsioonide esinemine organismi enese antigeenide vastu. Sageli leitakse patsientide verest autoantikehi, mis on diferentsiaaldiagnostika, haiguskulu monitoorimise ja ravitulemuse hindamise aluseks.

Laboratoorsete uuringute teostamine ja erinevate autoantikehade määramine võimaldab raviarstidel tänapäeval juba varakult alustada õige haigust modifitseeriva raviga. Samas ei tohiks ka unustada, et geneetilise eelsoodumuse, keskkonnafaktorite, viirusinfektsioonide, toksiliste ja teiste mõjude tõttu immuunsüsteemile leitakse inimeste veres sageli autoantikehi, kuid autoantikehade leidumine veres ei tähenda alati autoimmuunhaiguse olemasolu.

Autoimmuunhaigused jaotatakse organspetsiifilisteks ja mitteorganspetsiifilisteks, seda väljendab nn autoimmuunhaiguste spektrum:

I tüüpi diabeet

Hashimoto türeoidiit

Gravesi haigus

Goodpasture’i sündroom

Pernitsioosne aneemia

Primaarne biliaarne tsirroos

Myasthenia gravis

Dermato/polümüosiit

Vaskuliidid

Reumatoidartriit

Süsteemse sidekoehaiguse segavorm (MCTD)

Süsteemne skleroos

Süsteemne erütematoosne luupus

Süsteemsed ehk mitteorganspetsiifilised autoimmuunhaigused kulgevad kliiniliselt raskemini ja ohustavad inimese elulemust rohkem kui organspetsiifilised autoimmuunhaigused.

Allikas: Synlab

lane ja võtab aastaid. „Tagajärg on see, et elundi funktsioon on häiritud ning haiguse sümptomid võivad siis avalduda juba vägagi kiiresti ja tuntavalt. Näiteks, kui kahjustub hormoone tootev kilpnääre, väheneb lõpuks selle võime hormooni toota,“ toob arst näite.

Kui protsess on suunatud liigesekapsli struktuuride vastu, tekib pikaajaline ja valulik liigesepõletik, nagu näiteks reumatoidartriidi korral.

„Esimest tüüpi diabeet tekib, kui kriitiline hulk insuliini tootvaid kõhunäärmerakke on hävinenud. Kui sihtmärgiks on punased verelibled, on tagajärjeks rakkude lagunemine ja hemolüütiline aneemia. Autoimmuunhaiguste sümptomid sõltuvad seega enamasti sellest, milline organ on haaratud ja mis konkreetse organi puudulikkuse korral häiritud on,“ selgitab dr Abel.

Allikas: Tervisegeenius

Immuunsüsteemi pole vaja tugevdada

Immuunsüsteemi pole vaja imevahenditega turgutada. Liiga tugeva immuunsüsteemi väljenduseks on autoimmuunhaigused ja allergiad. Ideaalis töötab immuunsüsteem tasakaalustatult: reageerib haigusetekitajatele nii, et see reaktsioon organismile kahju ei tekita. Ülemiste hingamisteede viirushaigused (nn külmetushaigused) tabavad kergemini stressis organismi. Olgu selleks stressiks siis väga ebamugav temperatuur (külm või kuum), nälgimine, üleväsimus, psüühiline stress vms.

Kui me soovime hoiduda „külmetushaigustest“, tuleb organismi stressitaset langetada. Kui organism on harjunud külma ja kuuma ning temperatuurivahetustega, ei ole äkki kuuma või külma kätte sattumine enam stressi tekitav (märksõna on karastamine). Kui me toitume regulaarselt ja mitmekesiselt, on organismil olemas varu ka mõne näljapäeva jaoks. Kui me

hoiame unerežiimi enam-vähem paigas ning oskame toime tulla psüühilise stressiga, on ka meie keha haigusetekitajate suhtes vastupidavam.

Ärge uskuge neid, kes püüavad teile müüa „immuunsüsteemi tugevdavaid“ vahendeid. Uskuge neid, kes räägivad teile, et piisab tervislikust toidust, liikumisest (värskes õhus!), piisavast unest ja heast tujust! Kui kõik see on olemas, siis ei vaja me juurde ühtegi vitamiini ega toidulisandit. Erandiks on D-vitamiin, mida me peaksime võtma oma elukoha (kliimavöötme) tõttu.

Kui tuleb haigus, on kohe kindlasti vaja organismi stressitaset veelgi vähendada: anda kehale puhkust, et energia kuluks pigem haiguse ravimisele kui keha töös hoidmisele ja et viiruse levikut mitte soodustada. Ainsad, mis immuunsüsteemi tugevamaks muudavad, on vaktsiinid.

Allikas: Maaleht

Avaldame katkendi Mari-Liis Helviku värskest raamatust „Minu gluteenivaba elu“.

Minu gluteenivaba elu: teekond tsöliaakia diagnoosini

Argo Ingver

Seal ma siis nüüd olin. Kabinetis, mille uksele oli kirjutatud „Gastroskoopia“, ja mu mu ümber toimetasid arst, õed, keegi veel, tõenäoliselt üliõpilased. Pikali heitnud, kustutati tuled ja hämarasse ruumi heitis valgust üksnes seinal olev ekraan, kust mõne hetke pärast nägin oma söö-

gitoru, mao, kaksteistsõrmiksoole ja ei tea veel mille sisemust. Huh. Olin kuulnud, et see analüüsiandmine on kohutav. Osa inimeste sõnul oli „mõõganeelamine“ kõige hullem asi, mida nad kunagi on kogenud. Et mõnes riigis toimuvat see protseduur narkoosi all – nii õudne! See pidavat olema lausa vägivaldne – sulle surutakse

sisse mingi toru ja sa ei saa midagi teha. Muidugi ma kartsin veidi, teadmatus, õieti teiste eranditult negatiivsed muljed, olid juba mu peas oma töö teinud. Samas teadsin, et midagi peab muutuma. Nemad siin pidid ometi midagi avastama?! Olgu teekond tõeni kuitahes hull. Mul oli juba mitu kuud olnud nii paha, et tegelikult

oli juba ükskõik, kui hull see protseduur siis ikkagi on.

Arst käskis mul rahulikult hingata. Muidugi hingan, mõtlesin endamisi, kuidas teisiti...

Arst käskis mul rahulikult hingata. Muidugi hingan, mõtlesin endamisi, kuidas teisiti...

Mõõk, mida ma neelama pidin hakkama, polnud muidugi päriselt mõõk. Oli tõenäoliselt millalgi varasematel aegadel olnud, kui meditsiin polnud veel aastas 2016. Nüüd oli see pigem peenike voolik, mille otsas imepisike kaamera ja analüüside võtmiseks mõeldud väikesed näpitsad.

Nii. Hingasin rahulikult. Läheb lahti.

Kõige hullem oligi protseduuri algus, mil arst surus väga õrnalt selle vooliku mulle söögitorru –tundsin ja kuulsin ka sõnades, et olen hoitud, hoolimata sellest, et keha reageeris, nagu keha peabki sellises olukorras reageerima. Mäletan, et tundsin, et toimuv ei ole kuidagi loomulik, mu kurgus oli võõrkeha, mis ei pidanud seal olema. Öökisin, kuid mind rahustasid ümbritsevate vaiksed sõnad: „Tubli!“, „Hinga, aeglaselt sisse ja välja“, „Rahulikult-rahulikult...“. Kahjuks ei mäleta ma selle keskaealise meesarsti nime, aga kui ta seda siin lugema satub – aitäh! Sellist hoolivust, nagu selles kabinetis, ei kohta kahjuks iga arsti juures...

Ühtäkki ei ajanud enam öökima. Kuulasin soovitust, et peaksin rahulikult hingama. Sisse hingates lugesin peas neljani, välja hingates samamoodi. Keskendusin nende minutite jooksul täielikult hingamisele. Valus ei olnud. Et ma tegelikult ei olnud siiski mediteerimisõpitoas, vaid gastroskoopiaprotseduuril, meenutas ainult kurgus kergelt liikuv

ja aeg-ajalt üles- ning allapoole liikuv kummivoolik. Ja muidugi arstide omavaheline vestlus stiilis „Vaata siit... Nüüd oleme maos... Liigume edasi... Koeproov“. Jne, jne. Hingamist segas ka seinal olev ekraan, kuhu kõikide tohtrite pilgud olid naelutatud. Vaatasin siis ka. Oo, minu söögitoru! Magu! Kaksteistsõrmiksool! Muidugi segas see ekraan mu hingamist –iga päev oma seedeelundkonnast otseülekannet ju ei näe. Kohe, kui ma oma neljani lugemist enam keskendunult ei harrastanud, hakkasin öökima, pisarad jooksid. Oksendaks välja selle toru ja kaamerad, aga seda hoitakse su sees ju kinni ja pressitakse keha vastuseisust hoolimata õrnalt lohutavate ja julgustavate sõnade saatel üha sügavamale seedeelundkonda.

Otsustasin silmad sulgeda ja edasi lugeda. Sisse: üks, kaks, kolm, neli... Välja samamoodi. Mulle meenus esimene sukeldumine –kui vee all kopse rahulikult hapnikku sisse ei hinga, pole sul midagi ka välja hingata. Hakkad rapsima, näitad instruktorile pöialt, mis veepealses maailmas näitab, et kõik on hästi, aga vee all tähendab see, et pead kiirelt pinnale tõusma. Kummaline paralleel, aga täpselt nii oli see ka siin laual – kui korralikult sisse ei hinga, ei saa ka välja hingata. Tähelepanu läheb sellele ääretult ebaloomulikule voolikule su sees. Mu mõttelõnga sukeldumise ja gastroskoopia sarnasuse vahelt lõikas läbi väike näpistav tunne naba tagant. Analüüs, koeproov kusagilt väga põnevast paigast... Tegelikult oli see väike naksamine ainus, mis kogu protseduuri vältel veidigi valu meenutas. Hästi-hästi õrna.

See, et ma polnud seal ilma põhjuseta, selgus tegelikult kohe... Kui seinal oleval ekraanil oli parasjagu mu peensool, peatus kaamera liikumine ja doktor ütles: „Stopp, peatume... Vaadake, kahjustused on isegi ilma mikroskoobita

näha...“. Ma ei saanud sel hetkel küsida, mis seal täpselt siis näha oli, aga hiljem vesteldes selgus, et peensoole kahjustused pole mitte alati paljale silmale nähtavad... Minu omad aga olid ja neid oli palju. Nägin neid ise ka – beežikad laigud muidu lõheroosal taustal. Sain teada, et arsti arvates olid need tekkinud pikema aja vältel –vähemalt kümne aasta jooksul.

Kõik need kümme aastat ja tõenäoliselt kauemgi, mil olin kannatanud kõhuvalu, gaase ja põrgulikult sügelevat nahalöövet põlvedel, küünarnukkidel, tagumikul.

Veidi veel ja juhe tõmmati mu seest välja. Pärast selgitas arst kõike, mis toimus, ja vastas mu küsimustele.

Siis öeldi, et kõik, mida mulle äsja räägiti, oli esialgne hinnang ja tõde selgub, kui mu koeproove on mikroskoobi all analüüsitud. Söömist ei olnud vaja samuti enne piirata, kui analüüsitulemused käes ja diagnoos selge. Hästi, tuleb oodata. Arsti juurest lahkudes garderoobis peeglisse vaadates märkasin pisaratest täiesti laiali läinud ripsmetušši – kohkusin ja eemaldasin kõik tõendid, mis viitasid sellele, mis oli äsja toimunud. Ma polnud pisaraid isegi tähele pannud! Keha reageeris, nagu keha reageerib, kui tehakse midagi, mis pole loomulik...

Ei

tohi teisi kuulata, eriti hirmujutte ja eriti siis, kui asi puudutab midagi nii isiklikku nagu tervis!

Koju sõites meenutas äsja läbielatut ainult kähe kurk – koju jõudes tegin teed ja sõin. Kõht oli nii tühi, et lausa valutas. Tagantjärele olen palju mõelnud, et see arstilkäik muutis mind palju. Esiteks muidugi see, mis puudutab juttu, kui õudne pidi kõik olema.

On teaduslikultki tõestatud, et inimese aju genereerib kolmveerandi ajast negatiivseid mõtteid ja vaid väike veerand on positiivsete ideede päralt... See, et keegi sai millestki negatiivse kogemuse, ei tähenda, et see on ka sinu jaoks sama halb kui temal. Ei tohi teisi kuulata, eriti hirmujutte ja eriti siis, kui asi puudutab midagi nii isiklikku nagu tervis!

Jah, midagi meeldivat see polnud – ei saagi olla ega õieti peagi olema –, aga minu jaoks oli see ülitähtis osa sellest teekonnast.

See oli sammuke lähemale teadmisele, mis mul siis viga on.

Miks mul olid kõik need aastad aeg-ajalt väga halb olla olnud. Sammuke lähemale sellele, mida perearst polnud seni avastada suutnud.

Kandsin väga soojale kevadele vaatamata pikkade varrukatega pluuse ja pikki pükse, et tööl ja avalikkuses kellelegi mu katki kratsitud keha silma ei jääks.

Kaks nädalat läks mööda. Tundsin end jätkuvalt halvasti. Kõht oli lahti, hoolimata sellest, mida sõin. Sõin kõhu kinnisaamiseks mingi perioodi vist ainult kõvaks keedetud muna ja ilma kateteta saia-leiba ning jõin musta kohvi. Neelasin pidevalt Loperamidi, mis pidavat kõhu kinni panema. Üle keha olid ketendavad, põrgulikult sügelevad laigud. Värskelt vahetatud voodilinad olid hommikuks vereträpsulised, sest sügasin end magades verele. Kandsin väga soojale kevadele vaatamata pikkade varrukatega pluuse ja pikki pükse, et tööl ja avalikkuses kellelegi mu katki kratsi-

tud keha silma ei jääks. Määrisin endiselt sügeluse leevendamiseks nahale hormoonkreemi, mille perearst oli mulle ei tea mitmendat korda välja kirjutanud.

Mitte miski ei aidanud.

Kaks nädalat möödusid siiski kiiresti. Keskendusin tööle ja sportimisele – need tundusid ainsate tegevustena, mis mõtted natukenegi keha juurest eemale juhtisid. Muidugi, spordiklubisse ma enam minna ei julgenud, sõitsin selle asemel õues rattaga. Piisava kiiruse pealt ei näinud keegi, kui lühikesi riideid kandsin, et mu keha on täiesti marraskile sügatud.

Oligi käes aeg, mil pidin immunoloogi juurde minema, et gastroskoopiatulemus teada saada.

Teil on tsöliaakia, kinnitas arst. Ja täpsustas, et mul on selle haiguse nahavorm. See seletas ka aastatepikkust villilist ja hulluks ajavat sügelevat löövet mu küünarnukkidel ja põlvedel.

Mis asi? Gluteenitalumatus? Arst selgitas, et kui tervet peensoolt katavad hatud, piltlikult väikesed ogakesed, mille vahelt imenduvad kehasse erinevad kasulikud vitamiinid ja mineraalained, siis minu peensool on täiesti sile. Mu keha ei talunud gluteeni, teraviljavalku, mis oli kõik need hatud hävitanud. See selgitas ka minu pikkade aastate pikkust aneemiat – ometi olin võtnud regulaarselt kuuride kaupa ravidoosis rauatablette. Nüüd siis selgus, miks ka

raud mu kehasse ei imendunud. Hatud olid hävinud ja ravi ei saanudki toimida! Vajalikud toimeained „voolasid“ mu kehast lihtsalt läbi sama kiirelt, kui olin need alla neelanud... Heas usus kusjuures.

Olin täiesti nõutu.

Hästi, nüüd on siis nii... Aga seda tundus korraga liiga palju.

Arst selgitas, et tsöliaakia on autoimmuunhaigus nagu diabeetki. Ainult et rohtu ma selle raviks võtma ei pea. Ainus ravi on õige toitumine.

See lihtne selgitus tähendas nüüd ja edaspidi, terve elu jooksul gluteeni vältimist.

Arsti signaal oli selge ja lihtne: tsöliaakia ainus ravi on gluteenivaba toitumine, elu lõpuni. Pidin nüüd uuesti sööma ja süüa tegema õppima! Kuna mu peensool oli niirvõrd põletikus, soovitas arst edaspidi umbes pool aastat vältida ka laktoosi. Ta ulatas mulle peotäie erinevaid brošüüre toitumissoovitustega, mida nüüd päevapealt jälgima pidin hakkama, lehitsesin need kiirelt kohe kabinetis läbi.

Olin täiesti nõutu. Hästi, nüüd on siis nii... Aga seda tundus korraga liiga palju.

Nüüd ongi siis nii, päriselt? Ei ühtki võileiba elu lõpuni! Koogi- ja kringlilõiku! Makaronidest rääkimata! Okei, nendest võin loobuda... Aga...

Oskasin kohe küsida temalt vaid ühe küsimuse –kui ma ei jälgi kõiki neid soovitusi, millest brošüürid kirjutavad? Mis minust siis saab?

„Peensoolekasvaja oluliselt suurem risk tulevikus.“

Ta rääkis veel arvukatest võimalikest tüsistustest, mida ma enam ei kuulanud ega saa seega ka mäletada. Kõik. Otsus oli tehtud.

IMMUUNSUS ALGAB SEESTPOOLT!

Kui vajad rahulikku und, rohkem jõudu või igapäevast immuunsuse turgutust, siis vali puhtad ja tõhusad lahendused Puhdas+ valikust.

Öine magneesium, 120 kapslit

Toetab keha ja meele rahunemist enne uinumist. Sisaldab magneesiumbisglütsinaati, mis aitab kaasa paremale imendumisele ja pakub loomulikku lõõgastavat mõju. Magneesium aitab vähendada väsimust, toetab lihaste ja närvisüsteemi normaalset tööd ning soodustab rahulikumat ööund, uimasust põhjustamata. Sobib, kui tunned lihaspingeid, rahutust või kui peale pingelist päeva vajab keha taastumiseks lisatuge. 100% puhas koostis, ei sisalda kunstlikke lisaaineid, gluteeni, laktoosi ega magusaineid. Sobib veganitele.

Magneesium Roll-on Sport, 75 ml

Looduslik ja mugav hooldustoode aitab lihastel ja liigestel taastuda sportlastel, kontoritöötajatel ja kõigil, kes tunnevad lihaspingeid pärast koormust või pikka päeva. Magneesiumkloriid, arnikaekstrakt, mentool ja eukalüptiõli on tuntud lõõgastava, jahutava ja vereringet ergutava toime poolest. Lihtne kanda pinges kohtadele, nagu turjaosa, selg, sääred või õlad, käsi määrimata. Võib kasutada igapäevaselt enne või pärast trenni, reisil või igapäevaseks enesetunde toetuseks. Sobib veganitele, ei sisalda gluteeni, laktoosi ega silikooni.

Elektrolüütide pulber, maitsestamata, 120 g

D3-vitamiin, 100 µg

See päikesevitamiin on lahustatud külmpressitud ekstra neitsioliiviõlis, tagades parema imendumise. Toetab immuunsüsteemi, luid, lihaseid ja hambaid. Vajalik pimedal ja külmal ajal, kui päikesevalgusest ei piisa. Regulaarne tarbimine aitab hoida keha loomulikku kaitsevõimet, tugevdada luid ja toetada üldist elujõudu. Valmistatud Soomes puhtuse ja kvaliteedi kõrgeimate standardite järgi, ilma tarbetute lisaaineteta.

Loodud toetama sinu keha alates vedelikutasakaalu säilitamisest kuni lihaste ja närvisüsteemi normaalse toimimiseni. Keha kaotab iga päev mineraale ehk elektrolüüte, mida vajad energia, elujõu ja hea enesetunde hoidmiseks. See pulbrisegu sobib nt treeningujärgseks taastumiseks, kuumal päeval vedeliku ja soolade tasakaalu taastamiseks või lihtsalt igapäevaseks toetuseks. Sega vee või muu lemmikjoogiga. Ei sisalda suhkrut, kunstlikke lisaaineid, gluteeni ega laktoosi.

Raud, 20 mg + B12 + foolhape + C-vitamiin, 60 kapslit

Maosõbralik ja tõhus rauapreparaat igapäevaseks kasutamiseks. Sisaldab hästi imenduvat raudbisglütsinaati koos C-vitamiini, B12-vitamiini ja aktiivses vormis foolhappega. C-vitamiin aitab kaasa raua paremale imendumisele, samas kui foolhape ja B12-vitamiin toetavad normaalset vere moodustumist. Ei sisalda kunstlikke lisaaineid, on gluteeni- ja laktoosivaba ning sobib veganitele. Pakend sisaldab 60 kapslit, st kahe kuu jagu tuge igapäevaseks heaoluks.

Immuunsüsteem on meie organismi üks keerukamaid mehhanisme. See on nähtamatu kaitsekiht, mis töötab ööpäev läbi, et hoida meid viiruste, bakterite ja muude haigusetekitajate eest. Kuid see kaitse ei püsi kogu elu samasugusena.

Kuidas muutub immuunsus elukaare jooksul?

Juba lapse esimestest elukuudest kuni kõrge eani muutub immuunsus pidevalt, olles mõjutatud nii geneetilistest teguritest, hormonaalsest tasakaalust kui ka eluviisist. Elukaare jooksul toimuvate muutustega kursis olemine aitab paremini mõista ka seda, miks mõnes eluetapis oleme haigustele vastuvõtlikumad ja milliseid samme saame oma tervise tugevdamiseks astuda.

Nooruseas kogub organism jõudu

Vastsündinu immuunsüsteem pole kohe täielikult välja arenenud ja esimestel elukuudel kaitsevad teda hoopis ema antikehad. Neid saab laps platsenta kaudu juba raseduse ajal ja hiljem rinna-

piimast. Just rinnapiimas leiduvad immunoglobuliinid on olulised, et kaitsta lapse seedetrakti infektsioonide eest.

Lapse enda immuunsüsteem hakkab tugevnema järk-järgult

kokkupuutel erinevate mikroobidega. Iga läbi põetud nohu või kõrvapõletik pole ainult kurnav kogemus, vaid ka treening immuunsüsteemile, mis õpib tundma erinevaid haigusetekitajaid ja ehitab üles immunoloogilist mälu.

Koolieas saab lapse immuunsüsteem juba märksa tugevamaks. Siin mängib keskset rolli vaktsineerimine, mis õpetab organismi ära tundma ja neutraliseerima potentsiaalselt ohtlikke viiruseid ja baktereid ilma haigust läbi põdemata. Samal ajal on oluline ka mitmekesine toitumine ja piisav füüsiline aktiivsus, sest

just kasvuperioodil pannakse alus immuunsüsteemi tugevusele ka hilisemates eluetappides.

Puberteedieas tulevad mängu hormoonid. Nii tüdrukute kui ka poiste organismis hakkavad suguhormoonid mõjutama immuunrakkude talitlust. Näiteks östrogeen võib teatud määral immuunsüsteemi tugevdada, samas kui testosteroonil on sellele pigem pärssiv toime. See seletab osaliselt ka seda, miks autoimmuunhaigused, kus immuunsüsteem pöördub organismi enda rakkude vastu, on naistel sagedasemad.

Täiskasvanueas on ka immuunsus tippvormis

Täiskasvanueas töötab immuunsüsteem tavaliselt kõige tõhusamalt. Organism suudab enamiku nakkushaigustega toime tulla, vaktsiinide mõju on tugev ning haavad paranevad kiiresti. Samas hakkavad juba siis rolli mängima elustiil ja keskkonnategurid. Pidev stress, unevaegus, tasakaalustamata toitumine ja vähene liikumine võivad immuunsüsteemi nõrgestada isegi kahe- või kolmekümnendates.

Naiste puhul toob täiskasvanuiga kaasa igakuise hormonaalse rütmi, mis mõjutab immuunsüsteemi mitmel tasandil. Menstruaaltsükli faasid põhjustavad hormonaalset kõikumist. Tsükli esimeses pooles, kui östrogeenitase tõuseb, on immuunvastused tavaliselt aktiivsemad, samas kui tsükli teises pooles, progesterooni mõjul, on immuunsus veidi tagasihoidlikum. See võib selgitada, miks mõned naised märkavad enne menstruatsiooni suuremat vastuvõtlikkust viirusnakkustele või näiteks herpese ägenemisele.

Ka rasedus on immuunsüsteemi seisukohalt eriline seisund: et loode saaks areneda, peab ema immuunsüsteem õppima taluma

geneetiliselt poolvõõrast organismi. See muudab raseda vastuvõtlikumaks teatud nakkustele, kuid samas immuunsus ka tugevneb, et kaitsta nii ema kui ka last.

Kõrgem testosteroonitase võib seostuda nõrgema immuunvastusega, sealhulgas näiteks vaktsineerimisele.

Täiskasvanueas meestel on peamine hormonaalne mõjur testosteroon. Kuigi see hormoon toetab lihasjõudu ja ainevahetust, vähendab see immuunsüsteemi toimet. Kõrgem testosteroonitase võib seostuda nõrgema immuunvastusega, sealhulgas näiteks vaktsineerimisele. Samas ei tähenda see, et mehed oleksid alati haavatavamad, vaid pigem reageerivad nad immuunsüsteemi tasandil erinevalt kui naised. Erinevus avaldub näiteks selles, et mehed põevad mõningaid nakkushaigusi raskemalt, kuid samas on neil väiksem risk autoimmuunhaiguste tekkeks.

Keskea muutusteks tuleb valmis olla

Keskeas ilmnevad esimesed märgid, et immuunsüsteem hakkab aeglaselt vananema. See tähendab, et immuunrakkude uuenemine aeglustub ja organismi võime uusi haigusetekitajaid ära tunda väheneb. Samuti hakkab suurenema krooniliste põletikuliste protsesside osakaal. Kuigi põletik on immuunsüsteemi loomulik vastus ohule, muutub see vananedes organismile koormavaks ja seostub südame-veresoonkonnahaiguste, diabeedi ja isegi Alzheimeri tõve tekkeriskiga.

Naiste puhul kaasneb keskeaga menopaus. See on järkjärguline üleminek, kus munasarjade tegevus vaibub ja östrogeenitase langeb. Östrogeenil on aga oluline roll immuunsüsteemi tasakaalustamisel. Selle vähenemine toob kaasa muutusi, mis võivad väljenduda nii kõrgemas autoimmuunhaiguste riskis kui ka üldises vastuvõtlikkuses nakkustele. Samuti võib menopaus kiirendada luude hõrenemist ja suurendada krooniliste põletikuliste protsesside mõju. Meestel ei ole menopausile täpset vastet, kuid testosteroonitaseme järkjärguline langus, teisisõnu andropaus, mõjutab samuti immuunsust. Madalam testosteroonitase võib osaliselt tasakaalustada varasemaid immunosupressiivseid mõjusid, kuid üldine vananemisprotsess vähendab ka meeste immuunsüsteemi reageerimisvõimet. Samas ei ole see võrdeline menopausiga, kuna protsess on hajusam ja märkamatum.

Vanaduses suureneb vastuvõtlikkus haigustele

Kõrges eas muutuvad immuunvastused aeglasemaks ja nõrgemaks. T-rakkude tootmine väheneb, sest harknääre, mis on nende küpsemise peamine organ, taandareneb

juba varases täiskasvanueas. Immuunmälu küll säilib, kuid uute haigusetekitajate vastu ei teki kaitse enam sama tõhusalt. Sestap on vanemaealised inimesed vastuvõtlikumad gripile, kopsupõletikule ja COVID-19-le. Samuti seletab see, miks vaktsiinide mõju võib olla selles vanuserühmas väiksem.

Pikaajaline stress tõstab kortisoolitaset, mis pärsib immuunsüsteemi.

Lisaks viivad vanusega seotud kroonilised haigused, näiteks südamepuudulikkus, krooniline neeruhaigus või diabeet, immuunsüsteemi veelgi suurema surve alla. Põletikulised protsessid, mida need haigused põhjustavad, võtavad ressursse, mida immuunsüsteem võiks muidu kasutada infektsioonidega võitlemiseks.

Elustiil mõjutab immuunsust

Kuigi immuunsüsteemi vananemine on paratamatu, ei toimu see kõigil samas tempos. Elustiil mängib siin märkimisväärset rolli. Regulaarne füüsiline aktiivsus aitab vähendada kroonilist põletikku ja toetab immuunrakkude toimet. Mitmekesine toitumine, mis annab kehale piisavalt vitamiine, mineraale ja kiudaineid,

toetab soolestiku mikrobioomi, mis on immuunsüsteemi oluline liitlane. Piisav uni aitab reguleerida stressihormoone ja taastada immuunrakkude töövõimet.

Vaktsineerimised, mis on lapsepõlves elementaarsed, on tähtsad ka täiskasvanueas ja vanaduses, et tugevdada kaitset gripi, kopsupõletiku ning muude nakkushaiguste vastu.

Samuti mõjutavad tugevalt immuunsust stress ja psühholoogiline heaolu. Pikaajaline stress tõstab kortisoolitaset, mis pärsib immuunsüsteemi. Samas on uuringud näidanud, et sotsiaalne tugi, positiivsed suhted ja vaimne

heaolu võivad immuunvastuseid tugevdada isegi vanemas eas.

Igaühe immuunsus on erinev

Inimese immuunsüsteem pole staatiline, vaid kohaneb muutuste ja elustiiliga kogu elukaare vältel. Lapsepõlves kujuneb välja vundament, mida mõjutavad ema antikehad, vaktsineerimised ja esimesed kokkupuuted mikroobidega. Noores täiskasvanueas töötab immuunsüsteem kõige tõhusamalt, kuid hormonaalsed erinevused naiste ja meeste vahel kujundavad vastuvõtlikkust haigustele. Keskeas hakkavad toimuma muutused, mille tagajärjel hakkab immuunsus aeglaselt nõrgenema. Nii soolised kui ka elustiilist tulenevad erisused tähendavad, et ühtset lahendust tervise hoidmiseks ei ole. Samas jääb igas vanuses võimalus oma immuunsüsteemi toetada liikumise, toitumise, une ja vaimse heaolu kaudu.

Allikad: Gao et al. (2024); Immunology Explained; National Institute on Aging

Kvaliteetne taimne oomega-3 vetikaõlist

Miks vajame oomega-3 rasvhappeid?

Oomega-3 rasvhapped on asendamatud rasvhapped, mis tähendab, et peame neid saama toidust. Testid näitavad, et rahvastiku

oomega-3 indeks halveneb. Madal indeks mõjutab negatiivselt südame, aju ja lihaste tööd. Samuti on oomega-3 hädavajalik loote ja imiku närvisüsteemi, silmade ja aju arenguks.

MEIE TOOTED LEIAD:

Bio,- ja ökopoodidest, apteekidest ning muidugi meie e-poest. www.norsan.ee/pood

Kasuta sooduskoodi tervis+norsan ja saa esimeselt ostult -20%

Mis teeb meie oomega-3 toidulisandid eriliseks?

Väga madal oksüdatsiooniindeks – värske ja stabiilne

Looduslik vorm – parem imendumine, ei põhjusta seedeprobleeme

Sõltumatute laborite poolt sertifitseeritud ja kontrollitud

Keskkonnasäästlik tootmine, puhastatud raskemetallidest ja mikroplastist

Suur annus oomega-3 EPA ja DHA rasvhappeid

Täiskasvanutele

Soovid rohkem infot?

Leiad meid 18-19.10

Kultuurikatlas Veganmessil!

Lastele

Psoriaasi, dermatiidi ja kuivuseprobleemidega võitlev nahk muutub külmade ja tuuliste ilmades saabudes tundlikuks. Kütteperioodi saabudes võib tundlikkus veelgi süveneda. Kuidas sellist nahka hooldada ja murede süvenemist ennetada?

Kaitse nahka külma eest

Külma ja tuuliste ilmade saabudes langeb ühes õhutemperatuuriga ka õhuniiskus, mis viib tihti kuivema ja tundlikuma nahani.

„Kuiv nahk on meie kliimavööndis, kus on esindatud kõik aastaajad ja järsud ilmamuutused, tõenäoliselt üks levinumaid nahaprobleeme. Samuti on meie piirkonnas levinuim nahatüüp just selline, millel on kalduvus kuivusele ja tundlikkusele,“ selgitab Benu kosmeetikakonsultant Marite Talbre.

„Külm õhk kisub naha pindmisest kihist niiskuse välja, mis tekitab kuivale nahale iseloomulikud tunnused, nagu karedus, ketendus ja sügelus,“ selgitab ta ja lisab, et eriti tundlik on nahk neil, kel esineb rosaatsea, akne või psoriaas. „Psoriaasi ägenemine on sage just sügis- ja talveperioodil, kui ilmastikuolud on ebasoodsad ning päikesevalgust vähe.“

Üsna levinud atoopilist dermatiiti võivad ägestada keskkonnamuutused, näiteks kui külm ja

rõske õueõhk vaheldub sooja ning kuiva toaõhuga. „Kütteperioodil kuivatavad nahka ka radiaatorid ja soojapuhurid, mistõttu on oluline kasutada õlisisaldusega pesuvahendeid ning rikkalikke, toitvaid kreeme,“ soovitab Talbre. Kosmeetikakonsultant lisab, et kindlasti on kuiva naha korral oluline seda pidevalt kreemitada, et vältida naha sügelust ja kaitsta seda uute probleemide eest. Seda ka aknele kalduva naha puhul. Kreemide valikul võiks eelkõige

lähtuda sellest, kui kuiv on nahk ning milline kreem nahale sobib ja kõige mõnusam tundub. „Soovitan vaadata selliste tootesarjade nagu Cetaphil ja Skineffect poole, mis oma koostisosade poolest sobivad eriti tundlikule ja probleemsele nahale,“ täpsustab Talbre.

Kuiva naha vastu oomega-3-rasvhapete, B-vitamiinide ja avokaadoõliga

Külma ilmaga vajab nahk erilist hoolt ja tähelepanu. Talbre sõnul on apteegist võimalik leida tooteid, mis on spetsiaalselt mõeldud kuivale ja tundlikule nahale. „Apteekides on lai valik lõhna- ja värvainevabu nahahooldustooteid, mis hoiavad naha füsioloogilist tasakaalu ja pH-d. Pakendilt võiks otsida selliseid toimeaineid nagu oomega-rasvhapped, uurea, vitamiinid E, B3, provitamiin B5,

erinevad toitvad õlid, nagu mandli- ja avokaadoõli ning shea-või,“ kirjeldab Talbre.

Külma ja tuuliste ilmade saabudes langeb ühes

õhutemperatuuriga ka õhuniiskus, mis viib tihti kuivema ja tundlikuma nahani.

Kui ise vajalikes toodetes päris kindel pole, julgustab konsultant abi küsima apteegist. „Suuremate kosmeetikaosakondadega apteekides on kohapeal konsultant, kes on pädev soovitama sobivaid tooteid erinevate nahamurede korral. Kliendid võiks küsida kaitsekreeme, toitvaid kreeme kuivale nahale, ärritusvastaseid ja rahustavaid tooteid.“

Nahakuivus süveneb vanusega – abiks niisutavad kreemid

„Kuiv nahk ei lähe ajaga paremaks, vaid vastupidi – kahjuks vananedes kipub nahakuivus just süvenema,“ selgitab Talbre ja lisab, et erinevad nahauuringud on näidanud, et peaaegu iga üle 60-aastane inimene kannatab vähemal või rohkemal määral nahakuivuse käes. Kuidas nahakuivusega toime tulla? „Seespidist ravi kuiva naha jaoks pole – kahjuks ei aita ei toidulisandid ega vitamiinid. Peamine lahendus ongi igapäevane naha kreemitamine. Kreemide põhiline ülesanne on vähendada naha sügelust ja parandada nahabarjääri funktsiooni, et selle kaudu vähendada ärritajate, aga ka näiteks bakterite tungimist nahka ja piirata ka naha kreemitamisega naha veekadu,“ annab kosmeetik nõu.

Kuus nõuannet probleemse naha talviseks hoolduseks

Niisutamine: Külmade ilmade saabudes vali niisutav, rikkaliku tekstuuri ja toitvate toimeainetega paksem kreem, et kaitsta nahka külma eest ja vältida kuivust ning kestendamist. Talvel ära mine kohe pärast kreemitamist õue, kuna kreemis olevad veemolekulid võivad miinuskraadides jäätuda ja nahka kahjustada.

Jumestuskreemi valik: Külma ilmaga eelista vahapõhist jumestuspõhja, mis on nahale kaitsvam kui väga vedel kreem.

Nahapuhastus: Näonahka puhasta alati hommikul ja õhtul. Kuiva naha korral vali õrnad puhastusvahendid ja kasuta paar korda nädalas koorivat maski. Eelista ensüümseid koorijaid, mis eemaldavad surnud naharakud õrnalt, ilma nahka kahjustamata või ärritamata.

Näomaskid: Külmal perioodil on oluline kasutada sügavuti niisutavaid ja toitvaid näomaske, mis aitavad hoida naha pehme ja niisutatuna.

Õlipõhised mitsellaartooted: Apteegikosmeetika valikus leidub õlisisaldusega mitsellaarseid puhastustooteid, mis on õrnad, niisutavad ega ärrita nahka puhastamise ajal.

Piisav vee joomine: Piisav vee joomine unustatakse tihti ära, kuigi see on lihtne ja tõhus viis naha niiskustasakaalu säilitamiseks. Talvel on see eriti oluline, et toetada naha tervist ja taastumisvõimet.

Talbre soovitab kõikidel, kes oma naha eripäradega kursis ei ole, konsulteerida professionaaliga. „Pakume apteegis näonaharaporti tegemist, mis sobib kõigile, kes soovivad teada saada täpsustatud nüansse oma naha erisustest – nimelt saab kosmeetikaraportist teada, milline on inimese nahatüüp ja ka naha hetkeseisundi, ehk millises seisukorras on nahk just praegu. Samuti saab klient soovituslikud hooldusnipid ja ka valiku just tema nahale sobivatest dermakosmeetika/ravikosmeetika toodetest,“ selgitab kosmeetikakonsultant.

Allikad: Tervis Pluss, Anne & Stiil

• spordisöögid-spordijoogid

• vitamiinid ja toidulisandid

• kehahooldustooted

• matka- ja reisisöögid

• meriinovillased riided

• tantsujalatsid ja -riided

Freesport Trading OÜ Pärnu mnt. 142, F- sissepääs Tallinn 11317

tel 5647 3050 info@freesport.ee

Lihtsad võtted, kuidas nahka külmemaks ajaks ette valmistada

Iga aastaaeg on nahale eraldi väljakutse – kui suvel peab see vastu panema kuumale päikeselõõsale, siis talvel on „vastaseks“ miinuskraadid… Kuidas aga hooldada nahka praegu, sügisel?

Enne, kui lähed üle sügisesele nahahooldusrežiimile, pehmenda suve jäetud jälgi. C-vitamiin on selleks suurepärane abimees – see leevendab kuuma suve ja lõõskava päikese tekitatud nahakahjustusi, nagu tumedad laigud ja ebaühtlane nahatoon. C-vitamiinirikkad nahahooldustooted siluvad ka kortsukesi ja annavad nahale enne talve vajaliku energialaengu.

Päikesekaitse on endiselt oluline

Kuigi suvi on läbi, ei tähenda see, et võiksid päikesekreemi kasutamise ära unustada. Muidugi ei pea sa kasutama nii rikkaliku koostisega toodet kui suvel, kuid harjuta end päikesekaitsekreemi kasutama aasta ringi. Teine variant –eelista SPF-faktorit sisaldavaid näohooldustooteid.

Broneeri näohooldus

Kuigi nahk uueneb ise, on igati tark naha loomulikele uuendusprotsessidele ise kaasa aidata – sügavpuhastav hooldus, millele järgneb toitev mask, lisaks see tunne, kui keegi su eest hoolitseb... Sa oled seda kõike väärt. Lisaks saad kosmeetikult nõuandeid, mis on mõeldud spetsiaalselt sinu nahale.

Kasuta koorivat näokreemi

Millal sa viimati koorivat näokreemi kasutasid? Kui sa ei suuda seda isegi meenutada, võid olla üsna kindel, et su näonaha poorid on ummistunud (higi, kreemijäägid jne). Kui hakkad nüüdsest regulaarselt oma nägu (kord nädalas piisab) koorima, näed tulemusi juba üsna pea.

Niisuta rohkem, kuid ära veel „talvetooteid“ kasuta

Tõeliselt rikkalikud kreemid tasuks siiski talve ootama jätta. Miks? Kui neid praegu kasutama hakkad, mida sa siis jaanuaris teed? Siiski, kui temperatuur langema hakkab, vajab ka su nahk „ekstratoitu“, aga kasuta nüüd näole lisaenergia andmiseks rikkaliku kreemi asemel näiteks kerget seerumit.

Ära unusta silmakreemi

Õrn silmaümbrusnahk reageerib sesoonsetele muutustele esimesena – kasuta silmakreemi, et vältida õrna naha ärritust ning ka kortsukeste teket. Harjuta end igal õhtul enne magamaminekut kerget silmakreemi kasutama.

Valmista oma talvine iluarsenal ette

Ettevalmistusteks pole kunagi liiga vara. Jah, täna võib veel olla soe ilm, kuid aeg läheb kiiresti ning päikselisest sügisest saab tihti liigagi märkamatult külm talv…

Igavese nooruse saladus: 3 päeva vaid Sinu jaoks

Kujuta ette, et astud välja oma tavapärasest argipäevast – töölaua tagant, kodustest toimetustest või pidevatest hädaolukordadest. Oled kohas, kus aeg kulgeb rahulikumalt. Meri kutsub hommikul värskendavale suplusele, õhtul täidab sauna soe aur keha ja meelt ning iga söögikord on kui väike pidu Sinu tervisele.

Just sellist kogemust pakub minipuhkus „Igavene noorus“ – kolm päeva on pühendatud täielikult Sinu heaolule. See ei ole lihtsalt puhkus. See on teekond, mis aitab Sul taasluua ühenduse iseendaga ja avastada harjumusi, mis hoiavad Sind vitaalse ja säravana läbi aastate.

Sinu heaolupakett

Puhkuse hind sisaldab kõike, mida vajad täielikuks kogemuseks:

• 2 ööd hubases toas

• 6 maitsvat ja tasakaalustatud toidukorda

• hommikuujumisi mereveebasseinis

• Thalasso spa basseini- ja saunapargi kasutust

• kepikõndi ja hommikuvõimlemist mere ääres

• ning kingikotti, mis on täis üllatusi!

Kui tunned, et on aeg panna end esikohale ja kinkida endale kolm päeva täis rahu, ilu ja energiat, siis see puhkus on just Sinu jaoks.

Me kõik soovime säilitada nooruslikkust ja elurõõmu.

Aga igapäevaelu virvarris jääb enda eest hoolitsemine sageli tagaplaanile. 3 päeva jooksul õpid:

• kuidas toetada oma bioloogilist kella lihtsate igapäevaste sammudega

• kuidas toituda nii, et see annaks energiat, mitte ei rööviks seda

• kuidas hoida nahk säravana ja lihased tugevad

• kuidas leida tasakaal keha ja meele vahel

See ei ole keeruline teooria – vaid praktilised tööriistad, mida saad kohe oma ellu rakendada.

1. PÄEV – UUS ALGUS

Sa saabud ja jätad argipäeva ukse taha. Sind ootab toniseeriv treening, näojooga ning õhtused jutuhetked saunalaval, kus jagame pikaealisuse saladusi. See on aeg, kus keha ärkab ja meel avaneb.

2. PÄEV – TASAKAAL

Hommik algab suplusega ja maitsva, tasakaalu toetava hommikusöögiga. Päeva jooksul saad uusi teadmisi noorust säilitavast toitumisest, õigest nahahooldusest ja enesearmastusest. Treeningud annavad jõudu, jutuminutid toovad südamesse rahu.

3. PÄEV – UUENDATUD MINA

Viimasel päeval koged tasakaalustavat joogat ja kuulad nippe, kuidas igapäevased väikesed sammud saavad hoida Sind vitaalse ja nooruslikuna igas vanuses. Lõpuringis jagatud mõtted annavad kaasa uue energia ja selguse, millega oma argiellu naasta.

Kes Sind juhendavad?

Mai-Liis Kivistik

Loodusterapeut, auhinnatud looduskosmeetika brändi MaiWistik looja, näojooga- ja joogaõpetaja. Tema missioon on näidata, kuidas hoolitsus enda keha ja meele eest annab enesekindlust ja toob loomuliku ilu esile.

Janika Koch-Mäe

Pika kogemusega treener ja toitumisnõustaja, kelle kireks on aidata inimestel luua tervislikumaid harjumusi ja nautida energiat täis elu. Janika huvitub biohacking’ust, psühholoogiast ja enesearengust, tuues retriidile kaasa praktilised ja inspireerivad teadmised.

Küsi lisa ja registreeru: sinutreener.ee/toode/miniretriit-igavene-noorus janika@sinutreener.ee

Kui segada VIČI heeringafilee kiluvürtsiga ja lasta päev külmkapis maitsestuda, on tulemuseks ülimaitsev vürtsiheeringas.

Allergia on tänapäeval üks levinumaid kroonilisi terviseprobleeme ja selle esinemissagedus on viimastel kümnenditel märgatavalt kasvanud. Eesti

Allergialiidu andmetel mõjutavad allergilised haigused igas vanuses inimesi –alates lastest kuni eakateni – ning nende sümptomid võivad olla väga erinevad: nohu, köha, nahalööbed, hingamisraskused, seedetrakti vaevused või isegi eluohtlikud reaktsioonid.

Miks tekib allergia ja kuidas seda ravida?

Allergia pole aga juhuslik nähtus. See on otseselt seotud meie immuunsüsteemiga –keerulise kaitsemehhanismiga, mis on loodud meid kaitsma viiruste, bakterite ja muude kahjulike tegurite eest. Allergia tekib siis, kui immuunsüsteem „eksib“ ja peab ohutuid aineid (näiteks õietolmu, loomakarvu või teatud toiduaineid) vaenulikuks. Sellest tulenevad reaktsioonid võivad olla kerged ja ajutised, kuid mõnikord ka rasked ning kroonilised.

Immuunsüsteemi töö ja allergiline reaktsioon

Inimese immuunsüsteem on keerukas kaitsevõrk, mille ülesanne on hoida meid tervena. Tavaliselt tunneb immuunsüsteem ära kahjulikud sissetungijad, näiteks viirused või bakterid, ning hävitab need enne, kui nad jõuavad organismile tõsist kahju teha.

Allergia puhul juhtub aga midagi ootamatut. Immuunsüsteem

hakkab pidama täiesti ohutut ainet, näiteks kase õietolmu või lehmapiimavalku, ohtlikuks. Seda nimetatakse ülitundlikkusreaktsiooniks. Kui inimene satub kokku allergeeniga, vallandub immuunsüsteemis reaktsioon, kus mängivad olulist rolli antikehad. Need seostuvad nuumrakkudega ja vabastavad seetõttu histamiini ning teisi põletikumediaatoreid.

Just need ained põhjustavadki tüüpilisi sümptomeid: sügelust, turset, nohu, aevastamist või hingamisraskusi. Allergiline reaktsioon võib ulatuda kergest ebamugavusest kuni eluohtliku seisundini. Näiteks nahalööve või kerge nohu võivad tunduda tühised, kuid sama immuunsüsteemi mehhanism võib tekitada ka raskeid astmahooge või anafülaktilise šoki.

Oluline on mõista, et allergia ei tähenda lihtsalt „nõrka“ immuunsüsteemi. Vastupidi: see tähendab, et immuunsüsteem töötab liiga aktiivselt ja eksib oma sihtmärgi valikul. See ekslik kaitsetegevus on põhjus, miks allergiad on otseses seoses immuunsüsteemi tööga.

Kas allergiate levimus kasvab?

Viimase poole sajandi jooksul on allergiate levimus Euroopas ja ka Eestis selgelt tõusnud. Kui varem peeti allergiat pigem harvaks nähtuseks, siis nüüdseks on see üks sagedasemaid kroonilisi terviseprobleeme.

Kuigi kindlat vastust, miks see nii on, ei ole teadlased veel välja selgitanud, siis üks levinumaid teooriaid on nn hügieeniteooria. Meie elukeskkond on muutunud palju „steriilsemaks“ – kodusid puhastatakse tugevate kemikaalidega, linnakeskkond pakub vähem kokkupuuteid looduse ja mikroobidega ning lapsed veedavad rohkem aega siseruumides. See tähendab, et immuunsüsteemil on vähem kokkupuuteid päris ohtlike mikroobidega, mis õpetaksid teda eristama tõelist ohtu ohutust.

Lisaks mõjutab immuunsüsteemi toitumine. Meie toidulaud on muutunud ühekülgsemaks ja töödeldumaks, samal ajal kui tervist toetavate kiudainete ning mitmekesise toidu osakaal väheneb. Selline muutus mõjutab soolestiku mikrobioomi, mis on immuunsüsteemi töö jaoks hädavajalik. Kui soolestikus elavad bakterid ei saa piisavalt „toitu“, kaotab immuunsüsteem ühe olulise treeningpartneri.

Ka stress ja elustiil mängivad rolli. Allergialiit on välja toonud, et pikaajaline stress ja unevõlg nõrgestavad organismi tasakaalu, muutes immuunsüsteemi kergemini ülereageerivaks. Lisaks võib kaasaegne õhusaaste – näiteks tolm, suits või autode heitgaasid –

suurendada hingamisteede tundlikkust ja vallandada allergiaid, eriti lastel ning astmaatikutel. Kõiki neid tegureid kokku võttes võib öelda, et allergiate leviku kasv on seotud inimese ja tema keskkonna suhte muutumisega. Immuunsüsteem vajab pidevat „treeningut“, et õppida eristama ohutut kahjulikust. Kui see treening jääb puudulikuks või on ühekülgne, tekivad suuremad võimalused allergiate ja muude ülitundlikkuse vormide kujunemiseks.

Kuidas allergiatega toime tulla ja immuunsüsteemi toetada?

Allergia ei ole täielikult „väljaravitav“ haigus, sest immuunsüsteem säilitab oma ülitundlikkuse, kuid sellega on võimalik edukalt toime tulla. Kõige tähtsam on teadlikkus: kui inimene mõistab oma allergiat, saab ta paremini vältida vallandajaid ja vajadusel õigel ajal abi otsida. Teine oluline osa on ravi. Allergiate korral kasutatakse sageli antihistamiine, mis pidurdavad histamiini toimet ja leevendavad sümptomeid. Raskemate juhtude korral, näiteks eluohtliku anafülaksia riskiga inimestele, määratakse aga adrenaliini autoinjektor (nt Epipen).

Peale sümptomite kontrolli on olemas ka ravi, mis mõjutab haiguse kulgu. See on immuunravi ehk allergeenispetsiifiline immunoteraapia. Selle käigus viiakse organismi väikestes kogustes allergeeni, mille suhtes inimene on tundlik. Alguses tehakse seda väga väikeses annuses, hiljem seda järk-järgult suurendatakse. Nii õpib immuunsüsteem allergeeni tundma mitte vaenlase, vaid ohutu ainena. Allergialiit nimetab immuunravi ainsaks tõeliselt haiguskulgu muutvaks raviviisiks allergia puhul. See võib vähendada sümptomeid märkimisväärselt, kahandada ravimite vajadust ja ennetada ka uute allergiate või astma teket. Kuigi ravi kestab tavaliselt kolm kuni viis aastat ja nõuab järjepidevust, on tulemused paljudel patsientidel väga tõhusad. Lisaks otsesele ravile on oluline tugevdada immuunsüsteemi üldist tasakaalu. Selleks soovitab allergialiit süüa mitmekesist ja täisväärtuslikku toitu, piisavalt magada, vähendada stressi ning mõõdukalt liikuda. Kuigi need sammud ei kõrvalda allergiat, aitavad need immuunsüsteemil paremini toime tulla ja vähendada ülereageerimise riski.

Allikad: allergialiit.ee

Allergia igas eas

Imikutel ja väikelastel tuleb kõige sagedamini ette atoopilist dermatiiti, toiduallergiat ning viiruse põhjustatud astmat. Vanematel lastel on rohkem astmat ja allergilist rinokonjunktiviiti.

Täiskasvanutel võib allergia esmakordselt avalduda alles 30.–40. eluaastates.

Sagedasim täiskasvanueas algav allergia on õietolmuallergia ehk pollinoos.

Vanemas eas võib allergia ilmneda ka ravimite, kemikaalide ja metallide suhtes, mis ei ole tüüpilised allergeenid lapseeas.

Eakatel on reaktsioone tihedamini seetõttu, et nende ainevahetus on muutunud ja nad kasutavad mitut ravimit samal ajal.

Auru sissehingamine ravib pigem enesetunnet kui haigust, kuid õigel viisil ja ajal kasutades võib see olla hindamatu kodune abivahend.

Aur kui hingamisteedehaiguste vana abimees

Eestlaste kodune aururavi hingamisteedehaiguste korral on põlvest põlve edasi antud tava. Kuuma kartulikeedupoti või kummeli- ja piparmünditee kohal hingamine kuulus iga pere ravitavade hulka. Niisket õhku või kadakaokste suitsu hingati sisse ka saunas – paigas, mis lõi tunde, et keha saab puhastatud ja hingamine kergendatud.

Sarnaseid võtteid on iidsest ajast kasutatud kogu maailmas. Vana-Kreeka avalikud aurusaunad pakkusid leevendust nii väsimusele kui ka hingamisteede vaevustele. Aasias kuulub taimeauru sissehingamine tänini traditsioonilise meditsiini arsenali. Nii Eestis kui ka mujal on aur olnud seotud uskumusega, et loodus annab jõudu ja tervist.

Kuidas aur mõjub hingamisteedele

Teadusuuringud kinnitavad, et aurutamine niisutab limaskesti, muudab sekreedi vedelamaks ja soodustab selle väljaköhimist. Ka ninakõrvalurgete surve võib ajuti-

selt väheneda. Selline kergendus ongi põhjus, miks aurutamine püsib paljude jaoks populaarse toetava vahendina.

Kuid aur ei hävita viirusi ega mõjuta haiguse kulgu. Uuringud näitavad, et aur ei pidurda viiruste paljunemist ega lühenda haiguse kestust. Seetõttu tuleb aurutamist käsitleda eelkõige kui mugavustehnikat, mis toetab enesetunnet, mitte kui ravi.

Kuum aur võib kujutada ohtu. Väikelastele võib aurupoti kohal hingamine lõppeda tõsiste põletustega. Ka täiskasvanute limaskest võib liigsest kuumusest ärrituda, mis halvendab enesetunnet. Astmaatikutel võib kuum aur põhjustada spasme ja vallandada köhahoo.

Turvalisema lahenduse pakuvad külma auru seadmed, mis niisutavad hingamisteid ühtlaselt ja põletusohuta. Siiski vajavad need seadmed regulaarset puhastamist –määrdunud veepaak võib muutuda bakterite ja hallituse kasvulavaks, viies kahjuliku mikrofloora otse hingamisteedesse.

Kodused leevendusvõtted ilma pudrupotita

Külmetuse korral on võimalik leevendust leida ka ilma kuuma auruta. Soolalahusetilgad ja mereveespreid niisutavad nina limaskesta ja aitavad sekreedil vedelduda. Toa niisutamine külma auru seadmega kaitseb limaskesti kuivamise eest, eriti radiaatoritega köetavates ruumides.

Soojad joogid – tee, puljong või lihtsalt soe vesi – varustavad organismi vedelikuga ja leevendavad kurguärritust. Rahvatraditsioonidest on tuntud ka kadakaga suitsutamine ja soolase vee aur, millele omistati puhastav mõju. Kuigi teaduslik tõendus nende meetodite tõhususele puudub, võivad need pakkuda psühholoogilist tuge.

Moodsad nebulisaatorid lapsi enam ei hirmuta, sest töötavad vaikselt.

Aururavi tänapäevased võimalused

Kui kartulipoti aur võib pakkuda ajutist leevendust, siis apteegis müüdav nebulisaator võimaldab manustada auruga koos arsti määratud ravimeid. Seade muudab soolalahuse või ravimi peeneks udutaoliseks pilveks, mis jõuab sü-

Kui nina kinni ja kurk kipitab

Aur võib anda hetkeks leevendust. Turvalisem on kasutada jahedamat vett või taimeteed ning vältida liiga kuuma auru. Väikelaste puhul tuleks aurupotti mitte kasutada ja keskenduda soolalahusele või arsti soovitatud nebulisaatorile.

Igapäevased, turvalised abinõud hingamisteede toetamiseks on: piisav vedelikutarbimine; nina loputamine soolalahusega; ruumiõhu niisutus; rahulik puhkus. Kui haigus süveneb või kestab pikemat aega, tuleb pöörduda arsti poole.

gavale hingamisteedesse ja mõjub otse põletikukoldes.

Nebulisaatorit saab kasutada ka ainult füsioloogilise lahusega – see niisutab hingamisteid, vedeldab sekreeti ja kergendab hingamist. Seade sobib eriti hästi väikelastele ja krooniliste haigustega inimestele, näiteks astmaatikutele. Erinevalt pudrupotist võimaldab nebulisaator annustada täpselt, pakkudes suuremat ohutust.

Aur ei pidurda viiruste paljunemist ega lühenda haiguse kestust

Viimaste aastate teadusuuringud on näidanud, et viirusevastaseid ravimeid on tõhus manustada just inhalatsiooni teel. Sellisel viisil jõuab ravim otse hingamisteedesse, vähendades organismi üldist koormust.

Traditsiooni ja teaduse tasakaal

Kas aurutamine väärib kohta tänapäevases koduses raviriiulis? Vastus sõltub eesmärkidest. Kui eesmärgiks on ajutine leevendus, lõõgastav rituaal ja hea enesetunne, võib aurutamine olla täiesti põhjendatud. Kui soovitakse mõjutada haiguse kulgu, tuleb toetuda teaduspõhistele ravimeetoditele.

Nebuliseerimine ja aurutamine ei välista teineteist: esimene on meditsiiniline ravi, teine aga kultuuriline ja psühholoogiline tugi. Koos võivad need pakkuda tasakaalu, milles traditsioon annab lohutuse ja teadus tagab tulemuslikkuse.

Auruga tohterdamine kujutab osakest meie kultuuripärandist ja kannab endas soojust, lõõgastust ning lohutust.

Allikad: WHO, Tervis Pluss

Kui huuleherpes ehk ohatis kipub välja lööma just külmemal aastaajal, pole see siiski ainus nahamure, mis sügisel sageneb. Jahedus, kuiv õhk ja langev immuunsus võivad ägestada ka kroonilisi nahahaigusi, nagu psoriaas ja atoopiline dermatiit. Millest see tingitud on ja kuidas nahk sel hooajal paremini ette valmistada?

Kui ilm ja immuunsus koostööd ei tee

Sven Sula | Fotod: Shutterstock

Oh, ohatis, said aega taas tulla

Ohatis, mida tuntakse ka huuleherpese või külmavillina, on üsna levinud viirusnakkus, mis mõjutab tuhandeid inimesi Eestiski. Valus, ebamugav ja kordub – selline see tüütus on. Huuleohatis avaldub tavaliselt punaste villide või mullidena huultel, vahel suuümbruses. Need võivad olla valulikud ja sügelevad ning põhjustada ebamugavustunnet. Mõne aja pärast villikesed lõhkevad ja tekib koorik, mis pikkamööda paraneb. Tavaliselt kaasnevad ohatisega ka sügelus, põletustunne ja valulikkus.

Dermatoveneroloog Ulvi Loite sõnul valmistab nakatunutele enim muret see, kas herpes võib uuesti tekkida. „Huuleohatist ei ole võimalik pärast nakatumist enam välja ravida. Haigust tekitav viirus jääb alatiseks närviganglionidesse, kus püsib puhkeolekus, aktiveerudes siis, kui viiruse jaoks tekivad soodsad tingimused,“ rääkis doktor, lisades, et viiruse vallandumist soodustavad mitmed faktorid, nagu emotsionaalne pinge, füüsiline ülekoormus ja väsimus, UV-kiirgus, külmetushaigused, palavik, huulte või naha trauma või lõhenemine, operatsioo-

nid, hormonaalsed kõikumised (menstruatsioon, rasedus).

„Aktiveerudes liigub viirus uuesti mööda närvikiude nahka, põhjustades lööbe tavaliselt samas piirkonnas, kus eelmine kord.“

Selle tüütu tegelase ägenemise ennetamiseks on soovitatav tugevdada immuunsüsteemi, mis hõlmab tervislikku toitumist, piisavalt und ja stressi vältimist. Samuti on oluline hoiduda otsekontaktist nakkusega, eriti aktiivse ohatise korral. Päikese käes viibides tasub kasutada päikesekreemi, et kaitsta huuli. Varjuda tuleks ka külma ja tuule eest.

Toidusedelis peaks olema esindatud B-, C- ja D-vitamiinirohked toorained ning võiks kasutada aminohapetega toidulisandeid, mis tugevdavad nahka ja immuunsust. Vältima peaks aga trüptofaanirikkaid toiduaineid, näiteks pähkleid ja šokolaadi, mis võivad soodustada villide tekkimist.

Kuidas ohatisega paremini toime tulla?

Korduva haigestumise korral soovitab dr Loite alustada raviga kohe, kui tekib kipitus- või sügelustunne, tavaliselt ööpäeva jooksul sümptomite tekkimisest. „Paikselt kasutatavad käsimüügiravimid on kõik sarnase efektiivsusega. Ilma retseptita on võimalik osta atsikloviiritablette, mis võivad lühendada haiguse kestust ja tuua kiiremat leevendust.“

Kui huuleohatis kimbutab aga esimest korda, on soovitatav alustada raviga kohe, kui õige diagnoos on olemas. „Ägedate sümptomite (palavik, nõrkus, kehv enesetunne) korral peaks pöörduma arsti vastuvõtule ja kasutama suukaudseid viirusevastaseid retseptiravimeid, nagu näiteks atsikloviir või valatsikloviir. Viimase eelis teiste ravimite ees on see, et seda peab võtma ainult kaks korda päevas, samas kui mõnda kreemi peaks määrima haigele kohale 5–8 korda päevas,“ selgitas Niine Nahakliiniku dermatoveneroloog.

Jaheda ilmaga kipub ägenema ka psoriaas

Psoriaas on krooniline autoimmuunhaigus, mis põhjustab nahale punetavaid ja ketendavaid laike. Haiguse kulg on sageli hootine ja paljud patsiendid märgivad, et just sügisel ning talvekuudel muutub nahk kuivemaks, laigud ägenevad

Kaitse ennast ja teisi ohatise eest

Puuduta ohatist ainult ravikreemi peale kandes. Pärast raviprotseduuri pese alati käsi. Külmavillidega hoidu suudlustest ja puudutustest.

Ei mingit suuseksi enne, kuni tervenenud oled.

Psoriaasi ja atoopilise dermatiidi

leevendamiseks

Niisuta nahka regulaarselt – eelista lõhnavabu ja rasvase koostisega kreeme, eriti pärast pesemist.

Väldi ärritajaid – tugevad seebid, villased rõivad ja lõhnaained võivad sümptomeid süvendada.

Kasuta leebeid pesuvahendeid – väldi kuuma vett ja puhasta nahka õrnalt.

Hoia õhuniiskus tasakaalus – kodune õhuniisutaja aitab vältida naha liigset kuivust. Väldi stressi ja hoia immuunsust – piisav uni, tasakaalustatud toitumine ja vajadusel D-vitamiini lisandid toetavad nahka seestpoolt. Konsulteeri arstiga, kui sümptomid ei taandu – vajadusel määratakse paikne põletikuvastane ravi või lähenetakse sümptomitele süsteemselt.

ja nahapõletik tugevneb. Selle põhjuseks on mitmed tegurid: vähene päikesevalgus, niiskuse langus õhus ja külm ilm, mis ärritab tundlikke piirkondi. Lisaks kipub immuunsüsteem külmal hooajal rohkem kõikuma, eriti kui kaasnevad viirushaigused või stress.

Eestis elab psoriaasiga ligikaudu 2–3% elanikkonnast ning paljude jaoks tähendab haiguse ägenemine ka olulist mõju elukvaliteedile. Nahk vajab sügisel eriti hoolikat niisutust ja rahustavaid tooteid, mis aitavad ketendust ja sügelust leevendada. Apteekides on saadaval ka spetsiaalseid pesuvahendeid ja meditsiinilise nahahoolduse tooteid, mis on välja töötatud just psoriaatilise naha toetamiseks.

Atoopiline dermatiit –kuiv nahk vajab topelthoolt

Atoopiline dermatiit ehk ekseem on sagedane krooniline nahahaigus, mis avaldub kuiva, kareda ja sügeleva nahana. Haigusel võib olla geneetiline eelsoodumus, kuid sügisel ja talvel ägeneb see tavaliselt ka neil, kel muul ajal aasta jooksul sümptomeid ei ilmne. Tüüpiliselt löövad muutused välja küünar- ja põlveõnnaldes, kaelal, näol või kätel – piirkondades, mis on sagedasti kokkupuutes külma õhu ja mehaanilise hõõrdumisega.

Kuiv siseõhk, villased rõivad ja sagedane käte pesemine võivad naha kaitsestruktuuri veelgi nõrgendada, mistõttu võib nahaärritus kiirelt üle minna põletikuks. Leevendust pakuvad regulaarsed rasvased kreemid ja vajadusel lühiajaline paikne põletikuvastane ravi. Samuti on oluline vältida allergeene, tugevaid lõhnaaineid ja ärritavaid pesuvahendeid, mis võivad naha seisundit veelgi halvendada.

PS! Meil on veel palju mõnusaid puhkuseideid. Vaata www.framare.ee

KAHEÖINE PAKETT

al 144 € ühele / 2 ööd pühapäevast-neljapäevani al 170 € ühele / 2 ööd reedel ja laupäeval

PAKETTI KUULUB:

• 4 erinevat hoolitsust: massaaž 25 min, parafiinravi, soolakambriravi, ravijooga seljale

• Hubane majutus

• Kaks buffet hommiku- ja õhtusööki

• Sauna- ja basseinipargi külastus

• Tasuta parkimine

• Värske männimetsa õhk, Haapsalu lahe sillerdus ja aeg Sinule

Naudi oma lühipuhkust ja hinga sisse mõnusalt karget sügisõhku!

INFO JA BRONEERIMINE: admin@framare.ee

Fra Mare Thalasso SPA Ranna tee 2, Haapsalu 90403 www.framare.ee

Heal Traumakliinik

EESTI ESIMENE ERATRAUMAPUNKT

Heal Kliinik on loonud midagi Eestis ainulaadset – eratraumapunkti, mis on avatud iga päev. Heal Kliinik on avatud kõigile sõltumata vanusest. Sind ravivad ortopeedia, käekirurgia ja teiste erialade spetsialistid algusest lõpuni. Meie lähenemine Sinu tervisemurele on terviklik – diagnoosimine, ravi planeerimine ning läbiviimine, füsioteraapia ja taastumine. Traumakliinikus on vastuvõtt ka ilma eelneva broneeringuta.

Kes on ortopeedia ja traumatoloogia eriarst?

Ortopeedia ja traumatoloogia eriarst on arst, kes tegeleb luude, liigeste, lihaste ja sidemete vigastuste ning haiguste raviga. Ta aitab nii sporditraumade, kukkumiste kui ka krooniliste liigeseprobleemide korral. Kui vaja, teeb ortopeed operatsiooni, kuid sageli piisab täpsest diagnoosist, korralikust

raviplaanist ja füsioteraapiast. Ortopeedi eesmärk on taastada liikumisvõime ja vähendada valu, et inimene saaks jätkata aktiivset ja täisväärtuslikku elu. Nagu eriala nimigi ütleb, on traumatoloog õige arst, kelle poole pöörduda mis tahes vigastuse korral – olgu selleks haav, nihestus, põrutus või kukkumise järel tekkinud valu – meie arstid võtavad iga vigastust ja probleemi tõsiselt.

Miks on oluline trauma kiire diagnostika ja õige ravi alustamine? Traumade korral on esmane diagnostika ja ravi määrav kogu paranemisprotsessi jaoks. Õigeaegne röntgen- või magnetuuring ning arsti otsus vähendavad tüsistuste riski ja kiirendavad taastumist. Heal Kliinikus on kohapeal olemas röntgen, moodsad kipsid, haavade õmblemise võimalused ja kõik muu, mida vaja vigastuse raviks. Vajadusel täpsustame diagnoosi magnet- või muu uuringuga.

Inimese immuunsüsteem ei väsi teadlasi üllatamast. Iga uuringuga leitakse hämmastavaid funktsioone ja võimalusi, kuidas meie organism toimib ning kuidas neid teadmisi kasutades oleks võimalik erinevatele haigustele veelgi paremat ravi leida. Toomegi selles artiklis välja mõned värsked avastused inimese immuunsüsteemi kohta.

Uued avastused teadusrindelt

Kroonilise väsimuse sündroomi põhjuseks võib olla liiga aktiivne immuunsüsteem

Columbia ülikooli Mailmani rahvatervise kooli infektsioonide ja immuunsuse keskuse uus uuring paljastab molekulaarsel tasandil üksikasju kroonilise väsimuse sündroomi ja immuunsüsteemi

vastastikuste seoste kohta. See uuring võib aidata kaasa sihtotstarbeliste terapeutiliste sekkumiste väljatöötamisele kroonilise väsimuse sündroomi ja ka mitme teise haiguse ravis. Uuring avaldati ajakirjas Psychoneuroendocrinology. Ülikooli teadlased esitasid hüpoteesi, et kroonilise väsimuse sündroom on tingitud ebanor-

maalsest reaktsioonist infektsioonile, mis põhjustab põletikku ja rakkude kahjustusi, mis omakorda häirivad energia ainevahetust. Selguski, et kroonilise väsimussündroomiga patsientidel on kõrgendatud loomulik immuunvastus bakteritele, viirustele ja seentele. Kuigi need reaktsioonid on infektsioonide vastu võitlemiseks hädavajalikud, võivad need kontrolli-

mata jäädes kahju tekitada ning põhjustada kroonilise väsimuse sündroomi ja teisigi haigusi.

Rakkude

„tööriistakomplekt“ võib programmeerida rakke ümber vähiraviks

Rootsi Lundi ülikooli teadlaste juhitud rahvusvaheline meeskond on kindlaks teinud molekulaarsed vahendid, mis on vajalikud, et tavalised rakud programmeerida ümber spetsialiseeritud immuunrakkudeks. Ajakirjas Immunity avaldatud uuring võib sillutada teed täpsematele ja personaliseeritud vähiravi immunoteraapiatele.

See uuring on oluliseks sammuks, et töötada välja viis, kuidas rakendada immuunsüsteemi vähivastases võitluses. Teadlased arendasid geneetilise tööriistakomplekti, mis programmeerib kahte võimsat dendriitrakkude alatüüpi – immuunsüsteemi peamisi valvureid.

Dendriitrakud on immuunrakkude rühm, mis toimivad keha „õpetajatena“, juhendades immuunsüsteemi ründama selliseid ohte nagu viirused, bakterid või kasvajad. Iga alatüüp käivitab erineva immuunvastuse, kohandudes ohu olemusega. Patsientidele nende vähirakke sihtivate dendriitrakkude manustamine võiks muuta vähiravi täpsemaks ja efektiivsemaks.

Meeste ja naiste erinevaid immuunvastuseid võib põhjustada üksainus geen

Uus uuring on avastanud olulise erinevuse meeste ja naiste immuunsüsteemi vahel – ja see tuleneb ühestainsast geenist. Uuring on avaldatud ajakirjas The Journal of Immunology.

On teada, et bioloogiline sugu mõjutab immuunsüsteemi funktsioneerimist, kusjuures naised kannatavad sageli rohkem autoimmuun- või allergiliste haiguste all.

Yorki ülikooli teadlased on nüüd tuvastanud, et geen Malat1 mängib olulist rolli naiste immuunrakkude immuunvastuse reguleerimisel, kuid mitte meeste puhul. Kui naistel see geen puudub, ei suuda rakud anda põletikule piisavat immuunvastust. Meeste puhul aga ei ilmne mingit erinevust, kas see geen on olemas või mitte.

Raskesti ravitavat

Philadelphia lastehaigla teadlased leidsid, et teatud lipiidid ehk rasvad toitudes on seotud neutrofiilse astmaga. Uuringu tulemused viitavad ka sellele, et lisaks toitumisharjumuste muutmisele võiks seda tüüpi astma raviks kasutada ka teatud olemasolevaid ravimeid. Uuringu tulemused avaldati veebiajakirjas Science Translational Medicine.

Uuringu ajendiks oli teadlaste tähelepanek, et laste rasvumine on seotud neutrofiilse astmaga, mis on mitteallergiline astmatüüp, mille vallandavad mikroobid ja bakteriaalsed valgud. Neutrofiilne astma on raskemini ravitav kui allergiline astma ja selle kulg on keerulisem, mistõttu peavad patsiendid sageli haiglas viibima, kuid teadlased ei mõistnud varem selle astmatüübi põhjuseid.

Uuring annab tõendeid selle kohta, kuidas selle eriti raskesti ravitava astmavormiga on seotud teatud toiduained. Tulemused on julgustavad, kuna pakuvad uusi ravistrateegiaid ja kinnitavad, et sihipärased toitumise muutused võivad aidata seda astmatüüpi ennetada.

Alzheimeri tõve uurimisel avastati uus ravivõimalus

Soolestik sisaldab keha suurimat immuunrakkude kogumit. Bucki Instituudi uus uuring näitab, et mõned neist immuunrakkudest liiguvad mööda aju-soolestiku telge, pakkudes sellega potentsiaalset uut ravivõimalust Alzheimeri tõvele.

Ajakirjas Cell Reports avaldatud uuring näitab, et hiirtele kiudainerikka toidu andmine vähendab Alzheimeriga seotud nõrkust, sealhulgas värinaid. See on siiani kõige põhjalikum uurimus soolestiku immuunsüsteemi kohta neurodegeneratiivse haiguse mudelis. Uuringu käigus leiti, et hiirte toitmine põletikuvastase prebiootilise kiudaine inuliiniga taastas Alzheimeriga hiirte soolestiku tasakaalu ning nende haigussümptomid vähenesid. Kogu soolestiku üldine tervis paranes. Inuliini mõju hakatakse katsetama ka teiste neurodegeneratiivsete haiguste puhul, nagu näiteks Parkinsoni tõbi ja sclerosis multiplex

Allikad: News Medical, Medical Xpress

EESTIS MÜÜDAV MEDISTUS

ANTIVIRUS AITAB HOIDUDA

HINGAMISTEEDE

VIIRUSHAIGUSTEST

Juba mitu viirushooaega järjest on meie elu saatnud ebameeldiv ja ohtlik koroonaviirus. Eesti apteekides müüdav Medistus Antivirus on viirushooajal heaks abiliseks nii koroonaviiruse kui ka teiste hingamisteede viirushaigustega nakatumise ennetamiseks.

In-vitro-uuring näitab, et Medistus Antivirus toimib efektiivselt

COVID-19/Sars-CoV-2 viirustüve vastu. Juba esimese kümne minuti jooksul väheneb viirus 99,4% (loe uuringust täpsemalt: biaks.ee/toode/ medistus-antivirus). Medistus Antivirus on meditsiiniseade, mis on testitud Sars-CoV-2 vastase toimega ning koheselt apteekides kättesaadav. Medistus Antiviruse kaitsev toime ei sõltu viiruse tüvest, see toimib kõigi viirustüvedega ühtmoodi.

MEDISTUS ANTIVIRUS –MILLEGA TEGU?

Kokkupuude bakterite ja viirustega ei tähenda ilmtingimata seda, et inimene haigeks jääb. Immuunsüsteem võitleb iga päev erinevate haigustekitajatega ning kui organism on nõrgenenud, võivad viirused läbi tungida. Seega on mõistlik immuunsüsteemi veidi aidata.

Medistus Antiviruse imemistabletid tekitavad suu ja kurgu limaskestale kaitsva barjääri ehk kihi, millest viirused ja bakterid läbi ei pääse. Kui haigustekitaja organismis kanda kinnitada ei saa, ei hakka viirus ega bakterid paljunema ning inimene jääb terveks.

RAHVAROHKES KOHAS

VAJAB ORGANISM ROHKEM KAITSET!

Kasuta Medistus Antivirust ennetava abivahendina alati, kui oled rahvarohkes kohas. Olgu selleks ühistransport, teater,

kinosaal, üritused, kool, kontor, spordiklubi või ostukeskus.

Üks tablett tekitab kaitsva barjääri mitmeks tunniks ning sul ei ole vaja pidevalt muretseda, et keegi sind koroonaviirusesse või mõnesse muusse viirusesse nakataks.

Medistus Antiviruse kaitsev toime ei sõltu viiruse tüvest. Läbiviidud uuringute järgi on Medistus Antiviruse efektiivsus tõestatud streptokokkide, stafülokokkide ning isegi tugevate viiruste H1N1 (seagripp), H2N2 (linnugripp) ja COVID-19 inaktiveerimisel.

Medistus Antivirus on kättesaadav kõikides apteekides ja tervisepoodides üle Eesti ning veebipoes biaks.ee

Rabarbra Jubilee Dry NULL

VÄRSKE JA NATURAALNE ALKOHOLIVABA VAHUVEIN, MIDA VALMISTAME AINULT EHTSATEST RABARBERITEST JA KÕIK.

EI SISALDA KONTSENTRAATE EGA MAITSEJA LÕHNATUGEVDAJAID.

Sooduskood(-25%):TervisPluss

Kaheksakümmend protsenti meie immuunsüsteemist sõltub sellest, mis olukorras on meie seedimine. Soolestikus käib vilgas elu.

Arvatakse, et seal on umbes kahe kilogrammi jagu elusorganisme ehk baktereid, kellest sõltub meie seedesüsteemi olukord ja ühtlasi ka immuunsüsteemi tase.

Kuidas toiduga immuunsust toetada?

Praegu on eriti oluline hoida, kaitsta ja tugevdada enda ning oma lähedaste immuunsust. Õnneks annab siinkohal ka toiduga üht-teist ära teha. Mida täpselt, õpetab toitumisnõustaja Teele Teder.

Hapendatud toidud

Hea võimalus heade bakterite osakaalu suurendada ja nende heaolu tagada on lihtsam, kui arvata võiks. Piisab, kui lülitame oma igapäevasesse toitumisse pisut hapendatud toite – need sisaldavad probiootikume, millega saame

oma soolefloorat tasakaalustada. Näiteks paar supilusikatäit värskelt hapendatud kapsast või seeni, üks hapukurk, klaasike keefirit või kombucha’t. Ka jogurtit peetakse heaks probiootikumiks, kuid selle puhul tuleb jälgida, et tegemist oleks naturaalse ja ilma suhkruta tootega.

Kiudaineterikkad toidud

Pikka aega arvati, et kiudained on organismile vaid koormaks. 1970. aastatel hakati õnneks mõistma ka nende organismi tervendavaid mõjusid. Lisaks

veresuhkrutaseme stabiliseerimisele ja täiskõhutunde pikendamisele on kiudained toiduks ka soolestiku bakteritele, võimaldades kasulikel soolemikroobidel paljuneda ja seeläbi seedimist veelgi soodustada. Seega tasub oma menüüsse lülitada nii puu-, kaun-, tera- kui ka köögivilju, mis on kõik väga head kiudaineallikad. Tasub teada, et vajad iga päev olenevalt vanusest ligikaudu 30 grammi kiudained. Tänapäeva läänelik toitumisstiil annab aga heal juhul vaid poole sellest. Seepärast on teadlikult vaja pingutada, et igapäevaselt küllaldaselt kiudaineid saada.

C-vitamiin + tsink ehk idud

ja maks

Haiguste vastu võitlemisel on ikka kasutatud C-vitamiini. Mitmed uuringud on näidanud, et C-vitamiini tarbimine viiruste esinemissagedust ei mõjuta, kuigi aitab mõningal määral vähendada haiguse kestust ja tõsidust. Samas on leitud, et C-vitamiini toime koos tsingiga on palju tõhusam: 1000 g (200 mg kaupa) C-vitamiini ja 30 mg tsinki päevas leevendab hingamisteede infektsioonide sümptomeid ning lühendab haiguse kestust märgatavalt.

Üks paremaid C-vitamiini allikaid on idud. Need sisaldavad suurima võimaliku hulga Cvitamiini 72-tunnise idandamise järel – just siis tuleks selle vitamiini saamiseks idandid ära süüa. Pärast seda hakkab idu kulutama C-vitamiini juba enda tarbeks. Parimad tsingiallikad on aga maks, liha, kamajahu, seemned, pähklid, juust, leib, kaunviljad, mereannid (krabid, räim), täisteratooted ja munad.

Parapähklid

Immuunsuse tugevdamiseks on oluline tarbida ka seleenirikkaid toiduaineid. Seleeni leidub lihas, piimas ja teraviljades, kuid üldiselt arvatakse, et Põhjamaade mullastikus on seleenisisaldus väike, seega ei ole seda ka liiga palju meie kodumaises lihas ega piimatoodetes. Seleenimure on aga murtud, kui tarbid päevas neli parapähklit – sellest saab päevase soovitusliku koguse kenasti kätte.

Kvaliteetne valk

Valke vajame selleks, et organism saaks pidevalt toota uusi immuunrakke ja antikehade (kaitserakkude) molekule. Ka immuunreaktsioonide toimumiseks vajalikud ensüümid on valgulised ühendid. Sel põhjusel ei ole kasulik nälgida

Millised toidud on parimad rauaallikad?

Raud mängib immuunfunktsioonides olulist rolli. Seetõttu on oluline süüa piisavalt rauda sisaldavaid toite. Liha, linnuliha, kala ja koorikloomad on rauarikkad. Köögiviljad, mis sisaldavad rauda, on näiteks herned, spinat ja eri tüüpi kapsad. Herneste skoor on 5 milligrammi rauda 100 grammi kohta. Samas koguses spinat sisaldab umbes 3,5 milligrammi rauda.

Pähklid, seemned ja kaunviljad ning kuivatatud puuviljad on samuti väärtuslikud rauaallikad. 100 grammi kuivatatud läätsesid sisaldavad 8 milligrammi ja kõrvitsaseemned isegi umbes 11 milligrammi rauda. Söögi ajal tuleks vältida kohvi ja teed, kuna need takistavad kehas raua imendumist. Soovitatav on klaas apelsinimahla, kuna C-vitamiini sisaldavad toidud parandavad raua imendumist.

Liiga palju rauda veres on kahjulik ja võib nõrgestada immuunsüsteemi. Rauapreparaate tohib võtta ainult rauapuuduse korral ja arsti soovitusel.

Allikas: EatSmarter.com

ega ka valgulist toitu menüüst täielikult välja jätta. Kvaliteetse valguna võib poest osta nii loomakui ka linnuliha, muna ja piimatooteid, aga ka kala ning mereande või liites omavahel kaun- ja

teravilju. Siiski ei tasu valguga ka liialdada. Ametlikult on kokku lepitud, et rohkem kui 2,4 grammi kehakilogrammi kohta pikema aja jooksul on liiga palju. Veebileht International Society of Sports Nutrition soovitab füüsiliselt aktiivsetel inimestel tarbida 1,4–2 g valku kehakilogrammi kohta. Füüsiliselt mitteaktiivsele inimesele on mõnede allikate hinnangul vaja umbes 0,8 grammi valke kilogrammi kohta, et valgudefitsiiti vältida. See on siiski pigem minimaalne valgukogus.

Nimekirjast välja

Üht-teist on ka sellist, mida tasuks senisest poenimekirjast aga täiesti maha tõmmata. Kindlasti tasub piiri pidada maiustamisega, sest liigne suhkru tarbimine nõrgestab immuunsüsteemi. Ka alkoholil ja tubakatoodetel pole selles nimekirjas kohta.

Kui tegutsed selle nimel, et kõhubakterid oleks õnnelikud ja sinu toit täisväärtuslik, oled tõstnud ka oma immuunsuse uuele tasemele.

Artikkel ilmus esimest korda eriajakirja Tervis Pluss 2024. aasta immuunsuse sügisnumbris.

Sest iga sõna on oluline.

Pakume Teile tasuta konsultatsiooni, paigaldust, kuulmisuuringuid ning soovi korral ka 12 kuud järelmaksu 0% intressiga. Esindame üht maailma suurimat kuuldeaparaatide brändi GN Resound Taanist.

Broneeri aeg personaalsele ja turvalisele nõustamisele!

Leidke endale lähim kuulmiskeskus ja broneerige aeg tasuta konsultatsioonile kodulehel kuuldeaparaadid.ee või lihtsalt helistage meile lühinumbril 17800.

TALLINN Tulika 19 C, 2. korrus

Telefon: 53 011 529 Tallinn@kuuldeaparaadid.ee

Lasnamäe Medicum, Punane 61, kab 142 , I korrus

Telefon: 5301 1529 Tallinn@kuuldeaparaadid.ee

TARTU Medita trepi kõrval

Teguri 37B, I korrus Telefon: 5380 7287 Tartu@kuuldeaparaadid.ee

RAKVERE

Tuleviku 1, kab 19

Telefon: 324 3253 Rakvere@kuuldeaparaadid.ee

Selle reklaami ettenäitamisel iga uue kuuldeaparaadi ostjale tasuta 2 aastane varu patareisid (120 patareid).

NARVA Kerese keskus

Kerese 3, 3. korrus, kab 311 Telefon: 53 011 529 Narva@kuuldeaparaadid.ee

VILJANDI Tervisekeskus, I korrus, B korpus, sissepääs Turu tänavalt Telefon: 433 3783 Viljandi@kuuldeaparaadid.ee

PARIMAD aparaadid!

PÄRNU Ülejõe Tervisekeskus Jannseni 7a

Telefon: 53 011 529 Parnu@kuuldeaparaadid.ee

PAIDE AS Järvamaa Haigla

Tiigi 8, kab. 412

Telefon: 53 011 529 Paide@kuuldeaparaadid.ee

Lähisuhtevägivald: võimukas soolotants, mitte tango, mida tantsitakse kahekesi

Lähisuhtevägivald on tihti nähtamatu – me ei pruugi aimatagi, mida lähisuhetes tegelikult kogetakse. Psühholoogina näen, et umbes pooled klientidest on kogenud lähisuhtevägivalda, mille tagajärjed psüühikale on olnud üksjagu mõjusad. Sageli jõutakse abini ärevuse või depressiooni, söömishäirete või sõltuvustega, mille alt koorub kas ammune või kestev vägivallakogemus. Lähisuhted aga peaksid olema inimese jaoks kõige turvalisemad. Oma kogemusi ei tunta ära kui vägivalda.

Tekst: Kersti Kinks, Psühholoog, Provida Kliinik OÜ

Lähisuhtevägivald võib olla nii füüsiline, emotsionaalne, seksuaalne, majanduslik kui ka psühholoogiline. Romantiliselt alanud suhtesse hiilivad märkamatult kontroll, kriitika, süüdistused ja manipulatsioon, kuni need muutuvad valdavaks. Tasapisi leitakse end olukorrast, kus minapilt on killustunud, reaalsustaju hägustunud ning maad võtavad süü- ja häbitunne. Vägivalda peetakse enda süüks, mitte partneri vastutuseks.

Lähisuhtevägivalda teatatakse vähe, sest seda ei tunta ära ja peetakse keeruliseks suhteks. Salakaval on sundiv kontroll – partneri valikute, vabaduse ja suhete allutamine, millega sageli kaasneb füüsiline vägivald või selle hirm. Peen emotsionaalne manipulatsioon eemaldab ohvri sõpradest, hobidest, rahast ja ajast, sundides oma vajadusi pidevalt põhjendama.Miks lahkumine on nii keeruline?

Lahkumine pole üksnes füüsiline eemaldumine – partnerist võidakse sõltuda majanduslikult, emotsionaalselt ja sotsiaalselt. Ei tohi unustada, et selline suhe ei ole pidev õudus: lootus peitub heades hetkedes, mille külge klammerdutakse. Sageli tuntakse, et tuleb suhe toimima panna, või kardetakse hinnanguid. Hirm abi otsida tuleneb sageli varasematest kogemustest, kus ei usuta, süüdistatakse või pisendatakse toimunut, sest eks suhted ju olegi keerulised.

Mida saab teha kõrvalseisja?

Olulisim on uskuda ja mitte süüdistada. Aita näha valikuid, ent ära sunni neid peale. Kui on jaksu, ära eemaldu. Paku prakti-

Võta ühendust ProVida Kliiniku lähisutevägivalla ohvritele spetsialiseerinud psühholoogidega. e-post: info@provida.ee tel: +372 5912 7991 Vastame kõnedele E–R 8.30–17.00 www.provida.ee

list abi: lapsehoid, majutus, transport, info ohvriabi, naiste tugikeskuste või psühholoogi kohta. Kõige rohkem vajab inimene tunnet, et ta pole üksi ja teda ei mõisteta hukka. Otsi ka ise abi – üksi ei jaksa keegi!

Mida saab teha psühholoog?

Psühholoogi roll ei ole suhet parandada või lõpetada, vaid toetada inimese teekonda tagasi iseend ja maailma usaldavaks inimeseks. See võib alata hetkest, mil keegi ütleb: see on vägivald, sa pole süüdi, sul on õigus abi saada, sul on õigus valida. Psühholoogi roll on hinnata, kas vägivalla all kannatav osapool on ohus, ja aidata tal teha turvaplaan suhtest väljumiseks, suunata inimene abistava võrgustiku (tu-

gikeskused, ohvriabi, politsei, lastekaitse) poole. Vägivallavaba elu on võimalik.

Levinud müüdid lähisuhtevägivalla kohta

Müüt: kui see oleks tõsine, lahkuks ta kohe.

Tegelikkus: lahkumine on sageli kõige ohtlikum – vägivald võib eskaleeruda. Takistavad emotsionaalne, rahaline ja sotsiaalne sõltuvus, hirm kättemaksu, laste kahjustamise ja halvakspanu ees. Vajalikud on turvaplaan ja -võrgustik.

Müüt: see on kahe inimese tüli.

Tegelikkus: lähisuhtevägivald on võimu väärkasutus, mitte vastastikune konflikt. Süü jagamine ohvrile süvendab kahju.

Müüt: lastele see ei mõju.

Tegelikkus: vägivald mõjutab kaudseltki – kogetud hirm kahjustab minapilti, emotsioonide regulatsiooni ja käitumismustreid ning mõjutab tulevasi suhteid.

Müüt: see on vaid madalama hariduse või sotsiaalse taustaga peredes.

Tegelikkus: vägivalda leidub kõigis ühiskonnakihtides, ka meeste ja samasooliste paaride seas. Haridus ja sissetulek ei kaitse, teadlikkus aga aitab.

Müüt: põhjuseks on alkohol, armukadedus, raske lapsepõlv.

Tegelikkus: need on riskitegurid, mitte põhjused. Põhjus peitub uskumuses, et nii võib, ning vägivaldne partner varjab oma käitumist.

Kui märkad, et keegi su ümber võib elada vägivallas, siis tea, et sinu toetus võib olla eluliselt oluline. Ja kui sa oled vägivaldses suhtes, tea, et sa ei ole üksi ja sul on õigus turvalisele elule!

Uni on üks neid eluvaldkondi, mida kipume pidama enesestmõistetavaks. Me magame, ärkame ja läheme oma päevaga edasi, sageli mõtlemata, kui keerukas ja eluliselt tähtis on see protsess meie organismi jaoks.

Uni on meie parim liitlane

Teadlaste hinnangul pole ühtainsat, lihtsat vastust küsimusele, miks me magame. Pigem on tegemist tervikliku nähtusega, mis täidab korraga mitut ülesannet. Kui rääkida immuunsuse vaatenurgast, on selge, et uni on üks tähtsamaid tööriistu, millega keha end haiguste eest kaitseb. Üks kõige ilmsemaid tõendeid tuleb nakkushaigustest. Kui meil on palavik või viirus, muutume uniseks ja veedame rohkem aega voodis. See pole juhus. Uuringud näitavad, et bakterite ja viiruste tekitatud ained võivad pikendada und. Sellised kehasisesed

„unetekitajad“ ehk somnogeenid tugevdavad immuunsüsteemi, sest annavad kehale võimaluse suunata energia võitlusesse haigusetekitajatega.

Teine oluline ülesanne on aju puhastamine. Öösiti, eriti sügava une ajal, aktiveerub glümfaatiline süsteem – justkui aju „prügivedu“. See mehhanism aitab eemaldada kahjulikke jääkaineid, sealhulgas beeta-amüloidi, mille kuhjumine on seotud Alzheimeri tõvega. Kui uni jääb lühikeseks või katkendlikuks, ei saa aju piisavalt puhastuda ja see võib suurendada neurodegeneratiivsete haiguste riski.

Lisaks taastab uni kognitiivseid ja käitumuslikke võimeid. Kui oleme magamata, on meie mõtlemine, mälu ja otsustusvõime häiritud. Pärast korralikku und suudavad neuronid ja gliiarakud aga taas tõhusamalt suhelda, mis aitab meil nii õppida kui ka mälestusi salvestada.

Mis juhtub immuunsüsteemiga, kui uni on häiritud?

Enamik meist on tundnud, et pärast halba ööd on järgmisel päeval keskendumine raskem ja tuju kehvem. Lisaks halvale

enesetundele on teadlased aga avastanud, et juba mõne unetu öö järel hakkab ka immuunsüsteem tööle ebatavaliselt.

Magamatus tekitab kehas seisundi, mis sarnaneb kerge põletikuga. See tähendab, et kehas ringlevad ained, mida tavaliselt on rohkem haiguste või vigastuste ajal. Kui selline olukord kestab pikemalt, muutubki põletik krooniliseks ja see võib luua pinnase sellistele haigustele nagu diabeet, südame-veresoonkonna probleemid või isegi mõnedele neuroloogilistele häiretele.

Samuti on leitud, et inimesed, kes magavad liiga vähe, võivad saada vähem kasu vaktsiinidest. Näiteks on uuringud näidanud, et kehva unega inimestel tekib pärast vaktsineerimist vähem antikehi. Magamise ajal liiguvad immuunrakud õigetesse kohtadesse, et valmistuda vajadusel haigusetekitajatega võitlemiseks. Kui uni on katkendlik või liiga

Peaasi.ee

parema une nõuanded

Liigu vähemalt kolm korda nädalas 30 minutit ja võimalusel õues. Kui võimalik, ole päeval päevavalguse käes.

Raske on uinuda näljasena või kui kõht on liiga täis. Säti oma söömist nii, et magama minnes oleks kõht meeldivalt ja piisavalt täis.

Tee oma magamistuba mõnusaks ja und soodustavaks. Tuba võiks olla jahe, vaikne, pime ja rahulik.

Kui inimene on magamata, on tema võimekus autojuhina sama, kui tal oleks alkoholijoove 0,08%.

Loo endale magamise ja üles ärkamise režiim ning järgi seda nii hästi kui saad ka nädalavahetustel. Tänu püsivale rütmile tunned päeval vähem väsimust ja uni tuleb sisse harjunud uinumisajal kergemalt!

Kui sa teed igal õhtul enne magamaminekut samu asju, siis su keha harjub nende une-eelsete signaalidega ära ja uni tuleb kergemalt. Näiteks käi vannis või duši all või loe raamatut.

lühike, jääb see töö tegemata. Nii pole keha justkui valmis, kui mõni viirus uksele koputab.

Viimastel aastatel on teadlased uurinud ka soolestiku mikrobiootat ehk baktereid, mis meie seedesüsteemis elavad. Selgub, et unepuudus muudab nende kooslust ja vähendab heade bakterite tegevust. See võib omakorda nõrgestada immuunsüsteemi ja soodustada põletikku.

Seega pole halb uni ainult väsimuse ja pahura tuju küsimus. Tegemist on signaaliga, et kogu keha kaitsesüsteem on häiritud ja töötab vähem tõhusalt.

Kuidas immuunsüsteem meie und juhib

Eriti keeruliseks muudab olukorra aga see, et nii, nagu uni võib mõjutada meie immuunsüsteemi tööd, võib nõrgenenud immuunsüsteem ka ise põhjustada unetust või sagedasi ärkamisi.

Kõige sagedamini tekib uneprobleeme krooniliste haiguste korral. Näiteks HIV-i ja C-hepatiidiga elavatel inimestel esineb sageli probleeme uinumisega, öine uni on lühem ja päeval tuleb rohkem tukastada. Sama mustrit on täheldatud põletikuliste haiguste korral, nagu Crohni tõbi või reumatoidartriit. Neil, kel on sellised haigused, kipub uni olema rahutum ja laboriuuringud näitavad, et see käib käsikäes kehas suurenenud põletikuga. Samamoodi on ka vähiga patsientidel täheldatud, et halvem uni ja väsimus on seotud kõrgemate põletikunäitajatega. See näitab, et uni ja immuunsus on nagu kahekõne. Kui meie immuunsüsteem vajab abi, kutsub ta appi une, muutes selle sügavamaks või pikemaks. Kui aga kehas on krooniline põletik, võib uni muutuda katkendlikuks ja vähem taastavaks.

Allikas: eestiarst.ee

Sügise saabudes saame rõõmustada ka järjest valmivate marjade üle – üheks oluliseks vitamiiniallikaks on meie maal astelpaju. Nimelt on neil marjadel unikaalne koostis fenoolsete ühendite, vitamiinide, küllastumata rasvhapete ja fütosteroolide näol, mistõttu on astelpaju lisamine toidulauale tänuväärne nii südame-veresoonkonnahaiguste ennetamiseks kui ka antibakteriaalse, nahahaiguste- ja põletikuvastase toime pärast.

Astelpaju kasulikkusest

Tervis on toetatud

Kuigi astelpaju on peamiselt rikkalik C-vitamiini allikas, leidub selles veel nii E-, B-, K1, D- ja A-vitamiini kui ka foolhapet. C-vitamiini ülesanne on hoolitseda kollageeni sünteesi eest, samas kui K-vitamiin aitab vähendada maohaavandite riski, soodustab vere hüübimisvõimet ja aitab nahakahjustuse korral nahka taastada. E-vitamiinil on valuvaigistav toime, lisaks kaitseb see tromboosi ja lihaskrampide eest. B-vitamiinid toetavad kehas aga energia tootmist, vereloomet ja närvisüsteemi funktsioneerimist. D-vitamiin reguleerib organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ning A-vitamiin on vajalik nägemise protsessiks.

Astelpaju on mitmekülgse otstarbega

Lisaks marjadele leidub palju kasulikku ka astelpaju lehtedes, juurtes ja seemnetes. Nii viljalihast kui ka seemnetest valmistatud õlid on väärtuslikud oma uni-

kaalse rasvhapete sisalduse tõttu: seemnetest õli sisaldab rikkalikult oomega-3- ja oomega-6-rasvhappeid, pehmetest osadest (koor ja viljaliha) tehtud õli aga valdavalt oomega-7-rasvhappeid, mille kõrge sisaldus on taimede puhul ebatavaline. Astelpajuõli kasutatakse näiteks naha, limaskesta ja immuunsüsteemi taastamiseks

ja tervendamiseks ning vähi- ja südame-veresoonkonnahaiguste ravis.

Küllastumata rasvhapete ülesandeks on veel ka luude tervise ja kognitiivse funktsiooni edendamine ning need avaldavad positiivset mõju erinevatele neuroloogilistele häiretele, nagu depressioon, skisofreenia ja Alzheimeri tõbi.

Lisaks õlidele on võimalik astelpaju taimeosadest teha ka teed. Seemnetest valmistatud teel on kõhtu lahtistav toime ja seetõttu kasutatakse seda kaalu alandamisel. Lehtedest valmistatud infusioonidel on aga kõhulahtisusevastane toime. Marjadest valmistatud tee tugevdab immuunsüsteemi ja kaitseb nahahaiguste eest.

Astelpaju peetakse sageli ka sportlase salarelvaks – mitmed astelpaju lehtedest valmistatud toidulisandid võivad tõsta sooritusvõimekust ja kaitsta oksüdatiivse stressi eest, mida kurnav ja intensiivne treening põhjustab.

Allikas: rahvatervis.ee

Sinu enda pikad ripsmed!