


![]()











Kodu on koht, mis peegeldab nii meie isiklikku maitset, elustiili kui ka energiat ja minapilti. Seetõttu on ka kodusisustuselementide valik ja ruumide disainimine palju enamat kui lihtsalt trendidega kaasa minemine või pelgalt praktiliste otsuste tegemine. Maitseka ja ajatu sisustuse loomine on oskus, mis eeldab aga mõningaid teadmisi nii funktsionaalsetest nippidest, värvipsühholoogiast kui ka nutikatest valguslahendustest.
Stardime magamistoast, mis peaks olema kodu kõige mõnusam ja turvalisem ruum. Sukeldume magamistoa psühholoogiasse ja uurime, kuidas keskkond meie meeleolu mõjutab ning milliste detailide abil tagada segamatu ööuni. Milline võiks olla ruumipaigutus? Milline valgustus on magamistuppa parim valik? Missugune peaks olema isiklike esemete ja puhta, tühja pinna tasakaal?
Seejärel peatume köögis – kodu südames, kus nauditakse koos nii igapäevaseid momente kui ka uhkemaid pidustusi. Köögi puhul on oluline, et seal valitseks harmoo
Väljaandja: Delfi Meedia AS Trükk: AS Printall
niline nutikate lahenduste ja isikupära sümbioos. Värvid ja materjalid võiksid soosida rahu ning looduslähedust, ent unustada ei saa siiski funktsionaalsust. Kuidas aga luua oma köögist koht, kus jätkusuutlikud materjalid ja kaasaegsed nutilahendused omavahel klappima panna?
Täis kõhu ja ülevate emotsioonidega suundume elutuppa – kohta, kus on nii kõige elavam melu kui ka saab rahulikult puhata. Räägime lähemalt, mismoodi on mõistlik oma elutuba planeerida ja millist värvipaletti eelistada. Ka selle ruumi puhul ei saa aga unustada tehnoloogiat ja funktsionaalsust, mistõttu sukeldume põgusalt ka parimate nutilahenduste maailma. Kuidas luua oma kodu kesksest pesast mitmeotstarbeline puhkusemeka?
Ka vannitoa puhul ei saa tähelepanuta jätta looduslikke tekstuure, läbimõeldud valgustust ega ka praktilise ruumilahenduse tähtsust. Lisaks teeme selgeks, missugused on 2026. aasta vannitoatrendid ning kas ja mil määral tasub nendega kaasa minna.
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna sisujuht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee



Lõpuks piilume ka valgustuse ja värvide psühholoogia telgitagustesse ning anname ülevaate ka nende trendikaimatest lahendustest. Loodame, et leiad sellest väljaandest inspiratsiooni ja mõtteid, mis aitavad valida sinu koju isikupärased, mugavad ning kestvad lahendused.
Toimetaja: Liisbet Estra, liisbet.estra@delfi.ee
Reklaam: Siret Samarüütel, siret.samaruutel@delfi.ee

Toimetus
Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Jolana Aru


Briti disaineri Abigail Aherni tapeedikollektsioon viib tekstuuri uuele tasemele. Kõik tema loodud tapeedid on digitaalselt pehmete kiudude ja reljeefmustritega trükitud ning hõlmavad Ahreni loodusest inspireeritud, maalähedaste toonidega signatuurvärvipaletti.
Käsitööna disainitud tapeedid loovad ruumidesse maksimaalse hubasuse. Kollektsiooni seinakatted on nii seikluslikud kui ka elegantsed ning kannavad edasi kauneid soojades toonides, pärljalt helkleva alatooniga ja peenekiulise tekstuuriga mustreid.
Isikupärase ja hingestatud atmosfääri loomiseks saad nende ning paljude teiste tapeetidega tutvuda veebipoes www.tapeedid.ee või Tapeedistuudios Tartus aadressil Lutsu 5 (stuudio on avatud eelneval kokkuleppel). www.facebook.com/tapeedistuudio Külluslik



















































Kujutle, et astud pärast pikka ja väsitavat päeva oma magamistuppa. Mida sa näed? Kas see on segamini ruum, kust vaatab vastu kiire ja kaootilise päeva järelkaja, või rahulik oaasisarnane paik, mis tekitab mõnusa rahutunde? Usu või mitte, kuid see, kuidas magamistuba on kujundatud, mängib olulist rolli nii sinu enesetunde kui ka üldise meeleolu ja vaimse heaolutunde kujunemisel.
TOIMETAS: LIISBET ESTRA FOTOD: SHUTTERSTOCK
Mitmed keskkonnapsühholoogia uuringud on näidanud selget seost meie vahetu ümbruse seisundi ja meeleolu vahel. Magamistoa kontekstis tähendavad need leiud, et segamini tuba võib tekitada ärevust ja stressi, samas kui puhas ja hästi organiseeritud ruum võib esile kutsuda rahu ja lõõgastustunde. See ei tähenda, et iga magamistuba peaks välja nägema nagu täiuslik foto sisekujundusaja kirjast. Pigem rõhutab psühholoogiaaspekt vajadust isikupärastada oma magamistuba nii, et see looks keskkonna, kus tunned end rahulikult ja mugavalt.
Värvide psühholoogia
Värv on sisekujunduses üks võimsamaid tööriistu. See ei mõjuta ainult ruumi üldist esteetikat, vaid võib avaldada ka sügavat mõju sinu meeleolule ja emotsioonidele. Siin tuleb mängu värvide psühholoogia: erinevad värvid võivad esile kutsuda erinevaid tundeid ja reaktsioone. Näiteks jahedaid toone, nagu sinine ja roheline, seostatakse sageli rahu ja lõõgastusega, mistõttu on need magamistubades populaarsed valikud. Soojad värvid, nagu punane, oranž ja kollane, on seevastu seotud erutuse ja energiaga ning sobivad tavaliselt vähem rahulikku und soodustavasse keskkonda.
Siiski ei ole värvide psühholoogia universaalne ega mõju kõigile ühtmoodi. Isiklikud kogemused ja kultuurilised tegurid võivad samuti mõjutada seda, kuidas teatud värvid konkreetset inimest mõjutavad. Seetõttu on oluline


valida magamistuppa värvitoonid, mis mitte ainult ei soodusta lõõgastumist ja und, vaid kõnetavad ka sind isiklikult.
Pea meeles, et värv ei piirdu ainult seintega: ka voodipesu, mööbli, kardinate ja teiste aksessuaaride toonid mõjutavad ruumi üldist atmosfääri.
Ruumipaigutus ja organiseerimine
Lisaks värvidele mõjutavad meeleolu ja vaimset tervist oluliselt ka magamistoa paigutus ning ruumi organiseeritus. See tuleneb keskkonnapsühholoogia põhimõttest, mida nimetatakse „taastavaks keskkonnaks“ – need on ruumid, mis soodustavad vaimset taastumist.
Üks taastava keskkonna tunnus on selge ja organiseeritud ruum. Segadus, korratus ja organiseerimatus magamistoas võivad tekitada ärevust ja stressi. Korras ja hästi organiseeritud ruum on aga seotud parema keskendumise, suurema produktiivsuse ja positiivsema meeleoluga.
Magamistoa paigutust tasub hoolikalt planeerida. Voodi võiks asuda kohas, kus tunned end turvaliselt, nt seina ääres või nurgas, mitte ruumi keskel. Võimaluse korral püüa hoida tööga seotud esemed magamistoast eemal, et
säilitada lõõgastumiseks ja magamiseks mõeldud energia.
Magamistoa korras hoidmine võib tunduda keeruline, eriti kui ruumi on vähe, kuid olemas on palju nutikaid lahendusi: voodialune panipaik, hästi organiseeritud garderoob või multifunktsionaalne mööbel aitavad kõik säilitada korrastatud keskkonda.
Valgusemäng
Ka valgustus on üks oluline tegur, mis mõjutab märkimisväärselt meie meeleolu, emotsioone ja üldist vaimset tervist. See on võimas tööriist atmosfääri loomiseks, tunnete esilekutsumiseks ja isegi meie bioloogiliste rütmide mõjutamiseks.
Valguse mõju meie elule algab loomulikust päikesest. Päevane päikesevalgus aitab reguleerida keha sisemist bioloogilist kella, mis kontrollib une ja ärkveloleku tsükleid, hormoonide tootmist ning muid funktsioone. Magamistoa kujundamisel peaks loomulik valgus olema oluline kaalutlus. Võimaluse korral kujunda ruum nii, et see saaks päeva jooksul palju päikesevalgust, valguse intensiivsuse reguleerimiseks kasuta kardinaid või ruloosid.
Õhtul peaks fookus nihkuma eredalt ja stimuleerivalt valguselt pehmema ning soojema poole. Liigne kokkupuude ereda ja sinist valgust kiirgavate seadmetega (nagu nutitelefonid ja sülearvutid) enne magamaminekut võib häirida unetsüklit, kuna see pärsib melatoniini tootmist.
Ka tehisvalgustuse strateegiline kasutamine võib parandada magamistoa atmosfääri. Üldvalgustus annab ruumile põhivalguse ja seda saab luua lae või põrandalampidega. Töövalgustus on suunatud konkreetsetele aladele, näiteks voodi kõrval olevad lugemislambid. Aktsentvalgustus toob aga esile dekoratiivsed elemendid ning loob ruumi sügavust ja varje.
Isiklike esemete ja mälestuste roll Kuigi magamistoa kujunduse füüsilised aspektid, nagu värv, paigutus ja valgustus, on olulised, on just isikupära see, mis annab unemekale tõelise iseloomu. Isiklikud asjad ja mälestusesemed, mida magamistoas eksponeerid, võivad luua sügavama emotsionaalse sideme ruumiga ning parandada sinu üldist heaolutunnet. Olgu need raamatud, perefotod, reisilt toodud suveniirid või kunstiteosed – neil kõigil on oma lugu ja võimekus kutsuda esile positiivseid emotsioone ja mälestusi. Samas on oluline leida tasakaal isikupära ja rahuliku, korrastatud keskkonna vahel. Liiga palju esemeid või objektid, mis on seotud negatiivsete mälestuste või tunnetega, võivad põhjustada stressi ja häirida und. Mõtle hoolikalt läbi, millised esemed sinu magamistoas on. Kas need teevad sind õnnelikuks? Kas need toovad üles meeldivaid mälestusi? Kui mitte, võib ehk olla sobiv aeg need eemaldada või välja vahetada.
Allikas: bedhut.com





Elutuba pole enam pelgalt koht, kus õhtul diivanile istuda. Kaasaegses kodus on sellest saanud ruum, mis kohaneb päeva rütmi ja elanike vajadustega. Hommikul võib see olla rahulik töökoht, päeval paik suhtlemiseks ja laste tegevusteks ning õhtul vaikne tsoon puhkuseks. Just see funktsioonide vaheldumine on mõjutanud viimaste aastate sisustustrende ja toonud fookusesse paindlikkuse, materjalide kvaliteedi ning tehnoloogia märkamatuma rolli.
TOIMETAS: MARIANN VILBRE / FOTOD: SHUTTERSTOCK
El utoa planeerimisel ei küsita enam, milline mööbliese ruumi täidab, vaid kuidas ruum tervikuna toetab erinevaid tegevusi ilma visuaalset segadust tekitamata. See eeldab läbimõeldud lahendusi, kus iga detail täidab rohkem kui ühte eesmärki ja jääb samas taustale.
Modulaarne mõtlemine ja paindlik mööbel
Üks selgemaid suundumusi on modulaarsete mööblilahenduste kasutamine. Diivanid, mida saab ümber paigutada vastavalt seltskonna suurusele või päeva funktsioonile, riiulisüsteemid, mis toimivad nii hoiuruumi kui ka ruumijagajana, ning lauad, mis muutuvad tööpinnast söögilauaks, on saanud tavapäraseks. Selline mööbel võimaldab elutoal „hingata“ ja muutuda, ilma et ruumi oleks vaja ümber ehitada. Eriti hinnatakse madala profiiliga mööblit, mis ei suru ruumi kinni. Visuaalne kergus annab võimaluse kasutada elutuba ka vaikse aja veetmiseks, kus pilk ei põrku liigsete detailide ega massiivsete vormidega. Samal ajal peab mööbel olema piisavalt mugav ja vastupidav, sest elutuba on kodu kõige intensiivsema kasutusega ala.

Materjalid ja värvipaletid, mis loovad tasakaalu
Materjalivalikus domineerivad looduslähedased ja taktiilsed pinnad. Puit, vill, lina, keraamika ja mattmetallid loovad keskkonna, mis mõjub rahulikult ning sobitub nii töö kui ka puhkehetkedega. Läikivad ja külmad pinnad on taandumas, kuna need väsitavad visuaalselt ega toeta pikaajalist ruumis viibimist.

Värvipaletis on näha selget liikumist pehmete neutraalide suunas. Soojad hallid, liivatoonid, savised ja mahedad rohelised loovad tausta, mis ei dikteeri meeleolu, vaid võimaldab sellel loomulikult tekkida. Aktsentvärvid on pigem sügavad ja vaoshoitud, kasutatud detailides, tekstiilides või kunstis. Selline lähenemine aitab elutoal toimida ühtaegu esindusliku ja intiimse ruumina.
Tehnoloogia kui nähtamatu tugi
Kaasaegne elutuba ei saa tehnoloogiata, kuid selle roll on muutunud. Ekraanid, kõlarid ja nutiseadmed ei pea enam olema ruumi keskpunkt. Vastupidi, hästi planeeritud elutoas sulandub tehnoloogia arhitektuuri ja sisustuse sisse. Seinale integreeritud heli süsteemid, mööblisse peidetud juhtmed ja nutikas valgustus loovad keskkonna, kus tehnilised lahendused toetavad ruumi kasutamist, ilma et need tähelepanu endale tõmbaksid. Valgus mängib siin eriti olulist rolli. Mitmetasandiline valgustus, mida saab kohandada vastavalt tegevusele, aitab eristada tööhetki puhkeajast. Soe ja hajutatud valgus õhtuti,
suunatud ja neutraalsem valgus päevasel ajal ning võimalus kõike seda ühe süsteemi kaudu juhtida annab elutoale uue mõõtme. Heli puhul eelistatakse lahendusi, mis loovad ruumilise ja pehme tausta, mitte domineerivat elamust.
Elutuba – elustiili peegel
Alanud aastal ongi elutoa suurim väärtus selle võime kohaneda. Hea sisekujundus ei püüa kõiki funktsioone korraga esile tõsta, vaid loob raamid, mille sees saab elu vabalt kulgeda. Kui elutuba on läbimõeldud, ei teki tunnet, et töötamine rikub puhkamise või vastupidi. Ruum toetab inimest, mitte ei sunni teda kohanema jäikade lahendustega.
Praegused trendid näitavad selgelt, et sisekujunduses hinnatakse pikaajalist kvaliteeti, ajatut esteetikat ja teadlikke valikuid. Elutuba pole enam staatiline vitriin, vaid dünaamiline elukeskkond, kus töö, suhtlemine ja vaikus leiavad loomuliku tasakaalu. Just selles peitubki kaasaegse elutoa tegelik luksus.
Allikad: elledecor.com, esident.com, loftpublications.com









Aasta 2026 toob köögitrendidesse soojad toonid, ajatud materjalid ja harmoonilised ning läbimõeldud lahendused.
TEKST: KRISTINA REDLICH, LAAK Disaini disainer / FOTOD: ARENS KÖÖGIMÖÖBEL
Värvid ja materjalid: soojus, rahu, looduslähedus
Värvivalikus liigub köögidisain selgelt soojuse poole. Külmad valged ja hallid toonid ning tugevad kontrastid asenduvad pehme maalähedase värvipaletiga: soojad kollase varjundid, savitoonid, liivakarva beež, suitsune sinine ja hallikasroheline, aga samas ka jõulised värvid, nagu sügav samblaroheline, pruunikaspunane ja šokolaadpruun. Klassikaline valge jääb alles, kuid pigem soojemas ja pehmemas varjundis. Ka viimastel aastatel palavalt armastatud must on endiselt kasutuses, kuid pigem selle mati variandina ja kombineerituna looduslike materjalidega.
Köögimööbli materjalide valikus on tugevalt ette rebimas naturaalne puit,
eriti tamme ja pähklipuidust inspireeritud lahendused. Puidu kõrval on olulisel kohal klaas – nii selle kirkad ja siledad pinnad kui ka erinevad sepistatud, antiikse ja tekstuurse viimistlusega lahendused.
Märgatava muudatusena võib välja tuua ka säravate detailide jõudmise köögitrendidesse. Roostevabast terasest aktsendid, alates käepidemetest, köögisegistitest, tööpindadest kuni kappide ja kodumasinateni, annavad 2026. aastal interjöörile kaasaegset teravust, luues ajatu tasakaalu maaläheduse ja vaoshoitud elegantsi vahel.
Mööblijooned, nagu ka värvi toonid, on 2026. aastal pehmed ja soojad –kodudest võib leida ümarate nurkadega või ovaalseid köögisaari ning

söögilaudu, kaarjate joontega riiuleid ja kapiuksi.
Tööpindadena eelistatakse materjale, mis ühendavad vastupidavuse, lihtsa hoolduse ja naturaalse välimuse. 2026. aastal on tööpinnad soojade elavate toonidega ja selgelt eristuvate julgete mustritega.
mõõdupuu
Sel aastal pole jätkusuutlikkus enam niivõrd trend, vaid määrab köögi väärtuse. Eelistatakse kvaliteetseid ja ajatuid materjale, hästi toimivaid ja vastupidavaid furnituure ning energiatõhusaid seadmeid. Võetakse aega planeerimiseks ja valikute tegemiseks, et köök saaks läbimõeldud ning kestlik. Klientide jaoks on praegu oluline teada, kus on mööbel toodetud ja kust kasutatud materjalid pärinevad, kui kaua need vastu peavad, kas valitud tehnika on energiasäästlik ja kuidas on materjale ning seadmeid õige hooldada, et köök püsiks ilus ja töökorras ka aastate pärast.
Nutikus, mis ei torka silma
Tehnoloogia on köögis üha rohkem kohal, kuid ei domineeri. Nutikad seadmed on energiasäästlikud ja visuaalselt pigem tagasihoidlikud ning köögiga ühte sulanduvad, pakkudes inimestele turvatunnet ja suuremat mugavust toiduvalmistamisel. Näiteks ahjud on sisse ehitatud anduritega, mis mõõdavad toidu sisetemperatuuri ja lülitavad ahju välja täpselt siis, kui roog on valmis saanud. Külmikud jälgivad temperatuurikõikumisi ja niiskustaset ning hoiavad toidu kauem värskena. Nõudepesumasinad aga suudavad sensorite abil määrata vee puhtust ja kohandada pesutsüklit vastavalt mustade nõude kogusele reaalajas. Seadmed on varustatud spetsiaalsete puhastusprogrammidega, puhastudes ühe nupu

vajutusega. Tark köök töötab kasutaja heaks märkamatult, säästes nii elektrit, vett, toitu kui ka aega.
Köök kui eluruumi loomulik jätk
Sel aastal on veel selgemalt näha, et köögi puhul eelistatakse n ö pehmet sulandumist. Köögimööbel meenutab üha rohkem eluruumi loomulikku osa: rahulikud pinnad, soojad materjalid ja säravad detailid ning integreeritud seadmed, mis ei reeda esmapilgul, et tegu on köögiga, aga alles jäävad kõik ühele hästi toimivale köögile vajalikud funktsioonid. Disaini mõttes tähendab see, et köök peab olema ilus igast vaatenurgast. 2026. aasta köögid ongi seetõttu visuaalselt terviklikud –köögisaared näevad välja nagu mööbliesemed, ülakapid muutuvad kergemaks või kaovad sootuks, asemele tulevad riiulid, vitriinid või suured, kaunilt viimistletud tagaseinad ning isegi praktilised elemendid, nagu segistid, valamud ja köögitehnika, on disaini osa. 2026. aasta köök on rahulik, ajatu, soe ja aus. Köök, kus miski pole juhuslik, aga mis ei püüa ka liiga palju silma paista; nutikad lahendused töötavad vaikides, mööbel ja materjalid loovad rahu ning mugavust. Köök on kohal, kui vaja, ja taandub elegantselt, kui elu liigub sealt mujale.























Alanud aasta toob sisekujundusse rohkem teadlikkust ja sügavama arusaama sellest, kuidas ruum meid igapäevaselt mõjutab. Seda mõtteviisi esindab ka ligi 20-aastase kogemusega sisekujundaja Katariina Kalda, kelle töö keskmes on inimese ja ruumi vaheline suhe ning arusaam kodust kui meie meeleseisundi peeglist. Loe, kuidas Katariina oma tööle läheneb ja mida tähendab holistiline sisekujundus.
Terviklik ruumikäsitlus
Kodukujunduse arutelu peaks alati algama mitte esteetikast ega trendidest, vaid inimesest endast – sellest, mis talle sobib, teda toetab ja mis töötab vastu. Alles seejärel saame rääkida visuaalsest keelest ja moest. Siinkohal ei taha ma kuidagi alavääristada esteetilist maitset ja ilu, sest see on sisearhitektuuri loomulik osa, aga leian, et alanud aastal on sisekujunduse märksõnaks inimese enda olemuse tabamine ja sisekujundaja ülesanne on see karakter ruumikujunduse formaati panna.
Minu enda töös on juba mõnda aega keskseks teemaks olnud ruumipsühholoogia ja holistiline, terviklik lähenemine. Käsitlen ruumi kui inimese pikendust, mis peaks toetama tema sisemist tasakaalu ja elukvaliteeti.
Ruumipsühholoogia olulisus
Ruumipsühholoogia on äärmiselt mitmekihiline ja põnev maailm. Olen sellesse teemasse suhtunud väga kirglikult ja end pidevalt täiendanud. Minu jaoks on näiteks väga huvitav küsimus, miks ja kuidas trendid meid nii tugevalt mõjutavad, et teeme oma kodudes valikuid, mis tegelikult meie olemusega üldse ei sobi. Ruumipsühholoogia uuribki, kuidas keskkond meie tundeid, käitumist ja vaimset seisundit mõjutab, ning mis on need põhitõed, mis on meiega kaasa tulnud juba aegade algusest ja meid alateadlikul tasandil siiani mõjutavad.

Valgus, värvid, akustika, vormid ja proportsioonid kas toetavad või häirivad meie igapäevaelu. Näiteks võivad liiga kontrastsed värvid või valesti planeeritud valgustus närvisüsteemi pikaks ajaks pingesse jätta. Looduslähedased materjalid, pehmemad vormid ja inimesele sobiv palett aitavad aga kehal ja meelel lõdvestuda. Seetõttu arvan, et 2026. aastal liigub sisekujundus üha enam küsimuselt „Kuidas see välja näeb?“ küsimusele „Kuidas ma end siin tunnen?“.
Holistiline sisekujundus
Holistiline sisekujundus ei ole uus ega esoteeriline lähenemine, vaid tugineb ammustele teadmistele inimese, ruumi ja keskkonna vastastikusest mõjust, mida on läbi ajaloo kasutatud nii arhitektuuris kui ka elukeskkondade loomisel. Termin hakkas lääne arhitektuuris ja disainis teadlikumalt esile tõusma 20. sajandi keskpaigas, eriti 1960.–1970. aastatel.
Holistiline sisekujundus vaatleb kodu kui tervikut, kus iga ruum on seotud inimese elustiili, harjumuste ja väärtustega. See lähenemine ei alga mööbli valikust ega värvikaardist, vaid inimesest endast: kuidas sa oma päeva alustad? Kus sa taastud? Millist energiat vajad tööpäeva jooksul? Kas sa oled valgusele tundlik või mitte? Millised on su harjumused? Mida väärtustad?
Mind rõõmustab, et üha enam väärtustatakse teadlikke ja läbimõeldud


valikuid. See tähendab investeerimist ajatusse ja kestlikku, mitte kiirlahendustesse. Just seetõttu on aina populaarsem vintagemööbel ja nn aeglane koduloomine. Kodu ei pea olema kohe võtmed kätte lahendus. See peab olema seotud sinu (aja)loo ja juurtega, et tunneksid end kuhugi kuuluvana ning see toimiks justkui sisemise ankruna. Kuid ruumi peab jääma ka loomiseks, sest inimene ise muutub ja kasvab elu jooksul pidevalt ning kodu peab olema selle väljendus.

Teadlik kodu algab teadmistest Arvan, et teadlik kodukujundus on just nüüd eriti oluline, kuna meie igapäevaelu on kiire ja infomüra meeletu. Meil peab olema koht, kuhu õhtul maanduda. Kus on turvaline, rahulik ja mis on meie moodi. Kodu peab toetama elu, mitte vastupidi.
Oma töös sisearhitekti ja kujundajana olen korduvalt näinud, et inimesed tunnetavad alateadlikult, kui ruum „ei tööta“, kuid ei oska alati sõnastada, miks. Usun, et empaatiline ja professionaalne sisekujundaja saab siinkohal suureks abiks olla. Soovist pakkuda selgust ja praktilist tuge ka neile, kes soovivad oma kodu teadlikult ise analüüsida, kirjutasin käsiraamatu „Kodukujundaja teejuht“. See on hea alusmaterjal nii neile, kes soovivad kodu kujundada omal käel, kui ka neile, kes töötavad koos sisekujundajaga. Usun, et 2026. aasta toob selgema arusaama, et kodu on investeering meie igapäevasesse heaolusse ja elukvaliteeti. Teadlik kodu ei sünni juhuslikult. See sünnib mõistmisest, kuulamisest ja oskusest näha ruumi kui elavat osa meie elust.
Tutvu lähemalt
Katariina teenustega või hangi inspiratsiooni kodulehelt www.homeforsoul.com!

Moderno markiis, välisribakadinad
Lõuna-Eestis

Sunoline välisruloo Saaremaal

Eksklusiivne Pergola Sky Harjumaal
Üha enam käsitletakse vannituba tarberuumi kõrval ka kui isiklikku taastumisala, kus päeva algus ja lõpp saavad rahuliku ning tasakaalustava raamistiku. Kaasaegne sisearhitektuur liigub selgelt selles suunas, et vannituba toetaks vaimset heaolu sama palju kui füüsilist mugavust. See peegeldub nii materjalivalikus, värvigammas kui ka ruumi üldises atmosfääris.
TOIMETAS: MARIANN VILBRE / FOTOD: SHUTTERSTOCK
Looduslikud tekstuurid ja rahulik visuaal
Viimaste aastate trendid näitavad selgelt, et külm ja steriilne vannituba on asendumas pehmete, loodusest inspireeritud lahendustega. Kivi, puitu meenutavad pinnad, savised toonid ja kergelt ebaühtlased tekstuurid loovad ruumi, mis mõjub rahustavalt ega väsita meeli. Eelistatakse matte pindu, kuna need neelavad valgust, vähendavad peegeldusi ja annavad ruumile sügavuse, mis on spaalaadse keskkonna loomisel määrava tähtsusega.
Soojad toonid, nagu liivakarva beež, pehme terrakota ja mahe hallikaspruun, aitavad vannitoas luua turvalise ning tasakaalustatud tunde. Need värvid töötavad hästi nii suurtes kui ka väiksemates ruumides, sest ei muuda interjööri visuaalselt raskeks. Õigesti valitud toonid aitavad ka tehnilisi elemente, nagu segistid ja sanitaartehnika, sulandada tervikusse, mitte esile tõsta.
Valgus kui ruumi kujundav element
Valguslahendused on vannitoas saanud senisest olulisema rolli. Üldvalgustuse kõrval kasutatakse üha rohkem tsoonipõhist ja kaudset valgust, mis võimaldab ruumi meeleolu vastavalt vajadusele
muuta. Hommikune valgus on selge ja funktsionaalne, õhtune pehmem ja hajutatum. See lähenemine toetab vannitoa kasutamist taastumisruumi, mitte üksnes praktilise kohana.
Soojema valguse eelistamine on teadlik valik, kuna see vähendab kontraste ja aitab kehal lõõgastuda. Valgustite disain on sageli minimalistlik, et mitte konkureerida materjalide ja pindadega, vaid neid esile tõsta.
Praktilisus kui hea disaini lahutamatu osa
Kuigi esteetika on oluline, ei saa vannitoa planeerimisel mööda vaadata praktilisest vaatenurgast. Veesäästlikkus on muutunud keskseks teemaks nii keskkonnateadlikkuse kui ka kasvavate tarbimiskulude tõttu. Kaasaegsed segistid, dušilahendused ja tualetid võimaldavad märkimisväärset kokkuhoidu, ilma et kasutusmugavus väheneks. Nutikad tehnilised lahendused töötavad sageli märkamatult, mis sobib hästi rahuliku ja läbimõeldud interjööriga.
Lihtne hooldus on teine aspekt, mis mõjutab otseselt kasutajakogemust. Mattpindu ja kvaliteetseid viimistlusmaterjale pole enam keerukas hooldada, nagu varem kardeti. Vastu



pidi, õigesti valitud pinnad varjavad veejälgi ja mustust paremini kui läikivad alternatiivid, mis tähendab vähem puhastamist ja rohkem aega nautimiseks.
Funktsionaalsed lahendused väiksemates ruumides
Väiksemad vannitoad esitavad disainile oma nõudmised, kuid samas pakuvad võimalust eriti läbimõeldud lahendusteks. Ruumi optimeerimine toimub eelkõige nutika planeeringu ja multifunktsionaalsete elementide kaudu. Seinasisesed loputuskastid, integreeri

tud panipaigad ja õhulised mööblilahendused aitavad hoida ruumi visuaalselt puhta ja avarana.
Just väikestes vannitubades põimuvad funktsionaalsus ja esteetika. Kui igal elemendil on selge roll ja koht, tekib rahulik tervik, mis toetab taastumist ega tekita segadust. Hästi lahendatud väike vannituba võib pakkuda sama spaalaadset kogemust nagu suurem ruum, kui detailid on läbimõeldud.
Allikad: vogue.com, homesandgardens.com, interiorzine.com
Materjalid. Sel aastal hinnatakse materjale, mis ei püüa olla midagi muud, kui nad on. Naturaalne kivi, lubikrohv, mikrobetoon ja töötlemata puidu visuaal loovad pinnad, mida on meeldiv vaadata ning katsuda. Tekstuur ei ole enam detail, vaid ruumi kandva iseloomuga element. Värvid. Valge taandub taustale ja esile tõusevad soojad, kergelt tolmused toonid. Beeži, liiva, savi ja sooja halli varjundid loovad ajatu fooni, mis ei sõltu kiiretest moevooludest. Need toonid aitavad vannitoal sulanduda ülejäänud kodu üldise värvikeelega.
Viimistlus. Mattpinnad ei ole enam luksuslik valik, vaid teadlik otsus. Segistid, keraamika ja mööbel liiguvad järjest enam läikevabade lahenduste suunas, kuna need mõjuvad rahulikumalt ja on igapäevases kasutuses visuaalselt püsivamad.
Valgus. Sel aastal ei käsitleta valgust pelgalt tehnilise vajadusena. Vannitubades kasutatakse üha enam kihilist valgustust, kus üldvalgus, funktsionaalne ja meeleoluvalgus töötavad koos. Eesmärk on toetada keha loomulikku rütmi ja luua erinevaid atmosfääre sama ruumi sees.
Keskkonnateadlikkus. Keskkonnateadlikkus ei väljendu enam nähtavates kompromissides. Uue põlvkonna veesäästlikud lahendused on disainilt puhtad ja visuaalselt tagasihoidlikud. Tarbimise vähendamine toimub tehnoloogia tasandil, mitte kasutusmugavuse arvelt.
































Põhuplaat on looduslik ehitusmaterjal, mis koosneb nisupõhust ja taaskasutatud jõupaberist. Põhk on kuumtöödeldud ehk ekstrudeeritud ja seejärel vaakumis kokku pressitud. Töötlemise käigus eraldub põhust ligniin – looduslik liimaine, mis hoiab plaati koos. Seejärel on plaat kaetud taaskasutatud jõupaberiga. Jõupaberi eesmärk on muuta plaat lihtsasti viimistletavaks.
Põhuplaadil on väga palju häid omadusi, mis tulenevad selle töötlemisest ja suurest massist.
Mass
38 mm paksuse põhuplaadi ruutmeeter kaalub 18–22 kg ja 58 mm paksusel plaadil 22–25 kg. Oma kodu ehitamisel või renoveerimisel on mõttekas otsustada just põhuplaadi kasuks, kui tahate, et teie maja oleks nii tervislik kui ka soodne rahakotile.
Põhuplaadist majadel on väga madalad küttearved just tänu plaadi soojapidavusele. Põhuplaadist ehitatud kodudes valitseb rahu ja vaikus, kuna väline müra sisse ei kosta. Tänu väga heale niiskusregulatsioonile on põhuplaadist ehitatud kodudes väga tervislik mikrokliima, mida paljud teised tuntud ehitusmaterjalid tagada ei pruugi.
Helipidavus
Põhuplaat on tänu selle tihedusele ja massile väga hea heliisolaator, just madalate helide jaoks. 58 mm paksune plaat koos viimistlusega summutab kuni 35 dB – paljudele ei ütle see suurt midagi, kuid oma kõrv on kuningas, mistõttu soovitame vaadata meie kodulehel videot „Helisummutusvõime“: pohuplaat.ee/videod. Seetõttu on just põhuplaat ideaalne valik kontorisse, helistuudiosse ja ka kodusteks helitöödeks näiteks magamistubade vahele või naabritevaheliste seinte puhul.
Niiskusregulatsioon
Põhuplaat suudab niiskematel aastaaegadel niiskust talletada ja kuivematel perioodidel seda ruumi tagastada –


eriti hästi on seda tunda sügisel ning talvel. See tagab hoones tasakaalukama niiskustaseme. Põhuplaat ei vaja eraldi tuule ega aurutõkkeplaate (ega kilesid), mis tähendab suuremat hingavust.
Tulepidavus
Plaadi pressimisel jääb sellesse minimaalselt hapnikku, mis on põlemisel üks olulisemaid tegureid. Leegiga kokkupuutel hakkab plaadi pind põlema, kuid tuleallika eemaldamisel kustub see kohe. Põhuplaadi pind vaid söestub – vaata katset lingilt pohuplaat.ee/video.
Kiiresti paigaldatav
Põhuplaadi kasutamine hoiab ära mitu tööetappi. Mittekandvaid vaheseinu saab teha vabalt ilma karkassita, kuna materjal on isekandev. Põhuplaat on väga kergesti töödeldav (meie kasutame peamiselt ketassaagi), paigaldatav ja viimistletav. Töötlemisel on

põhk muutunud täiesti väärtusetuks ka närilistele – kuna plaadi valmistamisel kasutatakse põhku, millest on eraldatud viljad, ei ole närilistel põhuplaadi vastu huvi.
Kus põhuplaati kasutada?
Põhuplaati saab paigaldada igale poole! Põhuplaadist ehitatakse nii hoone välis ja siseseinu, põrandaid kui ka lagesid.
Peamiselt ostetakse põhuplaati kahel eesmärgil:
1. Renoveerimiseks 2. Helitöödeks
Plaadi kasutamisel ei ole piiranguid, kuid meeles tuleb pidada reeglit, et märgades ruumides on vaja teha vastav hüdroisolatsioon ja seejärel viimistleda pind oma äranägemise järgi: kas keraamiliste plaatide või näiteks savikrohviga.

Põhuplaati on kahe erineva paksusega: z 38 mm plaat, mille laius on 800 mm –laos olemas mõõduga 2500, 2700 ja 3000 mm; z 58 mm plaat, mille laius on 1200 mm –laos olemas mõõduga 2500, 2700 ja 3000 mm.
Meie vägev meeskond ehitab põhuplaadist ka kodusid nullist lõpuni ja eriti meeldib meile ette võtta keerulisi eriprojekte. Tehtud töödega saab tutvuda meie sotsiaalmeedia kaudu. Lisaks on meie meistrimeeste käte all valminud nii mõnigi helistuudio – kõige tuntum neist on ehk hiljaaegu Dolby Atmose sertifikaadi pälvinud Studio89 Tallinnas.
Kohtumiseni meie kodulehel pohuplaat.ee, kust leiate meie toreda meeskonna kontaktid, et esitada tellimus või oma küsimustele vastuseid saada.

Värskenda oma kodu IDEAhome’iga – siit leiad mitte üksnes ainulaadse mööbli ja stiilse valgustuse, vaid ka võimaluse luua IDEA Design Studio abil ideaalne ruum. Meie tooted pole mitte ainult ilusad ja funktsionaalsed, vaid kajastavad ka sinu individuaalsust.







IDEA Design Studio projekt Toolid, söögilaud, valgustid: IDEAhome

Filmi 6 / Bensiini 5, 10155 Tallinn
Tel 508 1251
info@ideahome.ee
www.ideahome.ee
www.ideadesignstudio.ee
Levinud arvamuse kohaselt tähendab sisearhitekti kasutamine suurt väljaminekut. Kodu sisustamisega kaasneb aga niigi omajagu kulusid, mistõttu otsustataksegi kujundusvalikuid teha tihti pigem omal käel. Tegelikult aga võib sisearhitekt aidata hoopis kulusid kokku hoida ja kodu väärtustki tõsta.
FOTOD: SHUTTERSTOCK
Elamuarendusettevõtte Bonava sisearhitekt Grete Martha Laan annab ülevaate, mis on kodukujundamisel spetsialisti kaasamise eelised ja kuidas koostööprotsess disaineriga täpsemalt välja näeb.
Valikute virvarris orienteerumine Sisearhitekt on ekspert, kelles on ühendatud nii spetsiifilised tehnilised teadmised kui ka loovus. Nii suudab ta näha tervikpilti tehnosüsteemidest ruumipaigutuse ja värvilahendusteni. „Internet on täis sisustusinspiratsiooni, mõnikord ongi minu roll luua selgus kliendi peas, kui seal on tekkinud soov kõiki Pinteresti ideid ühes väikeses ruumis rakendada,“ kirjeldab sisearhitekt.
Julged värviotsused
Sisearhitekt aitab valida sobivad seinatoonid, et tuua ruumi rohkem elu. Vahel kipuvad inimesed kartma julgemaid värve ja piirduvad ainult valge, halli või beežiga. „Erksam seinatoon on aga üks


lihtsamaid ja soodsamaid viise, kuidas oma kodu isikupärasemaks muuta ning luua just sinna ruumi sobiv meeleolu,“ annab spetsialist nõu.
Mööbli valik
Mööblivalik internetipoodides on meeletu ja võib kergesti pea sassi ajada. Sisearhitekt leiab paljude pakkujate seast just kodu stiili ja vajadustega sobivad esemed. Ainuüksi diivani kuju ja toon mõjutavad kogu korteri üldilmet.
Materjalide otstarbekus
Mööbli stiil ja disain valitud, aga milliseid materjale eelistada? Sisekujundaja oskab anda nõu, millal kasutada naturaalseid materjale, nagu puit ja kivi, ning millal otsustada laminaadi või mõne muu kunstmaterjali kasuks. Milline diivanikangas on pestav, lemmikloomasõbralik ja vastupidav? Ta tunneb ka tekstiilide omadusi ja aitab neid ruumi valida. „Näiteks linane kardin võib tunduda ilus ja naturaalne, aga samas on see kortsuv ning veniv materjal, mis ka määrdub kergesti. Hooldusvabam on valida kangas, kuhu on lisatud ka mõnda muud kangakiudu,“ toob Grete Martha Laan näite, kuidas spetsialisti kogemus aitab teha praktilisemaid valikuid.
Tasakaal disainielementide ja masstoodangu vahel
Loomulikult oleks mugav tellida kogu oma kodusisustus disainipoest, kuid see on väga kulukas. Sisearhitekt aitab teha valikuid, et tulemus jääks isikupärane, aga ei ajaks eelarvet lõhki. Mõistlik on soetada mõned üksikud kallimad tooted ja sobitada need näiteks odavama või mõne taaskasutatud mööblitükiga.
Rahaline kokkuhoid ja suurem kodu väärtus
Vastupidiselt levinud arvamusele võib sisekujundaja kaasamine olla pikas perspektiivis kulutõhus otsus. Kõige otsesemalt tekib kokkuhoid näiteks sellest, et

sageli kehtivad sisearhitektidele erinevates poodides soodustused. Olenevalt projekti suurusest ja tarnitavast mööblist võib esemetelt saadud hinnavõit kattagi sisearhitekti teenuse kulu.
Sisearhitekt aitab ka vältida kulukaid vigu ja teha kohe alguses parimad valikud mööbliesemete, materjalide ja ruumipaigutuse osas, mida hiljem ei peaks hakkama ümber tegema. Pikemas perspektiivis suurendab sisearhitektiga koostöö sinu kodu väärtust, sest spetsialist aitab luua ruumid, mis on nii visuaalselt terviklikud kui ka hästi läbimõeldud ja praktilised. See on tulevikus lisaväärtus, kui peaks tekkima soov oma kodu müüa.
Väiksem ajakulu ja vähem stressi
Sisearhitekt toob ka ajalise kokkuhoiu ja vähendab üleüldist stressi, mis kodusisustamisega kaasneda võib. Ise kogu sortimendi läbi vaatamine ja võrdlemine ning parima lahenduse valimine võtab palju aega ning lööb silme ees kirjuks. Suuremate projektide puhul tuleb suhelda ka töövõtjaga ja jälgida, et kõik vastaks ootustele. Sisekujundaja abiga saab seda stressi vältida.
Kuidas näeb välja töö sisearhitektiga?
Kui tulevane kodu on valmis või ehitusjärgus, toimub esimene kohtumine sisekujundajaga tavaliselt kohapeal.
„Vaatame üle ruumid ja räägime läbi soovid. Selle vestluse käigus selgub, kas kliendil on soov julgelt värvidega katsetada või eelistab ta pigem mahedamaid toone. Arutame läbi ka pere elustiilist tulenevad valikud. Näiteks, kas kodus võõrustatakse tihti külalisi ja on vaja pikendatavat söögilauda ning rohkem toole. Samuti, kas on vajadus kodukontori ja raamaturiiulite järele ning kas on erisoove köögis,“ kirjeldab sisearhitekt protsessi, kuidas algab ühe kodu sisustamine.
Pärast esmakohtumist koostab sisearhitekt moodboard’i, et näha, kas mõtted liiguvad kliendiga ühes suunas. Kui moodboard on koos üle vaadatud, saabki tööle asuda. Sisearhitekt pakub välja omapoolse lahenduse seinatoonidele, tapeedile või mõnele muule seinadekoorile, lisaks teeb eritellimusmööbli joonised ning lahtise mööbli, valgustite ja tekstiilide valiku. „Mina võtan ka esimesed hinnapakkumised ja klient saab nende järgi tellida. Tihti panen kokku väljavalitud toodete nimekirja – nii saab klient jaotada oste pikema aja peale,“ selgitab sisearhitekt.
Sellise koostöö tulemuseks on terviklik ja isikupärane kodu, kus on arvesse võetud pere vajadusi ja elustiili, kasutatud saadaolevat ruumi võimalikult tõhusalt ära ning kokkuvõttes võib sisearhitekti kasutamisel säästa raha ja hoida kokku oma aega.


Sisekujundus on kunst, mis ühendab inimese isiksuse ja eelistused, et luua tähenduslik peegeldus tema sisemisest maailmast. Me seome erinevad elemendid tervikuks, et luua oma kodust või kontorist loomulik ja loogiline pesa. Väga oluline on aga sisustusmaailmas arvestada ka kasutatavate värvilahenduste mõjuga, sest värvide psühholoogia võib suuresti mõjutada kogu ruumi meeleolu ja tajumist.
TOIMETAS: LIISBET ESTRA / FOTOD: SHUTTERSTOCK
Mis on värvipsühholoogia?
Värvipsühholoogia on teooria, mis käsitleb seda, kuidas iga värv mõjutab inimese meeleolu, kognitiivseid funktsioone, loovust ja produktiivsust. Värvide psühholoogiline mõju on sügav, kuna iga inimene reageerib värvidele erinevalt. Näiteks peavad mõned inimesed musta värvi masendavaks ja demotiveeritust tekitavaks, samas kui teised näevad selles korda ja funktsionaalsust. Mõnele tundub punane ähvardav, teised peavad seda aga inspireerivaks.
Erinevate värvide roll sisekujunduses
Värvide psühholoogiline mõju erineb tooniti märkimisväärselt. Erksad värvid lisavad energiat ja elavdavad keskkonda, samas kui vaoshoitumad toonid rahustavad meeli ja loovad lõõgastava õhkkonna.
Punane
Punane on kõige intensiivsem värv, mis väljendab emotsioone nende täies ulatuses. Punased toonid loovad sageli armastuse ja ühtekuuluvuse tunde ning lisavad ruumile elevust ja elujõudu. See värv sobib hästi näiteks kontorisse ning elu ja magamistuppa. Kontoris sümboliseerib see juhtimist, tahtejõudu ja energiat. Elutoas soodustab suhtlemist ja sõbralikkust. Magamistoas süütab armastuse, iha ja kire.
Pruun
Oma loodusliku ja rahustava olemusega sobib pruun suurtesse ruumidesse, et siduda modernseid ja klassikalisi elemente. Pruuni tuleks kasutada mõõdukalt: liigne pruun võib muuta inimesed loiuks, kuid koos erksate ja looduslike toonidega sümboliseerib see vastupidavust ja turvalisust.
Meekarva neutraalid
2026. aastat iseloomustavad soojad ja neutraalsed interjöörid. Mõtle kreemjatele valgetele ning pehmetele iirisekarva ja karamellise ala tooniga beežidele. Need meekarva toonid loovad ideaalse neutraalse elutoa, mis pakub rahu ilma igavaks muutumata.
Värsked rohelised
Botaanikast inspireeritud toonid on 2026. aasta üks suuremaid rohelise elutoa trende. Tolmuse salveirohelise asemel näeb nüüd rohkem samblarohelist, artišokki ja loorberit. Need värskemad rohelised toovad ruumi energiat ja haakuvad laiemalt leviva biofiilse disaini liikumisega.
Mahedad punased
Mahedad punased maatoonid elutoas on ametlikult tagasi. Rooste, paprika ja küps savi on 2026. aasta kodusisustuses väga populaarsed. Need toonid on rikkalikud, kuid samas maandavad ning sobivad ideaalselt modernsetesse elutubadesse.
Süsi ja tint
Tumedate interjööride austajad, rõõmustage. Süsi , tindimustad ja sügavad grafiiditoonid vallutavad 2026. aasta värvikaardid. Need pakuvad rafineeritust ja sügavust ning neid on samas üllatavalt lihtne sisekujunduses kasutada.
Oranž
Oranž sümboliseerib päikesepaistet ja loodust ning mõjub psüühikale üldiselt positiivselt. Oranž ergutab isu ja sobib seetõttu kööki ning treeningaladele. Parima tulemuse saavutamiseks tuleks seda kombineerida neutraalsete toonidega.
Kollane
Kollane on päikeseline ja rõõmus värv, mis on seotud intelligentsuse ja heaoluga. See sobib kööki, söögiruumidesse, esikutesse ja vannitubadesse. Liiga tuhmid kollased võivad tekitada aga negatiivseid tundeid, mistõttu tuleks eelistada erksaid toone ja kasutada neid mõõdukalt.
Roheline
Roheline seostub looduse, rahu ja usaldusega. See lõdvestab meeli ja aitab kehal end maandada. Heleroheline rahustab, oliivroheline tähistab rahu ja harmooniat. Rohelisega seotud emotsioonid on tasakaal, turvalisus, tervenemine ja ambitsioon.
Sinine
Sinine on üks rahustavamaid värve, millele omistatakse samuti maandavat toimet. Heledad sinised toonid mõjuvad tervendavalt, tumedamad toonid seostuvad luksuse ja väärikusega. Sinisega seotud emotsioonid on rahu, usaldus, tarkus, tervis ja elegants.
Lilla ja roosa
Lilla seostub kuninglikkuse ja loovusega. Heledad toonid loovad rahuliku, tumedamad dramaatilise ja luksusliku mulje. Roosa loob aga armastuse ja hoolivuse õhkkonna. Roosaga seotud emotsioonid on hellus, armastus, romantika ja mugavus.
Must
Must sümboliseerib lihtsust, funktsionaalsust ja elegantsi. Üksi kasutatuna võib see mõjuda süngena, kuid koos teiste värvidega loob tugeva kontrasti. Mustaga seotud emotsioonid on modernsus, kontroll, elegants, aga mõnikord ka masendus.
Hall
Hall on neutraalne ja stiilne värv, mis võib mõjuda nii rahustavalt kui ka rusuvalt, olenevalt keskkonnast ja kasutusest. Halliga seotud emotsioonid on funktsionaalsus, jõud, elegants ja vaoshoitus.
Valge
Valge on universaalne neutraliseerija. See sümboliseerib puhtust, rahu ja avarust ning toimib suurepärase taustana kõigile teistele värvidele. Valge aitab vähendada ärevust ja loob visuaalselt suurema ruumi tunde. Valgega seotud emotsioonid on rahu, puhtus, harmoonia, tõhusus ja luksus.
Allikas: foyr.com

Kunstkivi
Fassaadipaneelid
Kõrgsurvelaminaadid
Töötasapinnad
Kompaktlaminaat
Metallkattega laminaadid
Melamiin
MDF plaadid
Spoonplaadid











Valgustus on üks mõjukamaid tööriistu sisekujunduses. See kujundab meeleolu, parandab funktsionaalsust ja toob esile kodu ilu. Ometi jääb see sageli tahaplaanile või käsitletakse seda kui järelemõtlematut lisandust. Õigete lampide ja valgustuslahenduste valimine võib muuta ruumi tavalisest erakordseks.
TOIMETAS: IRMELI KARJA FOTOD: SHUTTERSTOCK
Lamp peab olema funktsionaalne. Veendu, et see oleks piisavalt suur ja valgustaks vajalikke alasid. Kas kasutad seda igapäevasteks õhtusteks tegevusteks või otsid lihtsalt lisavalgust ruumi meeleolu loomiseks?
Valgustuse kolm kihti Hästi valgustatud interjöör koosneb tavaliselt kolmest valgustuse tüübist: h Üldvalgustus: ruumi üldine valgustus, tavaliselt laevalgustite või süvistatud valgustite kaudu.
h Töövalgustus: suunatud valgus konkreetsete tegevuste jaoks, nagu lugemine, kokkamine või töötamine.
h Aktsentvalgustus: dekoratiivne või suunatud valgus, mis toob esile kunsti, arhitektuurseid detaile või lisab ruumile draamat. Nende kihtide tasakaalustamine tagab, et ruum on nii funktsionaalne kui ka visuaalselt nauditav.
Mängulised lambivarjud – mustrid saavad sõna. Olgu tegemist lillelise, geomeetrilise või julge loodusliku mustriga. Suuremõõtmelised valgustid – nendega saab luua ruumi pilkupüüdva fookuspunkti.
Diskreetsed lineaarsed ja siinivalgustid –lisavad kodule luksuslikku taustavalgust.
Meeleolu järgi kohandatavad valgustid –külmast soojani, heledast tumedani, täpselt nii, nagu on vaja.
Vintage-valgustid – sobita moodsasse interjööri ja lase ajalool koos tänapäevaga kõneleda.
Kaasaskantavad valgustid – mugav lahendus õueruumi.


Sobita valgustus ruumi funktsiooniga
Igal ruumil on erinevad valgustusvajadused:
h Elutuba: kombineeri üldvalgustus (nt laelamp või rippvalgusti) põranda ja lauavalgustitega lugemiseks ning lõõgastumiseks. Lisa aktsentvalgustust, et esile tõsta kunsti või riiuleid.
h Köök: töövalgustus on esmatähtis. Kasuta tööpinna all olevaid valgusteid, rippvalgusteid saarte kohal ja eredaid laevalgusteid. Hämardatavad valikud aitavad sujuvalt liikuda kokkamiselt külaliste võõrustamisele.
h Magamistuba: eelista pehmet ja sooja üldvalgustust. Öökapi või seinalambid hämardajatega sobivad ideaalselt lugemiseks ja lõõgastumiseks.
h Vannituba: kasuta eredat, varjutusvaba valgustust peeglite ümber hoolduseks. Kombineeri laevalgustitega üldvalgustuse saavutamiseks.

h Kodukontor: töövalgustus on võtmetähtsusega. Hea lauavalgusti reguleeritava heleduse ja suunaga aitab vähendada silmade väsimust.
Vali õiged lambipirnid
LED pirnid on vastupidavad, energiasäästlikud ja saadaval erinevates stiilides ning temperatuurides. Valitud pirn mõjutab nii ruumi välimust kui ka tunnetust. Valguse värvitemperatuur (kelvinites):
h soe valge (2700–3000 K) loob hubase atmosfääri; h jahe valge (3500–4100 K) on ergutav ja sobib kööki või tööruumi; h päevavalgus (5000–6500 K) jäljendab loomulikku valgust ja sobib hästi täpsust nõudvatesse kohtadesse.
Nutikas valgustus ja hämardajad
Nutikad valgustussüsteemid võimaldavad juhtida heleduse taset, värvust ja ajastust rakenduste või häälkäskluste kaudu. Hämardajad on lihtne viis meele
Arvesta mõõtkavaga. Suur rippvalgusti väikese laua kohal võib ruumi üle koormata, samas kui väike valgusti suures ruumis võib jääda märkamatuks.
1. Lambi kõrgus. Hea rusikareegel on valida lauavalgusti, mille kõrgus alusest kuni varju või dekoratiivse tipuni on umbes 76 cm. Ilma matemaatikasse süvenemata võiks lambi ülaosa jääda 147–163 cm kõrgusele põrandast. Kuna enamik diivanilaudu ja öökappe on umbes 71 cm kõrged, jääb sul vähemalt 76 cm mänguruumi. Mõõda oma laua kõrgus ja planeeri vastavalt.
2. Silmade kõrgus. Kui eelmine punkt sai õigesti arvutatud, siis peaks lambivari jääma umbes silmade kõrgusele. See kaitseb silmi pirni pimestava valguse eest ja valgustab ideaalselt allpool olevat ala (näiteks raamatut, mida öö läbi lugesid). Istu oma voodil või diivanil ja mõõda, kus on sinu silmade kõrgus – see aitab otsustada, kas vajad kõrget alust ja madalat varju või vastupidi.
3. Lambi laius. Kuigi tihti kehtib põhimõte „mida suurem, seda parem“, on oluline tunda oma piire. Mõõda oma laua laius ja vali lamp, mis ei ole laiem kui pool laua laiusest. Sa ei taha, et lamp oleks liiga kitsas, aga ka mitte nii lai, et lambivari ulatuks üle laua serva.
olu loomiseks ja energia säästmiseks. Paigalda need elu, magamis ja söögituppa paindlikkuse suurendamiseks.
Ära unusta loomulikku valgust
Tehisvalgus peaks täiendama loomulikku valgust, mitte sellega võistlema. Kasuta õhukesi kardinaid päevavalguse hajutamiseks ja paiguta peegleid strateegiliselt, et peegeldada valgust ning muuta ruumid avaramaks.
Kihtide loomine lampidega
Lambid on mitmekülgsed ja kergesti vahetatavad. Kasuta neid isikupära, värvi ja tekstuuri lisamiseks. Julge lauavalgusti võib olla pilgupüüdja, samas kui põrandalamp täidab tühja nurga sooja valgusega.
Valgustus on rohkem kui lihtsalt praktiline vajadus – see on disainielement ja meeleolu looja. Erinevate valgustuskihtide kombineerimine, õigete pirnide valimine ja valgustite sobitamine interjööriga aitab luua kodu, mis on nii ilus kui ka funktsionaalne. Olgu tegemist renoveerimise või lihtsalt ruumi värskendamisega –läbimõeldud valgustusvalikud tasuvad end alati ära.

















maaletooja: Silmani Elekter AS www.silman.ee Avasta võimalusi!








