Tervis+ (nr 4 2025)

Tervis

MEHEL EI PEA OLEMA

„ÕIGET“ LIHAST, PALKA EGA LIBIIDOT

SÜSTIME END SALEDAKS?

UUED KAALURAVIMID

KUIDAS MEHE MURET MURDA?

LISAKS RÄÄGIME: SÜDAMELIHASEST

AJUTREENINGUST

KAALULANGUSEST

TOIDULISANDITEST

PININAST KÕRVAS

JUUSTEKAOST

Kahar:

KUHU MINNA NÄRVE PUHKAMA, KUHU TALVERÕÕME NAUTIMA?

sisukord

Kaanelugu

6 Kuidas tervis on?

Tervisekontroll

13 Millal minna tervisekontrolli?

Geenid

17 Rasvumise geneetika

Kehakaal

20 Ülekaal võib viia tõsiste terviseprobleemideni

Kaalulangus

25 Süstime end saledaks?

Meheuhkus

29 Mehel ei pea olema „õiget“ lihast, palka ega libiidot

Liikumine

35 Treening hoiab vormis nii füüsilise kui ka mentaalse poole

Lisandid

41 Toidulisandid: mida võtta, mida jätta?

Toitumine

45 Hammastega hauakaevamise vastu

Vaimne tervis

49 Kuidas mehe muret murda?

Hallid rakud

50 Aju on kui lihas – kasuta või kaota

Kuulmine

59 Kõrvad pinisevad? Tinnitus on aina levinum probleem

Detox

63 Mis saab maksast, kui jätkad samas vaimus?

Süda

67 Süda nõuab liikumist

Tervis

71 Mees, sea oma tervis esikohale!

Reis

77 Kuhu minna närve puhkama, kuhu talverõõme nautima?

Juuksed

81 Kiilaspäisus ei ole paratamatus

Kaanel: Kaidor Kahar Foto: Kristiin Kõosalu

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA, irmeli.karja@delfi.ee

Peatoimetaja: MARTIN HANSON martin.hanson@delfi.ee

Kujundaja: MARJU VILIBERG marju.viliberg@delfi.ee

Keeletoimetaja: JOLANA ARU jolana.aru@delfi.ee

REKLAAM

KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee 5647 2473

HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee 504 7929

KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee 5816 9050

KRISTEL VILMS kristel.vilms@delfi.ee 5556 2233

RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee 5191 1516

ANDRA KIVISSAAR andra.kivissaar@delfi.ee 552 1528

VÄLJAANDJA

DELFI MEEDIA AS

TRÜKK PRINTALL

Toimetuse aadress: Narva mnt 13, 10151 Tallinn, tel 669 8030 (E–R 9–17), Ajakiri Tervis Pluss on autorikaitse objekt.

Terves peas terved mõtted

Inimese põhijõud on ikka tema mõistus, koljus ringi lendav elekter – kõik need hoomamatud sünopsised –, mis juhib korraga kahte äärmiselt keerulist masinavärki. Kõigepealt tervet lihast ja luust organismi, mis hingab, jookseb, väsib. Kuid selle kõrval tuleb ohjata ka vaimuilma, seda vaimsust, mis on palju suurem ja võimsam kui väline. Kuid mis tujutseb, tõrgub, ihaleb, aga ka rõõmustab. Keegi ei suuda vastu vaielda tõigale, et inimese vaim, aju on kehast kordades võimsam – ilma mõistusest tuleva ergutuseta „ei viitsi“ keha kuigi palju korda saata. Samas suudab mõistus ka kõige rängemal väsimus- või stressihetkel mobiliseerida nii keemilist kui ka vaimujõudu, et saavutada saavutamatut.

Loomulikult peavad õlitatult toimima nii kopsud, maks, luud kui ka lihased. Peame hoolitsema, et organismi kõik nurgad oleksid terved, hoolitsetud ja tõvevabad. Selleks tuleb end regulaarselt kontrollida, anda verd ja muid vedelikke, lugeda koos arstiga tulemusi ning panna paika edasine tegevusplaan. Iga päev on soovitatav tund aega jalutada, 3–4 korda nädalas end treeninguga kurnata. Süüa tervislikult, juua palju vett, tegeleda hingamisharjutustega. Ning võtta vaatluse alla ehk see kõige olulisem – uni.

Kaheksa tundi korralikku, värskendavat und on see, mis lükkab iga ree uskumatu efektiivsusega õigele rajale tagasi. Nende mainitud tegevuste juures peab aga rõhutama n-ö nurgakivi: kõik peab olema pigem regulaarne kui perfektne. Selle kõige varjus tasub ka suuremal määral hoiduda tervest pahede paletist: naps ja tubakas, tabletid ja muu meeli mürgitav. Vahel võib, kuid mainitud regulaarsus pole siinkohal kuigi hea.

Nüüd jõuamegi selle kõige olulisema juurde – pea, mõistuse ja vaimsuse juurde. Väsinud pea teeb lolle otsuseid liikluses, poeleti ees ja inimestega suheldes. Närviline aju muudab kurjaks, paranoiliseks ja kartlikuks. Tuim mõistus aga ihu lödevaks, laisaks ja hoolimatuks. Lõpptulemusena annab alla nii ihu kui ka hing ja inimene muutub lootusetuks tömbiks esemeks, juurviljaks, kes liigub ulja ükskõiksusega surma suunas. See on muidugi samuti võimalus, kuid milleks miljardi hulgast õnnekäega tõmmatud võidupiletit lollilt raisata... Palju pole vaja – vaid ennast armastada.

Martin Hanson, toimetaja

„Kui on piisavalt tahtmist, saab eluviisi muuta küll,“ ütleb produtsent ja saatejuht Kaidor Kahar, kes raputas maha üleliigsed kilod ning heitis kõrvale tubaka.

KUIDAS TERVIS ON?

Kaidor on meieni toonud hulganisti terviseteemalisi telesaateid. Kümmekonna aasta jooksul on ta teinud lugusid, kuidas oma tervist hoida ja mil moel inimesed haiguste, piiratud liikumisvõime ning sõltuvustega toime tulevad. Need kohtumised osalejate ja ekspertidega on ka talle endale kasuks tulnud – tervisele keskendunud saadete tegemise ajal on Kaidor kaotanud kõvasti kaalu ja tööle tagavaraks varutud suitsupakk ning mokatubakas on nüüd minevik. Sest kuidas sa siis saate osalejatelt eluviisi muutust ootad, aga ise pahedega oled, õgid ja tossad. Aga need pole sugugi ainukesed meeste ja ka tema enda tervist puudutavad aspektid, millest meil temaga juttu tuleb.

Ajutiselt ratastoolis

Intervjuule saabudes pargib Kaidor auto kohvikule võimalikult lähedale, jätab kargud autosse ja astub kergelt longates sisse. „Olen küll pikki aastaid teinud saateid erivajadustega inimestest, aga alles siis, kui ise ratastoolis istusin, sain aru, mis tunne see tegelikult on, kui sul pole terviseprobleemi tõttu liikumisvabadust. Siis jõudis ka pärale, kui oluline asi elus on kohanemisoskus.“

Hiljuti tegi saatejuht läbi hüppeliigese operatsiooni, sest vana purjetamisvõistlusel tekkinud trauma ei lasknud enam normaalselt elada. „Üks asi on teha saadet „Puutepunkt“, aga hoopis teine asi on ise operatsiooni järel ratastoolis istuda, ehkki usun, et olin tänu saatele selleks rohkem valmis kui keskmine inimene.“

Näiteid ootamatult esile kerkinud situatsioonidest, millega ta pärast operatsiooni taastudes silmitsi seisis, võib Kaidor oma igapäevaelust tuua ohtralt. „Nii palju oli teistmoodi, isegi kartulite kurnamine muutus väljakutseks. No kuidas ma lähen ühe terve jala ja keeva vee potiga pliidi juurest kraanikausi juurde? Või mismoodi käin duši all? Kui palju ja milles ma veel abi vajan? Kuidas ma tänaval liigun? Mida ma siis teen, kui jään kusagile oma ratastooli või karkudega toppama? Tahes-tahtmata tekkis hirm, et muutun oma abitusega lähedastele koormaks.“ Ka selle kogemuse, kuidas piiratud liikumine töötegemist segab, sai Kaidor kätte. „Pole mõtet minna salvestusele, kus fookuses on kanuusõit. Organiseerisingi siis võtet hoopis telefonitsi. Tundsin, et kui üritaksin kohapeal asja ajada, saaks mu jalg peategelaseks ja oleksin kokkuvõttes teistel lihtsalt jalus.“ Teletegija nendib, et õnneks olid tema puhul ootamatud katsumused lühiajalised ja nüüd liigub ta juba üpris hästi. „Aga on palju neid, kelle jaoks on sellised väljakutsed igapäevase elu osa. Et need inimesed elust kõrvale ei jääks, tuleks palju ära teha.“

Kaidori liigeseoperatsioon polnud keeruline ja toibumine läks samuti ruttu, kuid kogemus sellest, et pärast spinaalanesteesiat ei toimi alakeha mõnda aega päris harjumuspäraselt, oli temagi jaoks mõneti ehmatav. „See kummaline tunne, et käed küll töötavad, aga jalad ei kuuletu… Lõpuks hakkasid jalad tööle, aga till oli ikka veel nagu mingi viiner. Siis mõtlesin

küll, et mis ma teen, kui see jääbki nii. Et kuidas ma siis edasi elan. Õnneks oli poole tunni pärast kõik korras,“ viskab ta nalja.

Kergem elu

Kui Kaidor tegi toimetajana saadet „Kaalul on rohkem kui elu“, proovis ta ka ise koos saateosalistega kaalu kaotada, sest tahtis näha, kas need meetodid, mida saates soovitatakse, ka päriselt toimivad. „Olin 112 kilo ja lõpuks suutsin kaalu langetada 84 kilo peale, sest tahtsin testida, kas saates soovitaud kaalulangetusviis ikka töötab,“ ütleb ta. Sellest on nüüd üksjagu aastaid möödas, aga mehe kaal on enam-vähem samas suurusjärgus, sest liikumiskomme on külge jäänud. „Isegi kui ma välismaal saateid salvestasin, olid mul tossud kaasas ja hommikul esimese asjana tegin väikese tiiru. Kui olen tubli ja liigutan ennast, postitan selle kohta tavaliselt ka pildi, et inspireerida sõpru, kes võib-olla parasjagu diivanil mõtlevad, kas minna trenni või mitte.“

Olin 112 kilo ja lõpuks suutsin kaalu langetada

84 kilo peale.

Kaidori usk Eesti meditsiini ja sellesse, et meie arstid on parimad, on suur, kuid elul võivad olla omad plaanid ning ta valmistab ennast ette ka võimaluseks, et endist vormi enam ei saavuta. „Ausalt öeldes ma ei usu, et veel väga hästi jooksma hakkan, aga kindlasti saan suusatada ja purjetada. On nagu on – tuleb uue reaalsusega edasi minna,“ teeb ta optimistlikul toonil järelduse.

Mehe süda

Kaidor tõdeb, et meeste terviseteadlikkus on üldiselt kasvamas, aga tervema eluviisi suunas tegutsemine jääb tihti siiski poolikuks. Kui mehed mingil põhjusel lähevadki oma tervist kontrollima ja saavadki elu muutmiseks soovitused ning retsepti ka takkapihta, siis ega nad tihti sellest hoolimata oma elus midagi muuda. Rohtu ka ei võta.

„Kõik teavad suurima tapja ehk südame-veresoonkonnahaiguste riskitegureid – ülekaal, suitsetamine, alkohol, vähene liikumine –, kuid enamikule tundub, et ega see neid puuduta. Mehed justkui arvaks, et neil on kapronist sooned ja nad on kokkuvõttes üleüldse

Tervisteemad on aukohal ka Kaidori sellesügisestes saadetes.

Oktoobris stardib saatesari „Tippvormis“, kus inimesed, kes kukkusid läbi kaitseväe kehaliste võimete kontrolltestis, hakkavad ennast kolme kuuga paremasse vormi viima.

Uue hooajaga tuleb välja ka meeste terviseteemaline saade „Mehed, hakkame elama!“ ja igal reedel ilmub ka samanimeline podcast, mille leiad Spotifyst.

surematud, olgu eluviisid millised tahes,“ ütleb ta. „Samal ajal käivad küllalt noorte meeste matustel nende sugulased ja sõbrad ning mõtlevad, et kuidas see küll nii läks.“

Kaidor on sel teemal rääkides mõneti mureliku moega. Ka tema lähikonnas on südamehaigused mehi niitnud. Et tema enda vererõhk on eluohtlikult kõrge, selgus otse kaamerate ees ja Kaidor oli

seda kuuldes ehmatusest näost valge. Nüüd tarvitab ta vererõhu ja kolesterooli kontrolli all hoidmiseks iga päev ravimeid. „Kulus üksjagu aega, et õiget raviskeemi paika saada. Alguses läks vererõhk rohtudega liiga madalaks, pea hakkas ringi käima ja oli muidu imelik olla, aga koos arstiga leidsime lõpuks õige rohu ning õige koguse. See on ka oluline, et inimene julgeks öelda, kui tal on mingid kõrvalmõjud või esimese valikuna võetud rohi ei sobi.“ Sellega, et arstimeid tuleb võtta terve elu, on Kaidor leppinud. „Kui ma olen lühike, valin teatris eespoolse rea. Kui ma olen kiilakas, panen külmema ilmaga pähe mütsi. Ja kui mul on kõrge vererõhk, siis ma võtan rohtu – ma kohanen.“

Üks hiljutine kummaline ehmatus on Kaidoril samuti seljataga, ta ei teagi, mida sellest arvata. „Olin kodus ja lugesin saatetekste, kui ühtäkki ei suutnud enam mingit lauset öelda, tekkis kõnetakistus. See kestis ligikaudu kümme minutit. Mõtlesin, et kas insuldilaadne asi, aga nägu ei vajunud ära ega midagi, lihtsalt sõnad ei tulnud välja. Läksin siis EMO-sse, anti verevedeldajat, tehti uuringuid ja öeldi, et on üheksa kollet. Olin suht šokis. Aasta pärast tehti järelkontroll ja sain teada, et pole midagi hullu, need kolded on minu eripära lihtsalt – lepi, jälgi end ja kohane. Vererõhk ka ju kõrge.“

Kui uni kaob, on stress kohal

Vabakutselise eluga kaasneb sage stress. Kaidori esimene liigse koormuse häiresignaal on kadunud isu ja uni. „Kui õhtul magama ei jää, sest aju jätkab ka voodis tööprotsesside jooksutamist, on aeg midagi ette võtta.“

Saatejuht tunnistab, et tema põlvkonna mehed vaimse tervise murede korral esimese valikuna psühholoogi juurde ei kipu, ka tema pole seda teinud. Aga abita

pole samuti jäänud. Nimelt juhtus nii, et ühel kõige hullemal stressiperioodil salvestas ta ühe koolituse jaoks intervjuusid kliiniliste psühholoogidega. „Salvestuse lõpus ütlesin neile, et ega ma teid enne ära lase, kui keegi mulle vaimse tervise esmaabi annab, sest tööd ja kõike on jube palju, lausa ülepea, ei suuda sellega enam toime tulla. Üks psühholoogidest kuulas mu mantli selgapanemise ajal ära, soovitas mul probleemid paberile panna, et seejärel neile otsa vaadata ning olulised asjad ebaolulistest eristada. See aitas tõesti, ehkki ma neid probleeme päriselt kirja ei pannud, vaid sorteerisin ja lahterdasin neid mõttes.“

Nahk märjaks

Kaidor on enda puhul tähele pannud, et isegi pingelisel perioodil ei tohi liikumist ära unustada, sest

mida rohkem samme, seda vähem stressi. „Kui tundub, et kõige jaoks on aega vähe, tuleb hoopis töökoosolekut lühendada, mitte trenni ära jätta. Või siis koosolek kõndides teha. Sa võid mõelda, et liikumine ju väsitab, aga tegelikult annab see energiat.“

Kui õhtul

magama ei jää, on aeg midagi ette võtta. kaanelugu

Kuni jalg taastub, ei saa Kaidor eriti sporti teha, aga ootab kannatamatult aega, mil oma „nahk märjaks“ meetodi juurde naasta saab. „Mõte on selles, et ülepäeviti tuleb mul teha midagi, mis paneb

higistama. Olgu selleks jalgrattasõit, suusatamine või sulgpall. Värskelt pestud trenniriided panen eelmisel õhtul nähtavale kohale, et ennast motiveerida. Mõnikord, kui motivatsiooni napib, mõtlen, et ma vähemalt astun koduuksest välja ja teen rattaga kasvõi lühikese ringi. Üldiselt pikeneb see iseenesest, sest liikumine on mõnus. Eriti hea on ennast liigutada koos sõpradega, sest siis saab ka kõik jutud räägitud – sotsiaalne pool on ju samuti oluline.“

Tervislik eluviis koosneb Kaidori jaoks igapäevastest väikestest, ent olulistest otsustest: võtta õigel ajal rohtu, teha trenni ka siis, kui ei viitsi, loobuda liigsest õllest, süüa puhast toitu, teha meeldivat tööd ja veeta aega toredate inimestega. Kõlab lihtsalt? Siis tasub seda ju proovida.

Paljudel Eesti meestel hakkavad 40. eluaastates välja lööma tervisemured, mille peamisteks põhjusteks on varasemad elustiilivalikud, aga ka vanusega kaasnevad kehalised muutused. Levinumad tervisemured on ülekaal ja vaikselt tekkivad südame-veresoonkonna- ja eesnäärmeprobleemid. Lähemalt selgitab

Eesti meeste tervisemuresid Confido uroloogia arst-resident dr Markus Kiili.

Millal minna tervisekontrolli?

Meeste sugu- ja kasvuhormoonid saavutavad oma taseme tipu 20. eluaastate esimeses pooles ning hakkavad pärast seda vaikselt langema. Selle foonil kahaneb ilma piisava trennita luu- ja lihasmass, suureneb rasvkoe hulk ning tervisliku dieedita kipub ka kehakaal vaikselt tõusma. See omakorda tõstab riski paljude krooniliste haiguste tekkeks, nagu diabeet, uneapnoe, liigesehaigu-

sed, pahaloomulised kasvajad ning südame-veresoonkonnahaigused.

Paljud probleemid hakkavad 40. eluaasta paigus vaikselt välja lööma tingituna vanusest, hormonaalsetest muutustest, aga ka varasemast elustiilist. Levinumad tervisemured selles vanuses on ülekaal ja vaikselt algavad südame-veresoonkonna ning eesnäärmeprobleemid.

Vähem stressi, korralik uni

Stressi minimeerimine on vanuse kasvades aina tähtsam, sest ühelt poolt nõrgendab just stress keha vastupanuvõimet ja hormonaalset tasakaalu, kuid teisalt soodustab halbu toitumisharjumusi ning mõnuainete tarvitamist, mis on omakorda riskitegurid paljudele teistele terviseprobleemidele. Samuti võib stress ja kurnatus mõjutada vaimset tervist, tekitades probleeme seksuaalelus, aga ka viia depressiooni ja läbipõlemiseni.

Rasvumist peetakse väga paljude haiguste üheks riskiteguriks ja selle vältimiseks on olulisel kohal nii tervislik dieet kui ka piisav füüsiline aktiivsus. Regulaarne füüsiline aktiivsus (sh jalutamine) aitab vähendada ka südame- ja veresoonkonnahaiguste teket.

Korralik uni on keha ja vaimse võimekuse taastamiseks vajalik, soovitatavalt 7–9 tundi päevas.

Kui alkoholi tarvitatakse regulaarselt, tuleks piirduda kogustega, mis terviseriske ei tõsta (meestel kuni 14 ühikut nädalas). Ka suitsetamise kahjulik mõju organismile on paljude uuringutega tõestatud.

Kolme tüüpi

eesnäärmehaigusi

Peamised eesnäärmehaigused meestel on eesnäärme healoomuline suurenemine, eesnäärmevähk ja eesnäärmepõletik ehk prostatiit. Eesnäärme suurene-

mise esinemissagedus hakkab kiiresti kasvama pärast 40. eluaastat ja on peamine urineerimiskaebuste põhjus alates keskeast. Tüüpilisteks sümptomiteks on uriinijoa nõrgenemine, sagenenud ja öine urineerimine jt. Kuigi täpset põhjust ei ole kindlalt tuvastatud, on selle teket enamasti seostatud hormonaalsete muutustega. Tavaliselt on eesnäärme suurenemise ravi n-ö sümptomaatiline, sest kaebused ei ole alati korrelatsioonis eesnäärme mahuga.

Stressi minimeerimine on vanuse kasvades aina tähtsam.

Teinekord võivad urineerimishäirete taga olla muud põhjused, nagu kuse- ja suguteede põletikud või kusiti ahenemine. Kui kaebused esmase ravi foonil ei taandu, on soovitatav pöörduda uroloogi vastuvõtule täpsustavateks uuringuteks. Eesnäärmevähi ennetuses soovitatakse kontrolle (PSA test) alustada pärast 50. eluaastat, kuid teatud geneetiliste mutatsioonide või varasema perekondliku esinemise korral tuleks seda teha juba varem, 40–45-aastaselt. Samuti peab mainima, et PSA ei ole ainult vähispetsiifiline, vaid suureneb ka healoomuliste haiguste korral, mistõttu tuleb PSA tõusu

Ära konsulteeri dr Google’iga, mine arsti juurde!

Ära hakka konsulteerima dr Google’iga. Räägi parem nendega, kes on seda pikki aastaid õppinud ja suudavad erinevate tegurite vahel toimivaid seoseid näha. Need on perearstid, eri­ ja laboriarstid. Nagu juba eespool mainisin: kõik muutused ei pruugi viia haiguseni ja on palju asju, mille saame peatada või tagasi pöörata. Ja sageli ongi meestel järgmiseks kontrolliks teatud tervisenäitajad paremad. Muuda tervisekontrollid enda jaoks regulaarseks!

Meeste puhul on peamine põhjus regulaarsest tervisekontrollist hoidumiseks tervisekaebuste puudumine. Siiski on mitmeid haigusi ja haiguslikke seisundeid, mis ei anna kohe tuntavaid sümptomeid, vaid arenevad väga aeglaselt, kuid mida on võimalik ennetava tervisekontrolliga aegsasti tuvastada.

SYNLAB­i laboriarst Jüri Laasik

> 3 ng/ml kindlasti edasi uurida, et täpne põhjus välja selgitada.

Ühe põhjusena võivad mehed jõuda uroloogi juurde ka erektsiooniga seotud muredega, aga need võivad olla multifaktoriaalsed või seotud mõne teise kroonilise haigusega, mis omakorda võib vajada täiendavat ravi. Teaduskirjanduses mainitakse tihti n-ö orgaanilist ehk kehalistest teguritest tingitud erektsioonihäiret kui arterite lupjumise (ateroskleroosi) ühte varajast sümptomit.

Regulaarsed

Varajased kontrollid on võtmetähtsusega paljude haiguste ravis ja ennetuses, nagu näiteks diabeet, südame- ja veresoonkonnahaigused või mitmed pahaloomulised kasvajad, sh eesnäärmevähk.

Enamikul nendest haigustest ei ole varajases staadiumis veel sümptomeid ning just sellepärast on oluline rõhutada, et hea enesetunne ei tõesta probleemi puudumist.

Eesnäärmevähi ennetuses soovitatakse kontrolle alustada pärast 50. eluaastat.

Varajane kontroll põhineb suuresti nn kergematel uuringutel, nagu vere- ja uriinianalüüsid, vererõhu mõõtmine ning ultraheliuuringud, mille ajaline kulu on väike ning patsiendile ebameeldivusi ei põhjusta.

Regulaarset tervisekontrolli on meestel soovitatav teha kord aastas. Peamiselt hõlmab see uriiniproovi ja vereanalüüsi kõigi üldnäitajatega:

kolesterool, veresuhkrutase, maksaja neerufunktsioon jpt.

Nagu mainitud, peaks pärast 50. eluaastat kindlasti PSA-taset hindama ja vastavalt tulemustele saab otsustada, kui tihti seda testi edaspidi teha on vaja. Kui esmane tase ei paiguta patsienti n-ö kõrgendatud riski kategooriasse, võib rahulikult järgmise testi teha alles aastate pärast.

Vererõhku oleks soovitatav kontrollida vähemalt kord aastas ja võimalusel teha iga paari aasta tagant juurde elektrokardiogramm (EKG).

Eestis toimub ka jämesoolevähi sõeluuring, millest on meestel soovitatav osa võtta. See kujutab endast peitvere hindamist roojaproovis. Kui see on positiivne, suunatakse patsient juba edasi erialaspetsialistile täiendavateks uuringuteks. Kõhuõõneorganeid oleks soovitatav iga paari aasta tagant kontrollida ultraheliuuringul.

Kui rääkida rasvumisest, tuleb paljudele esmalt pähe mõte „inimene sööb lihtsalt liiga palju ja liigub liiga vähe“. Ent tegelikkus on palju keerulisem.

Viimase nelja kümnendi jooksul on rasvumus maailmas kolmekordistunud ja sellest on saanud üks olulisemaid mittenakkushaiguste riskitegureid inimese tervisele.

Rasvumise geneetika

Ülekaalu seostatakse nii teise tüübi diabeedi, südamehaiguste, kõrge vererõhu ja isegi lühema elueaga. Jah, elustiil loeb, kuid teadus näitab üha selgemalt, et geenid mängivad selles loos palju suuremat rolli, kui varem arvati. Teadlased on leidnud, et umbes 40–70% ini-

mese kehakaalu varieeruvusest võib olla seotud nende geneetikaga. See tähendab, et paljud kehaga seotud mustrid ei sõltu üksnes meie valikutest, vaid ka pärilikkusest. Eriti ilmne on see niinimetatud obesogeenses keskkonnas – maailmas, kus toit on odav ja kaloririkas ning istuv eluviis saanud normiks. Kui palju määrab üksainus geen?

Rasvumise geneetika jaguneb laias laastus kaheks. Ühelt poolt esineb haruldasi juhtumeid, kus üheainsa geeni mutatsioon põhjustab tugevat ja varakult algavat rasvumist – näiteks juhul, kui kehas ei toodeta leptiininimelist hormooni või kui aju ei suuda selle signaali

õigesti töödelda. Teiselt poolt on olemas niinimetatud polügeenne rasvumus, mis on palju levinum ja seotud sadade või isegi tuhandete geenierisustega. Iga erisus mõjutab kehakaalu vaid vähesel määral, kuid koos võivad need kujundada märkimisväärse eelsoodumuse kehakaalu tõusuks.

Huvitaval kombel on mõlemal juhul mängus aju: täpsemalt hüpotalamuses paiknev melanokortiini süsteem, mis aitab reguleerida söögiisu ja energiataset. Nii haruldased kui ka levinumad geneetilised erisused mõjutavad, kuidas aju tõlgendab infot keha energiavarude osas.

Kuidas aju otsustab, et kõht on täis?

Võib tunduda kummaline, aga otsus, kas tunned, et sul on kõht täis või tühi, sünnib suuresti ajus. Rasvkude toodab leptiini, mis saadab ajule signaali, et kõht on täis. See signaal jõuab hüpotalamusse, kus tegutsevad kaks neuronipopulatsiooni: POMC ja AGRP. Esimene aitab söögiisu vähendada, teine seda suurendada. Kui nende tasakaal nihkub, võib inimene süüa rohkem, kui organism tegelikult vajab.

Teatud mutatsioonid nendes radades – näiteks MC4R-geenis –on seotud tugeva ja varajase rasvumisega. Ühes suuremahulises uuringus leiti, et kuni 5% tugevalt rasvunud lastest kannab just MC4R-geeni mutatsiooni. See pole üksnes haruldane nähtus –mõni MC4R-variatsioon esineb ligikaudu 0,3% üldpopulatsioonist. Rasvumise geneetika uurimine sai alguse hiirtega tehtud katsetest, kus avastati ob- ja db-geenid –need vastutavad leptiini ja selle retseptori eest. Kui need geenid olid kahjustatud, sõid hiired kontrollimatult ja muutusid kiiresti ülekaaluliseks.

Tänapäeval on meil võimalik analüüsida sadade tuhandete

inimeste genoomiandmeid. Genoomiassotsiatsiooni uuringud (GWAS) on tuvastanud üle 750 geenilookuse (kromosoomi piirkond, kus paikneb mingi geen), mis on seotud kehamassiindeksiga. Paljud neist geenidest on seotud aju talitluse ja närvisüsteemi arenguga. On selgunud, et isegi vähetähtsana näivad geenid võivad koos keskkonnamõjudega märkimisväärselt mõjutada inimese kalduvust kaalus juurde võtta või mitte. Näiteks FTO-geen – üks tuntumaid „rasvumisgeene“ – ei pruugi end avaldada, kui inimene liigub piisavalt ja toitub tervislikult. Füüsiline aktiivsus võib selle mõju vähendada koguni 30–40%. Üha enam teadusuuringuid kinnitab, et aju ei ole vaid nälja ja täiskõhutunde registreerija, vaid aktiivne ainevahetuse juht. Näiteks

Eriti ilmne on see niinimetatud obesogeenses keskkonnas –maailmas, kus toit on odav ja kaloririkas ning istuv eluviis saanud normiks.

BDNF-geen, mis osaleb närviühenduste plastilisuse kujundamises, mõjutab ka söögiisu. Kui see geen ei tööta korralikult, võib tagajärjeks olla hüperfaagia ehk liigsöömine. Samuti on leitud, et valgud, mis suunavad närvivõrgustike arengut, näiteks semaforiinid, mängivad olulist rolli rasvumise geneetilises taustas.

Riskid ja tulevikuravi

Geneetika ei ole enam pelgalt teadlaste huviobjekt – see muutub järjest praktilisemaks. Arvutuslikud mudelid võimaldavad luua niinimetatud polügeenseid riskiskoore, mis aitavad hinnata, kellel võib olla geneetiline eelsoodumus rasvumiseks. Need skoorid ei ole veel kliinilises kasutuses, kuid tulevikus võiksid aidata varakult märgata riskigruppe ja sekkuda enne, kui probleem süveneb. Ravivõimalused arenevad samuti. Näiteks on leptiiniasendusravi aidanud neid, kelle kehas puudub täielikult selle hormooni tootmine. Samuti tegeletakse MC4R-retseptori mõjutajate väljatöötamisega, et aidata neid, kellel esinevad geenivead just selles süsteemis.

Mida see kõik meile ütleb?

Esiteks: kehamass ei ole pelgalt tahtejõu tulemus. Geenid mängivad olulist rolli, eriti keskkonnas, mis soodustab kehakaalu tõusu. Teiseks: isegi kui geneetiline risk on olemas, ei ole see määrav. Eluviis – liikumine, toitumine, uni –on endiselt võtmetähtsusega. Ja kolmandaks: geeniteadus võib aidata meil liikuda täpsema, individuaalsema ravini. See pole küll imerohi, aga oluline tööriist, mis aitab paremini mõista, miks kehakaalu reguleerimine võib mõnele inimesele osutuda raskemaks kui teisele.

Allikad: Nature Reviews Genetics, National Library of Medicine, Harvard Medical School

TIPP-TOETUSAINED metaboolse tervise toetamiseks

PREMIO kontseptsioon on radikaalselt uus lähenemine, mis ühendab tipp-teadusliku innovatsiooni, eetilisuse, inimeste praktilise harimise ning aitamise.

PREMIO kontseptsioon avas uue süsteemse innovaatilise standardi „teadus-kliiniliselt valideeritud premium põlvkonna tipp-toetusained“ juurutamisega täiesti uue ajastu nn toidulisandite maailmas.

UUS INNOVAATILINE

TEADUSPÕHINE STANDARD:

• tagab inimestele rangelt valitud, teadus-kliiniliselt põhjendatud läbipaistva taustaga toimeained/preparaadid ning loob usaldusväärse keskkonna tervise teadlikuks toetamiseks.

NORMAALSE KOLESTEROOLITASEME SÄILITAMINE

NORMAALSE VERESUHKRUTASEME SÄILITAMINE

• on selge, täpne, usaldusväärne ja süsteemne kliiniline-teaduslik „�ilter“, mis aitab inimestel eristada tõendatud toimega, kõrgkvaliteediga, patentsete ning konkursivõitudega premium-põlvkonna teaduspõhiseid tipp-toetusaineid kogu ülejäänud massist, millel puuduvad süsteemse tõendatuse aspektid.

Teeme koostööd maailma juhtivate biotehnoloogia teadusettevõtetega, mis on aastakümneid panustanud ning pühendunud erinevatele uurimissuundadele, olgu selleks siis tervisliku vananemise toetamine või vaimse tervise probleemide leevendamine. Alljärgnev käsitleb kahte uut teaduspõhist tipp-preparaati, mis panustavad metaboolsesse tervisesse, st ka kehakaalu positiivsesse mõjutamisesse. Nimelt, nende innovaatilise teadustootmisega loodud prepraatide puhul on farmakokineetiliste ja kliiniliste uuringute näidatud nende mõjusust ainevahetuse protsesside reguleerimisel. PREMIO® Metabol-aid sisaldab multitoimelist Metabolaid® ekstrakti. See on patenteeritud hibiski antotsüaniinide ja sidrunverbena verbaskosiidide sünergistlikult toimiv teaduspõhine ekstrakt, mis on mitmesuunalisem ja üle kuue korra efektiivsem kui eraldi ekstraktid. Teostatud kliinilised uuringud näitavad, et Metabolaid® on väga efektiivse sünergistliku toimega mitmetele ainevahetusprotsessidele ning panustab seega positiivselt kehakaalu, rasvaprotsendi, kolesterooli, triglütseriidide taseme ja vererõhu mõttes.

TEADUS- KLIINILISTES

UURINGUTES ON ANTUD

TOODET KASUTATUD JÄRGMISTE

OLUKORDADE PUHUL:

• kui eesmärgiks on tervislikum kehakaal, rasvaprotsent, vööümbermõõt, ülemäärase isu vähendamine;

• kui probleemiks on kolesterooli ja triglütseriidide (rasvade) kõrgenenud tase;

• kui probleemiks on kõrgenenud vererõhk.

Teine teadustoodetud innovaatiline tipp-preparaat on PREMIO® Berberiin, mis sisaldab patenteeritud ja standardiseeritud Berbevis® berberiiniekstrakti, mille puhul on Indena Phytosome™ uudse tehnoloogiaga tagatud antud liposomaalse preparaadi suurepärane püsivus ja efektiivseks toimeks vajalik väga kõrge biosaadavus.

TEADUS- KLIINILISTES

UURINGUTES ON ANTUD

TOODET KASUTATUD JÄRGMISTE

OLUKORDADE PUHUL:

• kõrgenenud kolesteroolitase;

• kõrgenenud veresuhkrutase;

• mittealkohoolne rasvmakshaigus;

• üldise metaboolse tervise jaoks. Mõlemaid tipp-preparaate võib kasutada ka samaaegselt, aga kindlasti peaks kasutamisel järgima toodete juures toodud ettenähtud kasutamise juhiseid.

Lisamärkus: tipp-preparaatide kõrge biosaadavus, stabiilsus jt omadused tagatakse patenteeritud ja auhinnatud tehnoloogiatega. Seetõttu pole vajalik kasutada lisaaineid (nt piperiin jt), milledel on rida probleemseid toimeid nt seedetrakti limaskesta tervislikkusele jne. Seega: taoliste imendumist suurendavate lisandainete olemasolu toodetes, näitab, et antud toode ei kuulu teadustootmise tipp-preparaatide hulka.

Meie missioonis kirjeldatud turvalise ning mugava e-keskkonna maailma tipp-preparaatide soetamiseks – PREMIOstore e-kaubamaja –, leiad aadressilt premiostore.eu, kus kõik müügil olev on suurepärase hinna ja tippkvaliteedi suhtega. PREMIO® tipp-preparaate soetades soovitame alati põhjalikult tutvuda ka iga toote juures esitatud kogu informatsiooniga, mis on koostatud eesmärgiga sind sobiva sisulise valiku tegemisel maksimaalselt abistada.

Et võimalikult tervena elatud aastaid

oleks rohkem! Sinu PREMIO

Lõpetame professor Mihkel Zilmeri motoga: „Targemaks ning seeläbi võrdsemaks ja tasakaalustatumaks muudab inimesi nende süsteemne harimine.“

premiostore.eu/pood

Ühiskonnas, eriti meeste seas, kiputakse kehakaalumuresid sageli alahindama.

Kui peegel veel midagi väga katastroofilist ei näita ja püksirihma saab veel augu võrra lõdvemaks lasta, ei pruugita probleemi tunnistada. Sageli jääb ka mulje, et kaaluprobleem on peamiselt esteetiline: kõht veidi ees, aga mis siis? Tegelikkuses on aga liigne kehakaal nagu pomm – vaikselt tiksudes kahjustab see kogu organismi ja võib aasta(kümne)te jooksul viia südamehaiguste, liigeste kulumise, unehäirete, erektsiooniprobleemide ning isegi enneaegse surmani.

Ülekaal võib viia tõsiste

terviseprobleemideni

LENNA

Kõige salakavalam on tervisehädade puhul see, et paljud neist ei anna endast kohe märku. Kaal võib tõusta vaikselt, aastate jooksul, ja koos sellega halveneda ka keha töövõime – aga kuna see toimub aeglaselt, siis justkui märkamatult. Lõpuks on aga tervis juba drastiliselt kehvem ja halb enesetunne tundub uue normaalsusena.

Kaal ei ole ainult

number

Liigne kehakaal, eriti kui see on püsiv, paneb kogu kehale lisakoormuse. Enamasti ei mõtle me sellele, et iga lisakilo tähendab rohkem koormust liigestele, rohkem tööd südamele, raskemat hingamist, kõrgemat põletikutaset kehas ja sageli ka hormonaalset tasakaalutust. Tutvume mõne enam levinud kehakaalutõusust tingitud tagajärjega, mis ei ole pelgalt esteetilised, vaid eluliselt olulised.

Uneprobleemid ja norskamise süvenemine

Ülekaal, eriti rasvkoe kogunemine kaela ja kurgu piirkonda, on üks peamisi norskamise süvenemise põhjuseid. Kui hingamisteed uneajal ahenevad, peab õhk neist läbi pääsemiseks suurema jõuga liikuma, põhjustades nii kudede vibratsiooni kui ka valjemat norskamist. Rasvkoe surve võib aga ulatuda veelgi kaugemale ja esile kutsuda uneapnoe – seisundi, kus hingamine öö jooksul korduvalt katkeb. Iga selline paus häirib sügavat und, isegi kui inimene seda ise ei märka.

Niisugune katkendlik uni viib aga omakorda madala hapnikutaseme ja kroonilise päevase väsimuseni, mis mõjutab meeleolu, keskendumisvõimet ja üldist elujõudu. Kehvasti magav mees võib olla ärritunud, hajevil ja madalama töövõimekusega. Pikema aja jooksul suurendab uneapnoe riskiga norskamine ka südamehaiguste, kõrge vererõhu ja diabeedi tõenäosust.

Liigesed ja selg annavad alla Iga lisakilo tähendab paraku ka lisakoormust liigestele, eriti põlvedele, puusadele ja lülisambale. Meestel kipub ülekaal koonduma eelkõige kõhupiirkonda, mis nihutab keha raskuskeskme ettepoole ja suurendab nimmeosa läbivajumist ehk selja nõgusust. See ebaloomulik kehahoiak koormab lülisammast ning võib viia krooniliste seljavalude, närvipitsumiste ja lülivaheketaste kulumiseni.

Samuti kuluvad põlveliigesed kiiremini, kuna need peavad kandma iga liigutuse juures oluliselt suuremat raskust. Kaalulangus ei ravi küll liigeseid kohe terveks, kuid see vähendab oluliselt survet ning võib pidurdada probleemide süvenemist ja leevendada olemasolevaid vaevusi.

R 06.03

PÄRNU KONTSERDIMAJA

L 07.03

ALEXELA KONTSERDIMAJA

P 08.03

VANEMUISE KONTSERDIMAJA

ALGUS KELL 19:00

PIIRATUD ARV SOODUSHINNAGA PILETEID MÜÜGIL

Süda ei pea koormusele vastu Südame-veresoonkonnahaigused on Eestis endiselt meeste peamine surmapõhjus ja nende üks olulisemaid riskitegureid on ülekaal. See sunnib südant rohkem tööd tegema – kehas on rohkem kudesid, mida hapnikuga varustada, veremaht suureneb, mis omakorda tõstab vererõhku. Samal ajal soodustab liigne kehakaal veresuhkrutaseme tõusu ja halbade rasvade, eriti LDL-kolesterooli ja triglütseriidide ladestumist veresoonte seintele. See protsess ahendab artereid ja vähendab verevoolu südamesse, suurendades aja jooksul südameinfarkti ja insuldi riski.

Oluline on mõista, et südamekoormus kasvab ka siis, kui vereanalüüsid tunduvad veel normis. Paljud mehed võivad tunda end tervena, kuni esimene sümptom ongi infarkt. Pikaajaline ülekaal mõjub salakavalalt – see käivitab kehas põletikulisi protsesse, kahjustab veresoonte sisepinda ja muudab südame töö ebaefek-

tiivseks. Regulaarne liikumine ja kehakaalu langetamine võivad aidata vererõhku ning kolesteroolitaset normaliseerida isegi enne, kui ravimeid vaja läheb.

Libiido langus ja erektsioonihäired

Sageli ei teata, et üleliigne kõhurasv mõjutab oluliselt ka hormoonide tasakaalu. Hormonaalse tasakaaluhäire tõttu langeb mehe kehas testosteroonitase, mis omakorda viib libiido languse, motivatsioonipuuduse ja üldise energia kahanemiseni. Lisaks võivad tekkida erektsioonihäired, mis pole pelgalt seksuaalelu kimbutavad probleemid, vaid mõjuvad negatiivselt ka mehe enesehinnangule ja elukvaliteedile.

Erektsioonivõime on tegelikult ka oluline veresoonte tervise näitaja. Kui „väikemees“ enam korralikult ei tööta, võib see olla esimene hoiatussõrm südame-veresoonkonnahaiguste või veresoonte kahjustuste tekkest.

Nimelt nõuab erektsioon korralikku verevarustust ja veresoonte seisund mõjutab otseselt selle funktsiooni. Selleks, et säilitada hea elukvaliteet, on oluline hoida hormoonid ja veresooned korras.

Mis vahe on nahaalusel ja vistseraalsel rasval?

Sageli hinnatakse oma kehakaalu peegelpildi järgi – kui kõht natuke punnitab, aga kõik muu tundub enam-vähem, on kõik justkui korras. Kuid siin tuleb mängu vistseraalne rasv ehk siseelundite ümber kogunev rasv, mis on sageli salakavalam kui nahaalune „pehme“ pekk.

Nahaalune rasv (subkutaanne rasv): asub naha all; on sageli pehme „rasvapolster“ kõhul või puusadel; esteetiliselt nähtav, kuid vähem ohtlik kui vistseraalne rasv.

Vistseraalne rasv: asub sügaval kõhuõõnes elundite ümber (maks, süda, neerud); ei pruugi väliselt väga nähtav olla; seotud põletikuliste protsesside, insuliiniresistentsuse, teise tüübi diabeedi, infarkti ja isegi teatud vähivormide riskiga.

Kumb on ohtlikum?

Ohtlikum on kindlasti vistseraalne rasv. Uuringud on näidanud, et isegi normaalkaalus inimene võib olla „metaboolselt rasvunud“, kui tal on suur vistseraalse rasva kogus.

Kuidas saada saledaks – ilma lollusteta

Ülekaal ei teki üleöö, seega nõuab ka sellest vabanemine järjekindlust, mitte äärmuslikke dieete. Alustada tuleb realistlikult ja oluline on olla järjepidev.

Liikumine olgu regulaarne

Alusta kasvõi 30 minutist tempo kast kõnnist päevas. See aktiveerib ainevahetuse, parandab vereringet ja aitab stressi maandada. Kui saad, lisa juurde jõutreening – lihased põletavad rohkem kaloreid isegi puhkeolekus.

Väldi töödeldud toitu

Pooltooted, valmistoit, krõpsud, saiakesed – need on täis n-ö tühje kaloreid: suhkrut ja transras vu. Nende vähendamine on kõige kiirem viis kaloraaži kontrolli alla saamiseks.

Fookus valgule ja kiudainetele

Iga toidukord peaks sisaldama kvaliteetset valku (muna, kana, kala, kaunviljad) ja köögivilju.

Need täidavad kõhtu, aitavad säilitada lihast ja stabiliseerivad veresuhkrutaset.

Jälgi und ja stressitaset Kehv uni ja krooniline stress segavad ainevahetust ning suurendavad söögiisu, eriti suhkru ja rasva järele. Uni on rasvapõletuse üks võtmeelemente.

Tee regulaarselt tervisekontrolle

Kontrolli kolesterooli, veresuhkrut ja vererõhku. Kui need on paigast ära, on kehakaalu korrigeerimine lausa hädavajalik.

Mitte ilu, vaid elu nimel.

Kuigi mehe väärtus ei peitu tema kõhulihastes, ei tähenda see, et kehakaalu võiks eirata. Liigne rasv, eriti vistseraalne rasv, on seotud kümnete haigustega, mis halvendavad elukvaliteeti, alandavad libiidot, kahjustavad und ja võivad elu enda pikkust lühendada. Selleks, et paremuse poole liikuda, ei pea aga olema radikaalne – piisab, kui alustad esimese sammuga: ühe parema toidukorra või lühikese jalutuskäiguga.

Allikad: Harvard T. H. Chan School of Public Health, Mayo Clinic, Cleveland Clinic, World Health Organization (WHO)

TOETAB MEESTE SEKSUAALSET VÕIMEKUST

TOETAB MEESTE SEKSUAALSET VÕIMEKUST

MEN POWER kapslid on välja töötatud spetsiaalselt meestele, arvestades nende füsioloogilisi vajadusi. Kapslid sisaldavad Põhjamaa ginsengi-kuldjuure ekstrakti ja 15 erinevat antioksüdanti ning kroomi, kaitsmaks organismi rakutasandil vabade radikaalide kahjuliku toime eest ja pidurdamaks vananemisprotsesse.

MEN POWER kapslid on välja töötatud spetsiaalselt meestele, arvestades nende füsioloogilisi vajadusi. Kapslid sisaldavad Põhjamaa ginsengi-kuldjuure ekstrakti ja 15 erinevat antioksüdanti ning kroomi, kaitsmaks organismi rakutasandil vabade radikaalide kahjuliku toime eest ja pidurdamaks vananemisprotsesse.

Antioksüdandid, vitamiinid, kuldjuur

Antioksüdandid, vitamiinid, kuldjuur

Kuldjuur (Rhodiola rosae) annab uut energiat ja vastupidavust, edendab keskendumis- ja tähelepanuvõimet ning tõstab meeleolu. Kuldjuur annab jõudu ja aitab parandada vaimseid võimeid. Kuldjuur koos antioksüdatiivsete vitamiinide ja mineraalainetega aitavad ülal hoida meestele nii vajalikku elujõudu ja potentsi. Roheline tee ja antioksüdandid säilitavad organismi noorusliku ja tegusana. Lükopeen ja mustikaekstrakt parandavad silmade verevarustust ja nägemisteravust.

Kuldjuur (Rhodiola rosae) annab uut energiat ja vastupidavust, edendab keskendumis- ja tähelepanuvõimet ning tõstab meeleolu. Kuldjuur annab jõudu ja aitab parandada vaimseid võimeid. Kuldjuur koos antioksüdatiivsete vitamiinide ja mineraalainetega aitavad ülal hoida meestele nii vajalikku elujõudu ja potentsi. Roheline tee ja antioksüdandid säilitavad organismi noorusliku ja tegusana. Lükopeen ja mustikaekstrakt parandavad silmade verevarustust ja nägemisteravust.

MÜÜGIL APTEEKIDE KÄSIMÜÜGILETIS, SUPERMARKETITES, www.tervis24.ee ja

MÜÜGIL APTEEKIDE KÄSIMÜÜGILETIS, SUPERMARKETITES, www.tervis24.ee ja TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn

Süstime end saledaks?

Küsimus on intrigeeriv, sest vahendid selleks on juba praegu olemas. Pigem tuleb hakata arutlema selle üle, kuidas neid vägagi efektiivseid ravimeid õigesti ja tulemuslikult kasutada. Nii, et kasu oleks nii inimesele, riigile kui ka rahvale laiemalt. Suvel taaskord toimunud Arvamusfestivalil oli peaaegu sellenimeline arutelu, kust sirgus välja mitu täiesti uut vaatenurka, kuidas seda n-ö saledaks süstimist tegelikult katsetada.

Rahvusvahelised uuringud näitavad, et semaglutiid, mida seni on kasutatud pigem diabeedi ravimiseks, töötab teistsuguses koguses tõhusalt ka söögiisu vähendajana. Erinevate uuringutega on avastatud, et keskmine kaalulangus uute preparaatidega on 15–20% algkaalust. Teadlased peavad neid tulemusi tähelepanuväärseks, sest ükski teine ravim pole seni isegi ligilähedast efektiivsust näidanud. Taani farmaatsiaettevõtte Novo Nordisk loodud diabeedipreparaat Ozempic on tänu efektiivsusele kaaluravis surunud end juba sügavale nii folklooris kui ka popkultuuris. Mis on toimeaine semaglutiid? See on sünteetiline orgaaniline aine, mis käitub glükagoonitaolise peptiidi 1 (GLP-1) retseptori agonisti ehk aktivaatorina. GLP-1

retseptori agonistid suurendavad insuliini eritumist (sekretsiooni), aidates nii langetada veresuhkrutaset. Suuremas koguses aga vähendab GLP-1 söögiisu ja aeglustab samal ajal seedeprotsessi,

mille tõttu püsib kõht kauem täis. Koos trenni ja dieetidega on GLP-1 abil võimalik langetada kaalu, mis omakorda vähendab kõrgest kaalust tulenevate haiguste riski.

Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku ülemarst-õppejõud dr Margus Punab tõmbas tähelepanu asjaolule, et ülekaalulisi mehi on poolteist korda enam kui naisi. See tähendab, et kolmandik Eesti mehi on rasvunud, kuid meestearsti jaoks on kõige alarmeerivam fakt, et 11–15-aastaste noorte hulgas on tervelt 25% poistest rasvunud. Kaalunumbreid on vaadeldud aastakümneid ja ajahorisondis 2002–2022 on see number kolmekordistunud.

„Võiks aga alustuseks üldse küsida: mis on tervis? See on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Ülekaal aga mõjutab kõiki neid ja siit edasi võib küsida: mis

saab rasvunud poisist? Saab nii vaimselt kui ka füüsiliselt ebaterve mees, tihti rasvunud mees. Ja minu jaoks on see perspektiiv katastroof,“ mainib dr Punab.

Kaalulangetuse

Viagra

Sensuse kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Katri-Evelin Kalaus räägib, et semaglutiidi efekt peitub selles, et reguleerib hüpotalamuse kaudu inimese küllastuskeskust ja imiteerib selle kaudu täiskõhutunnet. Lisaks aeglustab ta paralleelselt mao tühjenemist, mille tõttu on lihtsam toidule ei öelda, kuna pole nälga ega suurt isu.

„Semaglutiid reguleerib ülihästi meie dopaminergilist süsteemi, mis reguleerib erinevaid inimese tunge. See tõmbab kõvasti maha erinevaid impulsse ja neid ohtlikke kontrollikaoga söömishooge. Neist preparaatidest saavad lisaks ülekaalulistele abi ka liigsöömishäirega patsien did, sest ka neil pärsitakse neid ülesöömisakte. Lisaks näitavad erineva uuringud häid tulemusi ka nii alkoholi- kui ka kanepi sõltuvuse ravis,“ lisab Kalaus.

käe otsas! Väga rasvunud inimestel on raske leida sobivaid riideid. Kui ta saab ravimit, mis aitab kehakaalu langetada, siis see on nagu tõukejõud, mis aitab nõiaringist välja murda. Paraneb enesehinnang, tal on lihtsam olla aktiivne, ringi liikuda,“ on rääkinud doktor Vallikivi.

Kliiniku Sensus psühholoog Katri-Evelin Kalaus.

Foto: Rauno Volmar

toetama ka oma vaimset tervist,“ mainib prühholoog.

Riik ei peaks

toetama 100%

Küsimusele, et kas riik peaks toetama semaglutiidiga peetavat kaaluravi, vastab dr Punab eitavalt. Arst on teinud arvutuse, et kui kõigile Eesti rasvunutele anda ravitoetust ka 50% ulatuses, maksaks tervisekassa kohe poole oma eelarvest ära. See aga ei too tohtri sõnul tegelikult tulemust.

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse endine esinaine Le Vallikivi on öelnud, et Ozempicu turuletulek on sama revolutsiooniline nagu uue põlvkonna antidepressantide, bioloogiliste vähiravimite või Viagra saabumine. Ta on kirjutanud Ozempicut välja näiteks patsiendile, kelle kehamassiindeks oli 52 (selline kehamassiindeks tähendab näiteks 180-sentimeetrise pikkuse juures 170-kilost kehakaalu).

„Suur kehakaal tekitab inimesele nii füüsilisi kui ka vaimseid hädasid. Inimene on nõiaringis: läheb arsti juurde, öeldakse, liikuge. Aga katsu sa liikuda, kui sul on nagu kaks kahekümnekilost ämbrit

Kalaus aga lisab, et tuleb olla realist: kaotada aastaga 15% oma kaalust on väga ahvatlev pakkumine, millele lisanduvad ka paljud muud tervisevõidud, kuid need tulemused ei pruugi jääda püsima. Siin rõhutabki kliiniline psühholoog, et semaglutiidiga alustatud raviga paralleelselt tuleks selle teekonna varases staadiumis võtta appi ka teraapia ja üldine mõttemallide muutmine.

„Seda siis lisaks elustiilimuutustele. Sest mainitud ravim määratakse pikaks ajaks, aastaks-paariks, kuid vahel öeldakse, et kogu eluks. See on pikk aeg, mis avabki võimaluse asuda lisaks füüsilisele

„Kas inimesed on üldse valmis oma kaaluga tegelema? Toon näite oma patsiendist, kes saabus aasta hiljem kontrolli ja oli võtnud selle ajaga kilosid juurde, jõudnud 160ni. Kui uurisin, et mis siis juhtus –olime ju pannud paika nii sihi kui ka määranud ravi –, sain vastuseks, et polnud aega perearstiga suhelda, läks meelest ja nii edasi. Iga inimene peab ikka ise oma tervise eest vastutama ja nii saaks ravimit hüvitada ikka neil, kes ise ka panustavad,“ selgitab dr Punab. Näiteks maksta ravimist pool kinni aasta pärast raviga alustamist, kui tulemused püsivad. Miks me aga üldse tahame saada saledaks? Kui kaalu on palju, siis ei näe inimene hea välja ja ka viiendale korrusele minnes on hing kinni. „Ülekaalulisel inimesel on kindlasti probleemiks ka vererõhk, kolesterool, südamehaiguste riski mitmekordistumine, vähkide riski suurenemine mitukümmend protsenti. Ülekaal mõjutab meie sotsiaalset heaolu ja lõhub tervist,“ lisab meestearst.  Pikemat vestlust vaata Arvamusfestivali salvestusest.

Oluline on elada nii, et tunned end päriselt hästi – nii oma kehas kui ka mõtetes. Androloog dr Silver Peeter Siiak räägib, kuidas mõjutavad mehe tervis ja mõtted eduvõimalusi, milline on riskikäitumine ning kuidas jääda nörritavas ühiskonnas väärikaks [ellu].

Mehel ei pea olema „õiget“ lihast, palka ega libiidot

Hea tervisega mees on parem partner, isa ja kolleeg „Korras tervisega on mehel motivatsiooni, energiat ja julgust rohkem ning tema mõtlemisvõime on siis selgem, paindlikum ja rahulikum. Kõik see on väga oluline, et hästi hakkama saada nii tööl kui ka peresuhetes abikaasa ja isana,“ ütleb dr Silver Siiak. Tema kabinetti jõuavad väga erinevas vanuses mehed, kelle tervisemured mõjutavad nii nende enesetunnet kui ka -hinnangut. Tihti peab arst võitlema ka ühiskonnas leviva valeinfoga: palju normaalset peetakse ebanormaalseks (ja ka vastupidi).

Meeste peamised tervisemured androloogi vastuvõtul sageduse järjekorras on valu alakehas, seksuaalhäire, urineerimishäire, eesnaha- ja peenisepeapõletik, viljatus ning testosteroonipuudus. Enamikku tõbesid saab lisaks medikamentidele, füsioteraapiale

ja kirurgiale ravida ka põhjalikuma muutusega elustiilis ning mõtteviisis. Eriti kui mõelda, et näiteks seksuaalhäirete peamised põhjused on (lisaks krooniliste tõbede ravimitele ja ateroskleroosile) väsimus, ärevus, depressioon, halb läbisaamine partneriga. Hea-

de harjumuste juurutamine alates hügieenist, läbi mõeldud toitumisest, piisavast unest, puhkamisest ja liikumisest toetab kõige muu kõrval ka korduvate alakehapõletike ja testosteroonipuuduse ennetamist, samuti on sellest kasu urineerimishäirete ja enneaegse seemnepurske ravis.

Mehe hea füüsilise vormi eeldus on ühest küljest korras tervisenäitajad: madal vererõhk ning normis veresuhkru- ja kolesteroolitase, samuti kõneleb tervisest hea uni. Kuid teisest küljest on vaja ehedat elu ehk elada nii, nagu ise tahad, ja enesele rohkem naudinguid lubada. Valehäbi tuleb minetada, lähedastega on vaja regulaarset suhtlust ja teiste inimestega on tarvis teha koostööd (selle asemel et nendega pidevalt võistelda).

Suurt raha- ja ajakulu ei tohiks hea tuju ning enda füüsiliselt vormis hoidmine kaasa tuua, kui just mitte üle töötada, mis aja ära võtab. Spordiklubi kuutasu on 40–80 euro

ringis. Veidi rohkem maksab tõesti see, kui heaks puhkuseks tahetakse reisida ilmtingimata kaugele, ning ka näiteks psühholoogi juures käimine pole tasuta.

Ühiskond nõuab mehelt vastakaid asju

„Kuigi mineviku karmimas maailmas olid soorollid ellujäämiseks vajalikud, siis tänapäeval on asjaolu, et need meil ikka veel olemas on, põhiline eri moel nörritaja (nii naiste kui ka) meeste jaoks,“ märgib dr Siiak. Endiselt surutakse maskuliinsust peale „vähem mehelikele“; üksteisega võisteldakse, mis paneb inimest tundma kaotajana või teeb ta vägivaldseks.

„Tõelise“ mehe kasvatus ei arenda arsti kinnitusel isikuomadusi, mis on vajalikud lähedasteks püsisuheteks. Samas on surve ikkagi püsisuhtes olla. Paralleelselt soovitatakse meestele õnneks ka iseendaks jääda, ennast avastada, olla iseseisev ja isikupärane ning mitte kuulata, mida teised räägivad. Siin on oht, et sõltumatus viib suhete alaväärtustamise ja üksinduseni.

„Soorollid on tänapäeval ebamäärased ja vastuolulised. Neist on vaja vabaneda – see on meie kasvuvalu,“ räägib dr Siiak. Praegu tundub meestele, et

ühiskond nõuab justkui mõlema soorolli täitmist, mis on liiga suur koorem. Samal ajal tuleb olla nii tugev kui ka tunnistada oma nõrkust ja emotsionaalsust; üheaegselt soovitatakse neile nii iseseisvust kui ka abiotsimist. Sellise muutuva maailmaga kohanemine on arsti arvates välja kujunenud mehele ilmselt eriti raske, mistõttu võib too tunda ennast väljajäetuna ning olla segaduses, miks nüüd justkui karistatakse selle eest, mis kunagi oli märk edust. Nördinud keskealine mees võib tajuda, et tänapäeval domineerivad justkui teistsugused mehed – need, kes polnud varem au sees. Mõni neist hakkab siis noori aasima või õpetama – sealt

ehk tulevadki need maskuliinsuseõpetajad sotsiaalmeediasse ja eneseabiraamatutesse.

Survestamine võiks olemata olla ja igaüks võiks olla selline, nagu tahab

Mehe väärtust kiputakse androloogi kinnitusel hindama selle järgi, kui palju ta raha teenib. Samuti on meie kultuuris teatud välimuseideaalid: lihaste kasvatamine ning paljud mehed pole millegipärast rahul oma suguti pikkusega. Samas tuleb olla säästlik ja roheline

(kliimasoojenemise pidurdamiseks) ning need on just vastupidised soovitused. „Survestamine võiks olemata olla ja igaüks võiks olla selline, nagu tahab. Muidu hakatakse neid eesmärke saavutama oma tervist ja tõelist mina ohverdades,“ juhib dr Siiak tähelepanu. Näiteks suurte musklite nimel harrastatakse ebatervislikku eluviisi ja liigtarvitatakse testosterooni, kuid püsiva lõpptulemuseni (mida sellega üritatakse saavutada) ei pruugi see ju viia – jälle nördimus. Segadust lisab androloogi arvates see, et ühiskonnas ei ole sotsiaalselt aktsepteeritud, et mehed välimuse eest eriti hoolitsevad, ning „reeglitele“ vastav riietus on pigem konservatiivne. Mehele võib nördimust ja alaväärsust tekitada, et naistel kipub haridust rohkem olema. See võib omakorda teha ta veel vastuvõtlikumaks kõikvõimalikele nörritavatele teguritele, näiteks toksilisele maskuliinsusele. Tõestus meeste ühiskondlikust meelepahast väljendub ka selles, et mehed sooritavad enesetappu naistest kordades rohkem.

Seksi palju tahta on sama normaalne kui üldse mitte tahta

Meestelt eeldatakse seksuaalseid oskusi, samas koolis õpetakse seksoloogiat ülivähe. „Sellest tingituna võib mehe häbi olla seksuaalhäire ilmnemisel suur. Isegi nii suur, et põhjustab tihti sama häiret edaspidi ka ise. Tekib nõiaring, nagu paljude haigustega,“ kommenteerib dr Siiak.

Mees, kes tahab palju seksi ja seda väljendab, võib arsti sõnul saada ühiskonnas perverdi sildi. Kes aga vähem tahab, seda peetakse ebamehelikuks. Sellist tingituna võib madala libiidoga mees iseendale vastu tahtmist seksida hoopis selleks, et mitte endale ega partnerile, vaid sõpradele heameelt valmistada. „Õiget libiidot justkui pole. Ja tegelikult seda polegi ning negatiivne poleks vaja ühelgi juhul olla,“ ütleb arst, lisades, et on võimalik, et ühel juhul võideldakse ühiskonnas alateadlikult seksi pealesurumisega, teisel juhul aga sündimuse languse vastu. Üldiselt on palju tahta sama normaalne kui

üldse mitte tahta. Libiido languse korral soovitab androloog siiski mõõta verest vaba testosterooni taset.

Mees võib tunda ka ühiskondlikku survet laps teha. Ja kui selle saavutamiseks on partnerivalik olnud tormakas, on suhte katkemise risk suurem. Lahutuse korral jääb laps emaga – mehel on siis aga suur risk lapsest võõranduda ja seetõttu palju kurbust kogeda.

Mees tahab olla loomupäraselt terve ja selleks mitte vaeva näha

Enamik mehi tahab olla loomupäraselt terve ja selleks mitte vaeva näha. Ega nad tunnista ka negatiivset normist hälbimist. Kurbus ja abi otsimine tunduvad häbiväärsed, kuigi just need sammud on taastumise eelduseks. Mees teeb endale suure heateo, kui oma häbi ületab ja arsti juurde tuleb. Liiati, kui teeb seda avaldunud tervisemure korral ja mitte vaid profülaktikaks. Paljud mehed tunnevad end solvatuna, kui neile

öeldakse, et temal pole kontrolli vaja või et ta mure pole üldse mingi mure (kui ta on juba arsti juurde tulnud).

Näiteks eesnäärme kontrollimise üleskutsed on tekitanud meestes segadust: mõni arst soovitab, teine mitte. Et ühiskond mehi nörritab, on kahjuks tõsi, kuid osal juhtudel on see androloogi meelest paratamatu, sest eesmärk on tegelikult hea. Praeguseks on selge, et PSA vereanalüüs on vajalik ja päästab elusid. Samas teatud vanuses soovitatakse see lõpetada (sest siis surrakse muul põhjusel kui eesnäärmekasvajasse). Vihje, et elul ei ole enam siis nii palju väärtust, võib tunduda aga vanuselise diskrimineerimisena.

Dr Siiak toob välja ka sellise kitsaskoha, et eesnäärmevähi ravi põhjustatud erektsioonihäire ravi tervisekassa tänapäeval kahjuks ei rahasta: „Kui oleks arstide poolt kindlus, et saame vabalt tegelda ka vähiravi tüsistusega (mille oleme ise põhjustanud), oleks ehk vähem kõhklust seoses regulaarse eesnäärmevähki avastava kontrolliga.“

Pesust seksleludenikõik, mida vajad romantiliseks õhtuks.

JAHUTAV LEEVENDUS VALULE JA PÕLETIKULE

Naprokseen

VALU PAIKSEKS

LEEVENDAMISEKS:

• lihaste ja liigeste valulike ning põletikuliste seisundite korral

• traumajärgsete lihasja liigesvalude korral

Turustaja: Sirowa Tallinn AS

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Terve ja elujõulise mehe elustiili juurde kuulub kahtlemata regulaarne liikumine ning eriti positiivset tervisemõju avaldab mõne konkreetse või ka mitme erineva spordiala harrastamine. Kui varasemalt pole spordiharjumust tekkinud, kerkivad aga küsimused, et millise spordialaga tegeleda, kui suure koormusega treenida ja mis kasu tegelikult erinevate spordialade harrastamine tervisele avaldab?

Treening hoiab vormis nii füüsilist kui ka mentaalset poolt

Toimetas: Georg-Marten Meumers | Fotod: Shutterstock

Kõik eelnimetatud küsimused on olulised ja võib juhtuda, et vastus viimasele küsimusele aitab inimest juba teadlikult teatud spordiala või treeningtüübi juurde suunata. Järgnevalt vaatame lähemalt mõnesid võimalikke treeningliike, tuues välja igaühe harrastamisega kaasnevad positiivsed mõjud tervisele.

Jõutreening

Jõutreeningut saab teha nii kodus kui ka spordiklubis, nii keharaskuse, kummilintide, hantlite kui ka spetsiaalsete kangide ja jõumasinate abil. Olenemata sellest, millise jõutreeningu inimene (personaaltreeneri juhendamisel) valib, aitab see tõenäoliselt mitmel viisil kaasa tervisenäitajate paranemisele.

Cleveland Clinicu terviseblogi on täpsemalt reastanud kümme jõutreeningute harrastamisest tekkivat kasutegurit. Suurendab jõudu ja lihastoonust. Inimesed näevad üldiselt füüsilisi muutusi lihaskasvus kahe kuni kolme kuu jooksul pärast järjekindla jõu- ja vastupidavustreeningu alustamist.

Kontroll kehakaalu üle.

Suurenev lihasmass muudab ainevahetust tõhusamaks ja suurendab igapäevast kalorite kulutamist. Põhjus? Lihased põletavad rohkem kaloreid kui muu kehaline kude, isegi siis, kui lihtsalt istuda ja mitte midagi teha.

Paraneb tasakaaluvõime. Kehatüve ja alakehalihaste tugevdamine loob kehale stabiilsema baasi, mille abil säilitada liikumisel tasakaalu.

Tugevdab luid. Raskuste abil tehtavad harjutused kujutavad endast mehaanilist stimulatsiooni luukudedele, mille tulemusel muutuvad luud tugevamaks, kaitstes inimest näiteks osteoporoosi (luuhõrenemine) ja luumurdude tekkimise eest. Kasulik südametervisele.

Jõutreening võib vähendada südame-veresoonkonnahaiguste riskitegurite, nagu kõrge vererõhu ja kõrge kolesteroolitaseme esinemist.

Kontroll veresuhkrutaseme üle. Jõutreening aitab kontrolli all hoida veresuhkrutaset ja parandab insuliinitundlikkust.

Vähendab vigastuste esinemise riski. Tugevamate luude ja lihastega organismil on väiksem tõenäosus „katki“ minna. Uuringud on näidanud, et jõutreeningutele suuremas mahus keskendumine aitab vähendada äkk- ja ülekoormusvigastuste teket.

Parandab meeleolu. Jõutreening ja teised liikumise vormid vabastavad heaolutunnet tekitavaid hormoone (endorfiinid). Kasulik ajutervisele.

Uuringud näitavad, et jõutreening aitab vananedes tõrjuda kognitiivsete võimete languse ja mälukaotuse teket.

Pikendab eluiga. Liites kokku kõik jõutreeningu kasutegurid, väljendub see kokkuvõttes pikemas elueas. Teadlased on täheldanud, et lihaseid tugevda-

vate tegevuste praktiseerimine vähendab tõenäosust surra enne oodatava eluea saavutamist 10–17% võrra.

Reketispordialad

Reketispordialade, nagu tennise või padeli harrastamisel on mitmeid füüsilisele tervisele kasulikke mõjusid, mis ilmselt suurema osa inimeste jaoks ei tule üllatusena. Kuna erinevad reketispordialad nõuavad pidevaid lühimaaspurte, suureneb nende harrastamise tulemusel kopsumaht ja paraneb füüsiline vastupidavus. Reketi raskusest olenevalt on näiteks tennis ka tugev käe- ja õlalihaste treening.

Mida aga suur osa inimesi ei pruugi teada, on asjaolu, et reketispordialade harrastamine on seotud ka ajutervise ja pikema oodatava elueaga. Seda on lähemalt uurinud USA tuntud psühhiaater ja omanimelise kliiniku looja dr Daniel Amen, kes on selgitanud, et selle nähtuse põhjus peitub väikeaju ehk tserebellumi toimimises.

Reketispordialade harrastamine on kasulik ajutegevusele ja omab uuringute põhjal mõju oodatava eluea pikenemisele.

Väikeaju asub aju tagaosas ja kuigi see moodustab vaid 10% kogu ajumahust, paikneb seal üle poole aju närvirakkudest. Dr Ameni sõnul aktiveerivad sellised tegevused nagu tennis ja pickleball seda piirkonda, arendades koordinatsiooni- ja tasakaaluvõimet ning kontrolli erinevate liigutuste sooritamise üle. Samuti tugevdavad käe ja silma vaheline koordinatsioon, jalgade töö ja otsuste tegemine kõik ühismõjus närviühendusi, muutes ajutöö aja jooksul tõhusamaks ja vastupidavamaks. Kui mängija kalkuleerib reaalajas temani jõudva palli vinti, töötab arsti sõnul aju veelgi erksamalt, teravdades mälu ja keskendumist ning aktiveerides universaalse probleemi lahendamise oskuse.

Samuti viitab arst kümnete tuhandete inimeste osalusel läbi viidud uuringutele, millest on nähtunud reketispordialade mõju pikema eluea saavutamisele. Täpsemalt võimaldavad segu füüsilisest aktiivsusest ja vaimsest pingutusest hoida aju ja keha tervena pikema aja jooksul.

SOOJENDAB INTENSIIVSELT

SELJAVALU

KAELAVALU

LEEVENDAB VALU

TUGEVAM KUI SINU VALU

Kahekordne toime: alguses jahutav ja seejärel intensiivselt soojendav toime.

Stimuleerib vereringet, lõdvestab lihaseid, leevendab valu ja soodustab lihaste paranemist.

Sisaldab levomentooli, kamprit ja 3 eeterlikku õli.

 Saadaval hästivarustatud apteekides või maaletooja hinnaga www.famisano.ee

Active Gel Active Spray

LIHASTELE, LIIGESTELE JA SPORDITRAUMADEJÄRGSELT

Jooksmine, rattasõit, suusatamine

Aegumatu treening, mida inimesed on põlvest põlve järjepidevalt harrastanud ning millega tegelemise vastu ei tundu huvi raugevat, on jooksmine. Lisaks kopsumahu treenimisele, kalorite kulutamisele ja südametervise parandamisele on tegu ka äärmiselt lihtsasti ette võetava harrastusega – lihtsalt soeta endale paar kvaliteetseid jooksujalanõusid, pane end ilmastikukindlalt riidesse, astu uksest välja ja suundu parki või metsaradadele silkama.

Jooksmisele pakub head alternatiivi rattasõit, mille eeliseks esimesena mainitu ees on see, et koormab vähem luid ja liigeseid. Seetõttu on tegu sobiliku treeningvalikuga juhul, kui inimesel on diagnoositud mõni liigeseid mõjutav haigusseisund või liigesed on lihtsalt hapramad ja tundlikumad.

Talvisel ajal osutub eriti asjakohaseks spordiharrastuseks ka suu-

satamine, eelkõige murdmaasuusatamine. Suusatamise kasulikkus seisneb eeskätt selles, et selle abil on võimalik korraga sooritada kogukehatreeningut: käte abil suusakeppidega end pidevalt edasi tõugates ja jalgade jõul suuskadele täiendava libisemise andmisel on töös nii üla- kui ka alakehalihased. Erinevatel maastikel sõites on tarvis võtta sisse vaheldumisi nii kükk- kui ka väljaastepositsioone, mis suurendavad lihastoonust ja parandavad ka paindlikkust, kirjutab mägispordiportaal Undiscovered Mountains.

Lisaks eelnevale on suusatamine enesestmõistetavalt kasulik ka südame-veresoonkonna tervisele ning parandab nii vastupidavust kui ka üldist füüsilist vormi.

Allikad: health.clevelandclinic.org, undiscoveredmountains.com, Instagrami kasutaja @neuroglobe

Vastab Tiidrek Nurme

Viimase kahe kümnendi vaieldamatult edukaim Eesti pikamaajooksja Tiidrek Nurme meenutab, kuidas jõudis jooksmise juurde, ning annab väärt soovitusi ka harrastajatele.

1. Kas oskad lühidalt meenutada, miks kunagi just jooksmise kui spordiala kasuks otsustasid? Sattusin jooksmise juurde tänu headele sportlikele eeldustele. Keskkooli esimesel aastal märkas kehalise kasvatuse õpetaja, kui palju ma klassikaaslastest metsajooksus ees olin, ja saatis mind Saare maakonna krossijooksu meistrivõistlustele. Võitsin sealgi! Need esimesed eduelamused andsid tohutult motivatsiooni. Jooks pakkus mulle nii väljakutseid kui ka eduelamusi – ja nii see jäigi kestma.

2. Millist nõu annad algajatele – miks võiks jooksmisega tegelema hakata ja kuidas sellest täiel määral mõnu tunda?

Jooksmine ei peagi alati mõnus olema. Kui soovid arengut, tuleb valmis olla pingutuseks – sageli on mõnu ja ebamugavuse suhe lausa 50/50. Kuid just pärast neid raskemaid hetki tekibki tõeline rahulolu ja

heaoluhormoonide tulv. Jooksmine on suurepärane viis, et virgutada nii keha kui ka vaimu – see aitab põletada kaloreid, korrastada mõtteid ja kasvatada enesedistsipliini. Soovitan alustada rahulikult ja kuulata oma keha. Parim jooks on see, kui oled püstitanud adekvaatsed eesmärgid ja need tegevuse käigus ellu viinud.

3. Kuidas talvisel ajal end ise vormis hoiad ning kuidas võiksid seda teha harrastusjooksjad?

Sügistalvisel ajal tasub kindlasti tähelepanu pöörata riietusele – pigem pane alguses natuke rohkem kihte, sest liigse saab alati ära võtta, kuid juurde panna on keerulisem. Talv on suurepärane aeg, et proovida ka teisi tegevusi, mis jooksmist toetavad: ujumine, suusatamine või trenažöörid siseruumides. Peaasi, et liikumine ei katkeks! Regulaarne treening hoiab vaimu erksa ja teeb kevadise jooksuhooaja alguse palju kergemaks.

HOOLITSE OMA SELJA

TERVISE EEST!

Meie elukvaliteet sõltub lülisamba seisukorrast

Seljavenituspink on ideaalne ja lihtne vahend koormatud selja raviks, keha lõdvestamiseks ning üldtreeningust tuleneva pinge leevendamiseks.

Seljavenituspink toimib kasutaja keha raskuskeset mõjutades.

Seljavenituspinki on lihtne kasutada ka spetsiaalse koolituseta. Tuleb teada vastunäidustusi ja tutvuda kaasas oleva juhendiga. Kahtluste korral tuleks konsulteerida perearstiga

• Venituspink aitab ära hoida istuva tööga seotud seljaprobleeme, näiteks kroonilist seljavalu, köhrketaste sopistusi, nimme-tuharapiirkonna valu, närvide mehaanilisi kompressioone jms. Sobib jala- ja puusaliigeste pinge korral ka suurema kaaluga inimestele, kellele tavavenituspink on vastunäidustatud.

• Lülisamba venitamise tulemusena võib suureneda alla- või sissevajunud naaberlülide vaheline kaugus, samuti aitab venitamine lülidevahelisi kettaid verega küllastada ja suurendada ketaste mõõtmeid. Lülisamba venitamise tulemusena suureneb selgroo pikkus ja inimese kasv ning normaliseeruvad lülisamba füsioloogilised jooned. Sageli täheldatakse selgroo pikenemist

(10 mm ja rohkem) juba pärast esimest protseduuri. Kui pinki lülisamba venitamiseks regulaarselt kasutada, säilib kasvu pikenemine püsivalt.

• Sobib hästi massööride töökabinetti abivahendiks. Pingiga on võimalik patsiendile pärast massaaži teha spetsiaalseid abistavaid venitusi.

• Medifur OÜ pakub erinevaid mudeleid, mis on loodud ettevõtetes, spordiklubides, koolides ja raviasutustes kasutamiseks. Tootevalikuga saab tutvuda aadressil www.medifur.ee

www.medifur.ee

Medifur 0Ü, tel 506 7040, info@medifur.ee • e-pood: www.medifur.ee

Tähelepanu! Tegemist on meditsiiniseadmega. Palun lugege tähelepanelikult seadmega kaasasolevat kasutusjuhendit ning vajadusel konsulteerige spetsialistiga.

RelaxSan

VÄLJAKUTSETE

JAOKS

Brecuro Medical OÜ pakub suurt valikut meeste ja naiste Relaxsan SPORT kompressioontooteid, mis suurendavad jõudlust ja aitavad vältida vigastusi ja lihasrebendeid treeningute ajal . Valikus on spordipõlvikud ja retuusid ning lühikesed püksid, samuti spordisäärised ja käesukad.

Meestele pakume lisaks ka veenilaiendite ennetamiseks erinevaid kompressioonpõlvikuid, milliseid saab kanda nii tööl, kui ka puhkusel.

Lisainfo: www.brecuromedical.ee info@brecuromedical.ee

Toodetega saab tutvuda Tervisekaupluses VENOSAN aadressil Pärnu mnt.110, Tallinn, 11313. Oleme avatud: E-R 10-19, L 10-16 Tel.: 5361 4569

Vitamiinid ja toidulisandid on tänapäeval muutunud sama igapäevaseks kui hommikune kohv. Poeriiulid on lookas eri värvi purkidest ja sotsiaalmeedia on täis lubadusi, et just see kapsel muudab sind energilisemaks, tugevamaks ja isegi nooremaks. Mehed on selles mängus eraldi sihtgrupp – kiire elutempo, tööpinged ja sportlikud ambitsioonid loovad tunde, et ilma lisatoeta ei tule toime. Aga milliseid vitamiine tõesti tasub võtta ja millised jäävad pigem kalliks platseeboks?

Toidulisandid: mida võtta, mida jätta?

Kas vajame toidulisandeid?

Vitamiinide ja toidulisandite tarbimine on viimase paarikümne aastaga kasvanud plahvatuslikult. Kui varem seostati purgivitamiine pigem haiguste ennetamise või arsti soovitustega, siis praeguseks

on need saanud osaks elustiilist ja enesehooldusest.

Meeste puhul rõhutakse enamasti jõu ja energia suurendamisele. Jõusaalitrenn, pikad tööpäevad, stress ja ebakorrapärane toitumine loovad tunde, et organism vajab lisa. Seda tunnet toidavad reklaa-

mid, mis lubavad rohkem energiat, lihaskasvu või paremat keskendumisvõimet. Samas ei tohiks unustada, et igasugune lisand on vaid üks osa suuremast tervikust. Peamisteks „vitamiinideks“ peaksid endiselt jääma tasakaalustatud toitumine, piisav uni ja liikumine.

Oluline on ka vahe: kas inimene võtab vitamiine arsti tehtud vereanalüüsi põhjal või lihtsalt „igaks juhuks“. Esimesel juhul saab täita tegelikku puudujääki, teisel juhul on riskiks pigem see, et raha kulub asjadele, mida keha ei vaja.

Kõige suuremat puudust tunneme

D-vitamiinist

Vitamiinide ja mineraalide tarbimise vajadus sõltub alati inimesest, tema toitumisest, elustiilist ja ka geograafilisest asukohast. Eestis on talvised päevad lühikesed, menüü pigem liha- ja teraviljapõhine ning värskeid puu- ja köögivilju napib. Selline kombinatsioon loob olukorra, kus teatud toitaineid kipub puudu jääma. Samas on oluline aru saada, et mitte igal juhul ei aita „rohkem on parem“ lähenemine –paljud vitamiinid ja mineraalid võivad ületarbimisel isegi kahju teha.

D-vitamiin

D-vitamiini puudus on põhjamaades üsna levinud. Selle peamine allikas on päikesevalgus, kuid sügisest kevadeni Eestis piisavalt UVB-kiirgust praktiliselt ei ole. Uuringud näitavad, et ligi 70–80% eestlastest kannatab talve lõpus D-vitamiini vaeguse all, mis võib avalduda väsimuse, meeleolulanguse ja immuunsuse nõrgenemisena.

D-vitamiini roll luude tugevdamisel on ammu teada, kuid viimasel ajal on uuritud ka selle mõju hormoonidele, immuunsusele ja isegi südame-veresoonkonna tervisele. Seetõttu soovitatakse üldiselt võtta sügisest kevadeni 1000–2000 IU D-vitamiini päevas. Enne suuremate annuste kasutamist on mõistlik teha vereanalüüs.

Oomega-3-rasvhapped

Oomega-3-rasvhapped on meile hädavajalikud, kuid organism neid ise ei tooda. Nende parimaks allikaks on rasvane kala (lõhe,

Meelespea toidulisandi ostjale

Ära lase end eksitada. Toidulisandid, mis lubavad imetoimet, ei avalda enamasti soovitud mõju. Tootjad ja müüjad kasutavad toidulisandite müügiedu tagamiseks tihti mõjusaid reklaamivõtteid, mistõttu tasub välja reklaamitud lubaduste suhtes säilitada kaine mõistus. Suhtu kahtlustavalt ka toidulisandi märgistusel esitatud ebamäärase sisuga väidetesse, näiteks „hea sinu südamele“, „õrn sinu kõhule“, „tervislik suutäis“. Need väited ei ütle tegelikult midagi toote koostisosade mõju kohta.

Rohkem pole alati parem. Pakendil on kirjas toidulisandi päevane tarbimiseks soovitatav kogus, mida ei ole mõistlik ületada. Kui toidulisand sisaldab mõnda toimeainet 100% või enamgi päevasest soovitatavast kogusest, siis mõtle hoolikalt, kas sul on seda tingimata vaja sellises koguses tarbida. Omastad toitaineid ka tavatoidust ja kui saad neid juurde veel toidulisandist, võid sattuda mõne toitaine ületarbimise ohtu.

E-poest toidulisandit ostes uuri müüja tausta. Enne toidulisandi tellimist e­poest veendu kauba ja müüja usaldusväärsuses. Pööra tähelepanu toote koostisele – see võib sageli olla teadmata (nt sisaldab keelatud ja ohtlikke koostisosi või ei ole esitatud kõiki koostisosi) ja seada ohtu sinu tervise. Väljastpoolt Euroopa Liitu tellitud toidulisandid ei pruugi vastata siin kehtivatele nõuetele ja võivad sisaldada keelatud aineid.

Tea mõiste „tervislik“ tähendust.

Tervislik toitumine ei võrdu ainult puu­ ja köögiviljade söömise ega nn keemiavaba toidu eelistamisega, vaid tähendab tasakaalustatud ja mitmekesist toiduvalikut. Kui toitud mitmekülgselt ja tasakaalustatult, peaks su keha olema varustatud kõigi vajalike toitainetega.

makrell, sardiinid), kuid kahjuks söövad eestlased kala keskmiselt vaid kord nädalas, mis ei kata organismi vajadust.

Oomega-3-rasvhapete roll tervises on mitmetahuline: need vähendavad põletikulisi protsesse, kaitsevad südant, võivad soodustada lihaste taastumist pärast treeningut ja on olulised ka aju talitluseks. Seega, kui kala satub taldrikule harva, võiks võtta kalaõli kapslitena juurde.

Magneesium

Magneesiumi müüakse kümnetes eri vormides, mis tekitavad sageli suurt segadust. Tõde on, et erinevad magneesiumisoolad imenduvad erinevalt. Magneesiumtsitraat, -malaat ja -glütsinaat on paremini omastatavad ning sobivad krampe, lihaspingeid või unetust leevendama. Magneesiumoksiid seevastu on odavam, kuid kehvasti omastatav.

Magneesiumipuudus võib tekkida stressi, rohke kohvijoomise ja intensiivse treeningu korral. Ka alkoholi sage tarvitamine vähendab magneesiumitaset. Magneesiumi on aga väga lihtne üle tarbida, mistõttu tuleb magneesiumi lisamisel olla ettevaatlik.

Tsink

Tsink on meeste tervises erilise tähelepanu all, sest see mõjutab immuunsüsteemi, haavade paranemist, spermatogeneesi ja testosterooni tootmist. Madal tsingitase võib seega mõjutada nii vastupidavust kui ka reproduktiivtervist.

Tsingipuudus tekib sagedamini neil, kes ei söö piisavalt liha või piimatooteid, aga ka intensiivselt treenivatel meestel, sest tsinki kaotatakse higiga. Samas ei tasu tsinki võtta kontrollimatult – liigne kogus võib häirida teiste mineraalide, näiteks vase omastamist.

Allikad: toitumine.ee, malehealthreview.com, biomedcentral.com

Mehe tervise heaks!

Biotiin Extra tagab juuste, küünte ja naha heaolu

Väldi D-vitamiini puudust

Biotiin Extra on juuste, küünte ja naha heaolu soodustav mitmekülgne toidulisand. Parandab küünte ja juuste kasvu ning hoiab naha tervena.

• Biotiin aitab kaasa makrotoitainete ainevahetusele, normaalsele energiavahetusele, närvisüsteemi talitlusele ning toetab psühholoogilisi funktsioone.

• Lisaks aitab biotiin hoida limaskesti normaalsena.

• Tsink on hästi imenduvas vormis, aitab hoida naha, juuksed ja küüned tervena.

• Metioniin aktiveerib keratiini sünteesi ja aitab biotiinil imenduda.

• Vitamiin B6 soodustab tsüsteiini normaalset tootmist, mis on juuste tekstuuri keratiini loomulik osa.

• Pantoteenhape (B5) on rakkude loodusliku regenereerimisprotsessi oluline koostisosa.

• Bambuse ekstrakt on eriti rikas loodusliku räni allikas.

• Ei sisalda loomseid koostisosi.

C+D+Tsink-tugevdab immuunsüsteemi

Apteq Vitamiin D3 on suurepärane igapäevaseks kasutamiseks mõeldud D-vitamiini allikas.

• Täiendab tervislikku toitumist

• Aitab kaasa kaltsiumi ja fosfori imendumisele

• Aitab hoida luud tugevad

• Aitab kaasa immuunsüsteemi tööle

• Ksülitool ennetab kaariese teket

• Hea apelsinimaitsega väike närimistablett

• Soovituslik päevane kogus 1 tablett sisaldab 50 mikrogrammi ehk 2000 IU D3-vitamiini

Cramvex – tõhusam kui lihtsalt magneesium

Apelsini- ja astelpajumaitselised C+D+Tsink närimistabletid. Loodud immuunsüsteemi toetamiseks ja normaalse vastupanuvõime hoidmiseks.

• C-vitamiin ja tsink on antioksüdandid, mis aitavad kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest.

• C- ja D-vitamiin aitavad kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.

• D-vitamiin aitab hoida luude ja lihaste talitlust normaalsena.

• Täiendab tervislikku toitumist.

• Ei sisalda laktoosi, pärmi, gluteeni, soja, želatiini.

Apteq Cramvex on unikaalne ja tugev kombinatsioon hästi absorbeeritud magneesiumtsitraadist ja kliiniliselt testitud B-vitamiini kompleksist (B12, B9, B6, B2, B1).

• Magneesiumtsitraat soodustab lihaste ja närvisüsteemi normaalset toimimist.

• Cramvexi ainulaadne koostis mõjutab nii lihaseid kui ka närvisüsteemi.

• Magneesium aitab vähendada väsimust ja kurnatust.

• B-vitamiinid aitavad kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.

• Taimne toidulisand.

• Ideaalne enne sportlikku tegevust või jalakrampide korral.

Uue ajastu joogid – särav ilu, puhas energia ja looduslik

afrodisiaakum!

JANE NATURAALSED JOOGID

Jane joogid toovad sinuni naturaalsed maitsed, mis on loodud inspireerima. 100% looduslikud koostisosad, ei mingit keemiat ega kunstlikke maitseid. Need joogid on loodud tänapäevasele inimesele, kelle elu on kiire, eesmärgid kõrged ja kes otsib argipäeva erinevaid emotsioone. Vali jook, mis tõeliselt kõnetab. Kollageenijook toetab naha elastsust ja sära, energiajook annab mate ja guaraana taimse jõu, mis avaldub aeglaselt, ning Afrodisiaakum (Love) äratab meeli ja loob enesekindlust. Pehme, sensuaalne ja looduslikult võluv – JANE on sinu uus rütm elus. Kõik Jane joogid leiad wellnesslife.ee.

Proovisime kontoris uusi jooke

RACHEL BRANTEN, Oma Maitse reklaamijuht

Minu lemmikuks osutus Jane Energy Yerba Mate kaktuse ja laimiga. Mul tekib energiajookidest ja kohvist ärevus, aga see andis sellise mõnusa energialaengu, kindlasti sobiks teda juua näiteks pärast pikka tööpäeva reede õhtul, kui vaja välja jalga keerutama minna. Maitse oli hea ning värske ja väga meeldis, et ta oli suhkruvaba! Hää mekk oli ka mango-, pipra- ja roosimaitselisel joogil. Sellega oleks hea teha kokteilikesi.

ANDRA KIVISSAAR, Anne & Stiili reklaamijuht

Mina proovisin passioni-, tšilli- ja vaniljemaitselist Jane jooki Selle maitse on troopiliselt magus, kuid samas tasakaalustatud kerge vürtsikusega. Kõik maitsed sobitusid omavahel suurepäraselt. Jook oli meeldivalt üllatav – see lõi tasakaalu rahuliku naudingutunde ja kerge energiavoolu vahel.

HELDIN JEGIS, Kroonika reklaamijuht

KRISTEL VILMS, Maakodu reklaamijuht

Väga mõnus värskendus ja head maitsed ning täpselt paras kogus väikeseks kosutuseks tööpäeva keskel. Proovisin nii väikese mulli kui ka mullita varianti, aga väike mull annab joogile ikkagi särtsu juurde. Seega minu lemmikuks osutus Jane Love Mango, Pepper & Rose Pipar oli selgelt järelmaitses tuntav, mis andis joogile kerge vürtsikuse ja see mulle väga meeldis.

Jane Energy Finely Sparkling Yerba Mate & Guarana Cactus & Lime jättis väga värske ja nauditava mulje. Eriti meeldis õrn, peen mull, mis muutis joogi meeldivalt kergeks ja sametiseks. Laimi maitse oli pehmelt hapukas, mitte liiga intensiivne, andes joogile just paraja värskuse. Tasakaalus ja maitsekas valik neile, kes eelistavad looduslikuma iseloomuga energiajooke.

Eesti meeste kehakaal kasvab kui pärmil – vaikselt, aga kindlalt. See toob aga kaasa terve rea eluraskusi ja tervisetõrkeid. Kaal kasvab Tervise Arengu

Instituudi hinnangul põhjusel, et Eesti mees vananeb in corpore, kui ka asjaolu tõttu, et toidulaud on rikkal rahval maru kesine. Toitumisspetsialist

Heikki Mägi annab nõu, kuidas „rege“ õigele rajale tagasi upitada.

Hammastega hauakaevamise vastu

2024. aasta kevadel toimunud täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmete põhjal oli 16–64-aastastest ülekaalus või rasvunud 52%. Kuigi ülekaalu levimus tervikuna ei ole võrreldes 2022. aastaga muutunud, on veidi suurenenud just liigse kehakaaluga meeste osa. Keskmiselt on Eesti 16–64-aastastel meestel 6,2 lisakilo, veel 2014. aastal oli lisakilosid 4,4.

Heikki, alustame „lihtsast“: mida teevad Eesti mehed toitumisel valesti?

Minu arvamus on, et Eesti mehed ei tea veresuhkrusõbralikust söömisest tuhkagi. Ja minu arust on see vundament kõigele. Kui veresuhkrutase kõigub pidevalt päeva jooksul üles-alla (ja seda isegi nii-öelda ametlike tervisetoitudega), pole ülekaalust pääsu. Siis läheb hormoon nimega insuliin lendu ja see on selgelt ülekaaluhormoon number üks.

Siia alla kuulub kvaliteetse valgu – mitte vorstikeste ja poolfabrikaatide – prioritseerimine,

piisavalt kiudainerikkaid köögivilju (maakeeli juurikaid) iga toidu kõrvale (jah, isegi hommikusöögiks), piisavalt rasvu (avokaadod, seemned-pähklid, hapukoor, külmpress-oliiviõli jms) ja tibakene ka süsivesikuid. Ent süsivesikutega ei tohi üle pingutada. Need võiks maksimaalselt moodustada neljandiku taldrikust ning seda ka pigem lõuna- ja õhtusöögiks. Hommikusöök tuleks hoida valgu-, rasva- ja kiudainerikas ning süsivesikuvaene.

Seda reeglit või mõttekäiku teavad vist vähesed Eesti mehed. Meile on ju ikka aetud juttu, et hommikusöök peaks/võiks olla süsivesikurikas. Vot just ei tohiks!

Mis on need üks-kaks asja, mida saaks iga mees kohe oma toidulaual muuta?

Soovitan meestele ka sõltumata elutempost sisse seada regulaarsete söömiskordade arv. Mitte nii, „nagu jumal juhatab“ ja „kui meelde tuleb“. Ning tunniajane treening jõusaalis või mõnel väljakul ei tee ligilähedaseltki tagasi vajakajäämisi toidulaual. Soolane hommikusöök (just süsivesikuvaene) aitab ennetada hilisemaid isusid ja energialangust päeva jooksul. Mina vokin hommikusöögi kõrvale alati juurikaid. Alati! Minu tavaline hommikusöök koosneb kolmest munast, avokaadost, juurikatest (brokoli, lillkapsas, porgand, paprika). Praadimiseks läheb pannile või, lisanditeks on kimtši, kodujuust või juust valgukoguse tõstmiseks, samuti külmpressitud oliiviõli. Magustoiduks võtan ühe puuvilja, hea Eesti õuna näiteks.

Mida peaksid mehed rohkem ja mida vähem sööma?

Rohkem peaksid kõik mehed sööma madala tärklisesisaldusega köögivilju ja valgurikkaid toite –muna, kala, kana, veiseliha –, et saada vähemalt 40 g valku iga toidukorraga. Veel tuleks süüa piisavalt häid rasvu, nagu külmpressitud oliiviõli, pähklid, seemned ja avokaado. Mitte ühtegi rasvavaba toidukorda ei tohi läbi lasta. Ning regulaarselt tuleks süüa fermenteeritud toite (kimtši, keefir, hapukapsas). Need toetavad nii seedimist kui ka tugevdavad immuunsust.

Vähem tuleks aga süüa juba mainitud süsivesikuid ja seda üldisemalt, aga muidugi kõik rafineeritud süsivesikud – sai, pasta, kommid, karastusjoogid –peaks toidulaualt kaduma. Erinevad töödeldud lihatooted, igasugused vorstid ja viinerid ning muud poolfabrikaadid, mis on läbi imbunud näiteks seemneõlidest, peaksid samuti kaduma. Samamoodi ka erinevad kemikaalirikkad toidud, kus on palju säilitusaineid, emulgaatoreid, paksendajaid, pestitsiide ja nii edasi.

Kuidas sättida mainitud söömisaegu nii, et tekiks regulaarsus?

Hommikusööki ei pea tegelikult sööma kohe siis, kui silmad lahti tehakse. Soovitan süüa umbes 1–2 tunni jooksul silmade avamisest. Olulisem sellest, kui ruttu pärast ärkamist süüa, on ikkagi see, mida süüa. Lõuna peaks jääma lihtsalt hommiku- ja õhtusöögi vahele. Õhtusöök võiks olla näiteks kell seitse ja vähemalt kolm tundi enne magama minemist. Nii on uni parem ja rikkalikum. Ja jäta õhtu- ning hommikusöögi vahele nii-öelda paastuv 12–14 tundi.

Milliseid toidulisandeid võiks mees tarbida iga päev?

Tuleb alustada vundamendist. Näen väga tihti, et liigselt loode-

takse lisanditele. Samas on neid, mida peaks iga päev juurde võtma: Oomega-3-rasvhapped – vähendavad põletikke kehas.

D-vitamiin koos K2-vitamiiniga – eriti pimedal ajal, toetab immuunsust ja hormoonide tasakaalu.

Magneesiumglütsinaat – parandab und ja vähendab stressi. Kollageen ja „jamavaba“ valgupulber – kasulik lihasmassile ja liigestele ning tagavad selle, et päevane valgukogus liiga alla ei kukuks. Ideaalis võiks iga inimene saada 1,6 g ideaalkaalu kilogrammi kohta. Ehk kui minu ideaalkaal on 60 kg, siis u 90 g valku võiks päevas tarbida. Kreatiin – imeline lihastele ja ajule.

Kas tervislik elustiil tähendab loobumist „rõõmudest“?

Mulle endale meeldib 90/10 printsiip. Et 90% on asjad (vundament ja hormoonid) korras, siis see 10% hullamist ei tee suurt midagi. Keha tuleb selle pisikese kõrvalekaldega hästi toime. Aga see sõltubki hästi palju üldisest teadlikkusest. Mingeid nippe kasutan ma isegi enda puhul välja sööma ja veini nautima minnes, mis hoiavad minu

veresuhkrutaseme ja hormoonid stabiilsemana. Näiteks söön köögivilju või salatit enne pitsat/pastat.

Millist liikumist peaks mees oma ellu tooma?

Jõutreening on number üks. Iga mees peaks nädalas 2–3 korda tegema mingit lihastreeningut. Mulle meeldib öelda, et lihased on iga inimese valuuta: mida rohkem sul neid on, seda rõõmsamalt (ja pikemalt) sa elad. Sellele lisaks siis tavapärane liikumine, jalutamine. See on uskumatu, kui vähe samme päevas tekib, kui sellele mitte keskenduda. Ma ise käin spetsiaalselt kolm korda päevas jalutamas, nii 15 minutit korraga.

Müüdiküsimus ka: kreatiin –kas tõesti imepulber?

Jah, kreatiin on üks enim uuritud ja tõhusamaid toidulisandeid. Tegelikult nii meestele kui ka naistele. See aitab suurendada lihasjõudu, vähendab vanusega kaasas käivat lihasmassi kadu ja parandab taastumist. Uusimad uuringud on leidnud ka kreatiini kasu ajutööle. Ma ise võtan tavaliselt 5 g päevas, üldiselt pärast treeningut. Kui tahta ajule lisakäiku anda, soovitatakse isegi kuni 15 g kreatiini päevas.

MER Biofeedback® teraapia – nagu vaimne restart

Pidev sisemine pinge ja ärevus on mulle tuttavad juba aastaid. Sundmõtted, paranoia, närvilisus ning kontrollivajadus täitsid mu päevi, kuni tutvusin unikaalse teraapiaga.

Vähimadki kõrvalekalded igapäevaelus – isegi liiga ere laevalgus või ootamatu muudatus päevaplaanis – võisid minus vallandada pahameelt ja ärritumist. Midagi oli vaja muuta, kuid traditsioonilised südamepuistamise seansid ei tundunud kuidagi sobivat. Mul oli null huvi oma minevikku kõneteraapia kabinettide tugitoolides lõputult lahata.

Kui kuulsin Lifekeskuses pakutavast MER Biofeedback® teraapiast, tundus see huvitav. Tegemist on ainulaadse biotagasisidel põhineva teraapiaga. Seda tehakse seadmega, mis suudab reaalajas tuvastada inimese emotsionaalseid pingeid ja alateadlikke mustreid. Terapeut ei oota kliendilt lugusid ega selgitusi, vaid kasutab andureid, mis mõõdavad keha elektrilisi signaale ning aitavad mõista, millistes valdkondades on sisemine tasakaal paigast ära.

Otsustasin proovida. Terapeut kinnitas mu pea, randmete ja pahkluude ümber pehmed silikoonist andurid. Istusin mugavalt diivanil ja lõdvestasin end. Kartsin algul, et tunnen midagi ebamugavat, aga tegelikult oli tunne hoopis rahustav. Justkui oleks hetkeks kogu maailma müra välja lülitatud. Terapeut jälgis seadme kaudu minu keha reaktsioone ja koostas seansi lõpus detailse ülevaate tugevamatest emotsionaalsetest pingetest ja negatiivsetest mõttemustritest, mis mind enim mõjutasid. Tulemused olid üllatavalt täpsed. Minu stressitabelis joonistus selgelt välja ärevus, muretsemine, kannatamatus ja üldine usaldamatus –kõik, mis mind ongi igapäevaselt vaevanud. Masin teadis täpselt, mis minuga toimub.

MER Biofeedback® teraapia eesmärk ei ole aga ainult probleemide tuvastamine. Pärast pingete märkamist saadab terapeut seadme abil kehale tasakaalustavaid signaale, mis aitavad emotsioone ja negatiivseid mõttemustreid harmoniseerida. Järgmisel seansil olid tabelis need pinged, mis esimesel seansil tasakaalustati, juba palju paremas seisus.

Mina käisin kahel 1,5-tunnisel seansil ning juba pärast teist korda tundsin muutusi. Magama jäämine oli lihtsam, peas ei kerinud enam absurdseid stsenaariume ja see pidev pakilisuse tunne, et kõik on kohe vaja ära teha, oli kadunud. See oli nagu vaimne restart. Panin endale juba õhinaga kolmanda seansi aja – tunnen, et selle teraapia abiga saan aastakümneid painanud psüühikahäiretele leevendust.

Kristo Epner

Lifekeskuse terapeut

Mehed pöörduvad MER Biofeedback® teraapiasse peamiselt ärevuse, kurnatuse, unetuse ja ärrituvuse teemadega. Teraapia käigus ilmnevad sageli sundmõtted ja muretsemine nii oleviku kui tuleviku pärast. Antud teraapia rahustab närvisüsteemi, ilma et peaksid ise täpselt suutma sõnastada, mis sulle emotsionaalselt raskust valmistab. Lisaks pingete tasakaalustamisele on koostöös terapeudiga võimalik leida uusi positiivseid perspektiive.

Teraapias käis Oma Maitse reklaamijuht Rachel Branten.

MIS ON MER BIOFEEDBACK® TERAAPIA?

Eestis ja maailmaski ainulaadne MER Biofeedback® (Mental and Emotional Release) masinteraapia põhineb biotagasisidel, mis aitab tuvastada ja tasakaalustada alateadlikke emotsionaalseid pingeid ning negatiivseid mõttemustreid. Seansil kasutatav seade mõõdab keha elektrilisi signaale ja aitab mõista, millistes valdkondades on sisemine tasakaal häiritud. Seejärel saadetakse kehasse harmoneerivaid vastusignaale, mis aitavad taastada emotsionaalset ja vaimset tasakaalu. Teraapia sobib hästi neile, kes soovivad vabaneda ärevusest, hirmudest, stressist ja piiravatest uskumustest.

Mees ei tunnista, kui hingel on valus või kui on elust väsinud. Ta vaigistab ennast alkoholiga või hävitab muul moel. Claritas Vaimse Tervise Keskuse psühholoog Ted Edward Õunap julgustab oma muret avama kasvõi sammhaaval ja mõtestab mehelikkuse narratiivi ümber, kui ütleb, et on okei, kui kõik ei ole alati okei.

Kuidas mehe muret murda?

Mehed murduvad massikaupa

Meeste vaimse tervise häirete tagajärjed on tihtilugu raskemad kui naistel. Keskmiselt teeb igas minutis enesetapu üks mees maailmas (WHO andmetel 525 000 meest aastas). Üldse kokku sooritavad mehed umbes 75% kõigist enesetappudest ja ka Eestis tehakse seda naistest 3–4 korda rohkem. Sotsiaalministeeriumi 2024. aasta andmetel on suitsiide praegu küll poole vähem kui 20 aastat tagasi, kuid vaatamata sellele on Eesti üldnumber Euroopa keskmisest kõrgem. Sealjuures on enesetappude osakaal murettekitavalt kõrge noorte seas. Tähelepanuväärne on ka see, et madala haridusega mehed lähevad vaba(?)surma kolm korda sagedamini kui kõrgelt haritud.

Mis mehi murrab?

Psühholoogide ja arstide hinnangul vaevab mehi peaasjalikult varjatult väljendunud depressioon ja ärevus. Samuti põlevad nad

läbi – töökoormus, vastutus ja rollikonfliktid nullivad energia lihtsalt ära. Algul pinget maandavast tegevusest saab sõltuvus – tehakse üleliia trenni või tööd, sukeldutakse hobisse või tarbitakse alkoholi, narkootikume. Või tehakse seda kõike. Ja kui täiskasvanueas on lähedasi sõprussuhteid vähe, ohustab mehi ka sotsiaalne isoleeritus.

Eriti keskeas saabub neile tihti identiteedi- ja rollikriis, kus töö, pere ja eneseteostuse ootused tegelikkusega ei ühti. Depressioon ei väljendu meeste puhul alati kurbusena. See võib avalduda hoopis vihapurskena, riskikäitumisena, liigse töötamise või alkoholi kuritarvitamisena –see tähendab, et enda vajadused jäetakse kõrvale.

Miks oma elu ise lõpetatakse?

Kõige suurem suitsiidi riskirühm on sotsiaalministeeriumi andmeil 40–59-aastased mehed. Enesetapule kalduvusel on erinevate arstide arvates neli peamist põhjust. Kultuurinormina seostub mehelikkus Eestis sageli tugevuse ja enesekontrolliga ning see vähendab valmisolekut abi küsida. Mehed kasutavad enesetapukatses n-ö tõhusamaid, fataalsema tagajärjega meetodeid kui naised. Meestel võib esineda diagnoosimata vaimse tervise häire, kuna paljud neist ei teadvusta, et nende viha, ründav

olek ja pidev töötamine räägib püsivamast meeleoluhäirest. Samuti võib mõni elutsüklikriis lüüa lõpuks üle pea.

Paljud mehed usuvad, et tugevus tähendab tunnete varjamist.

Mehed ei otsi abi või teevad seda liiga hilja

Paljud mehed usuvad, et tugevus tähendab tunnete varjamist ja umbes kaks kolmandikku meestest arvab, et saavad ise aru, kui nende vaimse tervisega on midagi korrast ära. Mõttemuster, et ühelgi sõbral-tuttaval ei ole ju sellist hingevaeva (muidu nad ju räägiks sellest), suunab mehi oma muresid alla suruma ja vaikselt edasi kannatama. Tegelikult viib see arstide arvates ohtliku ahelani: probleemid kuhjuvad, pinged surutakse alla ja neid hakatakse lahendama alles kriitilises punktis.

hästi, suhtlus sõpradega on jäänud pinnapealseks ja stressi maandab ta õhtuse alkoholiga. Kuid nõrkust välja näidata mees enda arvates ei saa. „Kui ma töö juures pinget ei talu, leitakse minu asemele keegi teine,“ ütleb ta endale. Ka partneri ees tahab Jaanus olla tugev. Alles siis, kui pidevad vihapursked ja väsimus koduseinte vahel igapäevaseks muutuvad, soovitab elukaaslane: „Mine räägi kellegagi.“

Valehäbi vähendab valmisolekut abi küsida.

Mehed pöörduvad spetsialisti poole tunduvalt vähem kui naised ning teevad seda ka liiga hilja ning enamasti välisel (pere, elukaaslase) survel. Meestel on tavaks (sarnaselt kehaliste tervisemuredega) n-ö härjal sarvist haarata alles siis, kui olukord on juba kontrollimatu –ollakse läbi põlenud, kaotatakse töö või on suhted jooksnud karile. Kõige sagedamini otsitaksegi Eestis professionaalset abi läbi põlenuna või identiteedikriisis ning siis, kui mehe võime oma emotsioone reguleerida on nende hinnangul „täiesti pe**e läinud“. Ligi pooltel meestel takistab abi otsimist teadmatus, kuidas ja mis edasi saab.

Mis on peidus vankumatu fassaadi taga?

Võtame Jaanuse (43) – ta on töökas keskastmejuht ja pereisa ning kõigile tuttavatele tundub, et mehe elu on kontrolli all. Kuid tegelikult on Jaanus väsinud. Ta ei maga

Sarnane lugu on Toomasel (37). Tal on oma ettevõte, kolm last, abikaasa ja neljajalgsed lemmikud –justkui musternäidis edukast ja ettevõtlikust mehest. Tegelikult on ka Toomas väsinud: ta tunneb, et peab kogu aeg vastutama kõigi oma töötajate, oma laste, abikaasa, koera, kassi ning kodu eest. Ta teeb trenni ja hoiab ennast vormis, kuid enam ei aita pingeid maandada isegi Ironmani jaoks treenimine ega selle läbimine.

Või siis Tarmo (37) lugu. Ta on IT-spetsialist, kes usub, et kui ta lihtsalt töötab rohkem, kaovad mured iseenesest. Tarmo tööpäevad kestavad 12–14 tundi ja ta väldib igasuguseid vestlusi, kuidas ta end seejuures tunneb. „Kui ma tegutsen, siis pole aega mõelda,“ ütleb ta. Tegelikult on Tarmo juba läbipõlemise piiril – töö on muutunud sõltuvuseks, mis aitab valusate tunnete teadvustamist vältida.

Marko (29) leiab pingest vabanemist ekstreemspordist. Mida suurem risk, seda rohkem ta tunneb, et elab. Vaatamata korduvatele vigastustele ütleb ta: „See on mu teraapia.“ Tegelikult kasutab Marko adrenaliini ärevuse ja üksilduse summutamiseks, sest kui hüpe või trikk lõppeb, jääb tühjus, mida ta teistega jagada ei oska.

Parim kink on lõõgastus Turguta tervist parimates saunakeskustes

Saun on tõeline terviseallikas! Lisaks mõnusale lõõgastusele parandab saun vereringet ning tugevdab immuunsüsteemi. Pika päeva järel vabastab saunaskäik stressi ja pinged ning toetab nii vaimset kui ka füüsilist heaolu. Saunakeskuse külastus on hooliv kingitus endale ja lähedasele.

Avasta eriilmelisi saunu, jahutavaid basseine ja põnevaid saunarituaale Viimsi SPA-s, Meresuu SPA-s ja Grand Rose SPA-s!

Mihkel (55) on üksik väikelinna mees, kelle abielu on lagunenud ja kelle lapsed on kodust lahkunud. Sõpru on tal vähe ja suhtlus piirdub lühikeste „kuidas läheb“ vestlustega. Küsijale kinnitab Mihkel alati, et kõik on korras, kuid tegelikult veedab ta enamik õhtuid üksi teleri ees ega tunne elul enam mõtet. Mihkli risk on kõigist nendest vankumatutest kangelastest suurim – vaikne isolatsioon, mis võib viia enesehävituseni.

Kirjeldatud lood (nimed muudetud) ei ole haruldased – vaheldub vaid emotsiooni vältimise ja probleemi lahendamise meetod (kellele alkohol, narkootikumid, kellele sport, seks, hasartmängud või rohkem tööd). Jaanuse ja Toomase asemel võid järgmisel hetkel olla hoopis sina.

Kuidas mehe muret murda?

Oma tervise eest hoolitseda on mehelik. Tugevus on julgus tunnetega silmitsi seista. Paus pole nõrkus. Õpi oma oma emotsioone märkama, nimetama ja mitte alla suruma. Ja tea, et neid on maailmas rohkem kui vaid viha, kurbus ja ärevus.

Ära häbene oma muresid sõpradele kasvõi tükikaupa jagada. Räägi varakult ja ennast avades saad aru, et ka su tuttavatel on sarnased probleemid. Ka teie sõprus saab sel moel uue tasandi. Ja kuigi mugav on pahatihti keskenduda sellele, mida parasjagu teete, ning seeläbi „päris“ vestlust edasi lükata, ole eeskujuks ja julgusta ka sõpru endast rohkem rääkima. Uuri, kuidas neil päriselt läheb. Avarda nende vastust „hästi“, „kiirelt“, „normaalselt“! Püüa teada saada, mis on tegelikult selle napi kommentaari taga, sest on okei, et kõik ei ole alati okei.

Meeste suurim risk on vaikne isolatsioon, mis võib viia enesehävituseni.

Pööra tähelepanu, et vaim vajab tegevuste vahetumiseks rohkem aega kui su seinakalender. Tekita tegevuste vahele pause, et saaksid ühe asja lõpetada ja lülituda ümber teisele. Anna ajule puhkust üks teema kokku pakkida ja alles siis järgmise juurde liikuda.

Ja ela tervislikult: liigu ja maga piisavalt ning toitu mõõdukalt tervislikult – see hoiab vaimu tasakaalus. Sealjuures ei tähenda tasakaalus elu probleemideta elu, vaid vahelduvat rütmi: töö-puhkus, pingutus-taastumine (nii nagu spordiski).

Kui tunned, et ise ei oska kuskilt alustada, saad tuge vaimse tervise spetsialistilt, kes kuulab mure ära hinnanguid andmata. Psühholoog on kui treener, kes aitab sul ennast paremini mõista, oma emotsioone märgata, näha nende mõju oma käitumisele. Ta jagab sulle ka tehnikaid, kuidas emotsioonidega toime tulla. Ning kui seisad silmitsi juba tõsisema vaimse probleemiga, saad koostöös psühhiaatri, vaimse tervise õe ja psühholoogiga kokku panna isikliku tegevuskava, et elu täiel rinnal uuesti nautida.

Kaasaegse mehe elutempo on sageli kiire, infotulv lõputu ja kohustused aina kuhjuvad. Selle kõige juures unustatakse tihti, et meie vaimne võimekus – mälu, keskendumis- ja õppimisvõime – ei ole midagi enesestmõistetavat. Aju, nagu iga teinegi organ, vajab hoolt, regulaarset hooldust ja teadlikku treeningut. Kui lihaseid treenime jõusaalis, südant kardiotreeninguga ja seedimist toitumisega, siis miks me arvame, et aju saab ilma pingutuseta töötada laitmatult kogu elu?

Aju on kui lihas –kasuta või kaota

Vaimne värskus ei tähenda ainult stressivaba meelt, vaid ka ajutegevuse aktiivset hoidmist: hea mälu, terav mõistus ja kiire reageerimisvõime on otseselt seotud sellega, kuidas me oma aju kasutame. Õnneks on vaimne värskus treenitav. Tutvume viie olulisema aspektiga, mis aitavad aju turgutada, toetada ja arendada igas vanuses mehel.

Elukestev õppimine: aju armastab uut informatsiooni

Aju areng ei lõpe pärast kesk- või ülikoolipaberi kätte saamist. Tegelikult on inimese aju suuteline uusi närviühendusi looma kogu elu vältel. Iga kord, kui õpime midagi uut – olgu selleks keel, tehniline oskus, pillimäng või kasvõi uus retsept –, aktiveeruvad ajus uued piirkonnad ja neuronite vahel tekivad tugevamad ühendused.

Uuringud on näidanud, et aktiivselt õppivatel inimestel on

parem mälu, kiirem otsustusvõime ning madalam risk kognitiivsete häirete, sh dementsuse tekkeks. Õppimine ei pea toimuma klassiruumis – tänapäeval on saadaval sadu e-kursuseid, loenguid ning audiokoolitusi. Lugemine, taskuhäälingute kuulamine või isegi huvitav dokumentaalsaade võib anda ajule värskendava tõuke.

Soovitus: Sea endale eesmärk õppida iga kuu midagi uut.

Füüsiline aktiivsus: liikumine ergutab ka ajutegevust

Tugev keha ja terav mõistus käivad käsikäes. Füüsiline liikumine, eriti aeroobne treening, ei tugevda ainult lihaseid ja südant,

vaid parandab ka verevarustust ajus. Tänu paremale hapniku- ja toitainetevarustusele soodustab liikumine uute ajurakkude teket ning parandab aju töövõimet, eriti just hipokampuses – ajupiirkonnas, mis vastutab mälu ja õppimise eest.

Veelgi enam – füüsiline treening aitab vähendada stressihormoon kortisooli taset ning ergutab endorfiinide ehk heaoluhormoonide tootmist. Regulaarne liikumine on üks tõhusamaid looduslikke viise depressiooni ja ärevuse leevendamiseks, mis omakorda aitab vaimselt erksa ja tasakaalukana püsida.

Soovitus: Vali selline liikumisviis, mis sulle päriselt meeldib –olgu see matkamine, ujumine, rattasõit või jooksmine. Püüa liikuda vähemalt 30 minutit päevas, viis päeva nädalas.

Ajutreening: mängud, mõistatused ja strateegia

Aju vajab väljakutseid. Kui päevad mööduvad rutiinis, kus tegevused on automaatsed ja vaimu pingutama ei pea, hakkab mõistuse teravus tasapisi tuhmuma. Selle vältimiseks tasub aju ergutada loogika- ja mälutreeninguga: lahenda ristsõnu, sudokut, mängi strateegilisi lauamänge või võta osa mälumängudest. Kõik need tegevused aitavad tugevdada probleemilahendusoskust, loogilist mõtlemist ja tähelepanuvõimet.

Mälumängudes osalemine või malemäng stimuleerivad eriti neid ajupiirkondi, mis vastutavad strateegilise planeerimise ja mitme ülesande samaaegse töötlemise eest. Samuti nõuab see sotsiaalset suhtlemist, mis annab veel ühe positiivse mõju – koos tegutsedes aktiveeruvad ajus emotsioonide ja suhtlemisega seotud piirkonnad, mis aitavad tugevdada ka empaatiat ning sotsiaalset intelligentsust.

Soovitus: Loo harjumus tegeleda vähemalt 2–3 korda nädalas mõne „ajumänguga“. Tõmba telefoni mälumängurakendus või soeta lauamäng, mida saad pere või sõpradega katsetada.

Vaimne paindlikkus: uus keskkond,

uued kogemused

Aju ei armasta rutiini, vaid reageerib positiivselt uutele olukordadele ja kogemustele. Kui harjumuspärased tegevused enam vaimule väljakutset ei esita, tasub proovida midagi täiesti uut, olgu selleks võõrkeelne film, teistsugune töörutiin või kasvõi uus tee koju. Uus kogemus tähendab ajule uut infot, mida töödelda, analüüsida ja seostada olemasoleva teadmiste pagasiga.

Ka lihtsad muutused, nagu muusika kuulamine, uue hobi proovimine või eri kultuuride toitude valmistamine, ergutavad ajutegevust. See aitab tugevdada loovust, kohanemisvõimet ja parandab ka meeleolu – kõik olulised komponendid vaimse tervise hoidmisel.

Soovitus: Tee iga nädal midagi „teistmoodi“. Mine uude kohta, räägi uue inimesega või katseta uut tegevust, mida pole varem proovinud.

Toitumine, uni ja stressihaldus: aju kütus ja taastumine

Aju töötab ööpäev ringi, isegi magades. Selleks vajab ta kvaliteetset kütust ja piisavalt puhkust. Tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab oomega-3-rasvhappeid (rasvane kala, Kreeka pähklid), antioksüdante (marjad, roheline tee) ning B-vitamiine ja kompleksseid süsivesikuid toetab ajutegevust igapäevaselt. Vältida tasub liigset suhkru ja töödeldud toidu tarbimist, mis võivad põhjustada „vaimset udu“.

Uni on aga ajule kriitiline taastumisaeg. Uneajal korrastab aju päeva jooksul saadud infot, salvestab mälestusi ja puhastub ainevahetuse jääkidest. Unepuudus häirib keskendumisvõimet, otsustusvõimet ja emotsionaalset stabiilsust.

Stress seevastu koormab närvisüsteemi ja pikema aja jooksul võib lausa vähendada hipokampuse mahtu. Seetõttu on oluline õppida stressi juhtima – olgu selleks meditatsioon, jooga, hingamisharjutused või lihtsalt vaikne jalutuskäik looduses.

Soovitus: Maga igal ööl vähemalt 7–8 tundi, söö regulaarselt ja mitmekülgselt ning leia iga päev hetk, mil saad olla rahus ja vaikuses iseendaga.

Aju tervis on meie igapäevane valik. Nagu keha vajab liikumist, vajab aju väljakutseid, mitmekesisust ja puhkust. Kui tahad olla terav, aktiivne ja selge mõistusega ka vanemas eas, alusta juba täna: õpi midagi uut, liigu rohkem, mängi, räägi, mõtle, tunne huvi ja ära unusta end laadida. Vaimne värskus ei ole luksus – see on elukvaliteedi võti.

Allikad: Harvard Health Publishing, World Health Organization (WHO)

TAHAN LENNATA,

aga mitte eriti kõrgelt …

Viimasel ajal tundub, et kõik tahavad lennata. Üks teeb start-up’i, teine jookseb elu eest maratonidel, kolmas on parajasti eneseotsingutel kuskil väga müstilises paigas, neljas peab 75. sünnipäeva ja tunneb, et on oma äridega alles n-ö ostulainele jõudnud. Kõik räägivad kõrgustest, läbimurretest, enesearengust, konkurentsist. Keegi ei räägi aga maandumisest. Maandumine ei ole allaandmine. See on tarkus mõista elukaarel liikumise ajalikku mõõdet. Tõusudel on aeg ja koht, aga elu ei ole lõputu stardirada. Meid on õpetatud tõusma, planeerima, pingutama, võistlema. Aga vähesed meist on õppinud valutult maanduma. Kui oled liiga kaua liiga kõrgel lennanud, hakkad tundma erinevaid märke. Ja sa tead neid. Kui tõus ja lend tähistavad liikumist, saavutamist, eesmärke, tempot ja väliseid märke sellest, et midagi toimub, siis maandumine on hetk, kus tempo langeb ja mõtestatus seab end esikohale, küsides otse: kas see, mida sa teed, pakub sulle endiselt pinget või on see lihtsalt vana muster uue nimega? Sest vahel me ei arene, vaid teeme ainult kordusi – ainult kallima varustuse ja parema sõnastusega.

Vahel jõuab inimene punkti, kus ta ei taha enam rohkem tõusta ega tõestada. Ei uusi projekte, trofeesid ega tule-

värki. Tunne on, et tahaks lihtsalt lennata, aga mitte eriti kõrgelt … Ja võib-olla ongi see selle hetke õige kõrgus – mitte liiga kõrge, mitte liiga madal, vaid täpselt seal, kus õhk on hingatav. Ometi kõlab see mõte sisekõnes paljudele hirmutavalt. Mõni nimetab seda laiskuseks, teine nõrkuseks, kolmas allaandmiseks. Paradoksaalselt ei vii tihti edasi aga mitte alati järgmine start, vaid hetk, mil mõistad, et kõige suurem läbimurre on hoopis see, kui lõpetad tühjaks jooksnud tõusmise ja julged … julgedki maanduda. Ja see ei lõppe maandumisrajal, vaid hetkes, kui tunned enda sees rahu.

Ma usun, et igal lennul on kaks osa – tõus ja maandumine. Tõus on tahte jõud. Maandumine on tarkuse jõud. Kõik tahavad stardist rääkida, aga enamik kukub just maandudes. Minu roll on aidata inimestel lihtsalt end mitte puruks kukkuda.

Võib olla, et sinugi mootor on viimasel ajal liiga vali või kurss kahtlane, siis on täiesti okei teha korraks paus ja süveneda. Ja kui vaja, tulla lennujuhtimisse. Mitte stardiks luba saama, vaid mõistma, mis sind üldse tiivustas.

Minu töö ei keskendu küsimusele, miks see kõik sinuga juhtus, vaid sellele, kuidas sa edasi lendad.

Minevik on lihtsalt kaart, tulevikusuund on sinu teha.

Ootan sind Luxmentises!

Tugevda oma keha ja vaimu poksitreeningute abil

IGA KUU

UUED KURSUSED

LIITUDA SAAB AASTARINGSELT

• Lapsed, noored, naised ja mehed

• algajatest edasijõudnuteni

• klassikaline poks

• kikkpoks

• taipoks

• rühma- ja personaaltreeningud

• iseseisevtreening

JA VÕIB KA LIITUDA KÄIMASOLEVAGA

• jõusaal

Liivalaia | Tondi | Pirita | (Pärnu - avame 09.2026) poksiklubikalev.ee | info@poksiklubikalev.ee

Liitumine ja broneerimine www.poksiklubikalev.ee

POK SI K LUBI KA LE V I VÕ ISTLUSS PO RTL A SED KA SUT AVA D K IIRE MAK S

T AA STU M ISE K S REC OV ER Y CLINICU TEENUSEI D

MIS ON KÜLM A TERAAPIA ?

Kaasaegne taastumismeetod, mis on loodud põletiku vähendamiseks, taastumise kiirendamiseks ja elujõu taastamiseks lühiajalise, 2–3 minuti pikkuse kokkupuute kaudu –110-150°C külmaga (lämmastikuga).

KES SA A V AD SELLEST KASU ?

Alates sportlastest, kes taastuvad pärast treeningut, kuni inimesteni, kes tegelevad põletike, liigesevalu, reuma või nahaprobleemidega (nt rosaatsea, psoriaas, ekseem) — külmateraapia aitab leevendada ebamugavustunnet, parandada meeleolu ja toetada üldist heaolu.

Saadaval individuaal-ja grupiseanssidena.

Soodusajad igal tööpäeval kell 14:00-15:00

Broneerimine www.recoveryclinic.ee

Asume Ravi 5, Tallinn

Tinnitus on heli, mida kuuled kas vahel või pidevalt kõrvades ja võimalik, et ka peas, kuigi väliselt heli tegelikult ei ole. Tõenäoliselt oled oma elu jooksul tinnituse puhanguid kogenud – need on need hetked, kus kõrvus mõnda aega heliseb või sumiseb, näiteks nagu see tunne, kui kärarikkalt kontserdilt naased.

Kõrvad pinisevad?

Tinnitus

on aina levinum probleem

Tinnitust kogetakse väga erinevalt: kuuldakse nii kiljumist, sumisemist, säutsumist kui ka müra ning vilinat pea keskel või mõlemas kõrvas. Kuigi tinnituse näol pole tegemist haigusega, võib see olla märk paljudest muudest tõvedest. Seepärast ei tasuks kõrvades kostuvaid häirivaid helisid tähelepanuta jätta ning minna kindluse mõttes kontrolli. Toome välja audioloogide ekspertarvamused põhjenduste kohta, mis tinnitust tekitada võivad.

Oled pidevalt lärmi keskel

Kui oled hakanud kogema pidevat tugevat suminat või helisemist kõrvades, võib see olla tingitud mürast, sest on sageli esinev probleem just tehase-, teedeehitus- ja ehitustöötajate seas. Samuti näiteks muusikatööstuses tegutsevate inimeste ja jahimeeste seas.

Aja jooksul kuluvad sisekõrvas olevad tuhanded kõrgemaid helikõrgusi vastu võtvad rakud, millest helienergia pidevalt mööda jookseb, ja tagajärjeks ongi kõrvus kostuv sumin ja kuulmislangus.

Pea- või kaelavigastus

Pea- ja kaelavigastused on juba eraldiseisvana väga tõsised terviseprobleemid, kuid veelgi murettekitavamaks muutub asi siis, kui hakkad kõrvus kohinat kuulma.

Kukkumise või põrutuse tagajärjel tekkinud pea- ja kaelavigastusest

võib omakorda tekkida sisekõrva, kuulmisnärvi või ajuosade kahjustus. Enamasti on sellisel moel tekkinud tinnitus valjem ja kurnavam kui olukorrad, kus trauma ei ole probleemi põhjustajaks olnud. Abi ja leevenduse saamiseks tuleks kindlasti arsti poole pöörduda.

Su kõrvad on kinni

Ummistused kõrvas võivad samuti kõrvade suminat põhjustada, sest närvidel, mis kuulmekäiku läbivad, on pidev surve. Lisaks esineb tinnitust sageli siis, kui kõrvad on kinni ja välishelisid ei kuule. See on aga üks kergemini lahendatavaid probleeme, sest enamasti kaob mure hetkel, mil survet tekitav asi kõrvast kaob.

Oled

ülekoormatud

Ka rõhk keskkõrvas ja ninakäikudes võib tinnitust põhjustada, sest ergutab närve, vallandades kõrvades heliseva tunde. See olukord on tingitud külmetusest, põskkoopapõletikust või gripist, seega on lahenduseks sümptomite ravimine ja kõrvadel oleva surve vähendamine arsti abiga, kui selleks peaks vajadus tekkima.

See võib olla ravimi

kõrvalmõju

Ekspertide sõnul võivad mitmed ototoksilised ravimid kahjustada kõrva struktuure ja häirida sisekõrva õrna tasakaalu. Selle kõrvalmõjuks on kuulmislangus, tinnitus, pearinglus ja tasakaaluhäired. Kui võtad eriti tugevaid ravimeid, mille puhul kahtled, et just need võivad tinnituse taga olla, konsulteeri kindlasti arstiga.

Su lõualuu kannatab

Lihaste, sidemete või kõhre kahjustus liigeses, mis ühendab alalõuga kõrvade ees oleva koljuga, võib samuti kõrvades häirivaid helisid tekitada hetkel, mil närid või räägid. See tähendab, et kõik mured on

Millal on aeg pöörduda

kõrvaarsti juurde?

Et teha kindlaks, kas ka sul esineb kuulmise kaotusele viitavaid varaseid hoiatavaid signaale, esita endale alljärgnevad küsimused. Kui kahtlustad, et kuulmisega võib probleeme olla pereliikmel või sõbral, näita küsimustikku ka talle.

Varased hoiatavad märgid

1. Kas sul on raske telefoniga rääkides teist inimest kuulda?

2. Kas sul on raskusi kuulmisega segavate taustahelide korral?

3. Kas sul on raske vestlust jälgida, kui kaks või enam inimest räägib korraga?

4. Kas sa pead end pingutama, et vestlusest aru saada?

5. Kas sul on sageli tunne, et paljud inimesed, kellega sa vestled, kas pobisevad või ei räägi piisavalt selgelt?

6. Kas juhtub, et saad teiste sõnadest valesti aru ja reageerid mitteadekvaatselt?

7. Kas sa palud teistel sageli oma sõnu korrata?

8. Kas teised kurdavad, et sa keerad televiisori­ või raadioheli liiga valjuks?

Kui vastasid jaatavalt paarile küsimusele, võiksid esialgu proovida kõrvaküünlaid – küsi apteekrilt soovitusi. Kui aga tulemus ei parane või vastasid jaatavalt suuremale osale küsimustest, siis on aeg pöörduda kõrvaarsti poole.

omavahel ühenduses ning tõenäoliselt pead lisaks kõrvakontrollile käima ka hambaarstil ning tõsisemate lõualuuvalude korral ka pea- ja kaelaarsti vastuvõtul.

Veresuhkrutase on kontrolli alt väljas

Diabeediga inimese keha ei tooda piisavas koguses insuliini ega vii seda kütusena rakkudesse nii, nagu peaks. Sisekõrv vajab aga pidevat hapniku- ja glükoosivaru ning selle puudumisel võibki tinnitus koos kuulmislangusega tekkida. Kindlasti peaks pidama nõu, kuidas ravida samaaegselt nii diabeeti kui ka tinnitust.

See on lihtsalt märk vananemisest

Tinnitus on kahjuks ka üks väga sage mure vananemise juures, mis ilmneb vahel juba 40. eluaastates, kus ka kuulmine langema hakkab. Vara tekkinud kuulmislangus koos tinnitusega tekib üldiselt inimestel, kes on varasemalt pidevalt mürarikkas keskkonnas viibinud. Ravida seda kahjuks ei anna, kuid keskenduda tuleks pigem sümptomite leevendamisele, kasutusele saab võtta näiteks kuuldeaparaadi.

Sul

võib

olla sisekõrva häire

Kui koged lisaks kõrvus olevale mürale ja vilinale ka pearinglust või -pööritust ning vahel ka tunnet, nagu miski oleks kõrvas, võib tegu olla ka Ménière’i tõvega. See on kuulmislangust, peapööritust ja tinnitust põhjustav häire, mis tuleneb sisekõrva tasakaalust väljas olemisest. Sümptomeid saab vähendada, alandades soola, kofeiini ja alkoholi tarbimist ning võttes kasutusele õiged ravimid ja soovi korral muidugi ka kuuldeaparaadi.

Allikad: prevention.com, eestinaine.ee

Maks on leplik organ pealpool vööd. Ta töötab aastaid vaikides, isegi kui sind saadab õlleklaas, grillvorst ja valuvaigisti. Ühel päeval ta aga enam ei jaksa ja siis ei küsi keegi: mees, kas mõtled ka, mis teed.

Mis saab maksast, kui jätkadvaimus?samas

Kui kehas on üks organ, kellele omanik häbiväärselt vähe tähelepanu pöörab, on see maks. Ta filtreerib kõike, mis suhu satub, majandab alkoholi ja ravimite jääkidega, toodab elutähtsaid valke ning hoiab käigus ainevahetust. Möirapulli elustiil paneb maksa paratamatult suurema surve alla. Regulaarne naps, rasked toidukorrad, vähene liikumine ja öötöö ei jäta usinale organile taastumisruumi. Maks võib pikka aega

seda kõike taluda, aga lõpuks lööb ta vaikides n-ö pildi tasku.

Kui süda klopib, pöördutakse arsti poole. Kui kõht valutab, otsitakse lahendust. Aga kui maks lönti vajuma hakkab, annab ta endast märku väsimuse, seedehäirete, kehakaalu muutuste või kollaka nahatooniga. Sageli on siis juba hilja.

Oma loomult oleme talujad. „Küll läheb üle“, „Ma tunnen end hästi“ ja „See on normaalne“ on mõtteviisid, mida maks ei

seedi. Samas ei vaja ta mingeid superdieete ega imekapsleid, vaid mõistlikku eluviisi ning tähelepanu enne, kui häda käes.

Pudel, praad ja pill –maksa kolm vaenlast

Alkohol, rasvased mõnuroad ja liigsed ravimid moodustavad maksa jaoks kõige tavalisema sangpommi. Esmapilgul tundub, et üks õlu pärast tööd ei tee midagi. Aga kui see üks saab harjumuseks, muutub see

igaõhtuseks koormaks maksale, sest tööpäevi jagub aastasse paarsada ja peale. Alkohol muundub maksas mürgiseks aineks, mis kahjustab rakke, kutsub esile põletikku ja viib lõpuks armkoe tekkimiseni. Isegi kui enesetunne on hea, võib maks juba hädas olla.

Võidujooksus maksa kahjustamise nimel püsib toidulaud kärakal tihedalt kannul. Meeste eelistustes domineerivad tihti liha, praetud toidud, rasvased kastmed ja kiired lahendused. Grillvorst nädalavahetusel, kebaabi ja majoneesi täis „toru“ lõunapausil ja paar ampsu saiakest pärast tööd –kõlab ju süütult. Tegelikkuses peab maks seesuguse tempo juures tegelema liigse rasvaga, mis ladestub ja takistab ta põhitööd.

Ka käsimüügiravimitega ülepaugutamine teeb oma. Pea-, lihas-, seljavalu – küll tablett aitab! Kui see muutub harjumuseks ja seguneb alkoholiga, võib maks üsna kiiresti välja öelda, et mõõt sai täis, talle aitab.

Rasv kõhus, mitte ainult peeglis

Ülekaal ei kurna ainult põlvi ega enesehinnangut. Kõhupiirkonda kogunev sisemine rasv ohustab just maksa. See ei tähenda, et

ainult ülekaalulistel meestel on maksaprobleeme. Ka normaalkaalus mees, kes sööb valesti ja liigub vähe, võib kanda ohtlikku kogust siseelundite rasva.

See rasv mõjutab maksa ainevahetust, soodustab põletikke ja vähendab organismi insuliinitundlikkust. Nii tekib rasvmaks –seisund, millel võivad olla tõsised tagajärjed, kui seda tähele ei panda. Tegu ei ole pelgalt esteetilise probleemiga. Rasv maksa ümber ei paista välja, aga see töötab ööpäev ringi sinu kahjuks.

Kaalu langetamine ei pea olema radikaalne. Viis protsenti kehakaalust vähem tähendab maksa jaoks juba kergendust. See võib luua tingimused, et ta saab uuesti korralikult töötada.

Vaenlasi on veel

Paljud mehed ei mõtle, et istudes kaheksa tundi päevas kontoritoolil ja lõpetades õhtu nutiseadmes, aeglustub verevarustus ja ainevahetus. Kui sellele lisandub krooniline unepuudus ja stressihormoonide kuhjumine, tekib organismis maksa näriv põletik. Maks tahab head rütmi. Tahab liikumist, puhkust ja järjepidevust. Mehed, kes elavad vahelduva režiimiga – öötöö, nädalavahetuse

joomingud, kiire söök rooli taga –, esitavad maksale igapäevase väljakutse. Organism küll kohaneb, aga ühel päeval ei jaksa enam.

Toidulisandid ja rahvameditsiin

Piimohakas, kurkum, sidrunivesi, peedimahl – need looduslikud lahendused leiavad tee paljude meesteni, kes tunnevad, et maks vajab turgutust. Ja tõsi, mõned neist aitavad tõepoolest maksa tööle kaasa. Aga mitte siis, kui need asendavad tervislikku eluviisi. Kapsel, kulp kurkumit või tervisetee ei kustuta aastaid kestnud harjumusi.

Rasva näeb ka peegelpildilt, aga see peidab end ka kõhuõõnes.

Kõik toidulisandidki pole kahjutud, sest mõni neist reageerib ravimitega, mõni võib üleannustamisel maksa hoopis rohkem koormata. Nõuanne on lihtne: enne, kui haarad „maksa puhastava“ toote järele, vaata üle oma elustiil. Kui see on paigas, võib looduslik lisa olla kasulik. Aga mitte enne.

Tee, mida mehed tihti ei tee!

Tervisekontroll on paljude meeste jaoks asi, mis võetakse ette alles siis, kui midagi on valesti. Kuid maksaprobleemid ei karju ukse taga. Nad hiilivad tasa, peites end tavapärasesse väsimusse või aeglasesse seedimisse. Vereanalüüs, mis mõõdab maksaensüüme, võib öelda rohkem, kui sa aimad. Ultraheli ei tee haiget, aga võib päästa su elu. Arste pole vaja karta. ALAT, ASAT, GGT – need lühendid võivad tunduda võõrad, aga nende väärtused vereproovis räägivad maksa seisundist. Igaüks, kes väärtustab oma elu, võiks lasta neid kord aastas kontrollida. See ei võta kaua ega ka maksa midagi, kuid võib muuta kõike. Aga ennekõike liigu. Mine täna trepist, või juba homme.

Allikas: menshealth.com

Dr

Patty Barrett

SÜDA. OMANIKU KÄSIRAAMAT

 Kirjastus Koolibri

Tervisealane kirjaoskus hõlmab oskust end jälgida, tundma õppida ja mõista – kolm olulist sammu oma keha tundmaõppimiseks ja õigete tervisevalikute tegemiseks.

Tihtipeale me küll teame, kuidas on õige käituda, aga millegipärast seda ei tee. Sest teistmoodi on mugavam, oleme nii juba harjunud. Me teame, kui riskantne on kõrge vererõhk ja kõrge kolesteroolitase, aga ei tee midagi selle ennetamiseks. Me lepime lisandunud kilodega. Me peame loomulikuks aastatega vähenenud kehalist võimekust. Selle raamatu abil õpid end paremini tunnetama, saad vastused mitmetele ebamugavatele küsimustele ja leiad oma keha kohta kõik vajalikud teadmised, et elada edaspidi tervislikumalt ja õnnelikumalt. Kui õpid oma keha kuulama ja usaldama, saad paljusid terviseprobleeme ennetada.

UUS! NEOBIANACID –TÕELINE MAOKAITSJA!

NeoBianacid suus dispergeeruvad tabletid vähendavad kiiresti maovaevusi – re uksi, kõrvetisi ja düspepsiat. Sobib kogu perele – täiskasvanutele, raseduse ja imetamise ajal, lastele alates 6. a. 100% looduslik ja biolagunev koostis. Kliinilistes uuringutes tõestatud efektiivus. Saadaval hästi varustatud apteekides või Famisano.ee e-poes.

* Kliiniline uuring 275 patsiendiga kasutades Poliprotecti. Corazziari ES et. al Poliprotect vs Omeprazole. Am J Gastroenterol. PMID: 37307528

Meditsiiniseade. Levitaja: UAB Norameda Eesti liaal, Akadeemia tee 21/3, 12618 Tallinn

SEENIORIDE REISIPÄEVAD – SOODUSTUS 60%!

Oktoobri lõpus alanud Lux Expressi kampaania raames saavad kõik 60-aastased ja vanemad reisijad sõita esmaspäevast neljapäevani 60% soodsamalt. Kampaania kehtib Eesti-sisestel ja rahvusvahelistel liinidel ning reisimiseks perioodil 27. oktoobrist kuni 18. detsembrini 2025. „Soovime, et mugav ja kvaliteetne reisimine oleks kättesaadav igas vanuses inimestele,“ sõnas Lux Expressi juhatuse liige Ingmar Roos. „Paljud meie püsikliendid on aktiivsed seeniorid, kes naudivad uusi kohti ja kohtumisi. See kampaania on meie viis tänada neid ja pakkuda rohkem võimalusi reisimiseks – kohtumisteks sugulaste ja sõpradega või kultuuri nautimiseks.“

Kuidas soodustust saada:

• osta pilet enne 30. novembrit 2025

• reisiperiood 27. oktoobrist kuni 18. detsembrini

• veebist (luxexpress.eu ja tpilet.ee) või piletiautomaadist ostes sisesta sooduskood „SEENIOR“

• bussijaama kassast ostes ütle teenindajale märksõna „seenioride kampaania“

R-P kehtib üle 60-aastastele tavapärane soodustus - Eesti liinidel 40% ja rahvusvahelistel 10%.“

Maarjaohaka ekstrakt –silümariin

Silümariin aitab hoida maksa tervist

Kaitseb maksarakke

Aitab kaasa maksarakkude uuenemisele

Aitab kaasa maksa puhastumisele

Toidulisand. Toidulisand ei asenda täisväärtuslikku ja mitmekesist toitumist.

Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuse kardioloog-juhtivarst Henri Kaljumäe ütleb, et kaasaja üheks olulisemaks südameveresoonkonnahaiguste riskiteguriks võibki pidada rasvumist. „Enamik keskealisi Eesti mehi on kas ülekaalulised või rasvunud ja probleem puudutab järjest enam ka lapsi. Rasvumine tähendab enamasti ka vähest liikumist, vähest treenitust, mis avab veel ühe ukse ebatervislikust elust tekkivate riskide nimekirjas,“ räägib dr Kaljumäe.

Süda

nõuab liikumist

Südametervise seisukohast ei pea aga üldse palju pingutama, sest süda ja veresooned eelistavadki pigem mõõdukat koormust. Mõõduka intensiivsusega tervisetreeninguga saavutame 70–80% maksimaalsest treeninguga võidetavast edust. See tähendab siis 30 minutit päevas reibast kõndi ja vähemalt kaks korda nädalas min 45 minutit intensiivsemat treeningut, mis ajab ka higistama ning hingeldama.

Kardioloog dr Margus Viigimaa lisab, et eestlastele on tõesti nii geneetiliselt kui ka geograafiliselt mängitud kätte pigem halvad kaardid, kui võtta fookusse südametervis. Kuid õige toitumise, tervislike elustiilidega on võimalik hoida süda tugev, elu täisväärtuslik ja eluiga pikk.

„Haigustel, ka südameprobleemidel, on nii muudetavad kui ka mittemuudetavad põhjused. Rääkides eestlastest on üks suur põhjus meie geneetiline päritolu ja geograafilisest asukohast tingi-

Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuse kardioloog-juhtivarst Henri Kaljumäe. Foto: Ida­Tallinna Keskhaigla

tud kohastumus (evolutsiooniline adapteerumine – toim). Õnneks või ka õnnetuseks on olemas rida muudetavaid tegureid: suitsetamine, ülekaal, ebasobiv toitumine, vähene liikumine, kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase, diabeet,“ lisab kardioloog.

Süda on lihas, jõusaal aitab

„Regulaarse kehalise koormuse ja jõutreeningu kasulik mõju ei piirdu ainult terve südame- ja veresoonkonnaga, vaid sellest võidavad kõik meie organsüsteemid. Ideaalis võiks tegeleda nii tavapärase liikumise (tempokas kõnd, rattasõit, jooksmine) kui ka sihipärase jõutrenniga. Ei ole ühtki veenvat põhjust, miks tavaline inimene ei peaks ennast rutiinselt liigutama,“ selgitab dr Kaljumäe. Sageli arvatakse ekslikult, et vananedes tuleb vältida füüsilist pingutust ja elada rahulikumat elu. Tegelikult võiks ja peaks treenima ka kõrges eas, kuna

see võimaldab säilitada tervist ja funktsionaalset võimekust ka hilisemal eluperioodil. Enamik inimesi ei treeni kunagi sellises mahus, mis muutuks neile ohtlikuks või koormavaks. Seega võib üsna julgelt soovitada liikuda enamikule inimestele nii palju, kui vähegi võimalik.

„Vältida tasuks sporaadilist treenimist. See tähendab, et trenni võiks teha aasta ringi, kohandades liikumist ilmastikuoludega. Liikumissoovitused ei sõltu küll soost, kuid ameeriklaste viimaste uuringute valguses võib uskuda, et kasulik efekt naistel tekib juba oluliselt madalamal treeningkoormusel, võrreldes meestega,“ mainib dr Kaljumäe.

Südametervise riskifaktoritena saab aga dr Viigimäe hinnangul tuua eestlaste puhul välja veel kaks: suitsetamise ja liigse alkoholi tarvitamise. „Kindlasti ei saa alahinnata stressi kõrget taset. Kuna südame-veresoonkonnahaigused ei teki üleöö, pole peale ravimite ja meditsiinilise sekkumise ühtegi momentaanselt toimivat „võlutoitu“. Kõige kiirem viis midagi muuta on kohe liikuda tervisliku

Dr Viigimaa leiab, et pöörduma peaks südamesõbralike dieetide poole ehk toituma tõenduspõhiste toitumissoovituste järgi. „Kõige rohkem uuritud ja nii Euroopas kui ka USA-s enim soovitatud on näiteks Vahemere dieet. Põhjamaad ja ka Eesti toitumisjuhised lähtuvad Põhjamaade dieedist. Vahemere dieet soovitab toituda valdavalt juur- ja puuviljadest, täisteratoodetest, ubadest ja teistest kaunviljades, mõned korrad nädalas võiks süüa kala, linnuliha, mittetroopilisi taimeõlisid, eelkõige külmpressitud oliiviõli ja pähkleid. Põhjamaade dieedi põhimõtted on samad, soovituses valdavalt kohalikud köögiviljad (peet, naeris, porgand) ja marjad, täisterast peamiselt rukis, oder ja kaer,“ räägib kardioloog.

toitumise ja kehalise aktiivsuse suunas,“ selgitab arst.

Toit määrab terve tervise

Probleemiks olev rasvumine algab reeglina kodustest toitumisharjumustest. Lisaks kipub söögilauale järjest rohkem jõudma ultratöödeldud toit, mis on reeglina ülienergiarikas, sisaldades sageli vähe meie jaoks kasulikke/vajalikke aineid ning seejuures kipuvad sisaldama meie jaoks otseselt kahjulikke aineid. Tegelikult puudub inimese kehas organsüsteem, mis jääks rasvumise kahjulikest mõjudest puutumata.

„On leitud, et rasvunutel võib 10–15%-line kehakaalu langetamine olla täiesti piisav selleks, et saavutada oluline langus näiteks tõusnud vererõhus või vere kolesterooli- või suhkrusisalduses. Toitumisharjumuste muutmise ja regulaarse kehalise koormuse mõju on kehakaalu kontrollis enamjaolt mõõduka efektiga. See ei tähenda kaugeltki seda, et need oleksid ebaolulised,“ räägib kardioloog.

Aga

kõige halvemad toidud?

Südamele ja arteritele ei meeldi liigne sool, liigne suhkur, küllastunud rasvahapped ega transrasvad. Võimalusel tuleb vältida ultratöödeldud toite, ka valmistoite, sest soola, suhkru ja transrasvade hulk ei ole neis hoomatav. Tegelikult ei meeldi need kogu organismile, sest põhjustavad liigses koguses pika nimekirja erinevaid haigusi.

„Kõige tervislikum on ikka värskelt valmistatud toit, aga ilma liigse soola ja suhkruta. Kui leibkonnas on südamehaigust põdev liige või on eelsoodumus südamehaiguseks, võiks jätta toidule soola lisamata, kasutada ürte või vajadusel lisada maitset juba taldrikule, mis annab võimaluse soolakogust kontrollida. Päris nõutuks teeb situatsioon, kus tähtpäevadel söögilauas keegi niigi soolasele toidule veel mitu kõva raputust soolatopsist lisab, ilmselt juba inimesele endale märkamatu liigutus, sest maitsetundlikkus on skaala ühte otsa ära nihkunud,“ kommenteerib dr Viigimaa.

Plus Kinnisvarabüroo on butiikstiilis kinnisvarabüroo neile, kes hindavad personaalset lähenemist.

Plus Kinnisvarabüroo keskendub kvaliteedile, mitte kvantiteedile.

Iga klient on meie jaoks tähtis ning töötame oma kliendi maksimaalse heaolu nimel!

Kristi Leidsaar

KINNISVARAMAAKLER

+372 5560 3055 kristi@plus.ee

Tarvo Tavast

+372 552 0931 tarvo@plus.ee

Teenused, mida pakume:

• Elamispindade ost, müük, üürimine ja haldamine

• Äripindade müük ja üürimine

• Arendusprojektide müük

• Investeerimisobjektide müük

• Kinnisvara hinnastamine

• Kinnisvara ostuesindus

• Kinnisvara müügiks ettevalmistamine

PARTNER / KINNISVARAMAAKLER

Pikema Sõpruse Päeva algatus kutsub kõiki mehi üles võtma aja, et minna tervisekontrolli ja seada oma tervis esikohale. Kampaania sõnum on selge: iga-aastane kontroll ei ole luksus, vaid hädavajalik samm tervena elatud aastate pikendamiseks.

Mees, sea oma tervis esikohale!

Septembris toimus Pikema Sõpruse Päeva SA korraldatud meeste tervise teemasid käsitlenud arutelu „Kas alkohol, tervis ja sõprus mahuvad ühe laua taha?“. Toome mõned väljavõtted käsitletud teemadest.

Koolitaja Epp Kärsin tõdes, et meeste tervis peaks olema fookuses 12 kuud aastas, mitte ainult novembris, kui toimuvad erinevad meeste tervise teemalised sündmused. „Eesti mees ei räägi, mis on tema mure, ta hoiab seda enda sees. Lisaks peab Eesti mees ära jooma väga palju alkoholi enne, kui see mure ta seest üles tuleb. Aga alkohol mõjutab paarisuhteid ja tervist,“ lisas ta, viidates samuti sellele, et koolides on peresuhete õpetus puudulik. Selle tõttu tekibki hoiak, et mees peab olema tugev, muresid ei tohi välja näidata, ja nii ta põlebki läbi, kuna ei julge öelda, et vajab puhkust.

„Tänapäeval on ühiskond saanud juba teadlikumaks, et võiks vastutust jagada, mitte panna seda mehe õlgadele,“ lausus Kärsin. „Vastutuse jagamisel – kas siis majanduslikult või koduses

elus – peavad mõlemad tundma, et nad annavad ja ka saavad,“ lisas ta. Koolitaja sõnul tuleb inimestele õpetada hellust ja armastust, oma tunnetest rääkimist.

Eesti Psühhiaatrite Seltsi juhatuse esimees Anne Kleinberg sõnas, et tundetarkust, kas siis paari- või seksuaalsuhetes, peaks vanemad oma lastele õpetama. „Et eluga toime tulla, on vaja õppida tundeid jagama,“ tõdes ta. „Tunnetega toimetulek on see, mida eestlastel on vaja – muidu suhtleme ainult purjus peaga või noored

üksteisele sõnumeid saates.“

Kleinbergi hinnangul on vanematel oluline roll selles, kuidas kujundada laste suhtumist vaimse koormaga toimetulemiseks: „See, et mees peab kõik üksi tegema, on vääruskumus. Mees on täiesti surelik inimene nagu iga teine, pole vaja kasvatada teda ennast hävitama. Peame lubama tal ka puhata. See on vanemate teha.“

Ettevõtja Taavi Kotka soovitas meestel käia regulaarses tervisekontrollis ja seal ka „vaadata nurkade taha“. „Ma lasin perearstil

Oluline on regulaarne tervisekontroll

Regulaarne tervisekontroll on üks eeldusi, et elaksid tervema ja pikema elu. Kahjuks ei jõua paljud mehed erinevatel põhjustel arsti juurde või jõuavad sinna liiga hilja.

Pikema Sõpruse Päeva eesmärk on panna mehi rohkem hoolima enda ja oma sõprade tervisest. Selleks on meeste­ ja laboriarstid pannud kokku vereproovil ja vererõhu mõõtmisel põhinevad tervisekontrollipaketid, mis annavad ülevaate mehe olulisematest tervisenäitajatest. Need keskenduvad kuni 35­aastasele ja 35+ mehele olulistele verenäitajatele.

Täpselt samasuguseid pakette võid teha sulle mugavas kohas novembris Confidos, Medicumis, Melivas või SYNLAB­is.

Enne analüüse pole vaja olla 10–14 tundi söömata­joomata, soovituslik vahe vereandmise ja eine vahel võiks olla vähemalt 2–3 tundi. Enne vereproovi võtmist mõõdab verevõtja sinu vererõhku, seejärel võetakse veeniverd. Jälgi vaid, kas asutusse peab eelnevalt verevõtuks aja broneerima või mitte.

Analüüside tulemused koos laboriarstide üldiste kommentaaridega saad hiljemalt kolme tööpäeva jooksul vastavalt soovile kas patsiendiportaali, e­posti aadressile krüpteeritult või paberkujul. Samuti saadetakse analüüside vastused koos kommentaaridega Terviseportaali, kust need on kättesaadavad ka kõigile tervishoiutöötajatele, kellega soovid oma terviseandmeid jagada.

Oma tervisetulemuste teadmine võimaldab teadvustada terviseriske ja jälgida nende muutumist ajas. Terviseriskide vähendamiseks on soovitatav hoiduda suitsetamisest, toituda tervislikult, aktiivselt liikuda, hoida kehakaal ja vererõhk normis.

teha full scan’i, kust selgus, et veres on liiga palju kaltsiumit, mis soodustas harknäärme kasvajat. See tuli välja võtta. Tavakontrollis ei paista see aga välja.“

Kotka ütles alkoholi teemal arutledes, et suurim probleem on see, et mehed ei tunnista, kui palju nad joovad. Ta lisas samuti, et kõige rumalam asi on alkoholivaba õlu, kuna sealt saab samuti kõik kalorid kätte, mis pole tervisele kasulikud. Pigem oleks mõttekas valida vesi.

Koomik Aleksandr Popov lausus, et loobus alkoholist kolm aastat tagasi – ajendiks tekkinud hingamisraskused ja kopsuprob-

leemid, lisaks diagnoositi tal haiglas hiljem ka südame arütmia. „Arst ütles, et hakkate võtma kvaliteetset sünteetikat ja kärakat võtta ei tohi. Esimesed pool aastat oli raske, keha polnud sellega nõus. Kõige hullem asi, mis juhtus, kui ma ei tohtinud napsu võtta: olin sunnitud oma mõtetega üksi jääma. Siis hakkas streikima vaimne tervis,“ kirjeldas ta oma lugu. Praeguseks on ta selleski osas abi saanud.

Uuri Pikema Sõpruse Päeva kohta lähemalt: pikemsoprus.ee

Allikad: pikemsoprus.ee, tervispluss.ee

Tervisekontrolli sõpradega koos

Pikema Sõpruse Päeva projekti eestvedaja ettevõtja Rain Vääna sõnul on päeva tähistamise eesmärk panna mehed tervise üle mõtlema ja ka tegutsema.

„Oluline pole üksnes tervisekontroll, vaid veeta kogu see päev koos, et tervis ja tervislik eluviis muutuksid sõpruskonnas loomulikuks osaks. Üksi tervisekontrollis käimine ei tööta – tean seda omast kogemusest.“ Tõde on see, et Eesti mees tervisekontrolli ei jõua. Põhjusi on erinevaid, kuid üks olulisemaid on see, et puudub harjumus ja usaldusväärne suhe oma perearstiga. Vääna hakkas sõprade jaoks tervisepäeva korraldama juba kümme aastat tagasi. „Alles viiendal aastal toimus murrang, kus sõpradega igasugustel terviseteemadel rääkimine muutus normaalseks ja kõik tahtsid päeva korraldamisel kaasa rääkida,“ meenutab ettevõtja. Alates 2019. aastast on Pikema Sõpruse Päeva algatus kutsunud kõiki Eesti mehi üles sõpradega tervisepäeva tähistama.

Ettevõtja Rain Vääna kutsub mehi üles oma tervise eest hoolt kandma.

Toidulisandid. Toidulisandit mitte kasutada mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult ning harrastada tervislikku elustiili.

PARIM AD RAVIMID MEESTELE

KART

hobikardirada võistluskardirada talvekart

Aktiivne mees vajab tasakaalu. Ühelt poolt füüsilist pingutust, mis tõmbab meeled teravaks ja hoiab energia liikumas, teisalt ruumi mõtlemiseks ja taastumiseks. Reis talvel võib olla ideaalne viis seda saavutada. Võõras keskkond annab vajaliku raputuse, liikumine hoiab keha elujõulisena ja vaheldus aitab ka vaimsel tasandil selgust leida.

Kuhu minna närve puhkama, kuhu

talverõõme nautima?

Toimetas: Mariann Vilbre | Fotod: Shutterstock

Avasta talverõõm

Alpidest

Kui kodumaal tervitab sind aknast välja vaadates taaskord kehv suusailm ja lörts, tasub pilk ehk pöörata talve tõelise kodu poole. Ja kui küsida, kus on Euroopa kõige ehtsam talv, siis vastus on lihtne: Alpides.

Šveitsi, Austria ja Prantsusmaa mäed on talvespordi süda. Hommikune karge õhk, esimesed laskumised rajal ja õhtune fondüü väikeses külas loovad kogemuse, mida mujalt ei leia. Alpid on koht, kus iga mees leiab oma

rütmi – olgu see suusatamine, lumelauasõit või räätsamatk läbi metsade.

Pane end proovile

Gruusias

Kaukaasia mägedes on õhkkond vahetum ja metsikum. Gudauri kuurort on küll muutumas talispordi uueks tõmbekeskuseks, kuid seal leidub siiski veel alasid, kus saad end rajal olles täiesti üksi tunda. Lumi on pehme ja pulbrine, nõlvad avarad ning loodus oma jõulisuses mõjuv.

Gruusiasse ei minda aga ainult mägede pärast. Sama oluline on kultuur: supra, pikk õhtusöök kohaliku veiniga, lugude ja toostidega, mis jäävad mällu sama eredalt kui suusapäev. Gruusias on talv korraga karm ja soe, täis kontraste ning ehedust.

Naudi päikest Kanaari saartel

Kui põhjamaal sajab lörtsi, siis Kanaaridel särab päike. Tenerife ja Gran Canaria pakuvad matkaradu, surfilaineid ja rattatreeninguid,

mis aitavad vormi hoida ka keset külma talve. Fuerteventura ja Lanzarote on aga surfajate unistus, kus tuul ja vulkaanimaastik loovad erilise treeningplatsi. Kanaarid on talvel kui spordilaager – siin saad liikuda, laadida end päikesevalgusega ja samal ajal nautida Atlandi ookeani sooja hingust.

Matka Madeiral

Madeira on igavese kevade saar. Rohelised mäed, kitsad rajad ja Pico Ruivo tipp annavad matkadele oma näo. See on paik, kus liigud läbi koskede, pilvemetsade ja kaljude ning tunned, kuidas talv jääb seljataha juba lennujaamast väljudes. Lisaks matkadele ootavad surf, rattasõidud ja seiklused. Rahulikuma rütmi otsijale sobib hommik terrassil joogamati ja ookeani horisondiga. Madeira on ka mõõdult täpselt paras – piisavalt suur, et avastamist jaguks, kuid ka piisavalt intiimne, et jääda meelde oma terviklikkuses.

Vaata enda sisse

Jaapanis

Hokkaido lumi on maailmas legendaarne. Suusatajad ja lumelaudurite hordid kogunevad siia, et kogeda nõlvu, kus pulberlumi on tõesti kerge ja puhas. Kui päeval saad seal kogeda adrenaliinisööstu, siis õhtul ootavad sind Jaapani legendaarsed kuumaveeallikad ehk onsen’id. Hetk, mil istud kuumas vees ja õrn lumi sajab ümberringi, on tõeline Jaapani talvepilt. Jaapan on samavõrd kultuuriline kogemus kui sportlik. Väikestes külades raamen ja sake, suurtes linnades kaasaegne arhitektuur ja elustiil – see on maailm, kus kohtuvad traditsioon ja modernsus.

Surfa lainetel Marokos

Talvine Maroko on ehe kontrast. Atlase mägedes saab teha matku, Sahara kõrbes kogeda vaikust

ja tühjust, Atlandi rannikul aga surfata lainetel, mis on just talvel kõige võimsamad. Taghazouti ja Essaouira ümbrus on muutunud surfarite tõmbekeskuseks, kus päev vees ja õhtu kalarestoranis on loomulik osa rütmist.

Kõrb on aga omaette maailm –öö täis tähti, liivaluited ja vaikus, mis raputab argimõtetest välja. Marrakeš lisab reisile värvi ja kaost, millest on hea liikuda edasi rahulikumatesse paikadesse. Maroko talv on ehe ja üllatav.

Kohtu metsiku loodusega Islandil

Island on koht, kus loodus näitab end talvel kogu oma jõus. Liustikud, jääkoopad ja geisrid loovad mulje, et kõnnid teisel planeedil. Matkad musta laava ja valge lume kontrastis, mootorsaaniga tundrasse või retk jääkoobastesse –kõik see on kogemus, mis nõuab valmisolekut.

Õhtul ootavad aga kuumaveeallikad ja ehk ka virmalised. Island ei ole pehme reis, vaid talv kõige ehedamal ja tooremal kujul. See on paik, kus mõistad, kui väike on inimene looduse kõrval.

Suusata nii palju kui jaksad Kanadas

Whistler ja Banff on on suusamaailma legendid. Rajad on pikad, loodus metsik ja võimalusi lõputult. Lisaks klassikalisele suusatamisele saab siin proovida heli-skiing’ut – helikopteriga kaugetesse mägedesse lendamist ja laskumist värskesse pulberlumme, kuhu tavaline külastaja kunagi ei jõua.

Rahvusparkides saab aga tutvuda ka Kanada rahulikuma küljega. Matkad, kus mäed tõusevad järvede kohale, annavad sügavuse ja rahu, mida iga mees aeg-ajalt vajab. Kanada talv on võimas ja ehe, täis nii seiklust kui ka vaikseid hetki.

Koge fjordide kargust Norras

Norra fjordid on talvel karged ja rahulikud. Siin saab liikuda ilma kiirustamata: räätsamatk metsas, kajakisõit fjordil või põhjapõdraga saanisõit saami kultuuri tundma õppides. Õhtul ootab lihtne põhjamaine toit – kala, ulukiliha ja kartul –, mis maitseb just selles keskkonnas kõige paremini. Kui taevas löövad tantsu virmalised, saab kogemus juurde peaaegu müstilise mõõtme. Norra sobib mehele, kes tahab talvel aja maha võtta, ent siiski liikuda ja värsket õhku hingata.

Puhka välja kodumaal

Mõnikord ei pea parimat kohta aga üldse liiga kaugelt otsima. Eesti metsad ja sood pakuvad talvel näiteks vaikust, mida on mujalt raske leida. Räätsaretk või suusamatk toob südamesse rahu ja õhtul saab minna sauna või spaasse ning kogeda lihtsat luksust, mis töötab alati.

Allikad: travpaths.com, outdooractive.com, muchbetteradventures.com

Piljard - Mänguaparaadid

Lauajalgpall - Lauatennis - Noolemäng

Õhuhoki - Pokker - Shuffleboard

Tooted sobivad just eriti meestele, kellel on tekkimas väike mure, et pealaelt või külgedelt hakkavad juuksed tunduma hõredamad. Juuste hõrenemine ei ole veel kiilaspäisus ja seda saab ennetada ning leevendada, kui on olemas õiged tooted ja õiged juuksurid, kes neid soovitada oskavad.

HairEd Studio juuksurid aitavad valida just Sinu juuste ja peanaha muredele vastavad tooted ja jagavad soovitusi hoolduskuuri kestvuse kohta.

FARMAGAN BioActive Action Anti-Loss Adjuvant Essence Oil

Intensiivne juuste väljalangemist ennetav või tagajärgi leevendav ja juuksekasvu taastav juukseõli, mis on mõeldud kasutamiseks jätkuhooldusena peale intensiivhooldust Action Anti-Loss ampullidega.

Peale juustepesu Action šampooniga kanda 15–20 tilka peopesadele, hõõruda käte vahel ja kanda peanahale kergelt masseerides. Mitte välja loputada.

Kasutada üle päeva vähemalt 4 nädalat.

FARMAGAN BioActive Action

Anti-Loss Adjuvant Shampoo

Kergesti väljalangevaid juukseid tugevdav šampoon sobib nii juuste väljalangemise ennetamiseks kui ka tagajärgede leevendamiseks, kui on olnud tugevad tervist kahjustavad läbielamised, ravimikuurid või ka androgeense alopeetsia (ajutise suurenenud juuste väljalangemise) puhul.

Action šampoon valmistab juuksed ja peanaha ette teiste väljalangemist peatavate ja takistavate toodete kasutamiseks.

HairEd Studio juuksurid aitavad valida just Sinu juuste ja peanaha muredele vastava lahuse koguse ja jagavad soovitusi hoolduskuuri kestvuse kohta.

FARMAGAN BioActive Action Anti-Loss tooteid saab osta HairEd Studiost Tallinnas Tartu mnt 80 või külastades meie e-poodi hairedstudio.com.

FARMAGAN BioActive Action

Anti-Loss Adjuvant Ampoules

Trihholoogiline toonik, mis ennetab juuste väljalangemist, reguleerides juuste kasvutsüklit.

Kasutamine: ava ampull kaasas oleva spetsiaalse avajaga ning kanna toonik rätikukuivadele juustele, mis on eelnevalt pestud Bioactive Anti-Loss Adjuvant šampooniga. Kanna ühe ampulli jagu toonikut ühtlaselt läbi juuste. Masseeri õrnalt peanahka ja juukseid. Ära loputa ja jätka tavapärase juukseviimistlusega.

Kasutussagedus: kolm ampulli nädalas 1 kuu jooksul, vajadusel jätkata veel 1 kuu. Jätkuhoolduseks kasutada Anti-Loss Essence õli.

Kuuri võiks korrata vähemalt kaks korda aastas, kevadel ja sügisel.

Tõsiasi on, et juuste hõrenemine pole enam ammu erand, vaid pigem norm. Suurem osa meestest kogeb elu jooksul mingil määral juuste väljalangemist ja just seetõttu ongi välismaal juuste siirdamine saanud niivõrd populaarseks. Ometi tekib küsimus: kas kaugelt imporditud juuksed on ainus lahendus, või saaks midagi ka ise ära teha?

Kiilaspäisus ei ole paratamatus

Miks juuksed välja langevad?

Juuksepiir ei kao üleöö. Enamasti on tegu aeglase bioloogilise protsessiga, mille taga on geneetika ja hormoonide koostoime. Et mõista, miks mõnel mehel hõrenevad juuksed 20ndates, teisel aga püsib tihe soeng 60ndateni, tuleb alustada juuksekasvu tsüklist ning sellest, kuidas seda tsüklit mõjutavad pärilikkus, dihüdrotestosteroon (DHT) ja elukaare sündmused.

Iga juuksekarv sünnib, kasvab ja lõpuks ka sureb – see on täiesti normaalne rütm. Päevas võib välja langeda kuni sada karva ja uutega asendudes ei märka me seda vahetust peaaegu üldse. Probleem algab siis, kui kasvuperiood muutub järjest lühemaks ja puhkefaasis viibivaid karvu on korraga liiga palju. Sellisel juhul ei jõua uued karvad enam sama tempoga asemele kasvada ja nad tulevad välja varasemast peenemad ning

nõrgemad. Nii hakkabki soeng märkamatult hõrenema – alguses ei pane seda tähelegi, aga ühel hetkel on peeglist näha, et tihedus pole enam endine. Juuste hõrenemise peamine süüdlane meeste puhul on hormoon nimega dihüdrotestosteroon ehk DHT. See tekib testosteroonist ja on organismis täiesti loomulik, kuid mõnel mehel on folliikulid selle hormooni suhtes tundlikumad kui teistel. Kui DHT

seondub tundliku juuksejuurega, hakkab folliikul tasapisi kokku tõmbuma. Karv muutub iga tsükliga järjest õhemaks, lühemaks ja heledamaks, kuni lõpuks jääb folliikul justkui magama ega tooda enam uut karva.

Just DHT mõju tõttu on meeste kiilanemine sageli äratuntava mustriga. Kõigepealt hakkavad taanduma oimud, seejärel muutub hõredamaks pealagi, samal ajal kui külgede ja kuklajuuksed püsivad tugevamad. Need piirkonnad on DHT suhtes vastupidavamad, mistõttu jäävadki nad sageli püsima ka siis, kui pealagi on hõrenenud. Just seetõttu kasutatakse ka kukla piirkonnast võetud folliikuleid juustesiirdamisel – need juuksed ei allu hormooni mõjule nii kergesti.

Kõike seda juhib aga geneetika. Kui perekonnas on mehi, kellel soeng hakkas juba noores eas hõrenema, on tõenäoline, et sama muster kordub ka järgmises põlvkonnas. Samal ajal võib kõrval seista mees, kellel on täpselt sama hormoonitase, kuid kelle folliikulid ei ole DHT suhtes tundlikud – ja temal on uhke soeng peas veel seitsmekümneseltki.

Kas juuste hõrenemist

saab peatada või tagasi pöörata?

Loomulikult tahaks iga mees kuulda, et juuste väljalangemisele on olemas kiire ja lihtne lahendus. Tõde on aga kahjuks keerulisem: täielikult vältida seda ei saa, aga protsessi saab aeglustada ja mõnel juhul ka osaliselt tagasi pöörata. Mida varem reageerida, seda rohkem võimalusi jääb.

Igapäevased sammud Esimene ja lihtsaim samm on oma elustiili ülevaatamine. Juuksefolliikul vajab toimimiseks samu tingimusi, mida vajab kogu keha: piisavat und, mitmekesist toitumist ja stressi talutavat taset. Raua-, tsingi- või D-vitamiini puu-

dus võib muuta juuksed hapraks, kuid nende ainete lisamine „igaks juhuks“ ei ole lahendus – esmalt tasub teha analüüsid ja veenduda, kas puudus tegelikult esineb. Samuti on kasulik hoida peanahk tervena. Pidev kõõm või põletik ärritab folliikuleid ja kiirendab väljalangemist. Õrn, aga regulaarne pesu sobiva šampooniga aitab säilitada naha tasakaalu, samas kui liiga karmid vahendid võivad olukorda hoopis halvendada.

Ravimid ja lahendused arstilt

Kui geneetiline juuste hõrenemine on alanud, saab protsessi pidurdada teatud ravimitega. Kõige tuntu-

mad on minoksidiil ja finasteriid. Minoksidiil on paikne lahus või vaht, mis ergutab verevarustust ja aitab folliikulil pikemalt kasvufaasis püsida. Finasteriid toimib teistmoodi: see vähendab DHT hulka, mis juuksefolliikuleid kahjustab. Mõlemad vahendid nõuavad järjepidevat kasutamist ega sobi kõigile, mistõttu on enne alustamist oluline konsulteerida arstiga.

Oluline on ka meeles pidada, et need ravimid ei too tagasi juukseid, mida pole enam olemas. Nende ülesanne on säilitada olemasolev tihedus ja aeglustada kaotust. Just seetõttu on varajane tegutsemine kõige tähtsam – kui oodata, kuni pealagi on täiesti paljas, ei saa enam midagi tagasi pöörata.

Tehnoloogilised abimeetodid Lisaks ravimitele on olemas ka muid toetavaid meetodeid, näiteks laserraviseadmed, plasmasüstid või uued bioloogilised preparaadid. Nende tõhusus on varieeruv ja paljud neist vajavad veel põhjalikumaid uuringuid, kuid mõned mehed on saanud neist lisatuge. Ka siin on aga võtmesõnaks järjepidevus – ükski lahendus ei toimi üleöö.

Millal kaaluda siirdamist?

Kui hõrenemine on juba kaugele arenenud ja ravimid enam ei aita, jääb võimaluseks juustesiirdamine. Nagu teada, on Türgist saanud selle protseduuri tõeline meka. Tulemus võib olla muljet avaldav, kuid tegemist ei ole imevahendiga: see ei peata juuste väljalangemist, vaid jagab olemasolevaid folliikuleid ümber. Seega tuleb isegi pärast juuste siirdamist oma peanaha eest hoolitsemist jätkata ja kanda hoolt selle eest, et uued juuksed oleks elujõulised.

Allikad: healthline.com, medicalnewstoday.com, jamanetwork.com

Kangad, lõngad, pärlid, töö riistad, ni idid, lukud, pandlad, paelad, pi tsid, nööbid ... — kokku üle 190 000 toote