Vesi ja Kanalisatsioon (veebruar 2025)

ANDRUS STEIN: oluline on joogivee saasteohtu vähendada Lk 8

Riiklik programm võimaldab maapiirkonna elanikel olmetingimusi parandada

Lk 3

PUURKAEV JA SALVKAEV. Kumba eelistada?

Lk 12

Paneme maamajale kanalisatsiooni Lk 14

VESI ja KANALISATSIOON

19 AASTAT KOGEMUST

Töö üle Eesti Ei jäta teid hätta

TEEME TÖID HAJAASUSTUSE PROGRAMMIS:

• Salvkaevude valmistamine

• Salvkaevude puhastamine ja remont

• Pumpade paigaldamine

• Veetrasside ehitus

• Septikute ja imbsüsteemide paigaldamine ning ehitus

• Kanalisatsioonitrasside ehitus

• Kaevurakete müük

Keskkond & Partnerid OÜ:

halvasti rajatud

puurkaev või reoveesüsteem võib rikkuda kogu lähiümbruse joogivee

Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener Lauri Aim peab oluliseks nii maaomanike kui ka kohalike omavalitsuste teadlikkust tõsta, sest väga paljudel juhtudel rajatakse reoveesüsteem Eestis kahjuks puudulikult ning põhjavee kaitstust see ei toeta. „Pädeva projektita tehtud omapuhastid või puurkaevud võivad rikkuda mitte ainult enda, vaid kogu lähiümbruse joogivee isegi kilomeetri raadiuses,“ ütleb Siim Sibul, Keskkond & Partnerid OÜ juhataja.

„Eestlane on iseehitaja ja praegu saab omapuhasteid osta ka paljudest ehituspoodidest. Abivalmis naabrimehe abil tehakse asi kuidagi ära ega mõisteta, et reoveesüsteemi rajamine pole kruvi seina laskmine. See on rätsepatöö,“ ütleb Aim. Üha sagedamini on neil vaja auditeerida valesti tehtud reoveesüsteeme ja mõnikord ei päästa olukorda ka ümberehitus. Risk on maaomaniku kanda ja majanduslikult on see talle valus hoop. Olles veesüsteemide rajamiseks kord juba riiklikku toetustki saanud, pole uut rahastust loota. Teisalt oleks inseneride arvates suur samm edasi, kui riiklikke toetusi saaksidki vaid pädeva projektiga reoveesüsteemid ja kaevud.

Insener-tehniliste lahenduste puudumine nullib hajaasustuse programmi eesmärgi

„Tolereerime siiani Eestis olukorda, kus isegi hajaasustuse programmi käigus lahendusi pakkuvatel inimestel pole kohati mingit kogemust ega pädevust, rääkimata kutsest. Ja kõrgeima tasemega insenerid on sunnitud seda jaburust lihtsalt pealt vaatama,“ nendib Sibul. Omapuhasti paigaldamine on küll ehitusteatisekohustuslik, aga see ei tähenda otseselt projekteerimise nõuet. Ehitusteatisekohustuslikku rajatist tohib projekteerida ja ehitada Eestis sisuliselt ükskõik kes.

Omavalitsused ei ole piisavaks filtriks – probleemsed ettevõtted pääsevad löögile. „Valla esindaja ei pea ise ka peensusteni reoveesüsteemidest teadma, kuid ta peab teadma võimalikke ohte ning võiks toetuse saajaid suunata kompetentsete inimesteni, et need saaksid asja objektipõhiselt ja kvaliteetselt ära lahendada,“ ütleb Sibul. Hajaasustuse programm on tema sõnul praegu nagu spordipäev, et kui stardipauk käib, siis kõik jooksevad peata olekus. Midagi tehakse ära, aga sisuliselt –julgeb insener väita – läheb see raha, mida riik praegu jagab, suures ulatuses vastu taevast ega täida eesmärki inimeste elukvaliteeti tõsta ega ka keskkonda säästa. Toetuse kaasabil rajatud

reoveesüsteemide ja kaevudega ilmnevad tihti tehnilised probleemid, need ei vasta normaalsele ehitustavale, samuti pole järgitud elementaarseid nõudeid.

Ka ei raja kõik inimesed endale lokaalset reoveesüsteemi ju toetuse abil. Sellest, kui palju ebaseaduslikke (s.o vähemalt ehitusteatiseta) omapuhasteid Eestis tegelikult üldse on, puudub ülevaade. Ehitada võib ju ise küll, aga seadust on vaja järgida. Seaduse rikkumine teadmatusest pole vabandus. Rikutud põhjavesi on Eestis meeletu probleem ja see muudab joogivee puhastamise järjest keerulisemaks.

Kui hakkad omapuhastit rajama, siis palun tee endale asjad selgeks!

Selleks, et omapuhastit rajada, peab endale kõigepealt selgeks tegema, millised on nõuded. Alustuseks soovitab Aim maaomanikul korda ajada paberid –see algab ehitusteatise esitamisest kohalikule omavalitsusele. „Tee vähemalt see samm! Ja kindlasti ära mine esimese asjana ehituspoodi ega osta sealt endale suvalist tünni. Kui inimene juba ainuüksi valda pöördumise ette võtaks, oleks meil pooled probleemsed juhtumid olemata,“ lisab ta. Vallad on saanud ka piisavalt palju vastu näppe ja nende kompetents ajaga ainult tõuseb. Maaomanikul tihti kompetents üldse midagi nõuda või küsida puudub ja ta ei peagi ise kõike teadma. Ehitusteatise esitaminegi otse ehitisregistrisse võib olla inimesele keeruline, paljud ei saagi sellega hakkama. Ja on ka nii, et reoveesüsteemi väljaehitamiseks kiirelt-sood -

salt-võtmed-kätte-lahendust pakkuvad ettevõtted unustavad „kogemata“ dokumentatsiooni ära või ei täida tingimusi, mida on reoveepuhasti projekteerimisel-ehitamisel vaja järgida. Probleemide ilmnemisel ei taheta võtta ka vastutust. Sageli lõppebki asi fiaskoga – puhasti paigaldaja laiutab käsi, et aga te ju saite seda, mida tahtsite.

Põhjavett tuleb tingimusteta kaitsta

Põhja-Eestis on väga sage probleem, et tehakse imbväljak valmis, aga sellest vaid 30 cm altpool tuleb välja lõheline paekivi, mis on sisuliselt heitvee kiirtee põhjavette. „Heitvesi pole joodav vesi. Kui puurkaev on rajatud ka veel allavoolu, on ainult aja küsimus, millal reovesi sinna jõuab,“ kommenteerib Sibul.

Laias laastus Pärnust Narvani kaardile tõmmatud joonest ülespoole jääv ala on Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardil peaaegu kõikjal punane või roosa ehk põhjavesi on seal kaitseta. „Saaremaal on paas kohati juba maa peal väljas ja kaitsmata põhjaveega alale võib rajada vaid biopuhasti,“ selgitab Aim. Sellega seoses toob ta välja veel ühe levinud probleemi: elektrita töötavaid biopuhasteid pole olemas. Isegi kui mõni müüja väidab, et temal selline seade pakkuda on. Ehk siis puhastile lubatud sertifikaat ei taga põhjavee kaitstust. Antud juhul on tegemist filtriga septikuga –mehaanilise puhastusega. Õiges biopuhastis on miljardeid baktereid ja nad vajavad süüa ja õhku ning viimast saab sinna piisavalt anda vaid elektriga. „Oluline on mõista, et põhjavesi

Selle pinna all on küllaltki värskelt rajatud imbväljak, aga vesi tuleb maa peale – põhjuseks vale suund.

Omapuhasti vajab samuti hooldust ja vähemalt kord aastas tühjendamist. Siin pole ilmselt keegi aastaid käinud.

polegi kunagi tasuta ja pealegi võtavad tänapäevased eramaja reovee puhastusseadmed voolu vaid kuni 60 vatti tunnis, mis on vähem kui alles paarkümmend aastat tagasi kasutuses olnud elektripirnidel. Raha ja rikutud põhjavee vahel ei saa valida.“

Läbimõeldud projektiga valmivad veesüsteemid nii, nagu peab Ehitusseadustikku võib palju näinud inseneride sõnul tõlgendada küll nii, et reoveesüsteemi rajamiseks pole projekti vaja. Õnneks saavad vallad aga oma reovee kohtkäitluse eeskirjadega olukorda muuta, nõudeid juurdegi lisada. Ehitusteatist menetledes soovitataksegi maaomanikele juba päris tihti võtta immutusvõimaluste väljaselgitamiseks eksperthinnang. Ja kui vald ei ütlegi otseselt, et pead projekti tegema, jõutakse üha enam sinna õnneks siiski välja. Pädev insener või hüdrogeoloog saab asjadest aru ega tee reoveesüsteemide mahapanekul tüüpvigu, mida tagantjärele tihtipeale polegi enam võimalik lappida. „Ja kui rajad hajaasustuse programmi toetuse abil ka puurkaevu, siis kaasa sellesse ka spetsialist,“ soovitab Aim kinnistuomanikele, sest asjaolu, et Eesti kaevudest tuleb solki, on inimesed oma teadmatusega ise tekitanud. Kui lisaks vigadega omapuhastile on samas majapidamises tuksi keeratud ka uus puurkaev – mida juhtub Eestis endiselt kahjuks liiga sageli –, satuvadki inimesed haiglasse, sest joovad omaenda reovett. Puurkaevu mantli tagust ei tsementeerita korralikult ära ja ülemised veekihid pole siis vajalikul määral isoleeritud. Põhjaja heitvee kokkulaskmine võiks olla kriminaalne tegu, kuigi avalikult keegi nii öelda ei julge.

Korrektselt rajatud puurkaevuga on riskid heitvee pinnasesse juhtimisega väga suures osas juba ette maandatud. Ära ei tohi unustada ka omapuhasti hooldust. Ei tohi arvata,

et kui omapuhasti on paika pandud, võib selle aastateks unustada. Väga oluline on näiteks regulaarne septiku tühjendamine – vähemalt kord aastas. Kui seda ei tehta, võib juhtuda, et igati korrektselt rajatud imbsüsteem mõne aasta pärast enam vett vastu ei võta. Ka biopuhastite puhul tuleb regulaarselt kontrollida, kas aeratsioon töötab ja puhastis vesi ikka muliseb. Keskkond & Partnerid OÜ insenerid rõhutavad, et reoveesüsteemi rajamisel on tähtsad nii kaugus kaevust, põhjavee tase, aluspõhja kivimi kõrgus kui ka põhjavee liikumissuund. Põhjavee kaitstuse kaardirakenduselt saab igaüks vaadata, mis värvi tema krunt on. Põhja-Eestis saab paekivi kõrguse kaevama hakates ka üsna lihtsalt teada ja kaevu hooldus- või sanitaarkaitseala tuleneb seadusest, kuid põhjavee taset ega liikumissuunda ei ole lihtne määrata. Ja kui paekivi kõrgus polegi probleemiks, siis tekib küsimus, kas konkreetses paigas saab ikka immutada – Lõuna-Eesti näiteks on savine. „Pädev projekteerija teeb kõik need asjad täpselt selgeks. Ta teab ka seda, et imbväljaku suurus sõltub pinnasest, mitte sellest, milline omapuhasti komplekt parasjagu saadaval on. Või et imbtunnel on mõeldud vaid sademeveele. Jah, loomulikult – maaomanik, ka KOV loeb alati raha ja soovib võimalusel odavaimat lahendust. Aga see pole lahendus, kui vesi ei hakkagi imbuma ja rikud enda ning halvemal juhul ka naabri põhjavee. Alustada tuleb korrektsest projektist ja nii on tulemuseks otsast lõpuni õige võtmed-kätte-veesüsteemilahendus,“ kinnitab Siim Sibul, kelle ettevõte projekteerib ja ehitab kõiki veega seonduvaid etappe alates joogivee puhastamisest kuni heitvee tagasi loodusesse juhtimiseni.

www.mahutid.ee

Vasara 50, Tartu info@mahutid.ee

Riiklik programm võimaldab maapiirkonna

elanikel olmetingimusi parandada

Alates 2013. aastast riigi ja kohalike omavalitsuste edendatav hajaasustuse programm jätkub ka sel aastal. Maapiirkondades elavatele peredele avati toetuse saamiseks taotlusvoor 3. veebruaril ja see kestab käesoleva aasta 3. aprillini. Selleks, et taotlusvoorus edukas olla ja rahaline toetus saada, tuleb tähelepanu pöörata aga mitmele nüansile ning täita erinevaid tingimusi.

TOIMETAS: GEORG-MARTEN MEUMERS

Programmi raames saavad hajaasustusaladel elavad inimesed taotleda toetust veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks, kinnistuni viiva juurdepääsutee kordategemiseks ning autonoomse elektrisüsteemi paigaldamiseks.

„Minu jaoks on oluline, et kõikjal Eestis oleks hea elada, oma kodu ja pere rajada. Hajaasustuse programm aitab märkimisväärselt parandada maapiirkondade elukeskkonda – maapered saavad meetme toetusel oma kodudes välja ehitada hädavajalikud süsteemid ja rajada ligipääsu koduõueni,“ kommenteeris veebruari algul taotlusvooru avamise kohases pressiteates regionaalja põllumajandusminister Piret Hartman.

Tema sõnul on programm heaks näiteks edukast koostööst ministeeriumi ja omavalitsuste vahel, sest toetusesse panustavad nii riik kui ka omavalitsused. „Selleks, et tagada tasakaalustatud Eesti areng, on oluline, et kohalikud kogukonnad ning keskvalitsus teeksid koostööd. On hea meel tõdeda, et kuigi omavalitsuste jaoks on programmis osalemine vabatahtlik, ollakse sellega kaasas pea kõikjal Eestis,“ sõnas minister.

Teiste seas on alates programmi algusest sellest osa võtnud Saare maakonna omavalitsused. Saaremaa valla abivallavanem Kaarel Tang märgib, et kuna Saaremaa on üks suuremaid hajaasustusalaga piirkon-

„Kuigi omavalitsuste jaoks on programmis osalemine vabatahtlik, ollakse sellega kaasas pea kõikjal Eestis.“

PIRET HARTMAN, regionaal- ja põllumajandusminister

di Eestis, on vallaelanike seas programm aastate jooksul olnud väga populaarne. „See näitab, et selline toetusmeede on igati vajalik, ning vallavalitsus peab programmi toetamist väga oluliseks,“ ütleb ta. Saaremaa vallas on igal aastal saanud hajaasustuse programmi raames toetust ligi sada projekti.

Täpsemad tingimused toetuste taotlemiseks

Hajaasustusprogrammi peamine eesmärk on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ning aidata seeläbi kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades, seisab toetuste jagamist koordineeriva Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel.

Toetatud tegevuste hulka kuuluvad: n majapidamises joogivee kättesaadavuse tagamine; n elamu heitvee nõuetekohase kanaliseerimist tagava süsteemi rajamine; n aasta ringi ligipääsetava juurdepääsutee rajamine; n leibkonna vajadustele vastava autonoomse elektrisüsteemi rajamine (tingimusel, et majapidamine ei ole liitunud elektrivõrguga).

Kuigi riik toetab 2025. aastal programmi 2,3 miljoni euroga ning sarnaselt eelmiste aastatega panustavad ka KOVid toetustesse kokku umbes sa mas suurusjärgus, tuleb siiski taotlejatel endilgi kukrut kergendada. Nimelt saab toetus moodustada kuni 67% iga projekti abikõlblikest kuludest, ülejäänud 33% jagu projekti kulusid peab katma taotleja omafinantseering. Omafinantseering võib tulla ka kaasfinantseeringu kujul, kui toetust taotletakse koos kaastaotlejaga. Ühele majapidamisele eral datav maksimaalne toetuse summa on kuni 6500 eurot.

Toetuse saamiseks tuleb ka taotlejatel endal rahaliselt panustada.

Lisaks esineb mitmeid täiendavaid tingimusi, mis peavad taotlejal olema täidetud. Olulisemad neist on: n taotleja alaline elukoht peab rahvastikuregistri andmete kohaselt katkematult taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist olema majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse; n taotluse esitamise päeval peab eelmise toetuse kasutamise aruanne olema kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud; n projekti ajalise kestuse arvestus algab toetuslepingu sõlmimisest ning projekti elluviimine peab olema lõppenud 31. oktoobriks 2026; n iga valdkonna jaoks võib programmist toetust saada üks kord kuue kalendriaasta jooksul; n programmist eraldatud toetuseks loetakse ka viiel eelneval kalendriaastal programmist saadud toetuse summat. Kui

taotleja on aastatel 2020–2024 hajaasustuse programmist juba toetust saanud, arvestatakse varasem toetussumma toetuse piirmäära sisse.

Hindamisel lähtutakse neljast kriteeriumist

Kõiki nõuetele vastavalt esitatud taotlusi hindab konkreetne valla- või linnavalitsus või kohaliku omavalitsuse poolt moodustatud komisjon. Hindamisel lähtutakse hindamisjuhendist, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:

1) investeeringu vajalikkus ning tegevuste ja kulude põhjendatus, 30% koondhindest;

2) kuni 18-aastaste (kaasa arvatud) majapidamises elavate isikute arv ning kohaliku omavalitsuse eelistatud sihtrühmadesse kuuluvate majapidamises elavate isikute arv, 20% koondhindest;

3) taotletava toetuse suurus kasusaaja kohta, 10% koondhindest;

4) leibkonna jaoks laheneva kitsaskoha olulisus (lähtudes muu hulgas kohaliku omavalitsuse seatud programmist toetatavate valdkondade prioriteetsusest), 40% koondhindest.

Taotlusi hinnatakse kriteeriumide 1 ja 4 puhul skaalal 0–4, kriteeriumide 2 ja 3 puhul skaalal 1–4. Hinnang loetakse positiivseks taotluste puhul, mille kaalutud keskmine hinne on vähemalt 2,5 ning mille puhul kriteeriumidele 1 ja 4 antud keskmine hinne ei ole madalam kui 1,5. Hindamistulemuste põhjal koostatakse taotlustest pingerida, mille alusel rahuldatakse taotlusi kohalikule omavalitsusele eraldatud eelarve raames.

Allikad: rtk.ee, agri.ee

Kas sinu kodu asub hajaasustusega piirkonnas või mitte?

Hajaasustusega piirkonnad on sellised, mille hulka ei kuulu linnad asustusüksusena ega alevid (välja arvatud nende koosseisu kuuluvad saared) ning rohkem kui 50 elanikuga tiheasustusalad või kompaktse asustusega alad. Seega saavad hajaasustuse programmi kehtiva määruse kohaselt nõuetele vastavad isikud taotleda toetust projektidele alevikes ja külades, mis ei ole käsitletavad tiheasustusaladena.

Siiski arvestatakse programmi sihtpiirkondade defineerimisel veel paari nüanssi. Nimelt veevarustussüsteemide puhul ei kuulu programmi sihtpiirkondade hulka toimiva ühisveevärgiga kaetud alad või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava või planeeringu alusel ühisveevärgiga kaetavaks alaks määratud piirkonnad. Kanalisatsioonisüsteemide puhul ei saa programmist toetust taotleda elanikud neis piirkondades, kus on toimiv ühiskanalisatsioon või mis on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava või planeeringu alusel määratud ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga kaetavaks alaks või mis on määratud reoveekogumisalaks. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osas seatud kitsenduste eesmärk on vältida dubleerimist olemasolevate Keskkonnainvesteeringute Keskuse rakendatavate veemajanduse programmi ja veemajandustaristu arendamise meetmetega, selgitab Tartu linnavalitsus oma kodulehel.

Allikas: tartu.ee

Kõige populaarsem on programm saartel

Kui sel aastal eraldab riik programmi jaoks 2,3 miljonit eurot, siis Riigi Tugiteenuste Keskuse koostatud seirearuandest nähtub, et eelmisel aastal oli summa mõnevõrra suurem, natuke üle 2,5 miljoni euro. Taotlusi toetuse saamiseks esitati möödunud aastal kokku 2063 ja sarnaselt varasemate aastatega oli ka 2024. aastal programm eriti populaarne just saartel – valdade arvestuses oli taotluste arvu poolest esimesel kohal Saaremaa vald 151 taotlusega ning teisel kohal Hiiumaa vald 123 taotlusega. Populaarsuselt kolmandas ehk Võru vallas esitati toetustaotlusi märksa vähem – 79.

Ka toetatud projektide rahaline maht oli Saaremaal kõige suurem, ulatudes eelmisel aastal 630 000 euroni. Saaremaa vallale järgnesid Viljandi vald ligi 350 000 euroga ning Hiiumaa vald ligi 300 000 euroga. Suurt mõju omab siin riigi poolt eraldatava toetuse suurus – läbivalt on enim raha eraldatud just Saaremaa vallale ning ka 2024. aastal sai vald riigilt programmi edendamise tarbeks kõige rohkem, 200 000 eurot. Projektide iseloomu poolest on läbivalt ellu viidud enim veesüsteemide ja kanalisatsioonisüsteemide valdkonna tegevusi. Nii ka eelmisel aastal: vastavalt 575 vee- ja 555 kanalisatsioonisüsteemidega seotud projekti. Juurdepääsuteid rajati 2024. aastal programmi raames 67 ja autonoomsete elektrisüsteemide rajamisega oli seotud neli projekti.

Allikas: RTK hajaasustuse programmi seirearuanded

Tervis algab puhtast joogiveest

Eestis on palju inimesi, kes kasutavad joogiveeks kaevuvett, teadmata selle tegelikku kvaliteeti.

TOIMETAS: SVEN SULA / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Kuigi enamikku kaeve peetakse esmapilgul ohutuks, võib nende vesi sisaldada nii mikrobioloogilist kui ka keemilist saastet, mis pole palja silmaga nähtav ega maitsemeele abil tuvastatav. Terviseameti andmetel sisaldab märkimisväärne osa kaevuvett normist kõrgemat nitraadi- ja mikroobide hulka, mis kujutavad endast terviseriski.

Hajaasustusega piirkondades puudub enamasti tsentraalne veevärk ning joogivesi saadakse salv- või puurkaevudest. Sealse sisu kvaliteet sõltub mitmetest teguritest: kaevu vanusest, asukohast, pinnase eripäradest ning sellest, kuidas kaevu hooldatakse. Paljud inimesed kasutavad oma kaevuvett aastaid testimata, kuigi joogivee kvaliteedi tagamiseks tuleks seda kontrollida vähemalt iga kolme aasta tagant.

Kuna joogivee saastumise riskid on mitmekesised, on oluline teada, millised puhastusmeetodid aitavad tagada selle kvaliteedi. Hajaasustuse elanikel on joogivee kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel mitmeid võimalusi alates veepuhastusseadmete kasutamisest kuni riiklike toetuste abil uute lahenduste rajamiseni.

Mida veest leida võib? Lisaks looduslikele teguritele mõjutavad joogivee kvaliteeti ka inimtegevused. Põllumajanduses kasutatavad väetised ja pestitsiidid võivad imbuda põhjavette, põhjustades kõrgenenud nitraatide taset. Vanad septikud ja lekkivad reoveesüsteemid võivad viia

bakterite ja muude saasteainete sattumiseni joogiveeallikatesse. Samuti võivad põhjavee kvaliteeti halvendada tööstuslik reostus ja looduslikult esinevad mineraalid, nagu liigne fluoriid või raud. Peamised joogivee kvaliteeti mõjutavad probleemid on järgmised:

n Nitraadid ja nitritid – sageli pärinevad põllumajanduslikest väetistest ja reoveest. Kõrge nitraadisisaldus võib olla tervisele kahjulik, eriti imikutele ja väikelastele.

n Bakterid ja viirused – kaevu sattudes võivad põhjustada seedetrakti haigusi ja muid terviseprobleeme.

n Raud ja mangaan – kuigi tervisele otseselt mitteohtlikud, võivad need põhjustada ebameeldivat lõhna, maitset ja torustike ummistusi.

n Fluoriid ja muud mineraalid – võivad esineda looduslikult, kuid nende liigne sisaldus joogivees võib põhjustada hamba- või muid terviseprobleeme.

n Põllumajandus- ja tööstusreostus – pestitsiidide ja muude kemikaalide sattumine põhjaveekihtidesse võib muuta joogivee ohtlikuks.

Kuidas kvaliteetne joogivesi majja saada?

Kellel puudub ligipääs tsentraalveevärgile, võib joogivee kvaliteedi parandamiseks kasutada erinevaid veepuhastusseadmeid. Õige puhastusmeetodi valik sõltub vee saasteainetest, mille kindlakstegemiseks tehakse esmalt veeanalüüs.

Üks lihtsamaid ja odavamaid lahendusi – mehaanilised filtrid eemaldavad veest suuremad osakesed ja setted. Kuigi need ei suuda kõrvaldada baktereid ega kemikaale, aitavad need parandada vee visuaalset ja maitseomadusi ning kaitsevad torustikke ummistuste eest. Aktiivsöefiltrid on seevastu efektiivsed orgaaniliste ühendite, pestitsiidide ja kloori eemaldamisel ning võivad parandada vee lõhna ja maitset.

Kui joogivee probleemiks on bakterid ja viirused, on UV-ste-

Kas sinu joogivesi on puhas? Laboritest näitab tõde.

Joogivee kolm peamist saasteallikat

n Põllumajandus – väetised ja pestitsiidid põhjustavad nitraatide ning pestitsiidide sisaldust vees.

n Reovesi ja septikud –lekkivad või vananenud reoveesüsteemid võivad saastata joogivee bakterioloogiliselt.

n Looduslikud mineraalid – raud, mangaan ja fluoriid võivad mõjutada vee kvaliteeti ning tervist.

rilisaatorid hea lahendus. Need seadmed kasutavad ultraviolettkiirgust mikroorganismide hävitamiseks, muutes vee mikrobioloogiliselt puhtaks. UVfiltrid on suhteliselt taskukohased ja lihtsasti paigaldatavad, kuid need vajavad töötamiseks elektrit ega eemalda veest keemilisi saasteaineid. Tõhusaim, kuid ka kulukaim meetod vee puhastamiseks on pöördosmoosi filtrid, mis suudavad eemaldada peaaegu kõik lahustunud ained, sealhulgas nitraadid, raskmetallid ja isegi viirused. Pöördosmoosi süsteemid nõuavad regulaarset hooldust ja filtrite vahetust, kuid tagavad kõrgeima kvaliteediga joogivee. Soomes kasutatakse neid süsteeme laialdaselt ka järve- ja merevee puhastamiseks, kuid Eestis on peamine just kaevuvee kvaliteedi tõstmine

Kust saab abi?

Eestis toetab hajaasustuses elavaid peresid riiklik hajaasustuse programm, mille eesmärk on parandada majapidamiste veevarustust ja kanalisatsioonisüsteeme. Programmi kaudu saab taotleda rahalist abi kaevude rajamiseks, veepuhastusseadmete paigaldamiseks ning vee- ja kanalisatsioonitorustike uuendamiseks

Programmist toetust taotlevate perede jaoks on oluline, et nende kinnistul puuduks ligi pääs ühisveevärgile ning et nad oleksid valmis tegema ka omapoolse rahalise panuse. Taotlemiseks on vaja esitada veeanalüüs, mis tõendab joogivee kvaliteediprobleeme, ning projektiplaan, kus on välja toodud, milliseid lahendusi kavatsetakse rakendada.

Millest alustada? Joogivee kvaliteedi tagamiseks on oluline, et kaevu omanikud teeksid regulaarselt veeanalüüse. Kui vee kvaliteet ei vasta normidele, tuleks kaaluda sobi-

Milline veepuhastusseade valida?

n Mehaanilised filtrid – eemaldavad suuremad osakesed ja setted, kuid ei puhasta vett mikroobidest ega kemikaalidest. n Aktiivsöefiltrid – vähendavad kemikaalide ja orgaaniliste ühendite sisaldust, parandades vee maitset ning lõhna. n UV-sterilisaatorid – hävitavad bakterid ja viirused, kuid ei eemalda keemilisi aineid ega raskmetalle. n Pöördosmoosi filtrid – kõige tõhusam meetod, eemaldab kuni 99,99% saasteainetest, sealhulgas raskmetallid, nitraadid ja viirused.

Tõhus veepuhastussüsteem koduses majapidamises mahub köögikappi.

va veepuhastusseadme paigaldamist.

Kaevude hooldus on samuti võtmetähtsusega. Salvkaevude puhul tuleb tagada, et kaevu ümbrus oleks korralikult hooldatud ja reostusallikad asuksid sellest ohutus kauguses. Kaevu kaanel ega seinadel ei tohi olla pragusid, mis võimaldaksid pinnaveel ja saasteainetel sisse tungida. Puurkaevude puhul on oluline jälgida torustike ja pumpade seisukorda ning vajadusel teha hooldustöid, et vältida saasteainete sattumist vette.

Kui majapidamises kasutatakse veepuhastusseadmeid, tuleks jälgida tootjate juhiseid nende hooldamise ja filtrite vahetamise kohta. Näiteks

UV-sterilisaatorite lampe tuleks vahetada kord aastas, pöördosmoosi membraane aga iga kahe aasta tagant, sõltuvalt vee kasutamise intensiivsusest Hajaasustusega piirkondades on puhta joogivee tagamine väljakutse, kuid teadlikud valikud ja õiged lahendused võivad aidata joogivee kvaliteeti oluliselt tõsta. Eestis on probleemiks nii kaevude saastumine kui ka mineraalide kõrge sisaldus, mistõttu on oluline teha regulaarselt veeanalüüse ja kasutada vajadusel veepuhastusseadmeid. Head infot annavad Eesti Vee-ettevõtete Liidu ja Terviseameti koduleht ning hajaasustuse programmi kohta Riigi Tugiteenuste Keskus.

PROJEKTEERIMISTÖÖD

Tutvume objektiga kohapeal 1. Konsultatsioon ja süsteemide sobitamine olemasoleva arhitektuuriga 2. Eriala inseneri poolt koostatud ehitusprojekt, tehnoloogia täpne kirjeldus

kirjeldus

KVALITEETSED REOVEEPUHASTID

Saksamaal toodetud ja PIA laboris testitud biopuhastid

1. Nutikas juhtimine ja häireedastus 2. Ei erita halba lõhna ja sobitub õuealale.

Kanded ehitisregistrisse 4.

3. Kanded ehitisregistrisse 4.

EHITUSTÖÖD

Teostame töid üle Eesti 1. Pikaajaline spetsiifiline kogemus 2. Klienditugi ja meeldiv suhtlus 3. Tööde detailne dokumenteerimine 4.

4.

3. Reoveepuhastid eramajadele, korterelamutele ja majutusasutustele

JÄRELHOOLDUS JA KLIENDITUGI

1. Täpsed juhised kliendile 2. Hooldustööde dokumenteerimine 3. Laboriproovide võtmine 4.

Reoveepuhastite korraline-, avariiline hooldustöö

Eestis on palju ilma ühise kanalisatsioonivõrguta piirkondi, kus reovee käitlemist peab korraldama iga majapidamine ise. Võimalusi selleks, nagu muudelgi elualadel, on mitu: lasta niisama üle jala, teha asja poolikult või nii, et solgiveega enda või naabrimehe kaevuvett ära ei riku.

Reovee käitlemise põhieesmärk on hoida pinna- ja põhjavesi saasteainetevaba, sest üldjuhul ammutab maamajapidamine joogivett kaevust, mis jääb ka kõige paremal juhul vaid paarikümne meetri kaugusele eluhoonest. Vastutustundlik reoveekäitlus on oluline kõikjal, sest reovee käitlemisel on joogivee kvaliteedile märkimisväärne mõju. Hajaasustusega piirkondades, kus tsentraalne kanalisatsioon puudub, on reovee käitlemiseks kolm võimalust: kinnine kogumismahuti, septiku või biopuhastiga puhastussüsteem.

Erinevate süsteemide plussid ja miinused

Kogumise korral jõuab reovesi kinnisesse mahutisse, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele. Harva külastatavas maakodus on see üsna käepärane lahendus, kuid aasta ringi kasutatavas

eramus kulub iga kuu tellitavale paakautole pikas perspektiivis palju rohkem raha, kui näiteks biopuhastiga süsteemi väljaehitamisele, kasutamise püsikuludele ja seadme hooldusele. Septiku ehk ettemahutiga süsteemis eraldatakse reoveest enamik tahketest osakestest setitamise teel. Septiku puuduseks on kindlasti see, et see ei puhasta reovett kuigi efektiivselt ega eralda saastavaid aineid enne maapinda immutamist. Kuna välja voolavas vees on ülemäära heljumeid, ummistavad need lõpuks septikujärgse immutussüsteemi. Bioloogilise puhastamise korral lagundavad reovees sisalduva orgaanilise aine puhastis elavad mikroorganismid ja bakterid. Biopuhasti ja sellele järgneva imb- või filterväljaku puhul on tegu väga tõhusa koduse reovee puhastussüsteemiga, mis õige hoolduse korral teenib kaua ega reosta loodust.

Niisiis on kodusele kaevuveele mõeldes leketeta kogumis mahuti kõrval ka biopuhasti igati loodussäästlik valik ja ai nus tark lahendus seal, kus reo veemahuti paigaldamine pole otstarbekas.

Biopuhasti ost tuleb teha läbimõeldult

Kuna biopuhastiga reovee käit lemise süsteem rajatakse aasta kümneteks, tasub esimese asjana jälgida, kui usaldusväär ne on puhasti tootja. Isegi sel tu rul leidub vusserdajaid, kellest pole mõne aasta pärast kuulda ei kippu ega kõppu. Hea maine ga tootja puhul on tagatud nii seadme enese kvaliteet kui ka hilisem tootetugi.

hulgast leiab õige võimekusega seadme nii keskmise suurusega pere kui ka majapidamine, kus liikmeid kaugelt üle kümne. Leibkonna suurus on puhasti valimisel üks olulisi kriteeriume, sest sobiva seadme leidmine algab konkreetse majapidamise reoveehulga mõõtmisest. Kuna biopuhastit asustavad elusorganismid, peavad nad saama eluks ja inimesega kasulikuks koostööks piisaval hulgal toitaineid. Puhastisse jõuavad need ained vaid paraja koguse reoveega. Kui reovee pealevool on väike, jäävad seda puhastavad mikroorganismid nälga. Kui see on aga liiga suur, ei suuda nad saasteaineid ära süüa ja puhastist väljub puhastamata reovesi. Miks valida ECOLIFE’i biopuhasti?

Wienerberger AG kontserni kuuluv Pipelife tegutseb rohkem kui 20-s Euroopa riigis ja toodab siinsamas Eestis kompaktseid ning keskkonnasäästlikke ECOLIFE’i biopuhasteid, mille

Kuidas ECOLIFE’i biopuhasti töötab?

Puhastisse ei tohi lisada eraldi bakterit, puhastusprotsess käivitub ise 4–8 nädala jooksul pärast puhasti kasutuselevõttu.

ECOLIFE töötab aktiivmudaprotsessi toimel. Vastavalt eelprogrammeeritud töötsüklitele õhustatakse reovett ja reovesi on puhasti sees pidevas ringluses, mis tagab parima võimaliku puhastustulemuse.

1. KAMBER – RAHUSTUSKAMBER

Siin ühtlustatakse reovee voolukiirus järgmistesse kambritesse ja toimub mehaaniline eelpuhastus, mille käigus settivad kambri põhja suuremad tahked osad. Vesi liigub seinaläbiviigu kaudu teise kambrisse.

2. KAMBER – AEREERIMISKAMBER

Reovee bioloogiline puhastamine aereerimise käigus. Õhustamine tagab piisava hulga õhku aktiivmudas elutsevatele mikroorganismidele, kes lagundavad reovees sisalduva orgaanilise aine. Õhustamine toimub läbi kambri põhjas asuva aeraatori, kuhu pumpab õhku kompressor. Puhastatud vesi liigub edasi kolmandasse kambrisse.

3. KAMBER – JÄRELSETITI

Vees säilinud rasked osakesed settivad siin põhja ja hõljuvad osakesed kerkivad pinnale. Ülemise vee tasapinna ja kambri põhja vahel asuvast väljavoolutorust väljub puhastatud vesi. Kolmanda kambri setted ja heljum pumbatakse kord ööpäevas tagasi eelmisesse kambrisse, kus see läbib puhastusprotsessi uuesti.

Selleks on mitu põhjust, nende hulgas ülitugev korpus, suur aereerimiskamber, eestimaisus, vaikne ja säästlik kompressor, kindlasti ka puhastustulemuste avalik info. ECOLIFE’i puhasti topeltseintega korpus on tugevast kõrgtihedusega polüetüleenist PE-HD (PE100), mis peab vastu füüsiliselt üsna agressiivses keskkonnas ja tagab maa alla paigutatud mahuti keeviste lekkekindluse aastakümneteks. PE-HD on äärmiselt tugev materjal, samas plastne, mis muudab ECOLIFE’i biopuhastid vastupidavaks nii paigalduse käigus kui ka hilisemal kasutamisel tekkida võivatele mehaanilistele vigastustele. Samuti on plastist puhasti kõik sisemiste torustike üksikud ühendusdetailid happekindlast metallist (AISI316). Ei mingit roostet. Bioloogiline puhastamine toimub reovett kompressoriga õhutades ehk aereerides. Kuna ECOLIFE’i aereerimiskamber on suur, mahub sinna elama ka rohkem saasteaineid lagundavaid mikroorganisme ja baktereid. See mõjutab otseselt puhastusvõimet – näitajat, mida osa tootjaid selgelt välja ei too või suisa varjab. Pipelife valmistab ECOLIFE’i puhasteid kolmes suuruses ja kõikide täpsed puhastustulemused, mis ulatuvad kaugelt üle 90 protsendi, on kättesaadavad nii kodulehel pipelife.ee kui ka tootekataloogides.

Eelnevale lisaks on boonuseks ka see, et puhastusprotsessiks vajalik aeg-ajalt sisse lülituv kompressor on varjul väljaspool puhastit maa-aluses kaevus. Täistuuridel töötava kompressori müra maapinna sees on 35 detsibelli, millest maapinnale ei jõua praktiliselt midagi. Võrdluseks võib tuua, et keskmine inimese kõne müra on umbes 60–70 dB. Biopuhasti korraline hooldus hõlmab endas visuaalset kontrolli ning õhufiltri vahetust.

ECOLIFE’i biopuhastite seas on kolm võimekat mudelit:

n BioC5 kuni 6-liikmelisele majapidamisele; n BioC9 kuni 10-liikmelisele majapidamisele; n BioC15 kuni 20-liikmelisele majapidamisele.

Vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus

Sademevee- ja drenaažitrasside ehitus

Septikute ja imbväljakute paigaldus

Maakütte kollektorite paigaldus

BIOPUHASTITE MÜÜK ja PAIGALDUS

Biopuhastid 4 inimesele

Graf EasyBio4 1990 € + km

August AT-6 1690 € + km

Biopuhastid 6 inimesele

Graf EasyBio5 2190 € + km

August AT-8 1890 € + km

Koos paigaldusega alates 4500 € + km

Tasuta nõustamine ja abi hajaasustuse programmi taotluste koostamisel.

tel 5342 6431 • ecoseptic.ee

Initex Grupp OÜ on 2019. aastal Eesti erakapitalil loodud ettevõte, kuid töökogemust on meil juba mitmeid aastaid. Meie eesmärgiks on pakkuda klientidele kvaliteetset tööd ja rahulolu. Kliendi soovide täitmine on esmane prioriteet ning pakume alati omalt poolt nõu, et saavutada kliendi jaoks parim lahendus. Kui soovid küsida nõu või hinnapakkumist, siis võta meiega ühendust.

Vee, kanalisatsiooni ja gaasi välistorustike ehitus

• Hoonesiseste kütte-, veeja kanalisatsioonitorustike ehitus

• Mahutite, septikute, biopuhastite ja pumplate müük ja paigaldus Kaevetööd

KAEVUPUMPADE PAIGALDUSTÖÖD KOOS PROJEKTIDEGA

Erinevad kaevetööd Kallurveod tel 5661 7687 olevmagi@gmail.com

TÖID TEEME KA HAJAASUSTUSPROGRAMMIGA

www.reovesi.ee • Tel 5306 5322 • info@reovesi.ee

Keskkond tänab hajaasustuse programmi

Loodusesse sattuv saastatud vesi ohustab pinnaveekogusid ja maaökosüsteeme. Hajaasustuse programm aitab kaasa mitte ainult inimeste elujärje, vaid ka maapiirkondade keskkonnaseisundi parandamisele. Toetusmeetme abil rajatakse ja uuendatakse paikseid kanalisatsioonivõrke ning võetakse kasutusele keskkonnasäästlikke puhastusseadmeid.

TEKST: KADRI HURT / FOTOD: PUHASTI OÜ

Kodune reovesi tuleb enne loodusesse suunamist puhastada

Keskkonnaameti veeosakonna peaspetsialist Kätlin Juuram juhib tähelepanu, et puhastamist ei vaja mitte ainult kodumajapidamiste kaevud, vaid ka reovesi. „Majapidamistest pärit saasteained võivad reostada põhjavee ja põhjustada veekogude seisundi halvenemist. Kuna soovime elada võimalikult puhtas keskkonnas, saab igaüks üht-teist omaendagi majapidamises ära teha. Nõuetekohasel reoveekäitlusel on seejuures väga oluline roll,“ ütleb ta.

Piirkondades, kus pole ühiskanalisatsiooni, tuleb igal majapidamisel leida sobiv lahendus reovee puhastamiseks enne, kui see loodusesse juhtida. Reovett saab koguda näiteks lekkekindlasse kogumismahutisse, mida on vaja regulaarselt tühjendada. Teine võimalus on rajada omapuhasti ja see kohalikus omavalitsuses kooskõlastada. Reovee puhastamiseks rajatakse ka pinnaspuhasti süsteeme. Kas valida imb- või filtersüsteem, sõltub Keskkonnaameti esindaja sõnul sellest, kui hästi on piirkonna põhjavesi kaitstud. Kui pinnaspuhastit ei ole võimalik rajada, tuleb kasutada reovee puhastamiseks valmis- ehk kompaktpuhastit.

Saastunud vesi ei tohi pääseda joogiveekaevu

Kodumajapidamiste heitvee pinnasesse immutamisele kehtivad piirangud sõltuvad Keskkonnaameti esindaja sõnul samuti põhjavee kaitstusest. Täpsemat teavet selle kohta leiab Maaameti geoportaali geoloogia kaardirakendusest. Keskkonnaametnikud kohtavad sageli kehvas seisukorras salvkaeve. Ülevaatusel selguvad tüüpilisemad probleemid: kaevurakked on murenenud, vuukidest lekib pinnaseosakesi, raketel on kahjustused külma kergetest. Põhjus võib olla ka selles, et veekindel pinnasekiht ülemise kaevurakke ümber puudub või pole piisav, kaevu satub sadevesi veetrassi kaevise kaudu või pinnavesi voolab otse kaevu suudme ja kaane ebatiheduste tõttu. Lisaks selgub sageli, et kaevu puhastamisega pole tegeletud või kaev on liiga madal ja jääb aegajalt hoopis kuivaks. „Kehvas seisukorras kaevudesse – joogivette – võib pinnavee kaudu kanduda heitvesi,“ selgitab Puhastid OÜ tootejuht Andrus Stein ja rõhutab, et reoveepuhastussüsteem tuleb õigesti projekteerida ning imbväljak rajada kaevudest seadusandlusest tulenevale kaugusele ka siis, kui olemas-

Mida head saad ise ära teha?

olevate kaevude tervis on hea. Ühtlasi peab reoveepuhastussüsteemi imbväljak paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ja põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. „Oluline on joogivee saasteohtu vähendada, pöörata veemajanduse praktikatele rohkem tähelepanu, tekkiv reovesi puhastada nõuetekohaselt ja rakendada eratarbimises keskkonnasäästlikke lahendusi,“ ütleb Stein. Välitrassi lahendustena võetakse tema sõnul praegusel ajal üha enam kasutusele ka selliseid bioloogilisi puhasteid, mille heitvett on võimalik ka otse veekokku suunata.

Toetusmeetmed toetavad keskkonnahoidu

Võru vallavalitsuse abivallavanem Juris Juhansoo märgib, et nende valla eesmärgiks on olnud hajaasustuse programmi kaudu parandada inimeste elukvaliteeti, kuid loomulikult on ka keskkonnahoiu eesmärk sellega seotud. „Hajaasustuse programmist rahastatud kanalisatsioonisüsteemid parandavad kindlasti olukorda ka keskkonnahoiu vaates, kuna rahastatakse vaid nõuetele vastavaid süsteeme,“ ütleb ta ja juhib samuti tähelepanu, et kanalisatsioonisüsteemide korrastamine on oluline ka joogivee tagamiseks: „Harvad pole juhud, mil

n Vali kanalisatsiooni rajades ja hooldades keskkonnasäästlikud tehnoloogiad: kasuta biopuhasteid või kompostimisjaamu ning väldi kahjulike kemikaalide kasutamist.

n Hoolda ja tühjenda reoveesüsteemi regulaarselt: nii tagad kanalisatsiooni tõhususe ja väldid ummistusi ning lekkeid.

n Komposti biolagunevad jäätmed: vähenda nende sattumist kanalisatsiooni ja tooda väärtuslikku komposti.

n Hari ennast ja pereliikmeid: teadlikkuse tõstmine oma tegevuste keskkonnamõjust aitab negatiivset mõju vähendada.

Eratarbijale suunatud soovitused: Puhastid OÜ

inimene ei teagi, et ta ise enda joogivett reostab.“

Hajaasustuse programmiga toetatakse kanalisatsioonisüsteemide valdkonnas Riigi Teataja andmeil kogumiskaevude rajamist; omapuhastite, sealhulgas imbsüsteemide ja filtersüsteemide rajamist, liitumist ühiskanalisatsiooniga, kanalisatsioonitorustiku rajamist ja ühendamist elamusisese kanalisatsioonisüsteemiga. Samuti toetatakse rajatud ka-

nalisatsioonisüsteemide teostusmõõdistamist ning vanade nõuetele mittevastavate hooneväliste kanalisatsioonisüsteemide ja -seadmete likvideerimist. Osa nende tegevustest toetatakse vaid kaasnevana. Oluline on kanalisatsioonisüsteemi ehitamisel järgida ehitusseadustiku ja veeseaduse nõudeid, samuti keskkonnaministri 2019. aastal välja antud määrusi. Lisaks tuleb arvestada majapidamise asukohajärgse kohaliku omavalitsuse ehitusmääruse nõudeid, reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja nõudeid ning head ehitustava.

Aastatel 2022–2024 on näiteks Võru vald rahastanud kanalisatsioonisüsteemide rajamist hajaasustuse programmi kaudu 66 korral ja koos omaosalusega on toetussumma kokku olnud rohkem kui 313 000 eurot. Lisaks hajaasustuse programmi kaudu kanalisatsioonisüsteemide korrastamise rahastamisele panustab Võru vald ka ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamisse. Näiteks aastail 2024–2025 kaasrahastab vald ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamist Võlsi ja Kirumpää reoveekogumisaladele, kokku ligikaudu 760 000 euroga. Võlsi ÜVK ehitamist rahastati SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi veemajanduse meetmest ja Kirumpää ÜVK ehitamist rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest meetme „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused“ kaudu. „Tegemist on tiheda asustusega aladega, kus siiani on ühisveevärk ja -ka-

nalisatsioon puudunud. Samas ei ole niivõrd tiheda asustusega aladel lokaalsed lahendused mõistlikud. Mõlemad reoveekogumisalad paiknevad veekogudele väga lähedal ja ohustavad veekogude seisundit,“ selgitab Juhansoo.

Paikne puhastussüsteem võib olla väga tõhus ja minimaalse keskkonnamõjuga „Hajaasustuse programm annab inimestele kahtlemata võimaluse valida oma kinnistu reovee puhastamiseks parem ja jätkusuutlikum puhastussüsteem, kui toetuseta oleks võimalik,“ arvab Puhastid OÜ tootejuht. Viimased 15 aastat on nende ettevõte müünud kõrge puhastusefektiivsusega seadmeid, mille eeliseks on koormuste kõikumisele automaatselt reageeriv automaatika. Samuti on olemas toetav hooldusmeeskond.

Peamine müüt, millega igapäevatöös põrkutakse, on arvamus, et lokaalsed süsteemid ei suuda piisavalt hästi vett puhastada. „See ei vasta tõele. Õigesti projekteeritud, hooldatud ja ka seadistatud süsteemid suudavad reovett tõhusalt töödelda ning on seejuures keskkonnasäästlikud ja optimeerivad ka tarbija kulusid. Tänapäevased lokaalsed puhastussüsteemid kasutavad edasijõudnud tehnoloogiat ja keskkonnamõju on minimaalne. Projekteerimisel võetakse arvesse asukohta, põhjavee tasemeid, asukohta kaevudest ja reostuskoormust,“ kinnitab Stein.

Reoveepuhasti pole hooldusvaba

Eesti kontekstis peab Puhastid OÜ esindaja suurimaks probleemiks omapuhastite hooldusnõude puudumist, mida peaks reguleerima KOV või Keskkonnaamet. „Oluline on reoveesüsteemi korrapäraselt hooldada ja jälgida. Ükski reoveepuhasti pole hooldusvaba. Hoolduseta süsteemid kahjustavad meie keskkonda kõige enam –selline on meie ettevõtte kogemus. Üldjuhul vajavad septikud korra aastas sette tühjendust ja bioloogilised puhastid liigmuda väljavedu. Viimati nimetatud süsteemi juures on kriitilise tähtsusega nii reoveepuhasti optimeerimine, heitvee puhtuse jälgimine kui ka hooldusaruanne tehtud töödest, probleemidest ja lahendustest,“ ütleb ta.

S a l v k a e v u d e k a e v a m

p u h a s t a m i n e , s ü v e n

r e m o n t

R õ n g a s t e v a h e t a m i n

K a e v u ü m b r i s t e e h i t

K ä s i p u m p a d e r e m o n t

K ü l m a k i n d l a t e k ä s i p

m ü ü k j a p a i g a l d u s

S u r v e p e s u j a d e s i n f

Joogivee kvaliteet maapiirkondades: hajaasustuse programm ja Miridon saavad aidata

Maapiirkonnas elades naudime rahu ja vaikust, kuid tihti tuleb rinda pista erinevate igapäevaelu kitsaskohtadega, sh joogivee kvaliteediprobleemidega. Paljudes hajaasustusega piirkondades sõltuvad pered kaevuveest, mille kvaliteet pole alati piisav. Rauarikas, kare või mikrobioloogiliselt reostunud vesi võib muuta elu keeruliseks ja mõjuda kahjulikult nii tervisele kui ka kodutehnikale.

Appi tuleb hajaasustuse programm, mis aitab katta kulusid, et muuta joogivesi puhtaks ja turvaliseks. Miridon OÜ pakub lahendusi, mis vastavad programmi nõuetele ja kliendi vajadustele. Mis on hajaasustuse programm ja kuidas see töötab?

Eesmärk on parandada maapiirkondade perede elutingimusi. 2025. aasta taotlusvoor on avatud 3. veebruarist kuni 3. märtsini. Ühe majapidamise kohta saab toetust kuni 6500 eurot, mis katab kuni 67% projekti abikõlblikest kuludest, st taotleja oma- ja kaasfinantseering peab moodustama ülejäänud 33%.

Toetatakse ka veevarustussüsteemide rajamist ja parenda-

mist, sh veepuhastusseadmete soetamist ning paigaldamist. Projektid tuleb ellu viia hiljemalt 31. oktoobriks 2026. Täpsemat infot programmi kohta saab kohalikust omavalitsusest.

Joogivee kvaliteedi tähtsus Puhta joogivee olemasolu on iga kodu ja pere tervise alustala. Kaevuvees esinevad probleemid, nagu liigne raua- ja mangaanisisaldus, kare vesi, mikroorganismid ning ebameeldiv lõhn, vajavad kiiret lahendamist. Esimene samm kvaliteetse joogivee saamiseks on veeanalüüs akrediteeritud veelaboris. See aitab tuvastada probleemid ja valida sobivad puhastuslahendused.

Miridoni lahendused vee kvaliteedi parandamiseks

27-aastase kogemusega Miridon OÜ pakub joogivee kvaliteedi parandamiseks erinevaid lahendusi.

n Raua- ja mangaanisisaldus vees: valikus on filterseadmed, mis muudavad vee tervislikuks ja takistavad kahjustuste teket torustikes ning kodumasinates.

n Vee karedus: veepehmendusseadmed eemaldavad liigse kaltsiumi ja magneesiumi, ennetades katlakivi teket.

n Mikroorganismid: UVsterilisaatorid jm lahendused tagavad mikrobioloogiliselt ohutu vee.

n Veenappus: saadaval on seadmed hallvee taaskasutamiseks ja sadevee puhastamiseks,

mis võimaldaks säästa üle 50% kasutatavast veest.

n Kõik teenused ühest ettevõttest! Miridon pakub terviklahendusi alates vee analüüsimisest kuni seadmete paigaldamise ja hooldamiseni.

Kuidas toetust taotleda?

Toetuse saamiseks tuleb läbida järgmised sammud:

n Veeanalüüsi tegemine: vee analüüsimine akrediteeritud laboris, mis aitab määrata probleemi ulatust. Tooge vesi Miridoni akrediteeritud veelaborisse (vajadusel saate meilt veeproovi jaoks taara).

n Lahenduse leidmine: Miridon aitab leida probleemi lahendamiseks sobivad puhastusseadmed.

n Taotluse koostamine: taotlusele tuleb lisada vajalikud dokumendid, sh veeanalüüside tulemused, hinnapakkumised, projekti kirjeldus jne.

n Taotluse esitamine: taotluse saab esitada kohaliku omavalitsuse kaudu.

Kogemused julgustavad –perekond Lehise lugu Perekond Lehis elab Võrumaal. Nende kaevuvesi oli enne filterseadme paigaldust tugeva rauaja mangaanisisaldusega. Vee

12

kvaliteet mõjutas nii maitset, lõhna kui ka igapäevast elu negatiivselt, sest heledad riided said pestes kollaka värvitooni, kodumasinate eluiga oli lühem jne.

Hajaasustuse programmist kuuldes pöördus pere Miridoni poole, tehti veeanalüüs ja ettevõtte spetsialistid soovitasid soetada raua- ja veepehmendusseadme, mis vastas pere vajadustele.

Toetust kasutades kattis pere riigi abil 67% projekti kuludest, ülejäänud summa finantseeriti ise. Pärast filtrite paigaldamist paranes vee kvaliteet märkimisväärselt – see on selge ja neutraalse maitsega, ei pea muretsema kodumasinate pideva väljavahetamise pärast. Samuti tunnistas

pere, et vee kvaliteedi paranemine tõstis nende elukvaliteeti, andes kindlustunde, et kasutatav vesi on tervisele ohutu. Ärge jätke võimalust kasutamata!

Kui teil esineb joogiveega probleeme, on õige aeg tegutseda. Hajaasustuse programm aitab katta kulusid ja Miridon pakub kvaliteetseid lahendusi veemurede lahendamiseks.

Lisainfo saamiseks saatke päring või külastage esindusi Tartus või Tallinnas. www.miridon.ee Tel: (+372) 506 6775 E-post: miridon@miridon.ee

PROJEKTEERIMINE - MÜÜK - PAIGALDUS

SEPTIKUD

Settemahuti ehk septik on hea võimalus reovee käitlemiseks –septikud vajavad vähe hooldust ning puhastavad reovett mehaaniliselt.

MAHUTID

Mahuti on lihtne ja soodne viis kogu majapidamise reovesi koguda kinnisesse mahutisse. Teatud piirkondades on see ainuke võimalus reovee käitlemiseks.

BIOPUHASTID

Biopuhasti on tänapäeval nüüdisaegseim ja keskkonnasõbralikum reovee käitlemise lahendus.

Hajaasustuse programmi 2025. aasta taotlusvoor on avatud 03.02.–03.04.2025.

ALATES AASTAST 2022 OSUTAME

ÜLERIIGILISELT KAEVE- JA PINNASETÖID.

• Reovee kohtkäitlussüsteemid: biopuhastite, septikute ja kogumismahutite paigaldamine

• Septikute müük

• Kaablitrasside kaevamine (kaevetööd kaablite paigaldamiseks)

• Vee- ja kanalisatsioonitööde tarbeks kaevetööde teostamine

• Kraavide kaevamine (kaevame uusi ja renoveerimis olemasolevaid kuivenduskraave)

• Lammutustööd (väiksemate hoonete lammutus ja jäätmete utiliseerimine)

• Haljastus- ja planeerimistööd (pinnase planeerimine ja ettevalmistamine)

Teenuse osutamiseks kasutame ekskavaatorit KOMATSU PC55MR.

KÜSI HINNAPAKKUMIST!

www.mrteenused.ee

FB: MR Teenused

Tel: 53 85 5694

TEOSTAME KA ÜLDEHITUS- JA REMONDITÖID ÜLE KOGU EESTI. KÕRGE KVALITEET, KONKURENTSIVÕIMELINE HIND, TÄHTAEGNE TEOSTUS NING GARANTII

• Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine

• Küttesüsteemide ehitamine

• Vundamentide rajamine ja fasaaditööd

• Betoonitööd (põrandavalu)

• Kipsseinte ja lagede ehitus, metall- ja puitkarkassid

• Katuste ehitus

Lisaks pakume kvaliteetseid haldus-, hooldus- ja remonditeenuseid Sinu kinnisvarale.

E-mail: info@mrteenused.ee Keskvälja, Katku küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond

www.õunagrupp.ee tel +372 5638 9654 ouna.grupp@gmail.com

HAJAASUSTUSE PROGRAMM 2025

Taotlusvoor algab 3. veebruaril ja kestab 3. aprillini

Küsi hajaasustuse programmi taotluse koostamine ja hinnapakkumine meilt!

Septikute ja biopuhastite paigaldus

Sademeveetrasside ehitus

Kaevetööd tiigid, kraavid, teed, parklad, veetrassid, kanalid, sadevee ja septikute paigaldus

Treilerveod treilerhaagisega Väljavedu toome väärtusliku metsamaterjali turvaliselt ja tõhusalt teie soovitud sihtkohta

Pinnasetäide Giljotiinitööd pakume võsa lõikust giljotiiniga ja kraavide puhastamist võsast

Mahutite ja pumplate paigaldus

Vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus

Vundamentide, teede ja platside väljakaeve

Haljastus- ja planeerimistööd

Kvaliteetsed vee- ja kanalisatsioonisüsteemid

Silame Ehitus OÜ-lt!

Tagame professionaalsed ja usaldusväärsed lahendused teie vee- ja kanalisatsioonisüsteemide jaoks.

Meie eesmärk on pakkuda parimaid kvaliteetseid ja usaldusväärseid ehituslahendusi, keskendudes innovatsioonile ja keskkonnasõbralikkusele. Pakume terviklikke lahendusi kliendi soovidest ja vajadustest lähtudes. Kiire reageerimisvõimega suudame tegutseda ja lahendada tekkinud probleeme koheselt. Tehtud töödele anname garantii.

Silame Ehitus on Tartus asuv ehitusettevõte, mis tegutseb alates 2007. aastast ning on spetsialiseerunud vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamisele ning hooldamisele. Küsige pakkumist!

Vee- ja kanalisatsioonisüsteemid

Meie meeskond rajab professionaalseid vee- ja kanalisatsioonisüsteeme, tagades kvaliteedi ja töökindluse. Oleme spetsialiseerunud ka sademeveesüsteemidele ning avariitöödele, et lahendada kõik probleemid kiiresti ja efektiivselt.

Remondi- ja hooldustööd

Pakume põhjalikke remondi- ja hooldustöid, et tagada teie vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tõrgeteta töö. Meie kogenud spetsialistid teevad kõik vajalikud tööd, et vältida suuremaid probleeme ja pikendada süsteemide eluiga.

Projektijuhtimine

Projektijuhtimise teenused tagavad, et iga ehitusprojekt viiakse ellu vastavalt kliendi soovidele ja kvaliteedistandarditele. Koordineerime kõiki etappe algusest lõpuni, et saavutada parimad tulemused ja pöörame tähelepanu detailidele.

PUURKAEV JA SALVKAEV.

Kumba eelistada ja kuidas oma kaevu tervise eest hoolitseda?

Millist tüüpi kaevu sinu majapidamine vajab, sõltub eelkõige ootusest veetarbimisele. Kuidas saada endale hea kaev ja mida teha, et see kestaks?

TEKST: KADRI HURT / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Kui on vaja palju vett...

„Puurkaevu eeliseks on aastaringne stabiilne veeandvus,“ kinnitab Puurvesi OÜ tehniline juht Silver Sild. „Kaevu toidab veekiht, mis meenutab piltlikult augulist juustu, kus vesi on surve all. Võrdluseks – salvkaevu toidab üldiselt 2–4 veesoont, mis saavad toite pinnase pealmistest kihtidest ning sõltuvad üldiselt sademete hulgast ja pinnase üldisest niiskustasemest. Puurkaevu tuleks eelistada, kui veevajadus on suur ja on ette teada, et selle paiga pealmised veekihid ei anna piisavalt vett. Või on need reostunud näiteks väetiste, reovee või kemikaalide tõttu,“ selgitab ta.

Tehniliselt saab puurkaevu rajada kõikjale Eestis, kuid sügavuse ja asukoha peamiseks eelduseks on riigi seatud veeseaduse nõuete täitmine. Samuti reguleerivad kohaliku omavalitsuse sätted puurkaevudele ehituslubade väljastamist. Kaevu sügavus projekteeritakse ümberkaudsete varasemalt rajatud puuraukude registri, geoloogiliste kaartide ning puurimisettevõtte teadmiste põhjal. Sild toob välja, et üldiselt jääb sügavus vahemikku 35–100 meetrit, kuid eriti Lõuna-Eestis on pinnakatte paksus erinev ning puurkaevude sügavus võib ulatuda isegi 100–250 meetrini.

Kõige kuluefektiivsem tehnoloogia on praegusel ajal üheetapilise puurkaevu rajamine ehk topeltpöördpeaga puurimine, kus manteltoru paigaldatakse pärast augu puurimist. „Sama diameetriga puuritakse valmis nii puurkaevu manteldatud kui ka puurkaevu töötav osa. Manteltoru puurimise ajal maasse tõmbamine ehk ODEX-meetodil puurimine ei ole enam EGT poolt soositud,“ selgitab Puurvesi OÜ esindaja.

Üldine soovitus kaevu tellijale on puurismisettevõttega eelnevalt alati konsulteerida ning veenduda, et kõik vajalikud tööd on pakkumises esindatud. Jälgida tuleks, et hajaasustuse programmist toetuse saamiseks võetud pakkumised oleksid omavahel võrreldavad. Kindlasti peab tööde teostajal olema ka kehtiv hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba. Töö kvaliteet on ülioluline – maasse paigaldatud materjalid peavad vastama neile pandud ootusele ega tohi muutuda ise reostusallikaiks.

taotlusvoor on avatud 3. veebruarist kuni 3. aprillini 2025

Vee kvaliteeti parandavad üha tõhusamad filtrid

„Veeandvust on puurkaevu projekteerides üldjuhul võimalik ette ennustada, vee kvaliteeti aga raske,“ ütleb Sild. Eesti madalamate veekihtide (kuni 150 m) vesi vastab tema kinnitusel väga harva kõikidele joogiveele esitatud piirnormidele. „Samas veelgi sügavamate kaevude rajamine pole eratarbijatele majanduslikult otstarbekas. Sobivad filtrid on väga sügava kaevu rajamisest soodsamad,“ kommenteerib ta, juhtides tähelepanu, et veefiltri sisu pannakse alati kokku vastavalt veeproovidele. „Eesti põhjavesi sisaldab erinevates paikades erinevatel sügavustel erinevaid keemilisi ühendeid. Laialt levinud arvamus, et mida sügavam puurkaev, seda parem, ei pea alati paika. Näiteks: rannikuäärsel alal ei tohiks puurida sügavale, kuna üleval pool olevad veekihid on magedad. Sügavamal võivad olla aga suurema soolsusega veekihid. Lõuna-Eestis võib sügavamatest kihtidest

tulla keemilisi ühendeid, mille veest välja filtreerimine vajab väga kalleid ning võimsaid veepuhastussüsteeme.“

Kõige lihtsam ja soodsam on põhjaveest puurkaevuspetsialisti sõnul välja filtreerida raua- ja mangaaniühendeid ning veepehmendusseadmega maandada karedust. Poodides on mehe sõnul komplekteeritud veefiltrite valikut palju, kuid vaatamata sarnasele välimusele ei pruugi iga seade põhjaveest saadava toorveega kokku sobida ega tööle hakata Samas on saadaval üha parema kvaliteediga ja soodsamaid puhastusseadmeid, mis on vesi kliendi veskile. Ka pöördosmoosseadmed on muutunud taskukohasemaks.

Salvkaev teenib mitut põlvkonda

Salvkaev on oma ehituselt väga lihtne ja sellest vee tuppa saamine ning pumbasüsteem on puurkaevu rajamisega võrreldes odavam. „Kui tegemist ei ole suure tarbimiskohaga või on teada, et konkreetses piirkonnas on puurkaevuveega probleeme ning see vajab väga erinevaid ja kalleid veefiltreid, tasub mõelda salvkaevu peale,“ kinnitab Siim Padu, Amendero OÜ kliendihaldur. „Salvkaev valmistatakse mitmeks põlvkonnaks ja tänu oma pikale eale on see Eestis eelistatud valik. Oleme käinud puhastamas salvkaeve, mis on üle saja aasta vanad,“ kommenteerib ta, lisades, et enamik salvkaeve rajatakse tänapäeval puuriga, mis teeb selle töö kliendi jaoks soodsamaks, kiiremaks ja kvaliteetsemaks.

Peaaegu 19 tegevusaasta jooksul on Amendero rajanud üle 1300 salvkaevu ning olnud hajaasustuse programmis tõenäoliselt enim salvkaeve teinud Eesti ettevõte. Varnast on võtta näide, kus naabri puurkaevu veefiltrisüsteem maksis rohkem kui lõpuks samale kliendile rajatud salvkaev kõigi kuludega kokku. Padu tõdeb, et väga suurele veetarbijale (palju taimede kastmist, basseinide täitmist vms) on salvkaevust siiski vähe abi.

Salvkaevu rajamiseks on vaja teha Ehitisregistris ehitusteatis ja kaevu valmimisel kasutusteatis. Kaevu asukoht peab olema reljeefselt veidi kõrgemal kohal, et kevadel-sügisel ei satuks sinna pinnavesi. Naabri piirist tuleb sellist tüüpi kaev rajada vähemalt 5 m ja imbväljakust vähemalt 60 m kaugusele.

Hea kaev vajab head peremeest „Hästi rajatud ja pidevas kasutuses olev puurkaev vajab üsna vähe omaniku hoolt. Tähtis on, et puurkaev on korralikult kaanega suletud ning puurkaevu suudmest ei pääse sisse kevadine sulavesi ega näiteks sipelgad. Puurkaevu puhastusvajadus sõltub ka vee tarbimisest – mida rohkem vett tarbida, seda harvem puurkaev hooldust vajab,“ kinnitab Silver Sild Puurvesi OÜ-st.

Keskkonnaameti veeosakonna peaspetsialist Kätlin Juuram juhib tähelepanu, et kui Eesti kodudes tarbevee saamiseks laialdaselt kasutusel olev salv-

Keskkonnaamet soovitab

n Hoia kaevu ümbrus võsast ja umbrohust puhas.

n Kui maapind kaevu ümber on vajunud, uuri kaevuraket ümbritseva saviluku olukorda ja vajadusel paranda see. Taasta maapinna kalle, et vältida pinnavee voolu kaevu suunas. n Korrasta kaevu kaas ja luuk.

n Vaata üle torustik kaevus ja torustiku läbiviigud kaevurakkest.

n Ise vuuke ja pragusid tihendades kasuta tsementmörti ning tihendussegusid, mis sobivad kokkupuuteks joogiveega.

n Hoia kaevude (salvkaev, erapuurkaev) ümber puhverala (10-meetrine hooldusala), kus põhjavett ohustavaid tegevusi ei tehta ega rajata reostusobjekte (näiteks kogumiskaevu, septikut, kanalisatsioonitorustikku, reovee imbsüsteeme, garaaže, töökodasid; rääkimata väetise-, silo-, sõnnikuhoidlast, prügikastidest vm ehitisest või tegevusest, millega kaasneb keskkonnaoht).

n Joogiveekaevule lähemale kui 10 meetrit ära ehita kasvuhoonet, kus kasutatakse väetisi ja taimekaitsevahendeid. n Jälgi veetaset puurkaevus. Süvaveepump peab olema uputatud olekus.

kaev on pikka aega puhastamata, vesi jäänud seisma ja seda tarbitakse vähe, halveneb kaevuvee kvaliteet. Vee kvaliteeti saab kontrollida veeanalüüsidega, mida tehakse näiteks OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus laborites.

Juuram paneb kõigile kaevuomanikele südamele, et oma kaeve tuleb hooldada ja hoida võimalikud reostusallikad võimalikult kaugel. Kaevud peaksid olema kaanega kaetud ka ohutuse tagamiseks. Kui kaev ei anna soovitud koguses vett või on selgunud, et kaevuvesi on kasutuskõlbmatu, tuleb spetsialistid appi kutsuda. Viiteid kaevumeistritele võib leida internetist ja nende poole on mõistlik pöörduda, kui on vaja kaevu sügavamaks teha; välja

vahetada kaevu põhjas olev tihenenud filterliivakiht; tihendada rakete vuuke; kaevu seestpoolt harjata, puhastada või desinfitseerida.

„Pärast valmimist vajab salvkaev heaperemehelikku suhtumist, korralikku kaevupealset ja igasugused reostusallikad tuleb hoida võimalikult eemal,“ ütleb ka Amendero OÜ esindaja. „Et kaevu tervis oleks hea, soovitame lasta selle kaevumeistril vähemalt kord viie aasta tagant üle vaadata. Uue salvkaevu tegemiseks valige meister, kes suudab tööle anda ka garantii ning on kaevuomaniku jaoks olemas ka palju aastaid hiljem.“ Olemasoleva salvkaevu hoolduse-puhastamise hinnad kujunevad vastavalt kaevu sügavusele ja algavad praegusel ajal 300–400 eurost.

Pole vett? Kuhu läheb solk?

Paneme maamajale kanalisatsiooni

Päranduseks saadud majas maal või suvede veetmiseks mõeldud maamajas puudub tihti vee- ja kanalisatsioonilahendus. 21. sajandi mugavusstandard ei luba enam aga vaid välikemmergu ja pangega tuppa toodud joogiveega läbi ajada. Majja tuleb tuua torud ja vedelike sisse-välja liikumine ära lahendada. Kuid milline süsteem oleks selleks sobilik?

TEKST: MARTIN HANSON/ FOTO: SHUTTERSTOCK

„Väga oluline on, kas kanalisatsioonisüsteem rajatakse elumajale, kus toimetatakse iga päev, või maamajale, mis on kasutuses hooajati või vaid aeg-ajalt. Lisaks on äärmiselt oluline teada nende inimeste hulka, kes „süsteemi“ kasutab: mida rohkem on inimesi, seda suurem biopuhasti võiks hoonel olla. Biopuhasti, nagu öeldakse, õhust ja armastusest ei ela, seda pole võimalik ka välja lülitada. Aga kui vähemalt kord nädalas on kempsus käimist, saab puhasti oma toitained kätte ja elu läheb edasi,“ räägib biopuhastitega juba aastakümneid tegeleva Ecovill Grupi juhataja Andrus Silla.

Septik versus biopuhasti Peamine erinevus septiku ja biopuhasti vahel on vedelik, mis neist „loodusse“ läheb: biopuhasti eemaldab 95% kõigest, mida peetakse loodusele mittesobivaks, samal ajal on septik peamiselt siiski kogumisanum. Septik ei puhasta reovett ega eralda selles sisalduvaid keemilisi aineid, mis reostavad maapinda ja põhjavett. Septikust välja tulev vesi on liiga kõrge heljuvaine kontsentratsiooniga, mis ummistab liiga kiiresti septikujärgse immutussüsteemi. Selle tagajärjel muutub septik kogumismahutiks, sest vee maapinda imbumine on takistunud.

Biopuhasti eelis seisneb selles, et seadmes toimub maksimaalne puhastusprotsess

ning väljuv vesi on kemikaalidest ja muudest ainetest puhastunud kuni 95% ulatuses. Puhastatud vett võib immutada maapinda, suunata veekogusse või taaskasutada. Iga biopuhasti lahutamatu osa on kindlasti difuusor, mis tagab vajaliku hapnikuvajaduse biomudas ja paneb selle kambrite vahel liikuma. Paljudes piirkondades, kus põhjavesi on väga madalal või see on nõrgalt kaitstud, pole septikud üldsegi lubatud. Üks suur erinevus nende vahel on ka süsteemide hind. „Biopuhastid saab aga liigitada ka elektrilisteks ja elektrivabadeks. Biopuhastite nii-öelda Rolls-Royce on kindlasti nõrgfilter-biopuhasti, mis on elektrivaba ja selles võib „käia“ kasvõi korra aastas ning see toimib ikka laitmatult. Sel on meetripaksune filtrikiht, biopuhasti ees on septik, mis korjab paksema kokku, ja pole eriliselt vaja jälgida, mida potist või kraanikausist alla lased. Kokkuvõtvalt: paned sellise puhasti maasse ja piltlikult unustad. Ilma pumplata peab sellisel puhastil olema kõrguste vahe kuni 180 cm, et toimuks iseeneslik imbumine. Teiseks on nende seadmete hinnad üsna krõbedad: algavad u 4000 eurost. Samas arvestades, kui vähe on vaja nendega tegeleda ja kui kaua need kestavad, tasub see investeering end üsna kiirelt ära: muidu oled eluaeg fekalist, lisaks urisevad elektrilised masinad ja neid on

Minu soovitus on targalt ja rahulikult kanalisatsioonisüsteemi valida ning kindlasti küsida professionaalidelt abi.

kindlasti vaja aeg-ajalt välja vahetada,“ mainib Silla.

Elektriliste biopuhastite hinnad algavad 2000 eurost ja need sobivad kohtadesse, kus on nii-öelda pidev toit ainete pealevool süsteemi. Ehk see sobib majadele, kus käiakse tihti kempsus, pestakse käsi jne. Silla ütleb, et selle süsteemi puhul on oluline teada regulaarselt süsteemi kasutavate inimeste hulka, sest sellest sõltub, kui suur biopuhasti majale panna. Elektrilise süsteemi puhul peab arvestama, et vahel on vaja bakterite lisamisega kanalisatsiooni nii-öelda järele aidata, sest kõike ei suude-

ta tahes-tahtmata biomudaks muuta.

„Minu soovitus on targalt ja rahulikult kanalisatsioonisüsteemi valida ning kindlasti küsida professionaalidelt abi. Meie oleme aastaid umbes kaks süsteemi nädalas Eestis maasse pannud, näinud igasuguseid olukordi ja oskame anda päriselulisi soovitusi, milline süsteem kuhu päriselt ka sobib. Me oleme kõikide enda installeeritud süsteemidega ju kokku „laulatatud“, me ei kao kuhugi ja soovime, et inimesed oleks rahul,“ lisab Silla.

Hooldus, load ja hinnad Nagu juba mainitud, siis nõrgfilter-biopuhasti puhul pole hooldusega vaja üldse tegeleda –see kestab aastakümneid. Kindluse mõttes ja eluea pikendamiseks tasub aga paigaldamisel sellele ehitada ümber betoonist ja liivast sarkofaag. Teine on lugu elektrit tarbivate puhastitega: esiteks peab jälgima biomudataset ja teiseks vahel lisama baktereid. Nende süsteemide eluiga on täpselt nii pikk, kui kaua peavad vastu elektrilised osad: kompressor, juhtmoodul, pumbad ja nii edasi. Silla mainib, et biopuhasti hooldus seisneb üks kord aastas õhupuhuri filtri vahetuses

või puhastamises ja 2–3 aasta tagant õhupuhuri membraani vahetuses. „Biopuhasti purgimine (tühjendamine) toimub ühe kuni kahe aasta tagant vastavalt biopuhasti mudelile. Vastavat teenust pakuvad erinevad purgimisettevõtted,“ lisab Ecovill Grupi juhataja.

Kõige levinum on, et biopuhasti paigaldatakse hajaasustusaladel paiknevate eramajapidamiste juurde. Tiheasustusaladele, kuhu on ette nähtud või juba rajatud ühiskanalisatsioon, biopuhastit paigaldada ei tohi. Biopuhasti sobib samuti suvekodudele, kus talvel sees ei elata, sest seadme võib jätta töörežiimile ilma reovee juurdevooluta kuni kuueks kuuks. Soovitame alati lisaks konsulteerida kohaliku omavalitsuse ehitus- või keskkonnaspetsialistiga, et leida sobivaim lahendus.

„Üldiselt on biopuhasti ehitamiseks vaja erinevaid lube. Asulas on tarvis vallalt saada kooskõlastused, teha projekt. Kui krunt on aga maapiirkonnas, siis on vaja saada load neilt, kelle „vara“ võib ehitusele ette

Nõrgfilterbiopuhasti puhul pole hooldusega vaja üldse tegeleda –see kestab aastakümneid.

Biopuhastite välimääraja

n Elektrivabad: Nõrgfiltertüüpi biopuhastid.

n Aktiivmudatehnoloogial põhinevad biopuhastid: Kõige levinum biopuhasti tüüp, kõige suurem valik. n Omavoolsed: Reovee omavoolne puhastusprotsess.

n Integreeritud pumplaga: Puhastatud reovesi väljastatakse sisseehitatud pumplaga.

n Õhuliftidega: Puhastatud reovesi väljastatakse õhuliftiga.

n Moodulid: Kui olemasolev septik või mahuti on vaja muuta biopuhastiks. n Ühe-, kahe- või kolmekambrilised: On biopuhasteid, kus kogu reovee töötlus ja puhastus toimub ühes kambris, mitmekambrilistel biopuhastitel on reovee töötlemine jagatud etappideks erinevates kambrites: eelsetiti, bioreaktor ja järelsetiti koos või eraldi.

n Madala paigaldussügavusega: Kui paigaldusel on sügavus piiratud aluspõhjakivimi või kõrge pinnaveetaseme tõttu. n Koormustundlikud: Nüüdisaegsed biopuhastid, mis reguleerivad tööd tarbimise koormuse järgi.

Allikas: www.kanalisatsioon.ee

jääda: elektri- või sidekaablid, teed, veekogud ja nii edasi. Maa-ameti kaardil on kõik näha, kuhu saab või ei saa biopuhasteid paigaldada. Luunja vallas pole näiteks septik üldse lubatud. Paljud inimesed on aga ka ise nii loodusteadlikud, et ei soovi oma maale reovett lasta, ja lähevad kohe biopuhasti teed,“ räägib Silla.

Ecovill Grupp võtab biopuhastite paigalduseks mitu päeva, sest eesmärgiks on kvaliteet ja garantii, et puhasti toimib laitmatult aastakümneid. Silla ütleb, et biopuhastite paigalduse kiirus sõltubki peamiselt sellest, kuhu ja millist süsteemi paigaldatakse.

„Põhiviga, mis paigaldusel tehakse, on see, et puhasti pannakse liiga märga keskkonda: sellises olukorras ei lähe vesi ju kuhugi. Teine probleem on see, kui eksitakse kõrguste vahedega, ja oleme jälle samas seisus, et vesi ei imbu ära. Sel juhul on vaja panna vahele pump, mis on taas kulu. Meie anname kliendile ka garantii, et kui mingil põhjusel süsteem ei tööta või töötab vigadega, siis parandame oma vead,“ mainib Silla.