Andra Kivissaar, 552 1528 andra.kivissaar@delfi.ee
TRÜKK Printall
Kui sulle käesolev eriväljaanne meeldis, saad järgmise väljaande tellida postkasti siit:
JÕULUD SÜDAMES T
alvekuudel on loodus vaiksem, kodu soojem ja süda avatum. On koosolemise aeg. On aeg mõelda ja tänulik olla. On aeg võtta tass auravat jooki ja vaadata, mida toob sinuni seekordne Pere ja Kodu eriväljaanne.
Räägime sellest, mis teeb pühad mõnusaks, ühisest talvisest ajaveetmisest ja sellest, kuidas koju jõulumeeleolu tuua. Muidugi tuleb juttu ka teadlikust laste kasvatamist ja paarisuhte hoidmisest.
Kaaneloos jagab näitleja Marta Laan emaks saamise teekonda. Ta tunnistab, et tütrega koos kasvamine on tema maailma palju muutnud. „Emadus on nii kõikehõlmav kogemus, mis inimest igal tasandil kasvatab,“ ütleb väikese
Nora ema.
Oluliseks teemaks on lapse õpihimu ja areng, räägime, millal on lasteaialapsel vaja tugiisikut, ning selgitame, mis tegelikult toimub, kui laps meie meelest jonnib. Põhiline, mis meie lugudest välja tuleb, on tõdemus, et laps vajab enda kõrvale turvalist täiskasvanut, kes pöörab tähelepanu nii lapse kui ka enda vajadustele.
Ajakirjast leiad ka häid soovitusi, kuidas talviste tõbedega võidelda, lapsele külma ilma garderoobi valida ja kogu perega kas toas või õues üks tõeliselt mõnus talvine nädalavahetus veeta. Retseptivalik on seekord samuti pühademaitsetest kantud. Miks mitte proovida sel aastal jõuluvürtsidega ahjukana, toorjuustukooki ja bataadilatet?
Pühadeaeg kingib meile võimaluse peatuda, kuulata oma laste naeru ja tunda, et just nendest ühistest hetkedest koosneb õnn. Kõige mõnusam hetk meie ajakirja lugemise juures on aga ilmselt see, kui oled sooja pleedi all lapse kaisus, piparkoogid käeulatuses ja loete üheskoos talvist lastejuttu loomaia suleliste ning karvaste elanike jõuludest.
Nii sünnivad helged lapsepõlvemälestused ja pühadetraditsioonid, mida antakse edasi põlvest põlve.
Eve Kallaste
Järgmine number ilmub juba veebruaris 2026.
ELAMUSTEROHKE VEEKESKUS KOGU PERELE!
Liutorud, 11 sauna, troopika- ja kõrbetuba, puhkealad ja rohkelt põnevat nii väiksematele, kui ka suurematele pereliikmetele.
Eestis ainulaadne: vihmatuba ja interaktiivne liutoru!
AuraKeskus aurakeskus
Jõulutunne
Kui vaatasin poisikesena Ameerika jõulufilme, kus pere ühiselt laua taga istus, üksteisele naeratas, rõõmsalt pakke avas ja lumesajus tantsis, oli mul vaid üks järeldus: VÕIMATU!
TEKST: HENRY JAKOBSON FOTO: ERAKOGU
Võimatu sellepärast, et meie pere polnud üldse selline. Ma ei mäleta tagantjärele, kas meil üldse kunagi jõuluistumisi oli, ja need muud üritused, mis olid ühise laua taga, möödusid peamiselt salvavate märkuste, vihaselt uste paugutamiste ja purjus perepeaga maade jagamisega. Seega isegi mõte jõuludest tekitas minus alati oodatule vastupidise emotsiooni. See ei olnud minu jaoks ilus püha, vaid võlts, igav ja rahakotile koormav väljamõeldud päev. Kui ma oleks saanud kalendrist ühe püha kustutada, oleks see olnud just jõulud.
Henry Jakobson (44) jagab juba 12 aastat enda ja oma pere tegemisi blogis „A mida Henry teeb?“. Kodus, kus on kaksikud (10) ja veel üks poeg (11) ning abikaasa (42), juhtub alatasa midagi, mis kirjutama paneb.
Ja nii ma elasin mitukümmend aastat sellest päevast absoluutselt mitte hoolides. Kui räägiti jõulurahust, otsisin ma teadlikult puhkeasutusi, kus oleks möll. Kui räägiti lahke olemisest ja annetamisest, tuli mul peale trots.
Ja siis kohtasin oma abikaasat. Esimest korda sain aru, et ka teistmoodi on võimalik. Tema pere oli just selline – koguneti ümber laua, kallistati ja hõljuti mööda elamist rõõmsatujuliselt ringi. Käidi ühiselt surnuaial ja helistati kõik tuttavad läbi, et häid soove ja emotsioone teistega jagada.
Olin väga skeptiline ja ootasin igal aastal, kas nad kavatsevad selle maskeraadiga jätkata või muutuvad lõpuks normaalseks ja tunnistavad, et nad püüavad mind lihtsalt ära petta, aga ei midagi – igal aastal kordus sama ja endale märkamatult ei otsinud ma igal aastal võimalusi sellest ühisistumisest end välja vabandada, vaid tegelikult tundsin end seal aina mugavamalt.
Ja siis juhtus ime. Me saime vanemateks ja ma ei jõudnud ära oodata, mil saan kõike seda koos lastega kogeda. Olin ootusärevuses nagu väike poiss, kui mu lapsed jõuluvanaga kohtusid. Pühkisin uhkusest pisaraid, kui kuulsin neid esimestel kordadel taadile luuletust lugemas. Olin ebaproportsionaalselt stressis, et hommikul ikka sussis üllatus oleks (olen ka keset ööd käinud linna peal väikest üllatust otsimas), ja olen tänulik, kui ilmataat meid jõulude ajal lumega õnnistab.
Ka meie istume ühiselt jõululaua taga. Kas see on nagu Ameerika filmides? Ligilähedaseltki mitte. Kolme lapsega tuleb mul õhtu jooksul lahendada mitukümmend tüli, ähvardada pikaaegse nutikeeluga, meelitada neid kasvõi proovima toitu, mis oleks natukenegi erinev nende igapäevasest valikust, ja lohutada, kui jõuluvana kotist ei tule päris kõike, mis kirja sai pandud. Aga me oleme koos ja me kõik ootame ning naudime seda aega.
Seega, kui sina oled üks neist, kes ei mõista jõulude võlu, siis ära muretse, see võib sinuga veel juhtuda. l
Marta Laan: emarolli ees tunnen siiani suurt aukartust
Näitleja Marta Laan on meile tuttav Eesti Draamateatri lavalt ja teleekraanilt, kuid tema kõige tähendusrikkam roll sündis emaks saades. „Emadus on nii kõikehõlmav kogemus, mis kasvatab inimest igal tasandil,“ ütleb väikese Nora ema.
TEKST: EVE KALLASTE FOTOD: KRISTIIN KÕOSALU JUMESTUS JA SOENG: EDITH ELLER STILIST: MARION LAEV RIIDED: KAUBAMAJA, MAXIMALIST JA WEEKEND MAX MARA MÄNGUASJAD JA EHTED: ARKET, STOCKMANN, IKEA, KAUBAMAJA
Kui Marta meie vestluse alguses minu soovil eriti varasesse noorusesse vaadata püüab, meenub talle kõigepealt kõik see, mis seondub emaga. „Üks minu esimesi mälestusi on, kuidas ema tuleb väljast tuppa – tal on pikad mustad juuksed ja trentšmantel ning temast õhkub külma õuelõhna. See tunne on minus siiamaani,“ räägib ta vaikse naeratusega. Marta lapsepõlv möödus koos ema ja vanaemaga kultuurikeskses peres, kus armastati ühiseid raamatulugemisi ja kontserdi ning teatrikülastusi. Nüüd loob ta ise samasuguseid koosolemise hetki. Jalutuskäigud linnas ja looduses ning raamatute vaatamine meeldivad nii Martale kui ka Norale. „Tavaliselt on nii, et Nora toob oma Montessori raamaturiiulist mõne raamatukese ja siis me loeme koos. Kasutan mõnikord oma näitlejaoskusi ja kehastun mõneks raamatutegelaseks, aga eelkõige olen lihtsalt emme ja loen enda häälega. Ka magamaminek käib meil koos lemmikraamatuga,“ kirjeldab Marta soojalt enda ja tütre ühist aega. „Mina kasvasin ilma isata ja seetõttu olen elule väga tänulik, et mu tütrel on väga hea ja armastav isa, kellega koos seda rõõmu jagada.“
MA EI OLNUD
Eriline ootusaeg
VAREM SUGUGI
KINDEL, KAS SEE HETK ÜLDSE SAABUB.
Marta jäi lapseootele 37aastaselt. „Ma ei olnud varem sugugi kindel, kas see hetk üldse saabub. Aga kui oma ellu väikest hinge kutsusin, siis ta ka tuli.“ Kerge muigega räägib ta, et varasemalt öeldi temavanuste naiste kohta „geriaatriline rase“. „Seda terminit kasutati siis, kui naine jäi lapseootele pärast 35. eluaastat. Enam seda kasutada ei tohi. Ma ei tea, mida praegu öeldakse, vist elukogenud rase. Aga reaalsus on, et pärast 35. eluaastat oled igatahes riskirühmas ja sind jälgitakse igaks juhuks rohkem.“ Raseduse ajal oli Martal iiveldust ja ebamugavusi vaid pisut, näiteks ei tundunud lapseootuse lõpus magamiseks enam ükski diivan ega voodi piisavalt hea ja uni läks ka katkendlikuks. Aga kokkuvõttes kulges tema jaoks beebiootus kergelt. „Tean, et paljude naiste jaoks on see keeruline ja raske periood, aga minu puhul oli see pigem rahuaeg. Arvasin ka, et mul kasvab palju suurem kõht, aga ei kasvanudki. Üldse oli see üks ilus, helge ja rõõmus aeg.“
Lapsega koos sünnib ema
Seeeest sünnitusele minek oli ootamatu, kõik käis väga ruttu ja intensiivselt. „Haiglasse sõites röökisin ilmselt autos kõvemini kui Metsatölluga laval olles ja sünnitusmaja personal oli
ka pisut ähmis, et kas ikka jõuame enne beebi ilmaletulekut vastuvõtutoast sünnitustuppa või mitte. Jõudsime. Tütar sündis kiiresti, mu keha oli sünnituse järel kõigest veel šokis, aga ise tundsin end oma beebit vaadates rahulikuma ja tugevamana, kui olin kujutlenud,“ räägib ta. „Olen südamest tänulik inimestele, kes aitasid mu tütrel elusa ja tervena siia ilma sündida. Aga ma leian, et võibolla mitte nii plaanipäraselt kulgenud sünnituste
SEE, ET MEIE PERES KASVAB TÜTAR, ON KÕIGE
ILUSAM JA
PAREM ASI, MIS MU ELUS ON JUHTUNUD.
puhul võiks haiglas viibides tagasiside olla pisut suurem, eriti kui sa oled esmasünnitaja. Et kas sa ikka said aru, mis sinuga toimus ja mis sümptomeid enda ja ka lapse tervise puhul tähele panna. Sünnituse ajal olin justkui teises reaalsuses, hiljem õnnejoovastuses ega osanud ise midagi karta. Õnneks on mu elukaaslane elukutselt arst ja teadlane ning sai mulle paljus nõu ja jõuga abiks olla.“
Keeruline taastumine
Marta pidi pärast sünnitust läbima kaks operatsiooni, millest üks oli kergem ja teine tõsisem. „Sain teada, et loomulikul teel ma enam sünnitada ei tohigi, ainult keisrilõikega.“
Ta tunnistab, et oli valmistunud nii raseduseks kui ka sünnituseks, aga mitte selleks, kui palju aega ja füüsilist ressurssi võib võtta taastumine. „Mõtlesin, et saan juba kaks nädalat pärast sünnitust jooksma minna,“ ütleb ta naljatledes. Tegelikult läks aasta. Aga ma ei kurda. Ma ei vahetaks seda kogemust mitte millegi vastu. See, et meie peres kasvab tütar, on kõige
ilusam ja parem asi, mis mu elus on juhtunud. Ja emarolli ees tunnen siiani suurt aukartust.“
Iga asi omal ajal
Läänelikud ühiskonnad on liikumas suunas, kus naiste erinevaid eluvalikuid, sealhulgas kolmekümnendates emaks saamist, nähakse normaalse ja loomuliku, mitte erandliku nähtusena. Statistika kohaselt sünnitavad naised ka Eestis üha hilisemas eas ja Marta nimetab end selle nähtuse tuules huumoriga „nooreks keskealiseks emaks“.
„Kindlasti oleks emakssaamise ja lapsevanemaks olemise kogemus minu jaoks kümme aastat varem täiesti teistsugune olnud. Inimene ju kujuneb ja küpseb, tema väärtused ning vaated muutuvad,“ nendib ta mõtlikult. Näitlejanna ei ütle, et mingis vanuses on parem või halvem emaks saada, vaid et see on lihtsalt erinev.
Püsivalt kaunid taimed ilma vee, päikese ja hoolduseta.
Päris puud, mille loomulik ilu on säilitatud aastateks.
Säilitatud loodusliku ja biolaguneva seguga, ei tekita allergiaid ega meelita ligi putukaid.
Argipäeva võlud
Nora on praegu Marta elu keskpunkt. Hommikud algavad ühise söögiajaga, päevadesse mahuvad mängud, jalutused ja muusikaring. „Mu tütar ei maga enam lõunaund, seega on päevad pikad ja tegevusi täis.“
Marta tõdeb, et oma „emmeajuga“ kipub ta mõnikord asju unustama ja sassi ajama, sest päriselt väljapuhkamise võimalust pole lihtne leida. „Eks ma vaikselt õpin ka seda, et kuidas endale apsakaid oma töös rohkem andestada, magamata ööd teevad oma töö.“
Koos kasvamine
Tasapisi on Marta hakanud ka töö poole vaatama. „Koduteatris on mul mängukavas hetkel üks roll, mida jälle mängin, ja pisut toimetan ka muude erialaste projektide kallal. Mõnes mõttes käib mul praegu intensiivne õppimine, kuidas ühendada paarisuhe, lapse kasvatamine, kodune elu ja looming. Ausalt öeldes ei ole ma veel välja mõelnud, kuidas see kõik ideaalselt klappima peaks. Annan endast parima ja teen nii hästi, kui oskan.“
ANNAN ENDAST
PARIMA JA TEEN NII HÄSTI, KUI OSKAN.
Marta on küll kuulnud väljendit „kohutav kahene“, kuid sellesse vanusesse jõudnud Nora kohta ta seda kindlasti ei kasutaks. „Ta on lihtsalt väikene inimene, kellel on oma arvamus. Kui ta oleks täiskasvanu, ütleksime selliste iseloomujoonte kohta, et ta on iseseisev, julge ja sihikindel.“ Marta ei taha last raamidesse suruda ega temasse liiga vara iseenda eelistusi istutada. „Ta on praegu nagu pisike kasvav taim ja minu ning
tema isa ülesanne on teda toetada ja suunata, mitte kujundada temast kedagi, kes me arvame, et ta peaks olema.“
Lapsed kasvavad kiiresti, iga uus arenguetapp toob nii lapsele kui ka vanematele uusi katsumu
si. Kuidas Marta selleks valmis on? „Ega ma tegelikult olnud ka praeguseks ajaks väga valmis, sest ma ei osanud ette kujutada, kui intensiivseks kogu elu muutub. Mingi aimdus sellest, mis mind
SISUTURUNDUS
ees ootab, muidugi oli, sest head sõbrad Harriet Toompere ja Mait Malmsten usaldasid aastate eest mind oma väikeseid poegi hoidma. Nüüdseks on nendest poistest suured inimesed saanud ja isegi naljakas on mõelda, et olin kunagi nende lapsehoidja.“
Nüüd on Marta see, kes mõnikord lapsehoidja abi vajab. „Ka Harrieti abi olen kasutanud, ta mängis mu tütrekesele teda hoides karmoškat. Olin sellest väga liigutatud. Nora oli siis veel päris pisi.“
Sel sügisel, kui mul oli käsil pikem võtteperiood, tõttasid appi vanaemad, kes aitasid Norat hoida. „Enamasti on Nora hoidjate saabumise üle rõõmus, aga teinekord näitab ka välja, et eelistaks mind. Kui
mul olid pikemad tööpäevad, siis nägin küll, kuidas ta tuju muutus. Seepärast püüan temaga võimalikult palju ise koos olla. Lasteaeda läheb Nora ilmselt kolmeselt.“
Jõulumaagia
Enne emakssaamist oli Marta, kes oli varem suur jõululemb, juba mõnda aega kogu sellest pühademelust väsinud. Aga Nora sündimine tõi jõulumaagia tagasi. „Jõulud on jälle ilusad. Meil on suur pere, käime LõunaEestis, seal on ilus, on lumi, pikk laud, palju lapsi. Kogu pere koosolemine on minu jaoks jälle suurema tähenduse saanud,“ räägib ta. Kas Marta pere sel aastal koju ka kuuse toob, pole veel kindel. „Olen rohkem hakanud keskkonnasäästlikkuse peale mõtlema. Võibolla käime sel aastal lihtsalt Raekoja platsil kuuske imetlemas. Tegelikult ei vaja me ju jõulude ajal, ega ka muul ajal, nii palju – piisab tähelepanust, armastusest ja koosolemisest.“
Maovaevused: kuidas leida looduslik leevendus?
Jõuluaeg toob endaga kaasa rikkaliku toidulaua ja mitmekülgse maiustamise. Just sel ajal kipume aga kogema ka ebamugavat raskustunnet, kõrvetisi ja refluksi. Kui seedesüsteem annab märku, et koormus on liiga suureks muutunud, on mõistlik otsida lahendust, mis toetab keha loomulikul viisil ja aitab leevendada ebamugavust.
SOBIB KOGU PERELE – KA RASEDUSE JA IMETAMISE AJAL
NeoBianacid on suus lahustuv looduslik meditsiiniseade, mis aitab kiiresti vähendada maovaevusi. Üks NeoBianacidi suuri eeliseid on, et see sobib lastele alates 6. eluaastast, raseduse ja imetamise ajal ning täiskasvanutele nii lühi- kui ka pikaajaliseks kasutamiseks.
NeoBianacid on 100% loodusliku, biolaguneva koostisega ja hästi talutav.
TÕESTATUD KLIINILINE EFEKTIIVSUS*
Kuigi jõuluaegne menüü on rikkalik, ei pea sellega kaasnema maovaevused, raskustunne ja puhitus. NeoBianacidi kiliiniliselt tõestatud tõhususe ja soodsa ohutuspro�iil tõttu sobib see esmasvalikuks re�luksi ja düspepsia korral, kui soovitakse leevendada ebamugavust, kuid vältida tarbetut ravimikoormust või pikaajalist maohappe pärssimist.
NeoBianacidi suus dispergeeruvad tabletid on saadaval hästi varustatud apteekides ja famisano.ee e-poes.
MERJE N. SAI
TÄNU
NEOBIANACIDILE TAGASI KINDLUSTUNDE
„Varem tähendas jõuluaeg ja sellega kaasnevad road minu jaoks ebamugavaid kõrvetisi ning raskustunnet. Nüüd, kui kasutan NeoBianacidi, tunnen ennast aga pidusöökide järel oluliselt paremini. Kui varem pidin mõtlema, millest hoiduda, et kõrvetised ei tekiks, siis nüüd saan toitu rahulikumalt nautida, ilma et peas tiksuks pidev hirm ebamugavustunde ees. See kindlustunne, et saan piduroogi nautida ilma ebamugavust oodates, on minu jaoks suur muutus. Lisaks kõrvetiste vähenemisele aitas NeoBianacid ka minu öisest refluksist tingitud köhast vabaneda. Varem hoidis öine köha mind üleval, aga nüüd on mul NeoBianacidi purgike öökapil ja reeglina aitab see mind üsna kiiresti.“
MEDITSIINISEADE. LUGEGE HOOLIKALT LÄBI HOIATUSED JA KASUTUSJUHEND.
Maaletooja: UAB Norameda Eesti filiaal, Akadeemia tee 21/3, 12618, Tallinn
* Kliiniline
uuring 275 patsiendiga, kasutades Poliprotecti. Corazziari ES et.al Poliprotect vs Omeprazole. AM J Gastroenterol. PMID: 37307528
Kõige tähtsam pereliige –TÄHELEPANU
Tähelepanu on meie täieõiguslik pereliige. Tema suhtes tuleb tundlik olla, teda tuleb toita, temaga mängida – ta tahab, et temaga arvestataks!
TEKST: JANE RANNAMETS-HEINSALU, paari- ja pereterapeut, teraapia-mindwork.ee
FOTOD: SHUTTERSTOCK, ERAKOGU
Jane Rannamets-Heinsalu
Tööst suhteterapeudina tean, kui hinge raviv võib lihtsalt rääkimine inimesele olla, saades kuulaja täieliku tähelepanu.
Ja tean, kui vähe me seda oskame. Üks pool räägib, teine pool valmistab kuulamise asemel oma peas vastust ette ja jälgib hoolega kohti, kus jutus tekib paus, et siis kiirelt oma agendaga sisse sõita. Rääkijale jääb sellest aga tühi tunne – mind pole mõistetud ega
oskad paremini peres seda tähtsat valuutat –tähelepanu – jagada.
„Ta ütles mulle juba enne lapse sündi, et laps saab olema tähtsam kui mina – ta lihtsalt olevat selline mees!“
„Pärast lapse sündi oleme muutunud „emmeks“ ja „issiks“. Meievaheline armusuhe, kirg on naise jaoks muutunud kuidagi sobimatuks. Mina magan elutoas diivanil, et ema ja last mitte segada.“
Tähelepanu on peres väga tähtis tegelane. Seda oleks justkui konstantne suurus, kindel valuutavaru, et mida rohkem on peres liikmeid, seda vähem tähelepanu igaühele jagub. Võitlust, võistlust, manipuleerimist ja üksteise vajadustest võõrandumist tekib tähelepanu vähenemisega pöördvõrdeliselt. See ei käi ainuüksi laste ja vanemate, vaid ka vanemate omavaheliste suhete kohta.
Tähelepanu fookus liigub pärast lapse sündi abikaasalt lapsele ja tihti jääbki sinna
See tundub nii isegi õige olevat. Lapsed, need elu õied, peavad ju esikohal olema! Vanemad ohverdavad märkamatult oma suhte, et teenida laste heaolu. Ainult et lastele pole seda ohvrit vaja, nende tasakaalu vundament on vanemad, kes on endaga rahul ja omavahel õnnelikus suhtes. See on vundamendiks ka vanemate võimele lastele kvaliteetset tähelepanu pakkuda.
„Ja kuidas lastel läheb?“ küsin külla tulnud sõprade käest, kellel kasvab peres kolm poega.
Räägitakse vanima huviringidest ja edusammudest matemaatikaolümpiaadil, seejärel pisema naljakatest ütlemistest ja joonistamisoskusest.
täielikult ära kuulatud. Sest just täielikkus on see, mida sisimas igatseme! Et meid kuuldaks, et meid nähtaks, et meid mõistetaks lõpuni.
John Gottman, suhteuurija, kes on valitud üheks kümnest kõige mõjukamast psühhoterapeudist viimase veerandsaja aasta jooksul, räägib tähelepanust ja mõistmisest väga ilusa ning kõneka kujundi kaudu. Ta kirjeldab kahe inimese suhet kui seismist teine teisel pool jõekallast. Gottman kutsub sind minema üle silla, teisele poole jõge, jättes maha kõik oma kohvrid (oma mineviku) ja võttes kaasa vaid passi (et sina oled sina) ning viisa (et sul on kaaslase poolt antud luba teisele kaldale tulekuks). Alles seal, kaaslasega samal pool jõge, näed sa oma kallast läbi tema silmade. Kui õpid nägema asju läbi oma pereliikmete silmade,
Sealt edasi läheb jutt muudele teemadele. „Keskmisest te ei rääkinudki! Kuidas temal?“ uurin.
Mõlemad on siiralt üllatunud, sest nende meelest rääkisid nad kõikidest poegadest.
„PÄRAST
LAPSE SÜNDI OLEME MUUTUNUD „EMMEKS“ JA „ISSIKS“.“
Esimesena psühholoogia ajaloos rääkis sünnijärjekorra mõjust vanemate tähelepanu jagamisele Austria psühhoterapeut Alfred W. Adler. Tal ei olnud küll oma teooria toetuseks ühtegi uurimust ette näidata, kogemuseks vaid enda kasvamine teise lapsena kuuelapselises peres, kuid tema rõhuasetus ja kogu sünnijärjekorra mõju eluhoiakutele tõi selle probleemistiku psühholoogiliste uurimuste prožektorivalgusse.
See pole enam mingi uudis, et keskmised lapsed saavadki vähem tähelepanu. Vanemad on sellest üldiselt teadlikud ja püüavadki pärast kolmanda lapse sündi keskmisega rohkem tegeleda. Sellest
hoolimata jääb tõsiasi siiski tõsiasjaks. Kolmanda lapse sünniga muutub tasakaal perekonnas päris palju. Kui ühelapselises peres on vanemlik tähelepanu 2 : 1 ja kahelapselises peres 2 : 2, siis kolmelapselise pere 2 : 3 seis tekitab tublisti pingeid nii lastes kui ka vanemates.
Kui vanima lapse toimetamised on vanematele alati uus kogemus, mis tõmbab tähelepanu ja tekitab imetlust ning noorimat tuleb ju alles jalgadele upitada, siis keskmine kasvab vanima varjus ja noorima ees justkui enesestmõistetavalt.
Keskmisel tuleb päris palju rohkem pingutada, et teda nähtaks ja kuuldaks. Tavaliselt saavad nad ka vähem kiitust uute oskuste omandamisel, näiteks nööpide kinnipanemisel või rattaga sõitma õppimisel, sest sellised saavutused on oodatud ja nö normaalsed. Teisalt on teisel ja kolmandal lapsel pisut rohkem vabadust, sest emmeissi on juba kogemustega, muretumad ja vähem ärevad.
Nii räägivad uurimused keskmise lapse kohta. Ise olen jälginud, et tähelepanu jagamine ei pruugi siiski alati teha kaotajaks pere keskmist last. Sama võib juhtuda ka vanimaga,
TÄHELEPANU ON MEIE
TÄIEÕIGUSLIK
PERELIIGE –TA TAHAB, ET TEMAGA ARVESTATAKS!
sest temalt eeldatakse juba täiskasvanulikku käitumist ning ta ei nõua häälekalt „Vaatavaata mind!“.
„Sa ei kuula mind üldse!“, „Kuulan, kuulan! Mis sa ütlesid?“ On tore, kui lapsed oskavad ja julgevad oma pettumuse välja öelda –saab ehk suhtumist parandada. Enamasti on pooliku tähelepanuga harjumine mõlemapoolne ja laps surub oma tundereaktsiooni alateadvusse. Emmedelissidel on õhtuks väsimus peal, peas on terve hulk nö avatud aknaid nagu arvutiekraanil: tööpäeva jäägid, teadmine, et pesu on vaja masinast välja võtta, arvete maksmine, söök pliidil, otsa saanud piim, laste vannitamine, tahtmine ise telefoni minna. Pisike lasi püksi – no mis sa karjud sellepärast siis! Appi! „Kuulan, kuulan! Mis sa ütlesid?“ Kui lapsed on parasjagu silmapiirilt ära, koolis või lasteaias, saab süütunne võitu ja vanemad annavad endale lubadusi nädalavahetusel nendega koos lauamängu mängida või jalutama minna. Kui lubaduste täitmise aeg on käes, jooksevad mõtted nagu jänesed lapsega suhtlemise juurest eemale ning
üks käsi viskab täringut ja teine hoiab telefoni. Süütunde varjamiseks või selle saabudes ostetakse lapsele uus telefon, sest nii saab midagigi lunastada ning tunda, et lapsele ollakse tähtis.
Tegelemise ja tähelepanu pööramise vahele pannakse tihti võrdusmärk
Eks nad servapidi kattuvadki, ent tegelemine ei tähenda veel täit tähelepanu – see on alles pool võitu. Võime ju lapsega jalutama minna, aga mõtted on hajevil. Laps kutsub legodest laeva ehitama, aga peagi jääd tema kõrval telekat vaatama. Hajevil ühisolemine on väsitav ja pettumust valmistav. Lihtsam on end tähelepanusse sisse lülitada, kui miski on traditsiooniks saanud. Näiteks õhtused kaisusolemised või perekonnalõunad. Ühine söömine on kogemus, mis kaasab kõik meeled – nägemise, maitsmise, lõhnataju, puudutamise ja kuulamise,
lisaks emotsioonide jagamise, mõnusad soojad jutuajamised ning ühised naermised. Regulaarne ühiselt jagatud kogemus annab võimaluse kuuluvustunnet arendada, rääkida ja olla kuulatud.
KAS
HARMOONILIST
PERET SAAB
ÜLDSE OLEMAS
OLLAGI?
Enamasti on naine see, kes süüdistab meest väheses tegelemises lastega Naise süüdistustes on lähemal vaatlemisel peale väsimuse ja lastega lõksus olemise peidus etteheide, et ta ise ei saa mehelt piisavalt tähelepanu. Ent asi on siiski vastastikune. Naised on nö rööprähklemises meestest tunduvalt
osavamad – isegi kui mitu tegevust korraga pooleli, on käigu pealt söök tehtud ja lapsed kasitud. Mehed põgenevad pärast tööpäeva meelsamini arvutisse, telefoni, telekasse, sporti. Imago paariteraapias kutsutakse neid viise exit’iteks, mida kasutatakse, et vältida lähedust. „Ma pean pesu pesema panema, ma ei saa praegu sinuga telekat vaadata!“ Mees taandub, sest talle ei jätku enam naise tähelepanu. Kas harmoonilist peret saab üldse olemas ollagi? Kas see ei ole mitte selline ideaal, mida tegelikkuses ei eksisteeri? Siiskisiiski, nad on olemas. Sellises peres on oma toimimissüsteemid. Laste eest hoolitsemisse on kaasatud vanaemadvanaisad, raskusi osatakse jagada, tähtsusjärjekord on paigas, tähelepanu jagamisel on oluline kvaliteet, mitte kvantiteet. Kui sellist peret tabab mingi ootamatus, dramaatiline sündmus, on neil ka ressursse toimetulekuks. l
Raamat sisaldab 12 päikesemärgi kirjeldust alates beebieast kuni teismeeani. Iga märgi kirjeldus toob esile lapse eripära, tugevused ja võimalikud katsumused, kuid kõike seda kerge huumori ja äratundmisrõõmuga.
Enne iga peatükki on eriline tiitelleht, kuhu saab ise kirja panna oma lapse tähtsaima info: sünniaeg, -koht, pikkus ja kaal, esimesed sõnad, sammud ja muud armsad mälestused. Nii sünnib isiklik mälestusteraamat, mis jääb nii lapsele kui vanemale kalliks kogu eluks.
Vaata minu tegemisi: katrinmarjamaa.ee
SISUTURUNDUS
Uus Citroen C5 Aircross
viib pereauto ruumikuse ja mugavuse uuele tasemele
Uut autot valides kujundavad esmamulje sageli hind ja disain. Kui isikliku auto ostmisel kipuvadki need määravaks saama, siis pereautot valides tasuks arvestada ikka kogu perega – et kõigil oleks võrdselt mugav, turvaline ja praktiline sõidukis olla. Perekond Tamme ongi endale uut pereautot otsimas ja võttis üheks nädalavahetuseks proovida Citroëni uusima linnamaasturi C5 Aircross.
Matsi ja Kätlini peres kasvab kaks last ning vajadus suurema pereauto järele on ilmne. Lapsi on vaja iga päev lasteaeda ja trennidesse sõidutada, nädalavahetuseti võetakse tihti suund Viljandimaale pere puhkekeskusse ning seda ikka neljakesi. Sestap pole pereauto pelgalt tarbeese, vaid ratastel ruum, kus ühiselt küllalt palju aega veedetakse. „Mida mõnusam meil autos olla on, seda toredamalt ja ladusamalt ka kõiksugu ühised väljasõidud kulgevad,“ ütleb Mats.
Selgi korral ootas Tammede perel ees väljasõit Viljandimaale. Paaritunnine reis võeti ette Citroëni modernseima linnamaasturiga C5 Aircross. „Esiteks tasub mainida, et meie varasem
kokkupuude Citroëniga oli olematu, juba seetõttu oli lahe midagi uut proovida. Aastaajale kohaselt saime oma reisi jooksul kogeda igasuguseid tingimusi: lörtsituisku, vihma, lumist teed ja kiilasjääd. Samuti kogesime nii linna- ja maanteesõitu kui ka kruusateid Soomaal. Üldine sõidumugavus oli väga hea ning rääkides juhi kogemusest, sain täitsa aru, miks Citroëni ja mugavuse vahele võrdusmärki tahetakse tõmmata. Rool oli mõnus kerge ja juhiiste tõesti mugav,“ kirjeldab pereisa. Veidi harjumatuks ja tüütuks peab ta enamiku uute autode puhul lõputuid abisüsteeme, mis ei tõlgenda kõiki liiklusolukordi kõige täpsemini, reageerivad üle või valel hetkel.
Võrreldes varasema generatsiooni mudeliga on uus C5 Aircross 16 cm
kasutada ja jälgida nii juhile kui ka kaasreisijatele, kogu menüü oli lihtne ja loogiline. Näiteks kahe „korrusega“ keskkonsool üllatas väga positiivselt, sest joogitopsid sai panna mugavalt alumisele korrusele ja nii jäi mõnusalt käeruumi ülemisel tasapinnal toimetamiseks. Üleüldse oli kogu salong nii stiilne kui ka praktiline. Lisaks ka need väljaulatuvad tuled ja pisikesed disainielemendid,“ räägib Kätlin. Ka Mats nõustub abikaasaga, lisades, et autoomanikuna peab ta välimusest tähtsamakski just sisemust. „Näiteks selle auto välimus minus liiga palju emotsioone ei tekitanud – viisakas linnaauto, aga küllalt sarnane paljude teiste linnamaasturitega. Võib-olla mõjutas ka värv veidi, sest ma olen seda usku, et kui sul Ferrarit pole, ei tohiks auto punane olla. Kuna aga mina autoomanikuna näen seda suurema osa ajast just seestpoolt, pean ka olulisemaks, et auto seestpoolt meeldiks. Välimusega näitad oma autot rohkem teistele, aga loomulikult ei saa ka sellest täitsa mööda vaadata.“
Uue Citroën C5 Aircrossi puhul on värvivalikus lisaks ruby red’i punasele ka astoria green’i roheline, platinum gray hall, valge metallik, perla nera must ja sinine metallik.
pikem ja 5 cm laiem. Et tegemist on Citroëni aegade suurima linnamaasturiga, paistis Tammede sõnul ka selgelt välja. Jalaruumi, millest paljude linnamaasturite puhul just vajaka jääb, oli nii ees kui ka taga mõnusalt ning lapsi oli mugav nende toolidesse tõsta ja kinni panna. Lisaks on esmakordselt Citroëni puhul võimalus ka tagumisel real istmesoojendust kasutada. Kätlin tõdeb, et kogu pere suureks lemmikuks kujunes auto ekraan. Uue C5 Aircrossi disainimisel ongi silmas peetud seda, et kogu perel oleks autos võrdselt hea olla. Niisamuti nagu tahab kogu pere elutoas olles televiisorit näha, võiksid kõik reisijad ka autosõidust ühtmoodi osa saada. Sestap ongi 13-tolline ekraan paigutatud vertikaalselt armatuurlaua keskele. Autojuhti toetab samal ajal ka kümnetolline digitaalne juhi infoekraan, mis on vastavalt eelistustele kohandatav ning olenevalt varustusastmest on ka head-up display ehk graafiline näitude kuvamine esiklaasile. Sõidumugavusele ja turvalisusele aitavad kaasa Matrix LED-i esituled.
„Suur ekraan oli meie üks lemmikuid selle auto juures. Võrdselt mugav
seda jääks ka taha piisavalt jalaruumi. Praeguses eluetapis on pidevalt vaja lapsetoole sisse-välja tõsta, sellisel juhul tuleb igasugune lisaruum kasuks. Ja kuigi meie proovitud Citroën oli esiveoline ja kusagil hätta ei jäänud, siis minu jaoks on üldiselt ka nelikvedu oluline kriteerium. Edasi tulevad mängu juba subjektiivsemad teemad,“ selgitab Mats.
Aga kas uus Citroën C5 Aircross võiks ka kõne alla tulla, kui uue
pereauto ostmiseks läheb? „Kuna varasem kogemus Citroëniga puudus, kujunes kohe ka hea arvamus sellest margist,“ ütleb Kätlin. Mats tunnistab, et on varasemalt jälginud rohkem ajalooliselt populaarseid autotootjaid ja Citroën pole valikusse sattunud. „On väga lahe näha, et täitsa asjalik auto on kokku pandud. Järelikult peab tulevikus tõsisemalt autosid jälgima hakkama ja oma valikutes avatum olema,“ lisab Mats.
Mida perekond Tamme tervikuna pereauto valikul hindab? "Eesti tingimustes lähtun eelkõige praktilisusest." Salong peaks olema piisavalt ruumikas, et oleks mugav olla oma parimas sõiduasendis ning et pärast
KÕIGE AVARAM, MUGAVAM JA KÕRGTEHNOLOOGILISEM LINNAMAASTUR, MILLE CITROEN ON EALES LOONUD.
• 100% elektriline Comfort Range versioon (210 hj) kuni 520 km sõiduulatusega ja Long Range versioon (230 hj) kuni 680 km sõiduulatusega.
• Pistikhübriid, mis pakub kuni 96 km elektrilist sõiduulatust (linnas üle 100 km) ja mille kombineeritud sõiduulatus kokku on kuni 1100 km.
• Hübriidversioon, mille kombineeritud sõiduulatus on kuni 950 km ning mis annab võimaluse vähendada CO2 heitmeid ja kütusekulu, sõita linnas kuni 50% ajast täielikult elektrilises režiimis.
8 aastat või kuni 200 000 km. HIND alates 29 990 eurot. VAATA LISA www.citroen.ee
GARANTII
Sul on vähemalt 3 last?
kohvikut
Perekaart on sooduskaart, mis on loodud Eesti lasterikastele peredele, kus kasvamas kolm või enam last või hoolduspere last vanuses kuni 26.a.
Perekaardiga on võimalik külastada soodsamalt toidukohti, mängutubasid, trenne, laagreid, veekeskusi, muuseume, teatreid ning teha taskukohaseid sisseoste kauplustes ja e-poodides.
Perekaardi programmiga on liitunud üle 600 Eesti ettevõtte.
Esimesel eluaastal vajab beebi lähedust ja rõõmu avastustest
vabaaja pakkumist
teatrit ja kino
Õppimishimu on igale beebile kaasa antud. Imikud suudavad kõige paremini maailma mõistma õppida, kui nad tajuvad vanemate lähedust ja tuge. Siis tunnevad nad end piisavalt kindlalt, et avastusretkedele minna.
Beebi aju töötab kõige efektiivsemalt, kui ta on lõõgastunud ja tunneb end turvaliselt – siis on ta vastuvõtlik uuele informatsioonile ja omandab kergesti uusi oskusi. Vaatame lähemalt, mida beebi esimesel aastal vajab ja kuidas ta areneb.
Hea suhe emme ja issiga
Lapse esimestel elukuudel on tugev emotsionaalne side vanematega kõige tähtsam. Looduse poolt tunnetavad emad ja isad juba intuitiivselt, mida nende laps vajab –olgu selleks siis toit, kuiv mähe, unelaul või soojus. Kui laps näeb, et teda ei jäeta hätta, areneb tema
enesekindlus. Selle armastuse ja hoolivuse, mida lapsele jagad, saad beebi arengu, naeratuste ja rõõmsa lalisemise näol kuhjaga tagasi.
Õppige stressita
Sünnist alates hakkab beebi tajuma ümbritsevaid signaale. Tema aju üritab nendevahelisi seoseid luua, tänu millele hakkab ta loogilisi järeldusi tegema ja nendele vastavalt ka käituma. Mida vanemaks laps saab, seda arenenum on tema aju ja seda keerulisemaks need mustrid lähevad.
Kui väike seitsmekuune Mia näiteks seda punast mõmmit põrandalt haarab, ei ole see tema jaoks enam väljakutse – ajust saadetakse signaal ja laps sirutab käe ning haarab mõmmi. Umbes kolm kuud tagasi ei oleks pisike
TOIMETAS: EVE KALLASTE FOTO: SHUTTERSTOCK
Mia sellega veel hakkama saanud. Selleks, et aju erinevad osad järjest välja areneksid ja omavahelisi seoseid looks, on lapsel vaja rahulikus ja positiivses keskkonnas lahendada ülesandeid, millega ta hakkama saab.
Võta
aega
Alguses on ajus närvidevahelised sidemed veel nõrgad, nad kinnituvad alles siis, kui on ikka ja jälle sama situatsiooni läbinud. Beebid peavad oma peas statistikat: see, mida nad pidevalt koos näevad, kuulubki kokku. Näiteks tundub viiekuusele Karlile, et kõigil autodel on rattad. Mida rohkem autosid ta näeb, seda enam kinnistub tema arvamus.
Samuti on pidev kordamine kasulik: maailm koosneb proovimisest ja eksitusest. Karl üritab päevade kaupa lutti, mis tema voodi kohal ripub, haarata. Vahepeal õnnestub see tal kogemata, aga tema liigutused muutuvad aina kindlamaks, kuni ta lõpuks luti enda valdusesse saab ja võidukalt suhu pistab.
Laps valib ise oma õppematerjali
Väikestele lastele meeldib, et kogu maailm on suur katselabor. Iga nende liigutus on eksperiment. Beebid hakkavad vanematele käega neile huvitavate asjade suunas
Esimese eluaasta jooksul võiksid koos beebiga:
ф mulle puhuda;
ф talle unelaulu laulda;
ф beebi käe- ja jalajäljed savisse või paberile jäädvustada;
ф lindistada oma beebi naeru;
ф koos vannis käia;
ф tähtsa uue oskuse või edusammu üles kirjutada;
viipama. Umbes viienda elukuu paiku tähendab imiku käeviibe kutse temaga suhtlemiseks, samuti rõõmu väljendamiseks, kui mõni tuttav nägu tema juures on. Lalisemisega kutsuvad nad sind vestlust pidama.
Julgustavad vanemad
Beebisid on kerge hirmutada: piisab vaid liiga valjust naabritädist või kaamera liiga heledast välgust ja nad on juba segaduses, aga niipea, kui ta sinu nägu näeb, rahuneb ta sekunditega, sest ta loeb su näost, et kõik on korras. Üheksakuuselt otsib imik juba sinuga pidevalt silmsidet, et oma tegudele sinu hinnangut saada. Lapsed ei õpi enam kunagi nii kiiresti kui esimesel eluaastal –nende suuraju on selle ajaga kolmekordistunud ja tähtsamad ühendused loonud. Samuti on nende intellektuaalne taju hoogsalt arenenud.
Nüüd hakkab laps juba ka abstraktselt mõtlema: esimese eluaasta lõpuks mõistab ta, et asjad eksisteerivad edasi, isegi kui nad pole nähtavad. See tõekspidamine on tema iseseisvuseks väga tähtis: mida stabiilsemas perekonnas laps üles kasvab, seda enesekindlam ta on ja tal on kergem teha esimene samm iseseisvuse poole. l
Allikas: PereEkspress
ф lemmikloomadega kohtuda;
ф kiikuda;
ф peitust mängida;
ф ära õitsenud võilille valgeid ebemeid laiali puhuda;
ф puslet või klotse kokku panna;
ф basseinis või suuremas veekogus ujumas käia;
ф teineteise liigutusi ja miimikat jäljendada;
ф raamatuid lugeda;
ф lasta beebil oma süles magama jääda;
ф sügiseses lehehunnikus hullata;
ф beebit põlvedel hüpitada ning laulda „sile tee, sile tee, künkad, mättad, auk“;
ф ilusaid perepilte teha ja neid tuttavatele ning sugulastele näidata;
ф beebile mõnda vanemat inimest tutvustada;
ф beebit mõnele teisele beebile tutvustada;
ф pille mängida (trumme, klaverit, kõristit vms);
ф beebile peeglist tema enda peegelpilti näidata;
ф asju kokku lugedes lapsele numbreid tutvustada;
ф liivaga mängida;
ф pilvi ja puulatvu vaadata;
ф lumega mängida;
ф korrata talle iga päev, et armastad teda.
VÄIKELAPSE TOITUMINE –miks see nii oluline on?
Kõige kiiremad kasvuperioodid leiavad aset just lapse esimestel eluaastatel. Seetõttu on sel ajal eriti oluline pöörata rõhku just lapse toidulauale, mis mõjutab nii võsukese vaimset ja füüsilist arengut kui ka tulevast tervist.
TOIMETAS: LIISBET ESTRA FOTO: SHUTTERSTOCK
Mitmekülgsus on kõige alus
Keskkond
Väikelapse menüü peaks sarnaselt täiskasvanuga põhinema mitmekülgsusel. Ideaalis võiks iga söögikorra juurde kuuluda erinevad toidugrupid – süsivesikud (teraviljad, kartul, riis), puu ja köögiviljad, kvaliteetne loomne või taimne valk, piimatooted ning õlid. Oluline on, et puu ja köögivilju pakutaks sageli, eelistatult värskelt. Samuti tuleks vältida liigset suhkru ja soolatarbimist ning kiirtoitu. Mitmekesine toitumine ja toetav keskkond soosivad, et laps saab kätte vajalikud toitained ning tal kujuneb toiduga positiivne suhe.
Toitumisharjumuste kujunemine ei seisne aga mitte ainult selles, mida laps sööb, vaid ka selles, kuidas ja millises keskkonnas einestamine toimub. Väikelapse puhul on oluline, et söögikorrad leiaksid aset kindlatel aegadel 4–5 korda päevas, et portsu suurused oleksid lapsele sobivad ning puuduks pidev suupistete ahvatlus. Söömise ajal peaks valitsema rahulik õhkkond ja keskendumine ühele tegevusele – st tuleks vältida nt mänguasju ja televiisorit. Kui laps saab juba ise söömisega hakkama, tasub harjutada ühiselt einestamist. Niisugune käitumine aitab kujundada sügavamat harjumust – söömine on osa päeva ja pereelust, mitte ainult sööärasestpeabtegevus.
Väljakutsed ja nendega toimetulek
Väikelapse toitumise kujundamise teekonnal võivad ette tulla mitmed väljakutsed, nt toidust keeldumine või väga valiv suhtumine. Siinkohal
on kasulik meeles pidada, et harjumine uute maitsetega võib võtta aega ning oluline on olla kannatlik. Väga tähtis on, et vanem oleks enda toitumisharjumustega lapsele eeskujuks, sest sageli võetakse tarkade õpetussõnade asemel üle siiski füüsilisest eeskujust tulenevad tendentsid.
Väikelapse toitumisharjumuste kujunemine käib käsikäes tema kasvava sooviga iseseisvuda. Toit on selles eas lapse jaoks rohkem kui pelgalt energiaallikas – see on võimalus uurida, katsetada ja väljendada oma isiklikke eelistusi. Laps õpib tunnetama nälja ja täiskõhutunnet, valima lemmiktoiduaineid ning osalema ühisel söömaajal. Samuti tuleks pisikesele anda ruumi ise söömiseks, isegi kui see tähendab aeglast tempot ja sassis lauda. Just niisugused hetked tugevdavad lapse enesekindlust ja arusaama, et söömine on positiivne, loov ja turvaline kogemus. l
Allikad: elselts.ee, tarkvanem.ee, aptaclub.ee
PANN&KOOK ON KOGU PERE RESTORAN
Meie laiast ja imemaitsvast pannkoogivalikust, kus on nii soolased kui magusad pannkoogid, leiab igaüks oma lemmiku! Hubases ja kauni interjööriga restoranis on palju avarust ning siin tunnevad ennast mõnusalt nii suured kui väikesed. Lapsi ootab mängima muinasjutuline Lotte mängumaa uhke 6-meetrise tuldpurskava lohega.
Tule ja naudi hetki koos lähedastega!
ARENDAVAD MÄNGUASJAD kõige pisematele
Mänguasjariiulite vahel seistes võib tekkida tunne, et nad kõik on nii armsad, et ei suuda kuidagi otsustada, millist oma lapsele osta. Muidugi tahaks valida kõige nunnuma lelu, aga pigem tasuks eelkõige arvestada sellega, et mänguasi oleks nii turvaline kui ka arendav.
TOIMETAS: GEORG-MARTEN MEUMERS
FOTO: SHUTTERSTOCK
Imikud ja väikelapsed avastavad maailma mängu kaudu, seega pole lelud neile vajalikud vaid lõbuks ja meelelahutuseks, vaid ka uute oskuste omandamiseks.
Sobivad mänguasjad 1-aastastele:
ф lihtsate illustratsioonide ja fotodega papist pildiraamatud;
ф helisalvestised laulude ja salmidega, pildigaleriid;
Vaata lähemalt, millised mänguasjad toetavad parimal moel eri vanuses laste arengut.
Sobivad mänguasjad 0–6
kuu vanustele imikutele:
ф kõristid, suured rõngad, pigistatavad ja hammustatavad mänguasjad, pehmed nukud ja pallid ning papist pildiraamatud jms, mida saab haarata, hoida, imeda, raputada ning millega saab tekitada heli;
ф lihtsamaid lastelaule esitavad raamatud ja hällilaulude helisalvestised;
ф riputatud pildid inimeste nägudest või näiteks pehme raamiga purunematud peeglid.
Sobivad mänguasjad 7–12
kuu vanustele imikutele:
ф päris elu imiteerimiseks – erinevat sorti nukud, plastist ja puidust mudelsõidukid ning veemänguasjad;
ф kukutamiseks ja välja võtmiseks – plastist kausid, ladumisketid ja tornid, pallid;
ф ehitamiseks – suured pehmed klotsid ja puidust kuubikud;
ф lihaste kasutamiseks – suured pallid, lükkajaveamänguasjad ning madalad ja pehmed üle roomamiseks mõeldud takistused.
ф loominguks – mittemürgised ja mahapestavad laia otsaga markerid, värvipliiatsid ja suured joonistuspaberid;
ф päris elu imiteerivad asjad – mängutelefonid, nukud koos nukuriiete, voodite ja majadega;
ф ehitamiseks – papp ja puidust klotsid (võivad olla veidi väiksemad kui imikute omad);
ф pusled, nuppude ja kaantega mänguasjad, mänguja joonistustahvlid.
Sobivad mänguasjad 2-aastastele:
ф lahendamiseks – puidust pusled (4–12 tükiga), kokku kinnituvad klotsid, objektid sorteerimiseks (suuruse, kuju, värvi, lõhna järgi), mänguehituskomplektid;
ф loomiseks – mittemürgised ja mahapestavad värvipliiatsid ja markerid, suured pintslid ja sõrmevärvid, tahvel koos suurte kriitidega;
ф detailirikkamate fotodega pildiraamatud;
ф suurte ja väikeste lihaste kasutamiseks – erineva suurusega pallid löömiseks ja viskamiseks, pealeistutavad mudelsõidukid, pehmest materjalist madalad ronimisrajad, pehmed mänguhaamrid. l
Allikas: naeyc.org
ZIMPLIKIDS – MÄNG, MISPANEB KÕIKMEELED TÖÖLE!
Mängi õues, toas või vannis – lõbus kogemus on garanteeritud!
Avasta Zimpli Kids mängumaailm
SAADAVAL Tallinna Kaubamajas, Ahhaa Teaduspoes, Apollo raamatukauplustes, www.wellnesslife.ee ja paljudes teistes poodides üle Eesti
50 mg/g geel 30g
Permetr iini LMP (Perme trinum 5 0 m g/g geel 30 g) k asutamine ja s oov itused p atsien dil e
1. Riided
Kogu kok ku kõik riided rätikud ja voodipesu, mida oled k andnud või k asutanud viimase 7 päeva jooksul Pese vähemalt 60 kraadiga Võimalusel k asuta kuivatit või triigi asjad läbi.
Kogu kok ku asjad, mida ei saa kõrge temperatuuriga pesta (nt k ampsunid, sallid k indad joped, mantlid jalanõud ja mänguasjad) ja pane need plastik kotti. Kui need on niisked, tuleb need enne kotti panemist kuivatada. Sule plastik kott õhutihedalt ja ära ava seda enne nädalat
Talvel, kui väljas on -20 k raadi või rohkem, vii esemed mida ei saa 60 k raadiga pesta 1 ööpäevaks õue
Pehme mööbel ja vaibad tuleb võimalusel aurutajaga töödelda.
2. Ravimi kasutamis- ja hügieenireeglid
K anna ravimit kõr vatagustest allapoole kogu kehale Ära unusta sõrmede ja var vaste vahesid küünealuseid. Küüned peavad olema lõigatud lühikeseks Vajadusel raseerida, sest kehak ar vad tak istavad ravimi pääsemist nahale
K anna ravim nahale õhtul enne magamaminekut
Seljale peab k andma ravimi keeg teine (k innastega).
Enne magamaminekut pane voodisse puhas voodipesu.
Ravim peab naha olema vähemalt 8 tundi
Kui vahepeal k äid tualetis pesed k äsi, siis pead uuesti piirkonna ravimiga k atma (labak äed küünealused).
Hommikul mine duši alla ning ravimi mahapesemise järgselt k reemita nahk niisutava k reemiga.
Pane selga puhtad riided (pestud kõrge temperatuuriga).
Vaheta uuesti voodiriided ja rätikud (k asuta k indaid) ja pane k asutatud voodiriided ja rätikud 60 k raadiga pessu
3. Mida veel teada…
Ravi peab saama samaaegselt kogu sügeliste diagnoosi saanud inimese perekond, isegi kui teistel löövet ei esine. Samuti peab informeerima isikuid, kellega on olnud nakatunul kokkupuude (nt lasteaias koolis, treeningul jne).
Pärast ravimi k asutamist võib sügelusetunne jätkuda veel mitu nädalat pärast sügeliste väljaravimist. Seda tek itab organismi allergiline reaktsioon naha pinnale jäänud surnud sügelislestadest
K ÄSIMÜÜGIR AVIM Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tar vitamist lugege tähelepaneliku t pakendis olevat infolehte K aebuste püsimise korra või ravimi kõr valtoimete tekk imisel pidage nõu arst võ apteek riga. Võimalikest kõr valtoimetest teavitamine: w w w.ravimiamet.ee võ müügiloa hoidja esindajale Eestis. Ho da laste eest varjatud ja k ättesaamatus kohas!
Kui lasteaialaps VAJAB TUGIISIKUT
„Armastus laste vastu on minus olnud lapsepõlvest saati,“ ütleb Alisa Kask, kes hoidis juba kuueaastaselt suures paneelmajas naabrite lapsi. Praegu aitab tugispets.ee looja lapsevanemaid, kelle põnnidele on tarvis tugiisikut.
TEKST: EVE KALLASTE FOTOD: SHUTTERSTOCK, ERAKOGU
Tartu Ülikoolis koolieelse lasteasutuse õpetajaks õppides asus Alisa tööle lastehoidu. Sellest ajast peale hakkas tema professionaalne töö lastega ja mõne aasta pärast liikus ta juba edasi munitsipaallasteaeda. „Aastate jooksul olen püüdnud pakkuda tuge nii lastele kui ka vanematele. Parimad õpetajad on selle juures olnud minu oma lapsed. Esimese
lapsega oli suureks probleemiks lasteaiaga kohanemine ja tänu sellele kogemusele mõistan väga hästi lapsi, kes pika aja jooksul uues keskkonnas ei harju,“ räägib ta.
Millised on lapse käitumises ja olekus need märgid, mis annavad alust arvata, et tal võiks olla tarvis tugiisikut?
Enamasti hakkab lapse eripära välja paistma lasteaias pärast Alisa Kask
harjumisperioodi. Peamiselt vaadeldakse nelja aspekti: kõne, magamine, söömine ja eneseteenindusoskused. Mõne aja möödudes saab hakata hindama juba sotsiaalseid oskusi. Tõsi, sotsiaalsed oskused arenevad samuti ajapikku ja me ei saa eeldada, et kõik rühma lapsed oskavad nõuetekohaselt käituda. Õpetajad hakkavad märkama ja vanemat informeerima lapse käitumisest ning kohanemisest lasteaia keskkonnas.
Väga palju oleneb lapse vanusest, kuid üldiselt tekivad mureko had seoses lapse vähese või koguni olematu kõnega ja lihtsamatest korraldustest aru saamisega. Tihti on erivajadusega lapsele väga rasked üleminekud ühelt tegevuselt teisele – laps soovib sageli jääda ühe tegevuse juurde ja teda meelepärasest tegevusest välja tuua on väga keeruline. Lasteaiaõpetajal napib aega ja juba neil momentidel võib olla vajadus abistava tugiisiku järele, kes saab lapsega jääda ning talle sobivas tempos kulgeda.
õppetegevustes. See on inimene, kes on tema kaitsja, kuid samas piisavalt autoriteetne, et säiliks hea suhe lapsega.
Milliseks võib kujuneda lapse lasteaiatee, kui tal on küll vaja tugiisikut, kuid mingil põhjusel tal tugiisikut siiski pole?
Laste vaimsele tervisele on üha rohkem hakatud tähelepanu pöörama ja ATH või autismi diagnoosiga lapsed pole lasteasutustes enam sugugi haruldased. Missugust lähenemist on nendele lastele vaja?
Diagnoosi saamine võtab pikalt aega ja tihti peab lasteaia personal tegutsema hakkama enne selle saamist. Erituge vajavatele lastele on ennekõike tarvis mõistmist ja võimalust kulgeda oma tempos, vajadusel abistavat pildimaterjali, kohandatud keskkonda ning erinevaid meetodeid nii õppetegevustes kui ka igapäevastes toimingutes. Selline laps vajab kindlat rutiini ja kindlat teadmist, mis toimub lasteaias päeva jooksul. Muutused võivad lapse endast välja viia ja talle väga palju stressi tekitada.
Millist tuge pakub tugiisik lapsele?
Tugiisik on lapse jaoks olemas. Ta suunab, motiveerib ja toetab last
spetsialistide õlgadel. Lasteaia personali eesmärgiks on siis taastada kontakt lapsevanemaga ning hakata astuma ühiseid samme lapse heaolu nimel.
Kust vanem üldse alustama peab, kui tema lapsel on vaja tugiisikut?
Lapsevanem võib kohe alguses pöörduda lasteasutuse poole. Kui lasteasutusest ei saa tugiisikut, siis edasi kohaliku lastekaitsespetsialisti poole. Tihti otsivad vanemad oma lapsele tugiisikut sotsiaalmeedia kaudu. Väikese vihjena võin öelda, et töötukassa kaudu on võimalik leida häid tugiisiku kandidaate.
Mis teile selles valdkonnas kõige rohkem muret teeb?
KAS SINU LAPS VÕI
Lapse lasteaiatee võib sootuks katki jääda, kuna vajalik tugi lasteaiarühmas puudub ning lapsevanem on sunnitud lapsega koju jääma. Tihti on vaja last viia erinevatesse teraapiatesse/tugiteenustele ning seda tööpäeva sees, ka selle juures saab olla abiks tugiisik, kes viib ja toob last, vajadusel ka lasteasutusest.
ENAMASTI HAKKAB
LAPSE ERIPÄRA
VÄLJA PAISTMA
LASTEAIAS PÄRAST
HARJUMISPERIOODI.
Kuidas vanemad tavaliselt selle uudise vastu võtavad, et nende laps vajab tugiisikut?
Oleneb lapsevanemast. On kaks võimalust: kas lapsevanem hakkab lasteasutusega koostööd tegema või asub eitamise faasi, kus asjad ei hakkagi liikuma. Sellisel juhul on enamik toiminguid lasteasutuse
Olen oma sotsiaalmeedialehel loonud „Tugiisikute vestlusgrupi“ ja viinud läbi küsitlusi tugiisikute seas Tugispetsi Facebooki lehel ning olnud tihedas suhtluses mitmete tugiisikutega. Põhiline murekoht on tugiisikute kehvad töö ehk käsunduslepingud, kus töötundide vähesuse tõttu (näiteks lapse haigestumine) puuduvad sotsiaalsed garantiid, kaasa arvatud tervisekindlustus. Rääkimata siis töötasust. Sel põhjusel on paljud tugiisikud sellest tööst loobunud. Õhku jääb kõlama mõte, et nad oleks meeleldi jätkanud tugiisikuna, kuid see ei olnud kahjuks võimalik just „kehva töölepingu tõttu“. Oleme astumas samme Epikojaga (Eesti Puuetega Inimeste Koda), kus soovime seda murekohta esile tuua ning loodetavasti selle kaudu luua positiivseid muutusi.
Mille üle võib kõige rohkem rõõmustada?
Järjest rohkem erivajadusega lapsi integreeritakse lasteaia tavarühmadesse, kus need lapsed saavad areneda omavanuste laste keskel. Samuti on osa lasteaedu palganud tugiisiku/tugiisikud oma asutusse, pakkudes neile head töölepingut ning väärilist palka.
Allikas: PereEkspress
TUTTAV VAJAB
ABI KÕNE
ARENDAMISEL?
Kõneravi.ee pakub logopeedilisi harjutusi lastele ja täiskasvanutele. Harjutused on loonud kogenud logopeedid ning need toetavad üldisi kõnearengu põhimõtteid.
KÕNERAVI.EE KESKKOND PAKUB
üle 330 interaktiivse eestikeelse harjutuse
töövahendeid logopeedile, eripedagoogile, õpetajale ja lapsevanemale
võimalust harjutada kõikjal ja igal ajal
harjutusi ka 6 muus keeles -
lugemisoskust
kirjutamisoskust
kõnetaju
LOGOPEEDID KIIDAVAD
„Kõneravi.ee keskkond pakub mulle töös rohkem paindlikkust ja mugavust. Arvuti või tahvli vahendusel on mugav kaasas kanda palju erinevaid harjutusi. Väikeste ja suurte harjutajate jaoks on keskkond lihtsasti ligipääsetav ning just neile sobivad harjutused kiiresti leitavad.“
Asutustele soodustus koodiga „selgekõne“.
Alusta täna ja tee esimene samm sujuvama kõne poole!
hääldust
sõnavara
grammatika tundmist
„Kasutan Kõneravi.ee keskkonda igapäevaselt nii lasteaias kui ka rehabilitatsioonis. Väga head harjutused nii suurtele kui väikestele! Ka vanemad saavad aidata lastel õpitut kodus kinnistada.“
MEIE HARJUTUSTEGA SAAD ARENDADA
Kuidas oma last ÕPPIMISEL TOETADA
Õppimine ei piirdu ainult koolipinnaga. Laps veedab suure osa ajast kodus ja seega mõjutab tema edasiminekut märkimisväärselt ka see, kuidas kodu seda protsessi toetab. Vanema roll ei seisne selles, et võtta üle õpetaja koht, vaid selles, et olla toetav koostööpartner, kes loob tingimused, julgustab ja aitab õppimist kui protsessi väärtustada.
Mängu Saar on ideaalne koht lastele ja kogu perele, kus saab mängida, areneda ja pidutseda! Meie ainulaadsed mängutoad pakuvad lastele võimalust nii aktiivseks liikumiseks kui ka arendavateks tegevusteks. Toad sobivad suurepäraselt eelkooliealistele lastele, pakkudes neile mitmekesist ja lõbusat keskkonda.
Miks on vanema tugi tähtis?
Teadlased on korduvalt kinnitanud, et lapse õppimist ei mõjuta ainult kool, vaid ka see, kuidas vanemad tema arengusse suhtuvad. Ühe rahvusvahelise uuringu järgi arenesid lapsed, kelle vanemad toetasid nende iseseisvust ja uudishimu, kiiremini kui need, kelle kodus keskenduti üksnes tulemusele. Oluline on mõista, et vanema „kaasatus“ ei tähenda pidevat kontrolli ega õpetamist. See tähendab huvi, tähelepanu ja usaldust –teadmist, et laps suudab ja võib ise katsetada, eksida ning uuesti proovida.
Kuidas luua kodus õppimist toetav keskkond?
Rahulik ruum ja rutiin Laps õpib paremini, kui tema ümbrus toetab keskendumist. Isegi väike kirjutusnurk või selge päevaplaan annab kindlustunde ja vähendab stressi. Eksperdid soovitavad, et õppimise aeg ja koht võiksid võimalusel iga päev olla samad – hea valgus, minimaalselt segajaid,
vajalikud vahendid käeulatuses. Kui kodus pole eraldi õppimisruumi, saab kokkuleppeliselt määrata aja, mil teler ja telefon puhkavad ning pereliikmed jätavad lapsele omaette olemise võimaluse.
Toeta lapse iseseisvust
Vanem võib olla kõrval ja valmis aitama, kuid tähtis on, et laps ise vastutaks oma õppeprotsessi eest. Kui laps tunneb, et talle usaldatakse vastutus, kasvab ka tema sisemine motivatsioon. Selle asemel et öelda „tee nüüd see ülesanne ära“, võib küsida: „Kuidas sa plaanid tänased kodutööd ära teha?“ või „Mis tundus täna kõige huvitavam?“. Sellised küsimused aitavad lapsel mõelda ja tegutseda iseseisvamalt.
Loo seoseid päriseluga
Lapsed õpivad kõige paremini siis, kui nad näevad, kuidas teadmised elus rakenduvad. Matemaatikat saab õppida poes arvet arvutades, eesti keelt lugude jutustamise kaudu, ajalugu reisides või dokumentaalfilme vaadates. Kui õppimine on seotud lapse huvidega, muutub see loomulikuks ja sisukaks. Näiteks, kui laps armastab loomi, võib bioloogia õppimisel uurida just talle meelepäraseid teemasid. See annab teadmistele isikliku tähenduse.
Toeta emotsionaalselt
Õppimine pole ainult faktide meeldejätmine – see on ka eneseusaldus, püsivus ja julgus proovida. Kui laps ebaõnnestub, on vanema ülesanne mitte hinnanguid anda, vaid mõista ja julgustada. Uuringud näitavad, et lapsed, keda vanemad kiidavad pingutuse, mitte tulemuse eest, on pikas plaanis palju vastupidavamad. Kui vanem ütleb: „Nägin, et sa proovisid ega andnud alla“, annab see lapsele tunde, et ta on suuteline arenema. l
Allikas: childmind.org
argipäeval Mängu Saart mängima! Jõulu- ja uusaastapeod Mängu Saarel! Küsi pakkumist!
Mängutuba saab broneerida pidustusteks või tulla lihtsalt mängima vabal ajal, kui tuba pole broneeritud. Eriti mugavaks teeb selle iseteeninduslik süsteem, mis võimaldab külastajatel tulla sobival ajal, lahkuda ja tagasi tulla kogu mängupäeva jooksul.
Tule
Mängu Saar on suurepärane koht ka perepuhkuseks. Siin saavad nii lapsed kui ka vanemad veeta kvaliteetaega, nautida lõbusaid ja aktiivseid tegevusi ning tähistada erilisi hetki.
Tule mängima, puhkama ja pidutsema – me ootame teid!
Mängu Saared asuvad aadressidel:
Osmussaare 8, I korrus, Tallinn
Kopli 25 I korrus, Tallinn
Päevalille 4 (Rocca Towers) III korrus, Tallinn
Lahtiolekuajad leiad meie kodulehelt ja FB lehel.
Vaata lisainfot meie lehelt www.mangusaar.ee
Mängu Saar mangusaar tel 5662 3029
TOIMETAS: MARIANN VILBRE FOTO: SHUTTERSTOCK
Kingi oma lapsele JÕULUDEKS PANGAKONTO
Kõik me soovime olla majanduslikult vastutustundlikud ja teha teadlikke valikuid. Selleks aga, et ka lapsed õpiksid rahaga mõistlikult ümber käima, tuleb neile oma finantskäitumise ja teadmistega abiks ning eeskujuks olla. Miks mitte kinkida alustuseks lapsele jõuludeks pangakaart koos väikese stardirahaga?
TEKST: LIISBET ESTRA
LHV jaepanganduse juht Annika
Goroško ja Swedbanki finantshariduse valdkonnajuht
Mari-Liis Jääger selgitavad, kuidas lastele raha koguda ning nende finantskäitumist toetada.
Ole oma lapsele eeskujuks ja õpetajaks
Goroško sõnul on lapse ja raha suhte kujunemise juures kõige olulisem vanemlik eeskuju ja avatud suhtlus: „Rahaasjad ei tohiks olla peres tabu – kui vanem räägib lapsele ausalt nii edulugudest kui ka eksimustest, kujuneb sellest tugev alus usalduseks ja arusaamiseks.“
Ka Jääger peab nooruki finantskäitumise kujunemise juures oluliseks lapsevanema rolli ja eeskuju: „Hea praktika on kaasata laps pereeelarve koostamisse ning näidata talle, kui palju kulub raha kodule, transpordile, toidule, vaba aja tegevustele ja erinevatele laenukohustustele.“
Ava lapsele pangakonto ja soeta pangakaart
vaadata ja väiksemaid makseid teha. Samuti on võimalik lapse kontole lisada sisselogimisparool, mis annab talle piiratud õigustega juurdepääsu –just nii palju, kui parasjagu vajalik ja turvaline,“ selgitab Goroško.
Ka pangakaart tasub lapsele soetada pigem varem kui hiljem. „Kuna kuni 18aastaseks saamiseni on lapse konto seotud lapsevanema kontoga, annab pangakaart tegelikult vanemale hea ülevaate, kuhu lapse raha läheb ning kuidas saaks teda suunata rahaga paremini ümber käima,“ soovitab Jääger.
LHV jaepanganduse juht Annika Goroško.
Lapsele raha kogumine
Kui eesmärk on lapsele pikema aja jooksul järjepidevalt raha koguda, soovitab Goroško hea stardiplatvormina LHV Kogumiskontot või investeerimist: „Lihtsalt seisev raha kaotab ajas väärtust, ent teadlikult valitud kogumismeetodid – näiteks Kogumiskonto või investeerimisvõimalused Kasvukonto kaudu – aitavad sellel ajas kasvada.“ LHVs ja Swedbankis on lisaks võimalik sisse lülitada mikrokogumise (LHV) ehk Rahakoguja (Swedbank) funktsioon, mis suunab iga kaardimakse pealt väikese summa automaatselt säästudeks ja/või investeeringuteks. Nii saab noorukile aegsasti õpetada, et väikeste säästude kõrvalepanemisega on võimalik kokku koguda väga arvestatav summa.
Nii LHV kui ka Swedbanki spetsialistid soovitavad lapsele pangakonto avada võimalikult varakult. „Panga mobiiliäpi kaudu saab vanem igal ajal jälgida lapse kontoseisu, seada pangakaardi limiite, määrata teise vanema ligipääsu või muuta tehinguõigusi. Näiteks võib vanem alates lapse 7. eluaastast võimaldada tal iseseisvalt internetipangas või äpis oma kontojääki
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger.
Ka Jääger soovitab raha kasvama panna: „Kui soovitakse lapse koolitamiseks või talle esimese kodu ostuks lihtsalt raha koguda, on kõige mugavam seda teha enda nimel investeerides. Nii otsustad ise, millal midagi ostad ja müüd, ning kui on aeg last rahaliselt toetada, saab investeeringuid maha müüa.“
„Hariduse ja teadlikkuse kasvatamine on kogu asja võti. Kui laps õpib juba noorena rahaga ümber käima, oskab ta ka täisealisena paremini toime tulla, teha targemaid valikuid ning vältida klassikalisi rahalisi eksimusi. Finantskirjaoskus on üks olulisemaid oskusi, mille vanem saab lapsele tulevikuks kaasa anda – ja mida varem selle teekonnaga algust tehakse, seda parem,“ võtab Goroško teema kokku.
Miks laps JONNIB?
Kõik vanemad on seda kogenud. Väike laps viskub põrandale, karjub ja lööb jalgadega vastu maad, pisarad voolavad ja ükski lohutus ei toimi. Me nimetame seda jonniks ja kuigi see võib tunduda täieliku kontrolli kaotusena, on teaduse vaatepunktist jonn hoopis midagi muud. See on lapse arengu loomulik osa – viis, kuidas ta õpib tundma iseennast, oma piire ja maailma.
Mis jonn tegelikult on?
Jonn tundub kõrvalt vaadates nagu puhas vastupanu – laps karjub ja keeldub igast mõistlikust pakkumisest. Teadus aga ütleb meile, et jonn on palju enamat kui lihtsalt halb tuju. See on hetk, kus lapse aju ja tunded töötavad täisvõimsusel, samas kui enesekontrolli mehhanismid alles kujunevad. Emotsioone juhtivad süsteemid on juba varakult väga aktiivsed. Need osad reageerivad kiiresti ja tugevasti, sest laps peab maailmas ellu jääma: märkama ohtu, vajadust, ebamugavust. Kuid aju osa, mis peaks neid reaktsioone pidurdama ja suunama – prefrontaalne ajukoor –, on veel küpsemata. Seda
piirkonda saab võrrelda „piduriga“, mis hakkab tõeliselt tööle alles koolieas ja edasi. See tähendab, et kui väikelaps tunneb pettumust, näiteks kui tal keelatakse midagi või ei lasta kohe oma tahtmist saada, tekib tema ajus kiire ja intensiivne reaktsioon. Ta tunneb tohutult palju, aga ei oska veel seda tundelainet juhtida. Tema kehas käivitub stressireaktsioon: pulss tõuseb, hingamine kiireneb, lihased pingestuvad, pisarad ja karje on keha viis öelda „seda on liiga palju“.
Neuroteadlased kirjeldavad, et jonn on tegelikult lapse varase emotsiooniregulatsiooni harjutus. See on hetk, kus ta õpib, kuidas
sõnastada („Sa oled pahane, sest tahtsid veel mängida“), õpib laps mõistma, et tunded tulevad ja lähevad ning neid saab väljendada sõnade, mitte ainult tegudega.
... eneseregulatsiooni. Kui laps kogeb tugevat tunnet ja näeb, et täiskasvanu jääb rahulikuks, saab ta kogemuse, et rahu on võimalik. See on nn koregulatsioon – vanem „laenab“ oma rahu lapsele, kuni laps õpib ise toime tulema.
... piire ja iseseisvust. Ta testib piire, et aru saada, kui palju tema otsustel on jõudu. Kui vanem on järjekindel, aga samal ajal hooliv, õpib laps, et piirid ei tähenda armastuse kadumist. Need tekitavad hoopis turvatunnet.
Mida vanem teha saab?
1.suured tunded tulevad, kulgevad ja lõpuks ka mööduvad. Kui täiskasvanu on sel hetkel lapse kõrval rahulikult olemas, saab lapse aju sõnumi: „Turvatunne säilib, isegi kui tunnen end halvasti.“ Selline kogemus ei peata jonni koheselt, kuid kasvatab pikemas plaanis lapse sisemist kindlust. Uuringud on näidanud, et jonnihoogudes põimuvad kaks peamist tunnet – viha ja distress ehk kurbus ja abituse tunne. Viha jõuab tavaliselt haripunkti mõne minutiga ja hakkab siis taanduma, kuid kurbus kestab kauem. Seetõttu võib laps pärast karjumise lõppu veel pikalt nutta või otsida lohutust. Täiskasvanu roll on siin säilitada rahu, mitte lisada tulle õli. Kui vanem karjub vastu või ähvardab, tajub lapse aju seda ohuna, mis pikendab kogu hoogu. Kui vanem aga säilitab rahuliku, kindla hääle, annab see lapsele võimaluse vihalainest läbi tulla ja hakata taas rahunema.
Mida laps jonnides õpib?
Iga jonnihoog on tegelikult õppetund. Selle käigus õpib laps: ... tundma oma tundeid. Ta avastab, mis on viha, pettumus ja kurbus. Kui vanem aitab neid
mis aitab emotsioonidel kontrolli all püsida.
2. Rahu säilitamine. Kui hoog juba käes, on kõige olulisem jääda ise rahulikuks. Lihtsad laused, nagu „Ma näen, et sa oled pahane“, võivad rahustada rohkem kui pikad seletused.
3. Piirid ja turvatunne. Laps vajab, et täiskasvanu oleks järjekindel. Kui miski on keelatud, tuleb seda öelda selgelt ja ilma ähvarduseta. „Ma ei luba sul teisi lüüa“ on piir, aga mitte hukkamõist.
MILLAL MURETSEDA?
Ennetamine. Väikelapsed jonnivad rohkem, kui nad on näljased, väsinud või ülekoormatud. Korrapärane päevakava, piisav uni ja etteaimatavus loovad raami,
4. Arutamine, mitte karistamine. Kui laps on rahunenud, on aeg rääkida. Peegelda juhtunut, aita lapsel sõnastada, mida ta tundis ja mis järgmisel korral aidata võiks. Selline vestlus kasvatab empaatiat ja eneseteadlikkust palju rohkem kui ükski karistus. l
Peaaegu kõik lapsed jonnivad. Enamasti hakkavad jonnihood ilmnema umbes teisel eluaastal ja saavutavad haripunkti kolmandaks. See on vanus, kus laps avastab oma tahet ja iseseisvust: ta tahab otsustada, proovida, uurida – aga maailm seab piirid. Just see vastuolu tekitabki kõige rohkem pettumust. Enamasti on jonn täiesti normaalne, isegi vajalik. Kui aga laps jonnib iga päev mitu korda, hoog kestab väga kaua, laps muutub agressiivseks või ei suuda rahuneda, tasub nõu pidada spetsialistiga. Siis võib olla tegu mitte lihtsalt arenguetapi, vaid sügavama raskusega, näiteks ärevuse, meeleolu- või käitumisprobleemiga.
KIVIÕLI SEIKLUSKESKUSES ON TEGEVUST TERVELE PERELE!
TOIMETAS: MARIANN VILBRE FOTO: SHUTTERSTOCK
Paarisuhet päästes
Kuna kõik meie kolm last on sündinud vaid kuni kaheaastaste vahedega, siis uppusime lapsevanemlusse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täiesti ära. See on ka peamisi põhjusi, miks mingil eluperioodil hakkas meie suhe kannatama ja olime mõlemad väga raskes kohas. Abikaasa oli seitse aastat depressioonis ja talle tundus sealt välja ronimine suhteliselt lootusetu. Ise kõikusin sel ajal samuti vähemalt kolmneli korda depressioonide vahet.
Olime nii katki, et enamik energiast kulus iseenda jamaga tegelemisele, ja võõrdusime teineteisest nii palju, et isegi ei sallinud enam teineteist. Olime üksteise jaoks toksilised ja süüdistasime teineteist täpselt samades asjades – kumbki ei võtnud halva suhte eest vastutust, vaid leidsime, et viga on teises. Kuna oleme pikka aega koos olnud ja seda ka juba enne lapsi, siis kogu selle jama kõrval oli samas ikka veel see tugev teadmine, et armastan seda
Lapsed toovad perre palju rõõmu, aga ka tohutult muutusi paarisuhtesse.
Vahel kuhjub korraga nii palju, et ainuke väljapääs paistab olevat lahkuminek.
Kuidas tulla sellest välja aga koos ja nii, et saaks veel parem kui varem?
Ülle-Lea (34) ja Edgar (40) on olnud koos 17 aastat ehk praeguseks pool naise elust. Abielus on nad olnud üheksa aastat. Neil on kolm last: kümneaastane tütar ning kaheksaja kuueaastane poeg. Laste tulek
muutis nende elu ja suhet nii palju, et vahepeal jõudis see ka karidel ära käia ja lahkumineku äärele jõuda. Praeguseks on nende suhe aga parem kui varem – isegi veel parem kui enne lapsi. Kuidas nad seda tegid? ÜlleLea jagab ausalt, ilustamata ja oma sõnadega.
Kuidas me karile jõudsime?
Olen juba kümme aastat lapsevanem olnud ja kui aus olla, siis enam ei mäletagi, milline oli minu ja abikaasa paarisuhe enne lapsi –see mõtegi juba tundub utoopiana. Kuna meil on kolm last, siis iga lapse sünd tõi suhtesse uusi muutusi ning kogu selle aja jooksul on suhe muutunud vähemasti 30 korda.
Mida kauem oleme suhtes olnud, seda paremini oleme aru saanud, miks väga paljud paarid lahutavad enne laste kolmeaastaseks saamist.
Oleme omal nahal kogenud, kui raske on tegelikult lapsevanemlus ja kui raske on hoida laste kõrvalt suhte alustalasid, et oleks lähedus, intiimsus, teineteise hoidmine.
inimest. Ilmselt oligi veel vaid tugev armastuse tunne nendel raskematel hetkedel see, mis meid neist läbi aitas.
RASKE ON HOIDA LASTE KÕRVALT
SUHTE ALUSTALASID, ET OLEKS LÄHEDUS, INTIIMSUS, TEINETEISE HOIDMINE.
Murdepunkt
Kolm aastat tagasi jõudis aga kätte reaalne hetk, kui ma lihtsalt ei kannatanud enam. Olin endaga väga palju tööd teinud just vaimsel tasandil, et ennast tervendada ja ise pinnal püsida. Sest paratamatult, kui sa oled koos inimesega, kes on pikalt mustas augus olnud, siis see kurnab ja väsitab ning tõmbab sind ennast ka järjest sügavamasse auku. Nii ei näinudki ma lõpuks enam
väljapääsu ega kujutanud ette, et meie suhet annaks päästa. Kirjutasin oma abikaasale kirja kõigest sellest, mida tunnen ja kogen. Tegin seda, kuna tundsin, et ma ei ole kuuldud ega nähtud, et me ei saa teineteisega neutraalselt kõneleda. Iga kord, kui ma midagi ütlesin, sain vastu peegelduse kõigest sellest, mida minagi halvasti teen. Sellest kirjast sai aga ülim kingitus. Kui mu abikaasa selle läbi luges, ütles ta, et tunneb ja kogeb kõike täpselt samamoodi. Et tunneb samuti, et ta ei ole kuuldud, nähtud ega mõistetud. Tänu kirjale saime teada, et meil läks alati liiga palju ressurssi teineteise süüdistamisele, suutmata sealjuures märgata, et olime tegelikult mõlemad samas kohas. Kirjale järgnev jutuajamine oli meil täielik pagasitühjendus, mille käigus leppisime kokku, et räägime kõik täiesti neutraalselt teineteisele ära ja teine inimene ei tohi vahele segada ega ennast õigustada – lihtsalt kuulab ära. Mäletan hästi, et ma
ütlesin, et ma armastan teda väga palju, aga ma ei näe, et meie suhe toimiks, ja ma arvan, et meil oleks mõistlik lahutada, sest vastasel korral me lihtsalt piiname teineteist. See teadmine, et kirjutame lahutusele alla, muutis aga minu abikaasas midagi nii kardinaalselt, et järgmine päev, kui ta üles ärkas, tegi ta ühe fundamentaalse otsuse enda elus.
Varasemalt oli ta igal hommikul ärganud suhtumisega, et kõik päevad on ühesugused ja lähevad täpselt ühtemoodi halvasti, et midagi muuta püüda polegi mõtet. Nüüd otsustas ta aga pärast seitset aastat depressiooni, et annab uuele päevale võimaluse. See oli esimesi päevi üle seitsme aasta, mis oli reaalselt hea päev, kus ta hakkas pöörama tähelepanu hetkes olemisele ja meie suhtele ning see andis omakorda uue võimaluse meil tervenema hakata.
Suhte tervendamine
Mõistagi ei käinud see nii, et ühe päevaga oleks kõik muutunud ja korda saanud. Sellest kujunes mitmekuine protsess, sest pärast kogu seda meievahelist sõda oli tarvis kõigepealt taastada usaldus teineteise vastu. Olen alati öelnud, et suhet kannavad kolm tegurit: need on armastus, austus ja usaldus.
Meie suhe oli nii katki, et usaldust ja austust enam vajalikul kujul polnud. Õppisime uuesti nägema värve igas päevas, märkama seda, et saame koos luua ilusaid õnnelikke mälestusi ja kogeda koos häid emotsioone. See oli tegelikult lugematu arv enesega töötamist ja lugematu arv ka neid olukordi, kus ütlesime teineteisele, et mul on vaja ennast taas välja rääkida niimoodi, et sa päriselt kuulad. Selline puhta ruumi loomine, kus saan ennast jagada, ilma et teine inimene võtaks seda kriitikana, oli põhivõti meie suhte ja usalduse taastamisel. Et mu abikaasa kuulab, austab ja hoiab mind sel hetkel, kui olen haavatav või haiget saanud millegi osas, mida tema on teinud, öelnud või pannud mind tundma. Ja mis siinkohal veel hästi tähtis: ennast ja oma soove ei tohi mitte kumbki panna suhtes tagaplaanile. Vaid aus kommunikatsioon sellest, mida kumbki soovib, saab viia selleni, et mõlemal on mõnus.
Parem kui varem
Läks veel väga palju aega, kuni ehitasime üles usalduse ja julgesime ennast teineteisele taas vabalt väljendada, lähedus sai turvaliseks ja saime olla me ise. Lõpuks me ei kogunudki enam endasse negatiivsust, vaid kui midagi juhtus või oli, rääkisime selle ilma kriitikata välja. Sain olla haavatav ja minu haavad said hoitud keskkonnas terveneda. Kui naistel on turvaline olla, tahavad nad ka veel rohkem lähedust. Sealt edasi tuli ka intiimsus, kirg, see, et me päriselt naudime teineteisega koos olemist, et meil on koos hea. Kõik on nüüd nii palju parem kui varem, ka seks on parem kui varem, sest kõik on omavahel seotud. Kui ma veel kolm aastat tagasi läksin oma abikaasa läheduses närvi, siis praegu on just tema see inimene, kelle kõrval mu mõistus lõpetab rallitamise ja närvisüsteem rahuneb, tema kallistus suudab totaalselt kõik pinged maha võtta ning mind maandada. Nii jaksame töötada ka perena paremini. Suhe on koostöö, mida saab tervendada ainult ühiselt.
Martini lugu
Martin (39) sai isaks 21aastaselt, olles lapse emaga koos olnud kaks aastat. Tegemist oli tema elu esimese püsisuhte ja elukaaslasega, kes ise oli aga kaheksa aastat vanem, varem abielus olnud ja kasvatas lasteaiaealist tütart. Nii sattus Martin kärgpere keerisesse väga noorelt, ent oli kasuisana osavõtlik ja ka lapse isaga olid suhted head. Küll aga tekkisid tal elukaaslasega juba suhte alguses konfliktid.
„Sain oma kasutütrega väga hästi läbi, küll aga ei teadnud ma lapse kasvatamisest ega pereisa rollist tegelikult midagi. Lisaks oli meil elukaaslasega suur vanusevahe, ilmselt sellest ka erinevad arusaamad ja sõbrad, omakorda seetõttu oli ka eraldi väljas käimisi ehk liiga palju ning sellest tingitult ka mõlemapoolset armukadedust,“ leiab Martin tagantjärele ja lisab: „Olin just otsustanud suhte lõpetada, kui sain teada lapseootusest. Loomulikult mõtlesin siis kohe asjad ringi ja jäin.“
PAKKISIN ASJAD KOKKU JA LÄKSIN KODUST ÄRA.
Kasvavad tülid
Ühise tütre sündides jõudis Martin beebiga tegeleda rohkem kui oma ettevõttega tegelev lapse ema. Selle vastu polnud noorel isal midagi. Lahkhelid ja tülid erinevatest nägemustest ühtehoidvale pereelule aga jäid ning kasvasid ajas suuremaks, kuni ühel päeval, kui laps oli kaheaastane, Martin enam ei jaksanud. „Pakkisin asjad kokku ja läksin kodust ära. See viskas õli aga veel enam tulle, kuni järgmisel hetkel otsustasin Eestist mõneks ajaks hoopis eemale minna – suundusin sõpradega
Austraaliasse tööle,“ räägib Martin vaikselt.
„Kui saaks ajas tagasi rännata, oleksin jäänud Eestisse. Aasta lapsest eemal olla oli raske nii mulle kui ka talle. Tagasi tulles ei tundnud tütar mind äragi ja me pole tänaseni nii lähedased, kui tegelikult sooviksin. Suhted lapse emaga on siiani halvad ja tütar on emast palju mõjutatud,“ jätkab mees mõtlikult.
Ühised tegemised seovad
Praeguseks on Martin aga juba kaksteist aastat abielus Kairega (38) ja on veel ühe toreda üheksaaastase tütre isa.
„Praegune suhe on nii palju parem kui varasem. Eks lapse sünd tõi suhtesse muutusi ja peamiselt just lapse kasvatamise teemadel tulid ka tülid, aga ükski konflikt ei kestnud meil tavaliselt kauem kui pool tundi. Oleme mõlemad vist muidu nii positiivsed inimesed,
et lihtsalt ei viitsi pikalt jaurata,“ naerab Martin.
Ta tunnistab, et on nüüd ka ise vanem ja maha rahunenud, ning lisab: „Meil on abikaasaga palju ühiseid sõpru ning ka omavahel mitmeid ühiseid hobisid ja teisi
tegemisi. Need seovad meid palju. Oleme kaasanud ka last sünnist saati oma koostegemistesse ja nii ka perena väga lähedased. Olen tohutult õnnelik, et olen seekord suutnud pere ja hea paarisuhte hoidmisega hakkama saada.“
Otse maaletoojalt Karnaluks OÜ laos, Hermanni 1, C-trepikoda, Tallinn Kokku üle 190 000 toote www.KL24.ee www.helmic.ee KÄSITÖÖSÕBRA KAUBAMAJA 24 H SINU ARVUTIS
KARUPOEG PUHH.
METSAS ON ALATI TEGEMIST
Kõvakaaneline, 48 lk
Kirjastus Egmont Estonia
Karupoeg Puhhil on mesi otsa saanud, nii et tal tuleb lisa otsima minna. Majast välja astudes leiab Puhh ühe kirjakese, kuid ei mõista seda lugeda. Ta küsib Christopher Robinilt nõu ning saab teada, et ta on kutsutud õhtuks piknikule. Puhhi meelest on õhtu liiga kaugel. Kõik ta sõbrad on millegagi ametis. Millega siis Puhh oma aja sisustab? Leia raamatupoodidest või telli mugavalt www.egmont.ee.
EFEKT
Helios kirjastus, 304 lk
„DOSE efekt“ paljastab meie ajukeemia saladused, pakkudes lihtsaid ja käepäraseid mooduseid, kuidas teha oma elus uuendusi, mis kutsuvad ajus esile põhjalikke muutusi. Power uurib tippteadusele tuginedes, kuidas aju biohäkkimine saab mitte ainult suurendada kognitiivset võimekust, vaid parandada ka neid tahke, millest lõppkokkuvõttes saab alguse õnnelikum, tervislikum ja viljakam elu. Poweri teadusuuringuil põhinevad viisid võimaldavad lugejail parandada nii füüsilist kui vaimset tervist. Meil on ajukeemia parimaks toimimiseks kõik vajalik olemas – see teedrajav raamat näitab, kuidas selleni jõuda.
KÕIGE ILUSAMAD
MUINASJUTUD
Kõvakaaneline, 144 lk Kirjastus Egmont Estonia
Selles kaunis raamatus on kolmteist vendade Grimmide tuntuimat muinasjuttu. Raamat on trükitud suures kirjas, mida toetavad värvilised pildid. Nii saavad ka pere kõige pisemad oma lugejateed hõlpsasti alustada. Leia raamatupoodidest või telli mugavalt www.egmont.ee.
Bobbie Peers
KUSTI KESKKÜLA
JA RAHU MAA PEAL
Helios kirjastus, 216 lk Kusti Keskküla on täiesti tavaline poiss. Ta maadleb koolis vastikute kiusajatega ja unistab YouTube’i staariks saamisest. Ühel päeval leiab ta aiast kummalise metallmuna ja kohtub tulnukas Rahuga. Sellest hetkest peale pole miski enam tavaline!
See on metsik lugu tulnukatest, kuulsusest, kiusajatest, märulikangelastest, sõprusest ja torupillimuusikast.
Kingisoovitused Kingisoovitused
DISNEY PRINTSESS.
MEISTERDAMISRAAMAT
Pehmekaaneline, 48 lk
Kirjastus Egmont Estonia
Kas sulle meeldib meisterdada? Sellest raamatust leiad lõbusaid ja armsaid ideid ning väljalõikamist koos juhenditega. Näiteks Rapuntsli torni kujulise pliiatsihoidja, lillega juuksekaunistuse, krooni, uksesildi, pildiraame, kingitusi-kaunistusi ja palju muudki. www.egmont.ee
SELLE TALVE PÄEVIK
Helios kirjastus, 80 lk
Tõnu Oja alias Laur Lomperi kogupereluule teeb tuju heaks ja soojendab südant. Seda raamatut võib lugeda otsast lõpuni järjepanu. Etem on siiski luuletusi ühekaupa. Ja kõva häälega, üksteisele ette. Vanavanemad lastelastele. Või vastupidi. Vahepealsed isekeskis või omavahel. Natuke on kasulik siiski enne harjutada, et rütm sassi ei läheks, mõte välja tuleks ja riimid krõmpsuks. Kui korraga läheb paljuks, võib Jarõna joonistatud pilte värvida või midagi ise juurde joonistada. Aga hinges peab olema nooruslikkust ja tuju hea.
ÕPI KOOS LUMIVALGEKESE JA SÕPRADEGA
Eve Mahhov LOOVKAMPSIK
Koolibri kirjastus
Kõvakaaneline, 72 lk Kirjastus Egmont Estonia Nauditavad lood ja tore esimene õppimiskogemus! Uuri numbreid koos Lumivalgekese ja 7 pöialpoisiga. Uuri värve koos Punamütsikesega. Uuri vastandeid koos Kuldkihara ja kolme karuga! Uuri kujundeid koos Hansu ja Gretega! Leia raamatupoodidest või telli mugavalt www.egmont.ee
JÕULUTUNNE
ELAB TARTUS
Tartus leiab jõulutunne sind alati ise! Nii ka sel aastal – 30. novembrist kuni 4. jaanuarini on raekoja platsil avatud maagiline jõululinn. Viie nädala jooksul saad tutvuda näitustega Tartu kunstimuuseumilt, Aparaaditehaselt ning TYPA trüki- ja paberikunstitehaselt, osaleda töötubades ja nautida elavat muusikat. Lastele pakuvad rõõmu põhumaja, kiiged ja karussellid ning ronimispaviljon. Kõhu hoiavad täis soe jõulujook ja kohalikud maitsed. Elevust lisab tartlaste lemmiktraditsioon – uisutamine ümber „Suudlevate tudengite“ purskkaevu valguskettidest tähistaeva all. Jõulukuu pakub Tartus aga veel palju muudki: pühadekontserdid, suusarõõmud, saunarituaalid ja jõululaadad. Meie juurest leiad kõike, tule lihtsalt kohale! Tutvu Tartu jõululinnaga tartukorraldab.ee.
Paljud inimesed arvestavad riideid ostes, kandes ja parandades kestlikkusega, püüavad loodust säästa ja loodut hoida. Uuskasutus on moeteema ja vanade asjade ümbertegemine uusim mood. Loovkampsik pole tegelikult üldse kampsun selle sõna tavapärases tähenduses. See õmmeldakse kokku erinevatest kantud esemetest, et neile uus elu anda. Tulemuseks võib olla noobel ja värvikirev jakk, üle pea selga tõmmatav hõlst, värvikirev kleit, tihe ja soe töökampsun kalurile või metsamehele, lilleline mantel või soe vammus, mille värvid aitavad pimeda ja külma aja üle elada. Ikka just nii, nagu kellelgi vaja ja nagu kellegi materjali, fantaasiat ja käeosavust jagub.
UUS PICTIONARY SÕNAMÄNG KOGU PERELE!
KAKAOVÕI KEHALOSJOON TAHITI
VANILJEGA
Luksusliku lõhnaga niisutav kehalosjoon sisaldab kakaovõid, Tahiti vaniljet, shea-võid ja mandliõli. Nahk jääb pehme ja sile, sügavuti niisutatud. Niisutab 48 tundi. Dermatoloogide poolt heaks kiidetud.
Tooted leiad palmers-shop.ee
Uus Pictionary® on loovust ja meeskonnatööd arendav lõbus seltskonnamäng! Selles tempokas ja naljakas lauamängus võtavad meeskonnad kordamööda ette joonistamise ja äraarvamise väljakutse. Üks mängija joonistab, teised püüavad ära arvata ja lõbus ajaviitmine on garanteeritud! Vanusele alates kaheksandast eluaastast. Saadaval suuremates kausplustes.
Laur Lomper
AITÄH, ET TOETAD!
AITÄH, ET TOETAD!
Riigikaitse Edendamise Sihtasutus koos paljude koostööpartnerite, abisaajate, haiglate ja Ukraina Rahvuskaardiga tänab südamest sadu ettevõtjaid ja tuhandeid eraisikuid, kes on panustanud sellesse, et Ukraina suudaks Venemaa agressioonile vastu seista ja säilitada iseseisvuse. Meie hingeline ja materiaalne toetus on Ukrainale ülioluline ning tagab otseselt ka meie väärtuste ja vabaduse säilimise.
Riigikaitse Edendamise Sihtasutus koos paljude koostööpartnerite, abisaajate, haiglate ja Ukraina Rahvuskaardiga tänab südamest sadu ettevõtjaid ja tuhandeid eraisikuid, kes on panustanud sellesse, et Ukraina suudaks Venemaa agressioonile vastu seista ja säilitada iseseisvuse. Meie hingeline ja materiaalne toetus on Ukrainale ülioluline ning tagab otseselt ka meie väärtuste ja vabaduse säilimise.
Oleme viimase kolme sõja-aasta jooksul Eestist soetanud ja Ukraina üksustele, haiglatele ning ka teistele organisatsioonidele viinud hulgaliselt varustust, näiteks välihaigla sisseseadet, ravimeid, elektrigeneraatoreid, droone ja üksikvõitlejate esmaabikomplekte.
Omalt poolt lubame, et jätkame abistamist nii kaua kui võimalik ja vajalik. Aita ka sina!
Oleme viimase kolme sõja-aasta jooksul Eestist soetanud ja Ukraina üksustele, haiglatele ning ka teistele organisatsioonidele viinud hulgaliselt varustust, näiteks välihaigla sisseseadet, ravimeid, elektrigeneraatoreid, droone ja üksikvõitlejate esmaabikomplekte. Omalt poolt lubame, et jätkame abistamist nii kaua kui võimalik ja vajalik. Aita ka sina!
Sinu abi päästab elusid ja kinnitab ukrainlastele, et nad ei ole üksi!
Sinu abi päästab elusid ja kinnitab ukrainlastele, et nad ei ole üksi!
ANNETADA SAAD:
Pangaülekandega
Makse saaja:
ANNETADA SAAD:
Pangaülekandega
RIIGIKAITSE EDENDAMISE SA
Makse saaja: RIIGIKAITSE EDENDAMISE SA
Swedbank: EE162200221078603616
Jõulud KAHES KODUS
TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE
FOTOD: ERAKOGU, SHUTTERSTOCK
Viieaastane Loore on justnimelt selline vahva „rändkarikas“, nagu ta ema tema kohta hellitavalt
ütleb. Tal on mitu kohta, mida ta saab nimetada oma koduks, ja ka palju pereliikmeid, kes kõik tahavad temaga koos olla.
Helistades annetustelefonidele
900 1380 – 10 €
Helistades annetustelefonidele
900 2380 – 25 €
900 1380 – 10 €
900 3380 – 50 €
900 2380 – 25 €
Loore elab nädalate kaupa poole oma ajast koos ema AnneMarie (42) ja kasuisaga ühes kodus, teise poole ajast aga samas linnas asuvas teises kodus koos oma isa, kasuema ja tema pojaga. Lisaks on tüdrukul head ja lähedased suhted nii oma emapoolse vanaema ja vanavanaemaga kui ka isapoolse vanaema ja vanaisaga.
Kui kärgpere jõulud ühe laua taha ära ei mahu – kas siis otseses või kaudses mõttes –, peavad lapsed pühi mitu korda ja mitmes kodus. Osava planeerimisega saavad silmaterad rohkemate pidude üle aga vaid rõõmu tunda.
kunagi ei suhtes olnud ega koos elanud, aga lihtsalt juhtus nii. Ta oli
Selgitus: Toetus Ukrainale
Swedbank: EE162200221078603616
Selgitus: Toetus Ukrainale
900 3380 – 50 €
www.riigikaitse.ee
www.riigikaitse.ee
Ka nende kodudesse on ta alati soojalt oodatud.
Õnnelik õnnetus
„Loore on meil selline tore õnnelik õnnetus, nagu ma armastan teda kutsuda, sest mina ei ole tema isaga
tegelikult bioloogiline ime ka, sest ma olin mitme naistearsti poolt viljatuks tunnistatud. Siis tuli aga
äkitselt välja, et mul oli lihtsalt vaja kümme aastat nooremat meest, et lapseootele jääda,“ muigab
AnneMarie.
Uudisest lapse isale teatades
ütles naine, et kui mees soovib lapse elus osaleda, on väga tore, aga kui ei soovi, siis see sobib ka. Mees otsustas osaleda. Algselt asus AnneMarie last üksinda kasvatama, mees käis beebit vaatamas ja toetas majanduslikult. Ka kõik vanavanemad on olnud algusest peale Loorega lähedased ja aidanud kaasa tema hoidmisel.
Kasvav kärgpere
„Varasemalt veetsime kõik jõulud, Loore sünnipäevad ja teised tähtpäevad kärgperena koos, siis, kui laps elas kogu aja minu juures. Nüüd, kui minul on oma elukaaslane ja Loore isal uus lapsega elukaaslane, on meie kärgpere aga juba nii suureks kasvanud, et jõulud, aastavahetused, isegi Loore sünnipäeva ja teised tähtpäevad peame tema isa soovil eraldi. Loore saab siis pidusid pidada nii oma ühes kui ka teises kodus, lisaks külastada vanavanemaid ja teisi sugulasi,“ selgitab AnneMarie.
Praktilised soovitused:
ф Selgitage lapsele otsuste tagamaid – miks peetakse üritusi eraldi või kuidas jagamine toimub.
ф Kokkulepped on vanematevahelised ja laps ei pea olema sõnumite vahendaja.
ф Hoidke vanematevaheline suhtlus rahulik ja regulaarne – lühikesed last puudutavad neutraalsed sõnumid.
ф Säilitage kodudes sarnased rutiinid. Ühesugune arusaam une- ja ekraaniajast, hügieenist vms loovad turvatunnet.
ф Ärge pange last olukorda, kus ta peab pooli valima.
ф Laps ei vaja täiuslikke vanemaid, vaid vanemaid, kes suudavad oma suhteid parandada ja vastutust võtta.
ф Laps ei tohi olla see, kes vanematevahelisi suhteid tasakaalus hoiab.
ф Lahendage omavahelised konfliktid omavahel, last nendesse kaasamata.
ф Vajadusel otsige tuge spetsialistilt (nt pereterapeut), et lapsel oleks turvaline kasvada.
„Oma elukaaslast tunnen tegelikult juba ammusest ajast, aga kui me koos elama hakkasime, kutsuti meid Loore isa vanemate juurde külla. Hoolitsevate vanavanematena tahtsid nemadki lapse tulevase kasuisaga tuttavaks saada. Väga targa ja toreda inimesena võitis ta nende usalduse ning saab tänaseni Loore isa ja isapoolse perega hästi läbi,“ on tüdruku ema rahul.
Keerulised suhted
Küll aga tunnistab AnneMarie, et lapse isaga on neil suhted kohati keerulised: „Meil õnneks puudus pingeline lahkuminek, sest me ju kunagi polnudki päriselt koos. Ent me oleme iseloomult hästi erinevad –nagu vesi ja õli – ning see tekitab pingeid. Eriti sellise jagatud vanemluse puhul võivad ema ja isa omavahelised suhted muutuda tihti problemaatiliseks.
VARASEMALT
Eks kõige raskem olegi see, et meil on väga erinevad nägemused väikese tüdruku kasvatamisest, ja siis peame need kuidagi omavahel pidevalt selgeks jagelema.“
Koos lapse isaga on käidud ka perelepitaja juures. Ka psühholoogi külastab naine iga kuu, saades sealt häid uusi vaateid olukorrale ja teadmisi suhete paremaks toimimiseks. Lapse heaolu ja enda vaimset tervist silmas pidades püüab ta väiksemaid tülisid mitte liiga südamesse võtta ning suhtuda jagatud vanemlusse võimalikult täiskasvanulikult – ka siis, kui selleks on vahel tarvis oma ego alla suruda.
„Loorel on aga hoolimata meie omavahelistest keerulistest suhetest siiski vedanud. Isana on ta super hooliv ja osaleb nüüdseks vägagi aktiivselt tütre elus. Ka ma ise saan käsi südamel tunnistada, et ma ei pea mitte kunagi muretsema Loore heaolu pärast, kui ta on koos oma isaga. Lisaks saab tütar hästi läbi oma kasuisaga, kes teda samuti väga hoiab ja armastab,“ saab ema vaid rahul olla.
Jagatud aeg
LAPSE JAGAMISE
SUUDAME ME
„Kuna olen praegu kodune, on mul lapsega koos olles alati tema jaoks aega. Pole siis ka imestada ja tegelikult mõistangi hästi, et kõik need päevad, kui tütar haige on, on ta minuga,“ selgitab AnneMarie lapse jagamist. Samuti kui Loore isal on ees mõned teised plaanid ja kodust ära käimised, võtab ema tütre hoolimata muidu kokku lepitud aegadest enda hoida.
KENASTI LÄBI
RÄÄKIDA, ET KÕIK
RAHUL OLEKSID.
„Ka jõulude ja teiste pühadega oleme mitme pere peale Looret jagades alati paindlikud. Jagame teda, hoolimata tavagraafikust, võimalikult võrdselt, et tähistada saaks nii ühes kui ka teises kodus ja lisaks jõuaks külastada veel ka mitmeid vanavanemaid. Sel aastal satub jõuluaeg küll nn isa nädalale, ent sellegipoolest laseb ta ka minul Loorega oma tiirud ära teha. Aastavahetus on jällegi minu nädal, aga võibolla soovib isa hoopis tütre kuskile põnevasse kohta kaasa võtta, ja siis ei seisa ma isegi sellele vastu. On need meie omavahelised suhted mis nad on, aga vähemalt Loore jagamise osas suudame me kenasti läbi rääkida, et kõik rahul oleksid,“ kirjeldab AnneMarie ja lisab: „Meie kallil rändkarikal on hoolimata tähtpäevade eraldi tähistamisest õnneks ikka lõbus – tema saab ju mitu jõulupidu ja kõike muudki topelt, sealhulgas kingitusi!“ l
Kõige suurem kingitus, mida vanem saab oma lapsele anda
Lahutus ei tule enamasti kergelt, tuues kaasa palju valu ja segadust, eriti siis, kui mängus on lapsed. Kõige keerulisemad on olukorrad, kus vanemad lähevad lahku tüliga ja lapse küsimustes ei suudeta ühist keelt leida. Lapse jaoks on aga kõige olulisem tunda, et mõlemad vanemad temast hoolivad – seda tuleb ikka ja jälle kinnitada, mitte ainult sõnadega, vaid ka tegudega. Isegi kui vanemad pole kunagi olnud paar, on nad lapse jaoks ikkagi üks tervik. Sageli näib, et vanemad vaidlevad hooldusõiguse või kasvatusviiside üle, aga tegelikult võib vaidluse taga olla hoopis haiget saamine, pettumus või soov teist vanemat karistada. Need tunded on inimlikud, kuid laps tajub neid teravamalt, kui vanemad arvavad. Lapsed tajuvad väga peenelt vanematevahelist pinget. Ka siis, kui vanemad proovivad seda varjata, loevad nad hääletooni, kehakeelt, vaikust sõnade vahel. Laps võib hakata tundma, et tema peab olukorda parandama või olema eriti tubli, et kõik oleks hästi. Ta võib hakata ennast vanemate tülides süüdistama. See on koormus, mida ei tohiks tema peale panna.
Loore pere lugu räägib tegelikult kahest paralleelsest loost: ühest, kus vanemad armastavad oma last ja soovivad talle turvalist keskkonda, ja teisest, mis kulgeb pinna all – pinge, haavad, vaikne vältimine. Lapsed tunnevad seda „laetud“ õhku isegi siis, kui sõnadega midagi ei öelda. Ei pea olema sõbrad selleks, et olla lapsevanemad. Piisab, kui ollakse valmis suhtlema rahulikult ja otsima lahendusi, mis teenivad lapse huve.
Lahus elamine ei tähenda, et laps peab kaotama turvatunde või rõõmu pühi tähistada. Jõulud ja sünnipäevad võivad tuua vanematevahelised erimeelsused eriti nähtavale. Kui üks vanem soovib pidada pühi eraldi ja teine koos, tasub korraks hinge tõmmata ja küsida: kelle jaoks me seda teeme? Mõnikord vajab üks pool lihtsalt rohkem distantsi, teine aga otsib lähedust. Lapse jaoks on oluline näha, et vanemad saavad samas ruumis hakkama, ilma teeskluseta, lihtsalt viisakalt ja inimlikult.
Tähtpäevade jagamine ei pea olema konflikt, vaid võib olla ka kokkulepe. Kui vanemad peavad tähtpäevi eraldi, on oluline seda lapsele selgitada, et selline otsus ei ole tülide või vihavaenu tulemus. Kui laps näeb, et vanemad tegelevad omavaheliste pingetega ausalt ja täiskasvanulikult, õpib ta, et tema ei pea lahendama täiskasvanute probleeme ja nende läbisaamise pärast vastutust võtma. Laps tunneb end turvaliselt, kui tema tundeid ja vajadusi arvestatakse ning ta võib armastada mõlemat vanemat ilma süü- või võrdluskoormata.
Täiskasvanute vastutus oma käitumise ja suhete eest loob usaldusliku ja rahuliku õhkkonna, mis annab lapsele aluse kasvada turvaliselt ja kindlalt. See on kõige suurem kingitus, mida vanem saab oma lapsele anda – eriti siis, kui kodusid on mitu.
LÄHEDUS, MIS SÜNNIB VÄIKESTEST RITUAALIDEST
Diana Keronen on kolme lapse ema ja loovettevõtja, kelle teekond on kujunenud soovist hoida alles midagi väga inimlikku – päris hetki, mis mööda kihutavate päevade taustal liiga kergesti kaduma kipuvad. Tema eluviisi saadab usk sellesse, et igal inimesel on vajadus olla märgatud ja kuulatud ning tema loodud tooted on sündinud soovist tuua koju rahulikke hetki, eriti õhtuti, mil lapsed ja lähedased vajavad kõige rohkem märkamist.
KOHALOLU JA RAHULIK SIDE
Kui elutempo on kõrge, kandub see edasi suhtlemisse. Lastega kipub see tähendama kiirustamist ja lühikesi vastuseid, täiskasvanute omavahelistes suhetes pinnapealseks muutunud vestlusi. Just nende hetkede pärast hakkas Diana otsima viisi, mis aitaks suhetel taastuda loomulikult ja pehmelt, ilma keeruliste meetodite või range raamistikuta.
UNEKAARDID
Esimesena sündisid unekaardid lastele –idee, mis sündis tähelepanekust, et just õhtuti vajavad lapsed kõige rohkem lähedust ja turvatunnet. Õhturahu pole kodus alati enesestmõistetav, kuid unekaardid loovad lihtsa rituaali, mis valmistab last ette magama jäämiseks ja aitab täiskasvanul päevasaginast välja tulla. Kaartide mõte on selge: avada rahulik vestlus või väike tegevus, mis seob lapse vanemaga hetkes, kus turvatunne on kõige olulisem.
VESTLUSKAARDID TÄISKASVANUTELE
Aja jooksul nägi Diana, et sama vajadus on ka täiskasvanutel. Partnerid, pereliikmed ja sõbrad küll suhtlevad palju, aga mitte alati sel tasandil, mis loob päriselt lähedust. Nõudlik päevakava ja väsimus kipuvad vestlusi vormima pigem praktiliseks kui sisukaks. Sellest mõistmisest sündisid vestluskaardid täiskasvanutele "Läbi sinu silmade" – komplekt, mis aitab avada teemad, millest päriselt rääkida tahaks, ent mille jaoks pole sageli õiget hetke. Need kaardid on aidanud Dianal ja tema abikaasal hoida lähedust ka kiirematel perioodidel, mil ühist aega napib – mõnikord piisab ühest küsimusest, et jõuda päriselt südamliku vestluseni.
Kaartide eripära seisneb selles, et need ei keskendu ainult inimese enda sisekaemusele, vaid pakuvad võimalust näha iseennast läbi teise pilgu: küsimused kutsuvad jagama, millist omadust teises hinnatakse. Nii tekib hetk, kus inimene saab kuulda midagi olulist enda kohta – midagi, mida ta ise ei pruugigi märgata.
Kõige suurem kingitus, mida oma lähedastele anda saad, on sinu kohalolu ja tähelepanu. Kui otsid ideid, mis toetaksid teie õhtuseid rituaale või looksid rohkem lähedust, oled oodatud avastama kaardikomplekte e-poes dianakeronen.com
UUS LASTERAAMAT
„PRINTS
ALEKSANDER“
Prints Aleksander on poiss, kelle maailma varitsevad kummalised kollid ja salapärased hirmud. Aga mis juhtub siis, kui ta otsustab neile silma vaadata? See lugu räägib julgusest, sõprusest ja sellest, kuidas isegi kõige suurem hirm võib muutuda millekski hoopis teistsuguseks...
Autor Diana Keronen:
„Raamat sündis soovist aidata lastel seista silmitsi oma hirmudega. Kollide hirm on teatud vanuses laste puhul tavaline ja kuna psühholoogid ei soovita neid hirme eitada, siis otsustasin anda lastele võimalusenendegatuttavakssaada. Soovin, et lapsed teaksid, et julge ei ole mittesee,keseikarda,vaidsee,keskardab, aga astub sellele siiski vastu. Hirmud on märk väga heast kujutlusvõimest ja tuleb vaid osata seda kujutlusvõimet ära kasutada. Võib-olla kardab see koll hoopis meidvõiotsibtaendaleuutsõpra? Kuna raamat on teksti poolest üpris mahukas, võib ta olla mõnus lugemine lapsele, kes juba ise edukalt loeb, või ka ühineõhtunehetklapselejavanemale.“
Lastega PEOLE
Pidustused, kuhu on külalised oodatud koos lastega, erinevad paljuski vaid täiskasvanutele mõeldud sündmustest. Mida aga lastega koos peole minnes silmas pidada ja kuidas end kohustustele vaatamata võimalikult vabalt ja mugavalt tunda?
Oluline roll lastega üritustele minnes lasub ettevalmistusel: vii end kurssi, missugune on päevakava, millised tegevused on mõeldud lastele ja mida tuleb ise kaasa võtta ning selga panna. Olles eesootavaga kursis, on lapsevanemana tunduvalt lihtsam end sündmuseks valmis sättida, sest oskad juba arvestada, millised tingimused ja tegevused on ees ootamas.
Ettevalmistusi tehes on mõistlik valida lastele välja mugav ja üritusele sobilik riietus, mis võimaldab küll mängida ja vabalt liikuda, ent on samas kooskõlas ka sündmuse temaatikaga. Laste vanusest olenevalt tasub kaasa pakkida vahetusriided, mähkmed, niisked salvrätid ning vajadusel uneaegsed tarbed, nagu lutt, kaisuloom ja tekk.
Pidu kulgeb laste rütmis
Juhul, kui üritusel ei ole kavas lastele suunatud tegevusi, on lapsevanematel laias laastus kaks varianti: oma lapse rütmis liikuda või leida peo ajaks lapsehoidja. Viimase palkamine ei tähenda sugugi alati seda, et pisike jääb hoidjaga koju. Väga mugav ja tore variant on leida lastele hoidja just peole – nii saavad kõik põnevast üritusest osa, ent vanemad võivad end siiski vabamalt tunda ega pea liialt laste pärast muretsema.
Kui lapsehoidja on leitud ning kogu perega peole jõutud, tasub aga meeles hoida, et lapsevanem oled siiski sina. Juhul, kui lastega peaks midagi juhtuma või tuleb hoidjal midagi ootamatut vahele, pead sina siiski valmis olema lapsed enda hoole ja tähelepanu alla võtma. Seetõttu ei maksa liialdada meelemürkidega ja tasub hoida kainet mõistust.
Korralda ise lastesõbralik pidu Selleks, et ise peresõbralik üritus korraldada, on oluline mõelda kõigile tulijatele. Kui seltskonnas on lapsevanemaid, kes tulevad terve perega, siis on oluline, et ka väikestel oleks lõbus ning tegevusi jaguks kõigile. Sinu otsustada jääb see, kas suurtele ja väikestele mõeldud tegevused käivad koos või eraldi.
Mängude korraldaja lastele ja mõnus meelelahutus täiskasvanutele tagab, et laste ja täiskasvanute tegevused leiavad aset küll eraldi, ent kõigi eest on hoolt kantud. Lapsed saavad hullata oma mängumaal, mängida ringmänge või vaadata mõnd lasteetendust, samal ajal kui täiskasvanud naudivad omas rütmis vaba kava.
Teine versioon toredast kogu pere üritusest on võimaldada lastele ja vanematele ühiseid tegevusi. Nendeks võivad olla nt näomaalingute tegemine, aardejaht või mõni tore kunstiring. Nii saavad lapsed ja vanemad koos lõbusalt aega veeta, kuid tegevus ei muutu täiskasvanute jaoks liiga rutiinseks ega igavaks.
Külastades pidustusi, kuhu on oodatud lapsedki, on oluline jääda paindlikuks ja olla valmis reageerima muutuvatele olukordadele. Hea ettevalmistus ja tähelepanelik suhtumine tagavad meeldiva kogemuse nii suurtele kui ka väikestele, sest kõik saavad üritusest maksimaalselt rõõmu tunda. l
TULEB ARVESTADA, ET ...
Lastega pidustustel osalemine tähendab paratamatult alati seda, et valmis tuleb olla ootamatusteks. Küll aga saab ise palju ära teha, et erinevaid ohukohti pehmendada ja riske maandada. Siin on mõned näpunäited.
Veendu, et lapsel oleks kõht täis, sest paha tuju ja nälg käivad käsikäes. Küll aga tasub silma peal hoida sellel, et täiskõhutunne ainult suhkrust ei tekiks. Liialt suhkrut tarbinud rüblikud ei tee sinu pidu kindlasti lihtsamaks.
Kui lastel on väsimus ja ülestimulatsioon, on tujukus samuti kiire nägu näitama. Kui näed, et laps vajab puhkust või koguni uinakut, on mõistlik seda talle võimaldada. Nii saad ise pidu pikemalt nautida ja ka laps tunneb end pärast värskema ja puhanuna.
Tujutus ja huvi puudumine. Kui tegevused on laste jaoks igavad, viib see samuti üldiselt negatiivsete emotsioonideni. Ole valmis oma lapsele alternatiive pakkuma – kui sportmängud teda ei köida, siis ehk meeldib talle joonistada. Võta kaasa raamatuid, värvimisvihikuid või väikeseid mänge, mis sinu lastele huvi ja rõõmu pakuvad. Märksõnaks on siinkohal loovus.
SISUTURUNDUS
TULE TÄHISTA JÕULE Eesti Noorsooteatris
Sel pühadehooajal kutsub Eesti Noorsooteater peresid ja sõpru osa saama kolmest erilistest kogemusest, mis viivad rändama kujutlusvõime radadele. Laps saab elamuse, mis sütitab mängurõõmu ning vanem võimaluse korraks aeg maha võtta – istuda, vaadata ja jagada lapsega midagi ühist.
Lavastus „Pinocchio” jutustab loo puunukust, kes soovib saada pärispoisiks. Lavastaja Mirko Rajase käe all muutub see tuntud muinasjutt mänguliseks ja värvikaks teekonnaks, kus on nii nalja kui sügavust. Lavastus räägib aususest, julgusest ja hoolimisest. „Pinocchio” sobib vaatamiseks lastele alates viiendast eluaastast ja vanematele, kes soovivad meenutada lapsepõlve fantaasiat ja inimlikkuse lihtsat ilu.
Neile, kes otsivad rahulikumat ja poeetilisemat elamust, pakub „Hingelind” vaikse ja kauni kohtumise iseendaga. Lavastaja Johan Elm on loonud Michal Snuniti samanimelise raamatu põhjal õrna ja visuaalselt lummava lavastuse, mis räägib sellest, kuidas oma tundeid märgata ja hoida – õrnalt, hellalt ja ausalt.
Ja kui süda ihkab avastamist, ootab Nukuteatrimuuseumis mäng
„Alice ja muuseumi imedemaa”, kus lapsed saavad kohtuda Valge Küüliku ning Irvik Kassiga, kaunistada roosiaeda ja meisterdada oma lemmiktegelase. Etenduste piletid on müügil Noorsooteatri kodulehel, kassas ning Piletilevi müügipunktides üle Eesti.
Tutvu mängukavaga: noorsooteater.ee/et/mängukava.
Emade nipid külmetushaiguste raviks
Iga ema teab, kuidas sügisel ja talvel hakkavad nina nuuskama nii lapsed kui ka suured. Kool, lasteaed, töö, ja järsku on kodus mitu nohus nina korraga. Arstid ütlevad, et tavaline külmetus peab oma ringi lihtsalt ära tegema, aga õnneks on olemas palju väikeseid koduseid nippe, mis teevad olemise kergemaks ja aitavad kiiremini kosuda.
TEKST: MARIANN VILBRE FOTO: SHUTTERSTOCK
Kuum tee ja mesi teevad imet
Kõige esimene asi, mida iga ema teeb, on panna vesi keema. Olgu see siis sidruni ja meega tee, ingveri või tavaline kummelitee – soe jook rahustab kurku ja aitab ummistunud ninast lahti saada. Hea nipp on ka vana hea kanasupp – see soojendab ja annab jõudu, isegi kui isu on väike.
Mesi on paljudel peredel köhasiirupi asemel. Üks teelusikatäis mett enne magamaminekut rahustab köha ja aitab lapsel paremini magada. Ainult imikutele ei tohi mett anda – see võib neile ohtlik olla.
Köögi looduslik apteek
Kui lapsel hakkab nina tilkuma, leiab iga ema tee sibula ja küüslaugu juurde. Paljud valmistavad sibulameesiirupit – lõika sibul viiludeks, pane purki ja kata meega. Jäta ööseks seisma ja hommikuks on valmis maheda maitsega siirup, mis aitab köha leevendada ja kurku pehmendada.
Küüslauku peetakse külmetuse tõrjujaks juba vanaemade ajast. Mõni ema annab lapsele toore küüslauguviilu koos leivaga, teine segab purustatud küüslauku meega ja võtab lusikatäie õhtuti.
Ka ingver on viimasel ajal saanud paljude lemmikuks. Riivitud ingveri, sidruni ja meega tehtud kuum tee on nagu väike turgutusrituaal, mis muudab olemise kohe paremaks. Ingver soojendab ja rahustab kurku, eriti kui lisada veidi mett ja juua aeglaselt lonkshaaval.
Vitamiinid ja uni
Külmetuse ajal on oluline, et laps saaks piisavalt magada. Kui öö on rahulik, kosub organism ise. Väike tass sooja teed enne und teeb head nii lapsele kui ka suurele.
Talvisel ajal tasub meeles pidada ka vitamiinide võtmist – C vitamiin apelsinidest ja marjadest, Dvitamiin päikesepuuduse korvamiseks ning tsingiallikad, nagu täisterad, seemned ja liha. Kõik võiks olla tasakaalus – rohkem ei tähenda paremat.
Parimad nõuanded
ф Hoia kodu soe, aga õhk värske – tuuluta iga päev lühidalt.
ф Anna palju juua – vesi, tee, puljong.
ф Ära kiirusta ravimitega – tavaline külmetus on viirushaigus ja möödub iseenesest.
ф Kui lapsel on palavik üle 38,5 °C mitu päeva või hingamine raskendatud, pöördu kindlasti arsti poole.
Allergia võib kimbutada keda tahes
Allergia pole sugugi tänapäeva moehäda, vaid tõsine ja levinud terviseprobleem.
WHO andmetel kannatab allergiate all ligikaudu 20% inimkonnast.
TOIMETAS: SVEN SULA
FOTO: SHUTTERSTOCK
Sageli arvatakse, et allergia tekib ainult lastel ja et sellega tulebki elu lõpuni leppida. Tegelikult võivad allergiad kujuneda välja igas vanuses.
Mis on allergia –ja mis mitte?
Allergia on immuunsüsteemi ülereaktsioon mõne muidu inimesele ohutu aine suhtes. Organism hakkab allergeeni sissetungi tajuma rünnakuna ja reageerib põletikulise reaktsiooniga, tuues kaasa nohu, sügeluse, nahalööbe või raskemal juhul tõsise, isegi eluohtliku anafülaktilise šoki.
Sageli aetakse allergiat segamini toidutalumatuse või lihtsalt tundlikkusega. Näiteks laktoositalumatus ei ole seotud immuunsüsteemiga, vaid tuleb piimasuhkrut lõhustava ensüümi puudusest.
Allergia ravi ja ennetamine
Kuigi täielikku ravi allergiate vastu veel ei eksisteeri, on tänapäeval olemas mitmeid tõhusaid võimalusi, mis aitavad sümptomeid kontrolli all hoida ja parandada allergikute elukvaliteeti. Kõige tõhusam meede
Üllatavad allergeenid sinu ümber
Õun, porgand ja seller
ф Ka kodune puuvili võib tekitada allergiat. Tegemist võib olla ristallergiaga: näiteks kase õietolmu allergik võib tunda suus kipitust, süües õuna, toorest porgandit või sellerit. Kuumtöötlemine leevendab sageli sümptomeid.
Lateks, kumm, liimid ja töövahendid
ф Allergiat võivad põhjustada ka kontorimaterjalid. Näiteks latekskindad, kustukumm pliiatsi otsas või isegi liimid (nt epoksiid).
Vürtsid ja looduslikud toidulisandid
ф Tšilli, pipar, sinep ja isegi kaneel on tugevatoimelised potentsiaalsed aller geenid. Samuti võib allergia ilmneda „looduslikule“ kurkumile või ingverile.
on üldjuhul kokkupuute vältimine allergeeniga.
Kui allergeeni vältimine pole täielikult võimalik, kasutatakse meditsiinilisi lahendusi. Sügeluse, turse ja nohu leevendamiseks kirjutatakse sageli välja antihistamiinikume. Hooajaliste ninakaebuste korral, näiteks õietolmuhooajal, kasutatakse põletikuvastase toimega steroidspreisid, mis aitavad nina limaskesta turset vähendada.
Spetsiaalsetel juhtudel võib arst soovitada ka immunoteraapiat ehk meetodit, mille käigus harjutatakse organismi allergeeniga väikestes ja järjest suurenevates kogustes.
Oluline on rõhutada, et kõik aller giaravi vormid, eriti immunoteraapia, peavad toimuma arsti või allergoloogi järelevalve all. Iseseisvad katsetused võivad tunduda loogilise lahendusena, kuid tegelikult halvendavad sellised ettevõtmised seisundit. Seetõttu on ohutu ja tõhus ravi alati seotud teadli ku meditsiinilise juhendamisega. Allergia puudutab kõiki pereliik meid, sest võib mõjutada igas vanu ses inimesi ja avalduda ootamatult. Tähtis on teada, mis on allergia ja mis mitte, ning mitte pisendada selle mõju elukvaliteedile.
Allikas: Tervis Pluss
NÄITUS
„SULLE ON PÄRANDUS!“
avab eestlaste kujunemislugu
„Sulle on pärandus!“ on Eesti Ajaloomuuseumi näitus, mis keskendub Eesti pärandi ja muinsuskaitse loo ühisele mõtestamisele. Näitus on pühendatud Eesti Vabariigi esimese muinsuskaitseseaduse vastuvõtmisest möödunud saja aasta tähistamisele ja esitab küsimuse, mida tegelikult tähendab pärandus ning kes on selle pärandi vahendaja.
„Kultuurimälu vajab ajaloolisi tunnismärke, kuid nende mõistmiseks peab rahvas neid üheskoos kogema ja pidevalt uuesti tõlgendama. Pärand muutub ajas,“ sätestab näituse juhtmõte. Seega pole näituse eesmärk lihtsalt ajalooliste objektide eksponeerimine, vaid külastajate kaasamine mõttevahetusse pärandi tähenduse, valikute ja väärtustaSISUTURUNDUS SISUTURUNDUS
mise ümber. Kuraatorite Ulla Kadakase ja Riin Alatalu töö ongi näitust koostades esile toonud asjaolu, et muinsuskaitse pole staatiline tegevus, vaid protsess, mis haakub ajaga, arusaamade ja ühiskonna suhtumistega.
Näitus juhib tähelepanu sellele, kuidas pärandielemendid, ehitusobjektid, ajaloo- ja arheoloogiapärand on olnud läbi aja nii kaitstud kui ka mõnikord unarusse jäetud. See on oluline, sest
muinsuskaitse otsused – milliseid objekte määrata, kuidas neid tutvustada, mis on väärtuslik ja mis mitte – mõjutavad pärandi tajumist ja seeläbi ka ühiskonna kujunemist.
Eesti ühiskonnas, kus pärand ja muinsuskaitseteemad võivad jääda kitsasse ringi ekspertide jutuks, aitab näitus „Sulle on pärandus!“ saada nendel teemadel laiemat teadmist. Näiteks, et pärand pole ainult minevik, vaid ka olevik ja tulevik, et see mõjutab ka meie identiteeti ning keskkonda. Näitus soosib ka kriitilist mõtlemist, sest me ei ole pelgalt pärandite vaatlejad, vaid osa sellest, kuidas pärandit hoitakse, valitakse ja tõlgendatakse.
MIDA KAITSTA, MIDA MITTE?
„Enne meid on elanud põlvkondade viisi inimesi ja nad on meile pärandanud maastiku kõigi nende asjadega, mis seal maastikul on. Need on nende elud, nende jäetud jäljed. Seda maastikku lahti harutades saame aru, miks me oleme sellised, nagu me oleme, sest inimene näeb seda, mida ta teab,“ selgitab Ulla Kadakas.
„Sulle on pärandus!“ näitab selgelt kätte, et ka pärandeid endid on eriilme-
objekti kontekstis. Näitus sisaldab nii traditsioonilisi museaale, helikujundust, digilahendusi, interaktiivseid kaarte, aga ka käed-külge-tegevusi – nii saab oma käega luua monumentide või linnaruumi. Ruumiline kujundus on planeeritud labürindina – kujundaja Mae Kivilo on loonud ruumi, mis mitte ainult ei eksponeeri, vaid laseb külastajat pärandil lihtsalt ümbritseda.
„Võib-olla see labürint aitab inimesel mõista seda, et elu ei olegi nii sirgjooneline ja et iga nurga tagant võib välja tulla midagi üllatuslikku, mida sa veel ei teadnud,“ ütleb kuraator Kadakas.
lisi, muinsuskaitsel erinevaid tahke: arheoloogiapärand hoiab mineviku ja oleviku kultuurilist ning looduslikku elurikkust, ehituspärand on otsekui oivaliselt illustreeritud õpik inimkonna ajaloost ja ajaloopärand aitab mõista, et mitte ükski elatud elu pole olnud asjata. Näituse keskmes on ka küsimus: mis rolli mängime meie – kodanikud ja rahvus tervikuna – selles kõiges? Mida on meile pärandanud varasemad inimpõlved, st nende otsused midagi ehitada või lammutada? Kas ja kui palju oskame ära tunda meile kultuuriliselt olulist, juhuslikku või varjatud ainelist ja vaimset pärandit?
Minevikust teame, et pärandit on korduvalt ka kuritarvitatud ja läbi selle ajalugu ümber kirjutatud. Seetõttu on muinsuskaitseotsustel väga suur roll, sest need kujundavad inimese teadmisi ja tõlgendusvõimalusi minevikust ning seeläbi ka rahvast.
INTERAKTIIVNE TEEKOND LÄBI AJALOO
Näitus on üles ehitatud 14 pärandobjekti näitel, mis sümboliseerivad laiemaid teemavälju ja julgustavad külastajat mõtlema ka üle 12 000 riiklikult kaitstud
Kuninga käsk
1666. aastal kehtestas 11-aastase Rootsi kuninga Karl XI regendivalitsus seaduse, millega väärtustati ja võeti kaitse alla muistsed hauad, kindlustused, hiiepuud ja palju muud. 17. sajand oli Rootsi poliitilise mõju ja territoriaalse ulatuse tippaeg. Mälestiste kaitset suunasid Uppsala ülikooli teadlased, aga mineviku tähtsustamist mõjutasid ka poliitilised eesmärgid – suur riik vajas suurt ja väärtustatud ajalugu.
Seaduse tutvustamise ja ka täitmise kohustus pandi kirikuõpetajatele, kes vastavalt kaaskirjale pidid rahvast teavitama pärandi väärtusest ja hoidmise kohustusest. Seadus reglementeeris ka arheoloogilisi kaevamisi ja mälestiste säilitamist nende algses asukohas ning innustas koguma vaimset pärandit. Karistus seaduse rikkumise eest oli kuninga ebasoosingu alla langemine. Meil on vähe andmeid 1666. aasta seaduse rakendamisest Eestis, aga kuna 1920. ja 1990. aastatel kasutati Eesti muinsuskaitse loomisel peamise eeskujuna Rootsi seadust, võib öelda, et oleme ringiga alguses tagasi.
Vaata näituse kohta lähemalt: www.ajaloomuuseum.ee
Näituse kuraatorid Ulla Kadakas ja Riin Alatalu.
JÕULUMAA
KÕIGE MAAGILISEM
JÕULUÜRITUS
RÕÕM koosolemisest
Kuidas veeta talvekuul koos perega üks mõnus nädalavahetus?
· UUS! Soe ja humoorikas JÕULUETENDUS
PROGRAMMIS:
· UUS! Väikesed ETENDUSED erinevates etenduspaikades
· KONTSERT aegumatute ja uute Leiutajateküla hittidega
Kohtumine Leiutajateküla
jõuluvana Wolfgangiga
Lustimine ja laulmine
Lotte ja tema sõpradega
Talisport ja -mängud Bruno isa Matiga · · Bruno
Võimalusi selleks on ohtralt – olgu ühiseks ettevõtmiseks lumest kindlus, filmiõhtu või teaduskeskuse külastus. Ühiselt veedetud nädalavahetus võiks olla selline, milles on pisut liikumist, veidike loovust ja piisavalt hetki, et lihtsalt koos olla.
TOIMETAS: EVE KALLASTE
FOTOD: SHUTTERSTOCK
Üheskoos õue!
Kelgutamine ja lumelinna ehitamine
Need tegevused ei kaota kunagi oma võlu, olgu aastaid 4 või 40. Kelgutamine on lihtsalt lõbus, lisaks arendab see lapse koordinatsiooni, laseb tal enda julgusest rõõmu tunda ja annab kogu perele võimaluse end liikumise kaudu välja elada.
Lumest kindluse, tunneli või lumememme ehitamine näitab lapsele, kui vahva on koos tegutseda ja kui toredaid asju saab ühiselt luua. Sinu lapsel on kindlasti uhke tunne, kui ta näeb, et on ise midagi valmis ehitanud. Oleks vaid lund!
Tõukekelgu- või uisumatk Eestis saab talvel päris mitmes kohas moodsate tõukekelkudega sõita. Väga elamusterikas on ka looduses uisutamine. Näiteks
rabas, jõe või järvejääl. Need tegevused ei ole päris pisikestele lastele, aga suuremad tunnevad sellest, et suudavad ise kelgu libisema lükata ja seda rajal hoida või uiskudel iseseisvalt liuelda, kindlasti palju rõõmu.
Talvine loomaaiakülastus
Talvine loomaaiaelu on pisut rahulikum, aga siiski väga huvitav, sest loomad käituvad talvel pisut teisiti kui suvel. Kindlasti on põnev talvel ka loomaaia troopikamaja külastada, sest seal on võimalik vaid hetkega hoopis teise keskkonda sattuda.
Lumine matk looduses või talvine geopeitus
Talvel on hea nautida looduse rahu ja uurida loomade jälgi. RMK platsil lõkke tegemine ja tule kohal vorstikeste küpsetamine
ning vahukommide kuumutamine pakub lastele palju elevust. Geopeitus on telefoni abil looduses toimuv mäng, mis viib seni käimata kohtadesse, mitmete vaatamisväärsuste juurde või muidu looduskaunitesse paikadesse. Selles osalemine on seiklusrikas kogu perele, sest mäng pakub nii otsimis kui ka leidmisrõõmu, lisaks satub seda mängides radadele, kuhu muidu ei oskakski minna. Vaata geopeituse kodulehte ja uuri, milliseid põnevaid avastusi pakub sinu kodukant.
Väiketalude ja jõulumaade külastamine
Eestis on mitmeid talvel külastajatele avatud kohti, kus paitada erinevaid loomi, sõita saaniga, mille ees kappab hobune, või lasta end hoopis kelgukoertel läbi hangede
vedada. Ka jõulumaad pakuvad palju põnevaid tegevusi.
Sellised kohad ja tegevused on laste jaoks erilised ning põnevad, on ju nii vahva loomadega sõbrustada ja ise midagi meisterdada.
Väike laternamatk
Talvised õhtud on ideaalsed laternate valgel erinevate radade ja kohtade avastamiseks. Näeb ju kõik hämaruses hoopis teistsugune välja. Pere väike „valgusmatk“ võib toimuda kas oma kodutänaval, metsarajal või mere ääres. Lapsed saavad koos vanematega enne matka ise laternaid meisterdada ning neil on väga tore näha, et nende tehtud laternad tõepoolest teerada valgustavad. Sellisel moel pimedas jalutamine tundub lastele suure seiklusena.
Tubased tegevused
Meisterdamise päev
Võtke paberit, kartongi, värve ja liimi ning tehke koos kas jõuluehteid või muid talveteemalisi kaunistusi.
Internetist leiate lastega kindlasti palju ideid, mida ja kuidas teha.
Võib korraldada ka väikese peresisese hääletuse, kelle looming on kõige naljakam või kelle oma kõige fantaasiarikkam.
Selline tegevus on ühtlasi kasulik, sest meisterdades areneb lapse peenmotoorika ja paraneb keskendumisoskus.
Kinoõhtu koos teatrietendusega
Valige kodus vabal õhtul üks lastefilm, vaadake seda üheskoos ja seejärel leidke filmist mõni stseen, mida oleks tore ise järele teha. On vahva rollid ära jagada, koduste asjade hulgast kostüümid otsida ning mõni põnev stseen ise läbi mängida.
Võid lastele välja käia idee stseenis olevaid sündmusi ise muuta – see õpetab neile, et ka elus on erinevaid olukordade lahendamise võimalusi.
Lauamängupäev
On väga palju eestikeelseid kogu pere lauamänge, mis lausa tundideks meelelahutust pakuvad. Kui teil neid veel kodus pole, on küll viimane aeg mõni poest välja valida. Hea idee on ka teiste peredega
lauamängude vahetamine ja mitme pere ühise lauamängulaupäeva korraldamine.
Lauamängud on hea võimalus saada lapsed nutiseadmetest eemale, arendada nende loogilist mõtlemist ja õpetada, kuidas oma ego ja emotsioone säästes võita või kaotada. Lastel on kindlasti tore näha, et ka nende vanemad naudivad mängimist ja naljategemist.
Kodune kokkamine
Lastele meeldib kallata, segada, rullida ja kaunistada. Küpsiste, piparkookide või väikeste koogikeste tegemine tundub neile igati tore, sest lapsel on väga uhke tunne, kui ta saab maitsta midagi head, mille ta on ise valmis teinud.
Toiduvalmistamine õpetab lapsele kannatlikkust, aga ka seda, et retseptist tuleb küll kinni pidada, kuid pisut loovust on samuti lubatud.
Teaduskeskuse avastamine
Eestis on päris mitmeid teaduselamus ja avastuskeskusi, mis pakuvad talvel eriti huvitavaid
programme. Neis võib vabalt veeta terve põnevust täis päeva ja jääb veel aega puudugi.
Teaduskeskus ühendab õppimise ja meelelahutuse, sest seal pakutakse lastele mängulises vormis uusi teadmisi. Tihti on keskustes ka liikumist ja mängimist võimaldavad alad ning see on suurepärane, sest meie talvekuud võivad tihti olla sellised, kui tahaks õuemineku asemel pigem kuivas ja soojas midagi toredat teha.
Põnevad kodused teaduseksperimendid
Värviline piimamaagia
ф Vala madalasse kaussi piima.
ф Tilguta piima pinnale erinevaid toiduvärve.
ф Võta vatitikk ja kasta selle ots nõudepesuvahendisse.
ф Aseta vatitikk õrnalt piimapinnale värvilaigu keskele, ilma et hakkaksid segama. Hetkel, kui nõudepesuvahend kohtub piimaga, hakkab ta lagundama piimas olevaid rasvamolekule. Selle käigus muutub vedeliku pindpinevus ja värvid „põgenevad“ eemale, luues liikuvaid mustreid ja keeriseid. See liikumine on silmale nähtav just tänu värvidele. Selliseid vahvaid koduseid eksperimente on väga erinevaid, võite koos internetist põnevamad välja valida ja nende tegemist katsetada. Peamine on aga see, et kõik koostisosad oleks lapsele ohutud. Lapse jaoks on tõesti eriline, kui tema silme all midagi üllatavat juhtub. l
Jõulurõõm kingitud elamustest: 6 kingiideed, mis pakuvad rõõmu nii kingituse tegijale kui ka saajale
Jõulud on aeg, mil saame läbi kingituste näidata hoolivust ja armastust oma lähedaste vastu. Selle asemel, et täita kodusid aga materiaalsete asjadega, võiks kaaluda hoopis elamuste ja jagatud hetkede kinkimist. Elamus Spa juht Margit Kurn toob välja kuus kingiideed, mis toovad ühtaegu rõõmu nii kinkijale kui ka kingisaajale.
1. Ise tehtud kingitused ja mälestused
Margit usub, et parim kink on see, mis on enda kätega valmistatud või mis pakub kingisaajale meeldejäävat emotsiooni ning personaalsete kingituste valmistamine on alati eriline nii kingituse tegijale kui ka selle saajale. “Näiteks võid valmistada käsitsi kehakoorija – selleks sega kokku meresool, mesi, lisa mõned tilgad looduslikku aroomiõli ja pane see ilusasse purki, millele võid lisada ka südamliku sõnumi,” soovitab Margit.
2. Kinkekaart – universaalne kingitus
Margit Kurni sõnul sobib näites spaa kinkekaart igas vanuses kingisaajale, pakkudes võimalust nautida enamustes spaades kehahoolitsusi, massaaže või veeta lihtsalt mõnusat aega spaakeskuses. Kingituse saaja saab ise valida, kuidas ta kingitust kasutab, sest kinkekaarti saab kasutada nii spaa külastamiseks, mõnusatel protseduuridel lõõgastumiseks või Elamus Bowling & Pubis bowlingut mängides või toiduelamusi nautides.
3. Spaapäev perega – mälestused kogu perele
Spaapäev on suurepärane võimalus veeta kvaliteetaega kogu perega. Lapsed saavad lõbutseda spaa lasteala liutorudes ja veealadel, kus tavaluselt jätkub
avastamisrõõmu pikkadeks tundideks. Samal ajal saavad vanemad lõõgastuda erinevates saunades ja basseinides või nautida massaaže ja teisi lõõgastavaid protseduure. “Kogu perega jagatud ühised hetked on hindamatud ja loovad mälestusi, mis jäävad meelde veel pikkadeks aastateks!” rõhutab Margit.
4. Massaaž – lõõgastus ja tervis ühes Inimesele, kes kipub palju töötama, on suurepäraseks kingituseks massaaž, mis aitab lõdvestada nii keha kui vaimu.
“Massaaž aitab lahti mudida lihased, mis kontoritoolil istudes kangeks on jäänud ning massaažilaual saab mõtted eemale igapäevastelt asjadelt, mis muidu ikka pähe trügivad,” sõnab Margit.
5. Sportlikud elamused Bowlingumäng sobib kingituseks nii pereliikmetele ja sõpradele, kuid miks mitte ka kolleegidele. “Eriti tore, kui saad neid elamusi koos kingi saajaga jagada,” soovitab Margit. Elamus Bowling külalistel on suurepärane võimalus peale sporliku mängu, minna spasse lõõgastuma.
6. Koos veedetud aeg – hindamatu väärtusega kingitus Kõige paremad kingitused on Margiti arvates aga alati jagatud hetked. “Olgu selleks ühine õhtusöök või selle üheskoos valmistamine, pere või sõpradega veedetud filmiõhtu või spaakülastus –jagatud hetked on hindamatud!” Kingi sel aastal oma lähedastele midagi, mis tõeliselt liigutab ja neile rõõmu pakub! Elamus Spa ning Elamus Bolwing & Pubi kinkekaart kehtib kaks aastat. Rahalised kinkekaardid on paindliku kasutusega, mis tähendab, et kingi saaja saab ise valida, mitmes jaos raha kasutab.
KINKEKAARDID
Akadeemia tee 30, Tallinn või e-pood elamusspa.ee
Lapse talvine garderoob olgu nutikas ja praktiline
Talve saabudes peab meie kliimas garderoob muutuma kavalamaks ja läbimõeldumaks: külm, tuuline ja sageli märg ilm nõuab ilmastikule vastavat riietust. Õige rõivastus tähendab aga lisaks soojusele mugavust, liikumisvabadust ja vastupidavust, et lapsel oleks hea väljas mängida ja hullata.
Kihilisuse põhimõte ja materjalid
Parim viis last talvel riietada on kihiliselt. Õhukesed kihid loovad sooja hoidvad õhuvahed, ent võimaldavad samas üleliigseid kihte vajadusel eemaldada. Oluline on valida õiged materjalid: puuvill ei sobi aluskihiks, sest imab niiskust ja muudab lapse külmatundlikuks. Selle asemel tasub eelistada meriinovilla või sünteetilisi kangaid, mis juhivad niiskuse kehast eemale. Keskmiseks kihiks sobib fliis või vill, mis hoiab soojust, ning välimine kiht peaks olema tuule ja veekindel, ent samas hingav.
Jalanõud olgu samuti veekindlad ja piisavalt soojad, eelistatult koos villaste sokkidega. Aksessuaaridki on olulised – müts peab katma kõrvu ning kindad ja kaelus kaitsma tuule eest. Riiete valikul tuleks vältida nii liiga kitsaid kui ka liiga suuri lõikeid: esimene takistab vereringet, teine laseb soojusel välja pääseda.
Nutikas garderoob
Talveriiete valik ei pea olema suur, vaid läbimõeldud. Soovitatav on nn kapselgarderoobi põhimõte – vähe, kuid kvaliteetsed esemed, mida saab eri viisidel kombineerida. Talvises garderoobis võiks olla üks veekindel kombinesoon või mantel, paar sooja fliisi või kampsunit, termopesu, villased sokid ning kindad, müts ja sall. Vähemalt üks korralik paar talvesaapaid on hädavajalik. Praktiline
on hoida üks vahetuskomplekt juhuks, kui laps õues märjaks saab. Niisugune süsteem hoiab kulud kontrolli all ja vähendab tarbetut ostmist. Kvaliteetsed põhiesemed teenivad sind mitu hooaega ning tagavad, et lapsel on alati mugav ja soe.
Soovitused
Lapse talveriided peaksid arvestama ka tema aktiivsust, mitte ainult temperatuuri. Palju õues liikuv laps vajab kergeid ja paindlikke rõivaid, mis ei takista mängimist. Soovitatav on enne uue hooaja algust hinnata
olemasolevaid esemeid ja soetada vaid vajalikke. Funktsionaalsus on olulisem kui moetrendid – veekindel, kapuutsiga ja vastupidav rõivas on parim investeering. Samuti on oluline hooldus: märjad kindad ja saapad kaotavad oma soojuse kiiresti. Riideid tuleks regulaarselt kuivatada ja vajadusel töödelda vetthülgava vahendiga. Turvalisuse huvides tasub lisada helkureid ja valida heledamaid või värvilisi toone. Õigesti valitud ja hooldatud rõivad tagavad, et laps saab nautida talve täiel rinnal –soojalt, mugavalt ja rõõmsalt.
Põhja–Rootsis Östersundis sooja meriinovillast aluspesu ja vaheriideid valmistav Woolpower tunneb KÜLMA
ILMA ning teab, kuidas krõbeda pakasega sooja hoida.
Woolpoweri alus- ja vahekihi rõivaste materjal on Ullfrotté Original. 1970ndate alguses töötati see välja koostöös Rootsi relvajõudude, teadlaste, arstide ja ellujäämisspetsialistidega. Tänapäeval kasutavad Woolpoweri tooteid Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa ja Prantsusmaa armee- ning politseiüksused. Ullfrotté Original on unikaalne ja vastupidav tekstiil, mis koosneb peenekiulisest meriinovillast, polüamiidist ja polüestrist. Kanga teeb eriliseks see, et materjali ruumalast ca 80% on õhk. Õhk on ideaalne isolaator, millel on kanga funktsionaalses toimimises ülisuur roll. Õhk lukustab keha soojuse kangasse. Samas võimaldab õhuline materjal niiskusel ideaalselt aurustuda ja juhib selle naha pinnalt eemale. Tiheda silmuskoega kanga pind on sile ja ei aja sügelema. Ullfrotté Original säilitab keha soojuse isegi märjana. Woolpoweri Ullfrotté Originali kangast valmistatud tooted on meriinovillale omaselt antibakteriaalsed ja nõuavad minimaalset hooldust. Üldjuhul piisab vaid tuulutamisest, kuid kannatavad ka kuni 60 °C masinpesu ning trummelkuivatust. Pesemiseks kasutage lanoliini sisaldavat pesuainet – siis teenib rõivas teid kaua ja hästi!
TOIMETAS: LIISBET ESTRA FOTO: SHUTTERSTOCK
KAS VEETA PEREPUHKUS
Eestis või välismaal?
Sügistalvine aeg tekitab tunde, et tahaks rutiinist eemale ja kogu perega kvaliteetaega nautida. Kuidas aga kogu pere puhkust planeerida ja millised on parimad peresihtkohad nii Eestis kui ka välismaal?
TOIMETAS: LIISBET ESTRA FOTO: SHUTTERSTOCK
Eesti on tuntud oma looduskaunite paikade, ajalooliste vaatamisväärsuste ja rahuliku elukeskkonna poolest. Siin on hulgaliselt kohti, mis sobivad ideaalselt perega sügistalvise puhkuse veetmiseks.
Miks puhata kodumaal?
Eesti on väike riik, mistõttu on siin väga lihtne mööda erinevaid
linnu ja maakondi ringi rännata. Toome välja mõned põhjused, mis räägivad Eestis puhkamise kasuks.
+ Puhkus kodumaal ei vaja pikki ettevalmistusi ega keerulist transpordi planeerimist.
+ Eesti turismitööstus on väga orienteeritud peredele. Siin on palju peresõbralikke hotelle, restoranide lastemenüüsid ja spetsiaalseid lastele mõeldud meelelahutusprogramme.
Paraku tuleb aga kodumaal puhates arvestada ka nii mõnegi murekohaga.
– Eesti kliima on aasta ringi ettearvamatu.
– Elamused ei ole nii erilised kui välismaal. See tähendab, et kodumaised matkarajad, seikluspargid ning hotellid ja spaakeskused on ilmselt sulle juba mingil määral tuttavad. Seetõttu võib välismaareis tunduda põnevam ja eksootilisem.
Perepuhkus välismaal
Välismaale reisimine on paljude perede jaoks suurem seiklus, sest pakub uusi kultuurilisi ja meelelahutuslikke kogemusi. Lisaks annab see võimaluse avardada oma silmaringi ning tutvustada lastele maailma erinevaid paiku.
+ Valikuvõimalusi on tohutult –reisida saab nii mägedesse kui ka rannasihtkohtadesse ning külastada ajaloolisi linnu ja eksootilisi paiku.
+ Välismaal on laialdased võimalused erinevateks uuteks tegevusteks, mida kodumaal kogeda ei saa. Olgu selleks uhked lõbustus, looma ja veepargid või ajaloolised ja kultuurilised ekskursioonid.
Miinuseid aga on ka välisriikidesse reisides.
– Välisreis on üldiselt kodumaal puhkamisest kallim.
– Reisi planeerimine nõuab rohkem ettevalmistust, sealhulgas lennupiletite broneerimist, viisasid, vaktsiine ja reisikindlustust.
– Uus keskkond ja toitumine võivad mõnele pereliikmele põhjustada kohanemisraskusi või seedimisprobleeme.
Kodumaised sihtkohad talviseks puhkuseks
Eestis saab talvepuhkuseks lihtsasti välja valida täpselt selle sihtkoha, mis sinu peret kõige rohkem kõnetab: veeda idülliline nädalalõpp kas looduses, spaas või mõnel kultuurisündmusel.
Otepää pakub nii sügisel kui ka talvel rohkelt võimalusi aktiivseks perepuhkuseks. Pühajärve ümbruses saab talvel nautida tõelist lumevõlumaad, sügisel idülliliselt rahulikku ja värvilist loodust. Tehvandi spordikeskus loob võimalused suusatamiseks, kelgutamiseks ja lumelauasõiduks ning õhtuti saab lõõgastuda mõnusas spaakeskuses.
Pärnu pakub avastamist ka sügis ja talvekuudel. Pärnu rannapark ja promenaad on talveperioodil mõnusalt rahulikud, samas kui linna restoranid ja kohvikud pakuvad hubast ja suminat täis atmosfääri. Pärnu veekeskused ja spaad loovad võimaluse luksuslikuks puhkuseks ning lastelegi on basseinis lõbutsemine meeldiv vaheldus talvekülmale.
Saaremaal saab kogeda nii loodusmatku kui ka lossivaremete avastamist, Muhu saare Koguva küla on aga ideaalne ajalooliseks ekskursiooniks.
Talvine Saaremaa on samuti eriti kutsuv spaapuhkuseks. Kuressaares spaad pakuvad peredele laia valikut hoolitsusi ja meelelahutust, sealhulgas lastebasseine ja mängutube.
Välismaised sihtkohad talviseks puhkuseks
Kui oled otsustanud perega siiski välismaise puhkuse kasuks, on mõistlik end kurssi viia põnevate sihtkohtadega Euroopas.
Soome pakub talviseks puhkusereisiks imekauneid loodusvaateid ja seikluslikke võimalusi. Helsingis saab külastada muuseume, teaduskeskusi ja loomaaeda, ent suusakuurortides ootavad erutavad ekstreemspordivõimalused. Üks populaarsemaid talviseid sihtkohti on Lapimaa – Rovaniemis asuv jõuluvana küla ja polaarööelamused on nii lastele kui ka vanematele unustamatud.
Lisaks saab Lapimaal sõita koerarakendiga, silitada põhjapõtru ja kui veab, siis silmata virmalisi.
Austria Alpid on ainuõige sihtkoht peredele, kes otsivad suusa ja lumelauamõnusid. Loomulikult on mägipiirkonnad kaunid ka jalutuskäikudeks ja matkamiseks, sest pakuvad hingematvaid vaateid. Lumespordikuurordid pakuvad suusakoolitusi ja lastehoidu, mis teeb sihtkoha atraktiivseks ka väikeste lastega peredele. Kui soovid perega külma eest põgeneda, on Kanaari saared suurepärane valik. Tenerife ja Gran Canaria pakuvad aasta ringi meeldivat ilma ja rikkalikke võimalusi lõõgastumiseks. Lastele teevad rõõmu sealsed rannad ning vee ja loomapargid.
12.12.2025
11:30 EESTI KEELES 18:00 VENE KEELES KULTUURIMAJA RUGODIV
27.12.2025 12:00 VENE KEELES
17.01.2026
12:00 VENE KEELES 17:00 EESTI KEELES SALME KULTUURIKESKUS
riiulit või aknalauda, kuhu võib asetada maiustusi ootava sussi, väikese postkasti, päkapikumaja ja lumehanged. Päkapikumaja saab ehitada näiteks tühjast kingakarbist ning kaunistada värvide, vatitupsude ja kuuseokstega.
Üheskoos ehtimine
Jõuluehted ja kaunistused on imeline võimalus kogu perega ühiselt kvaliteetaega veeta. Näiteks saab koos valmistada soolataignast kujundeid – südameid, tähti või lumehelbeid –, mida sobib nii kuusele kui ka akendele riputada. Küpseta need ahjus, lase jahtuda ja kata värvi või sädelusega.
lastele tähelepanelikkust ning tänulikkust.
Lõhnad ja helid, mis loovad jõulutunde
Jõulutunnet ei tekita aga sugugi pelgalt see, mis silmaga nähtav. Lõhnad ja helid mängivad pühadeõhkkonna loomisel suurt rolli. Kaneel, nelk, apelsin ja vanilje on klassikalised
aroomid, mis loovad kodus hubase meeleolu. Lõhnaküünlad, kodulõhnastajad või lihtsalt pliidil podisev glögi ning ahjus küpsevad piparkoogid mõjuvad imehästi. Taustaks pane vaikselt mängima mõnus jõulumuusika – midagi, mis toob südamesse rahu ja loob just sinu perele meelepärase atmosfääri.
Pisidetailid
PÜHADEMEELEOLU algab kodust ja
Teine tore idee on valmistada omatehtud advendikalender. Selleks võib kasutada väikeseid paberkotte, kuhu panna iga päeva jaoks pisike üllatus – näiteks komm, jõululuuletus või armas ülesanne. Niisugune kalender kasvatab jõuluootuse võlu ja õpetab
südamest
Jõulud on aeg, mil kodud muutuvad peretraditsioonide, soojuse ja ühiste hetkede peegliks. Kui väljas on külm ja pime, on eriti mõnus tubaste seinte vahele luua pühadehõnguline pesa, mis paneb särama nii vanemate kui ka laste silmad. Kuidas aga kodust kogu perega jõulumeka voolida?
TOIMETAS: LIISBET ESTRA FOTOD: SHUTTERSTOCK
Soe valgus ja looduslähedus
Pühadeks kodu ehtides tasub lasta loovusel lennata, ent sageli piisab juba pisikestest läbimõeldud detailidest. Soe valgus, looduslikud materjalid ja kodused lõhnad loovad tuppa tõelise hyggepesa. Valgustus mängibki sageli selle juures võtmerolli: maitsekad küünlad, laternad ja soojatoonilised
LED tuled lisavad atmosfääri pehmust ja intiimsust. Põnev on kasutada erinevaid valgusallikaid: näiteks aseta akende ette minimalistlik valguskett ja diivanilaua või teleri kõrvale hubasust loov latern – nii annad kohe toale kihilisust ja sügavust. Dekoratsioonides tasub eelistada looduslikke toone – rohelist, beeži, valget ja kuldset. Need
loovad rahuliku, kuid piduliku meeleolu. Et lastel oleks rõõmu ja silmailu, võib lisada juurde punaseid või hõbedasi aktsente, mis loovad mängulisust ja rõõmu.
Lastetuba –pühadehõnguline fantaasiamaailm
Kuna lastele on jõulud eelkõige imedeaeg, võiks nende tuba muutuda väikeseks talvevõlumaaks, kus on ruumi nii mängule kui ka unistustele. Lihtsaim viis on kaunistada lastetuba valgusketi, väikese kunstkuuse või paberist tehtud lumekristallidega. Kaunista aknad võsukestega koos meisterdatud lumehelveste või valgete tähekestega – nii saavad pisemad meisterdamisrõõmu tunda. Kui soovid rohkem fantaasiat rakendada, loo pisike päkapikunurk. Kasuta selleks väikest
Sageli piisab väikestest nüanssidest, et tuba tunduks pidulik ja soe. Pane diivanile punased või rohelised padjakatted ning vaheta laudlina pidulikuma vastu. Omista igale pereliikmele oma pühadetass, kust hommikuti koos kakaod juua, või küpsetage õhtuti üheskoos mõnusaid talviseid hõrgutisi.
Jõulukodu ei pea olema täiuslik, vaid ehe ja südamlik ning sinu pere nägu. Just selline, kust õhkub kuhjaga armastust, kostub laste naeru ja ninna tungib värske
Pakume nii üldarstiabi kui ka väga spetsiifilisi uuringuid ja protseduure: vaktsineerimisest ja küünelõikusest kuni laparoskoopiani.
Oleme avatud esmaspäeval ja kolmapäeval 9-19, teistel tööpäevadel 9-17!
Uue pereliikme saabudes tuleb kogu perel kohaneda kutsika vajadustega, samal ajal kui kutsikas õpib tundma uusi lõhnu, helisid ja inimesi.
Sageli kiputakse kutsika tulekuks valmistudes ostma hulganisti armsaid aksessuaare ja mänguasju, kuid tegelikult algab hea algus siiski teadlikest valikutest ja rahulikust planeerimisest. Nii nagu inimene vajab kolides turvalist ruumi ja isiklikku nurka, vajab ka koer kindlustunnet, stabiilsust ja talle arusaadavat keskkonda. Kei Kvarnstrom rõhutabki, et kutsika vastuvõtmisel on tähtis mitte tormata emotsioonide ajel poodi, vaid mõelda läbi, mis on looma jaoks tegelikult vajalik. Need on tema soovitused:
Magamiskoht
Kuigi koerapesa tundub vajalik, ei pruugi noor loom inimese valitud kohta üldse omaks võtta. Tihti eelistab ta ise leida nurga, kus tunneb end turvaliselt ja saab kogu kodul silma peal hoida. Seetõttu soovitab Kei alustada lihtsast vaibakesest või tekist, mida pole kahju kulutada, ning osta püsiv pesa alles siis, kui kutsikal pole enam kommet oma pesa närida ja tal on välja kujunenud oma lemmikkoht.
Sööginõud
Toidu ja jooginõude puhul tuleks vältida plasti, mis võib põhjustada allergiat, ning eelistada metallkausse, mida on lihtne puhastada ja mis ei kolise. Kummimatt kausside all hoiab need paigal ja aitab köögipõranda puhtana hoida. Toiduks sobib alguses see, millega kutsikas on harjunud – järske muudatusi ei tasu teha. Hiljem võib toiduvalikut muuta, kuid alati järkjärgult ja koera reaktsioone jälgides.
Mida varuda, kui koju tuleb KUTSIKAS?
Kutsika koju toomine muudab kodu rütmi ja peresuhteid jäädavalt. See on rõõmutoov, aga ka vastutusrikas samm, sest uus pereliige vajab juba esimesest päevast turvatunnet, järjepidevust ja hoolt. Koeratreener Kei Kvarnstrom selgitab, mida tasub enne kutsika saabumist varuda.
TEKST: EVE KALLASTE FOTO: SHUTTERSTOCK
Kaelarihm, rihm ja traksid
Kei soovitab kerget ja mugavat kaelarihma, millega koer harjub juba esimestel päevadel. Jalutamiseks sobib lühike rihm, sest see aitab loomale rahulikku käitumist õpetada. Traksid on kasulikud siis, kui kutsikas alles õpib, kuid flexertüüpi rihmad nõuavad ettevaatust –need võivad ootamatult puruneda ja looma ohtu seada.
Mänguasjad
Mänguasjad aitavad suunata koera energiat ja vähendada igavust ning mängivad tema arengus olulist rolli. Nii nagu lapsed, tüdinevad ka kutsikad oma asjadest kiiresti, mistõttu tasub osa mänguasju aegajalt ära panna ja seejärel taas välja tuua – see hoiab mängu huvitavana.
Puhastus- ja hooldusvahendid
Kutsika kasvatamise algusperioodil tuleb arvestada ka väikeste „õnnetustega“. Seetõttu on soovitatav eemaldada kallid vaibad ja kangad, kuni loom on õppinud hädasid õigesse kohta tegema. Puhastusvahendid on hädavajalikud, sest kutsikas alles õpib oma kehafunktsioone kontrollima.
Hooldusvahenditest piisab vähesest: kutsikale mõeldud šampoon ja küünekäärid. Kei sõnul peaks koera pesema vaid siis, kui see on hädavajalik, sest liigne pesu rikub karva loomulikku kaitsekihti. Sama kehtib küünte lõikamise kohta – pigem vähe ja ettevaatlikult, et mitte tekitada valu ning hirmu. Õige keskkond, mugavad vahendid ja kindel rutiin aitavad luua lemmikuga tugeva suhte, millest tunnevad rõõmu kõik pereliikmed. l
Allikas: Pereekspress
K9 Hotellis ON IGA LOOM HOITUD
K9
JA ARMASTATUD
Hobist ja vajadusest välja kujunenud K9 Hotell on paik, kuhu loomaomanikud jätavad oma koeri ja kasse kerge südamega, sest nad teavad, et nende lemmik on seal hellalt hoitud. Hotelli perenaine Ivi on enda juures kodu pakkunud ka paljudele päästetud ja vanadele loomadele, kes on saanud veeta pere lemmikuna ilusa vanaduspõlve. Ivi räägib, kuidas loomadega elamine ja teiste inimeste loomade hoidmine pole nende pere jaoks töö, vaid elustiil. SISUTURUNDUS
Hotell sai alguse juhuslikult. Pererahva elumajas oli külalistetuba, mida praktiliselt ei kasutatud. „Ühel hetkel sain aru, et mul pole seda tuba vaja inimeste, vaid loomade jaoks,“ naerab Ivi. „Hoidsin juba tuttavate loomi ja mulle nii meeldis kõigi nende eest hoolitseda.“ Mingil hetkel said koerad endale aga täitsa eraldi maja. Hoida toodud kassid elavad pererahva elumajas, kus neile on sisustatud oma mugav ja rohkelt tegevusi pakkuv tuba. Suur osa hotelli toodud lemmikutest on saanud püsiklientideks. „Kliendid on kujunenud loomulikult – need, kes kord on oma looma toonud, tulevad ikka tagasi ja soovitavad meid ka oma tuttavatele,“ selgitab Ivi. „Loomad tunnevad end siin hästi – ja see ongi kõige tähtsam.“
MITTE TÖÖ, VAID ARMASTUS LOOMADE VASTU
Perel on mitmeid lemmikuid, kõik päästetud või varjupaigast võetud. „Ma ei ole päästja selle sõna klassikalises mõttes, aga kui mul tekib tühimik mõne vana looma lahkumise järel, siis lähen ja võtan jälle uue –just sellise, kes kodu ei leia,“ räägib Ivi.
On selge, et K9 Hotell pole mingi äri, vaid eluviis. „Ma ei võta loomahotelli pidamist tööna, see ongi minu elu. Ma armastan loomi ega oskakski ilma nendeta elada,“ kirjeldab Ivi oma eluviisi. „Kõik loomad saavad kallistusi ja eraldi aega minuga. Ma tegelen nendega väga palju.“
PÄÄSTETUD HINGED JA TEISED KODUD
Rääkides oma loomadest, meenutab Ivi enda juures kodu leidnud raske saatusega hoolealuseid. Peres elab juba viis aastat magamapanekust päästetud kass, kellele arstid alguses üldse elulootust ei andnud. Peres on olnud ka mitmeid vanu ja haigeid koeri, kes ei jõudnud küll pikalt pererahvaga elada, aga vähemalt said nad olla oma kodus ja armastatud. Aeg-ajalt võtab pere enda juurde hoida ka varjupaiga loomi, pärast operatsioone taastuma.
Loomahotellis on juhtunud naljakaid asju, mis jäävad eluks ajaks meelde. Ivi räägib ühest suurest Kanaari dogist, kes oli talle väga armas, kuid pööraselt tugev. „Ükskord jooksis ta mulle nii otsa, et ma tegin salto üle tema nagu Hollywoodi filmis,“ naerab ta. Ivil on ka püsikliente – selliseid koeri, kes käivad pere juures regulaarselt, et end välja elada. „Nende jaoks on siin teine kodu,“ ütleb naine.
Ivi jaoks on oluline hoida loomade arv piiratud, et igaüks saaks piisavalt tähelepanu. Ükski loom ei jää K9 Hotellis üksi, vaid tema päevad on täis tegevust ja rõõmu.
NALJA SAAB PALJU!
Ruumiline jõulukaart
Pühade eel on tore koos lapsega midagi vahvat teha. Lihtne, ilus ja meeleolukas jõulukaart pole üksnes armas kingitus – ühiselt veedetud aeg loob ühtlasi kauneid lapsepõlvemälestusi.
TEKST: EVE KALLASTE FOT0D: SHUTTERSTOCK
Vajad:
ф 1 valget kartongi või paksemat paberit (kaardi alus)
ф 4 rohelist ruudukujulist paberit, igaüks pisut väiksem kui eelmine
ф kääre
ф liimipulka
ф kollast paberitükki tähe jaoks
ф sinist viltpliiatsit või pastakat lumehelveste joonistamiseks
1. Valmista ette materjalid
Lõika välja 4 rohelist ruutu (nt 12, 10, 8 ja 6 cm), mida hakkad voltima. Lõika kollasest paberist väike täheke. Voldi valge paber keskelt pooleks – see on sinu jõulukaardi alus.
2. Voldi roheline ruut pooleks
Võta üks roheline ruut, voldi see keskelt pooleks, nii et tekib ristkülik.
3. Voldi diagonaalid
Nüüd voldi diagonaalselt mõlemad nurgad keskele nii, et tekib justkui kolmnurk. Tee seda kõigi nelja rohelise ruuduga.
4. Liimi tükid kaardile
Alusta kuuse ladvaosast (väikseim kolmnurk) ja liimi kõik kihid kaardile alt üles või ülevalt alla, olenevalt sellest, kas soovid kuuske „õigetpidi“ või hoopis „tagurpidi“.
Nipp: Liimi ainult kolmnurga keskmine tagumine osa – nii jääb kuusk ruumiline!
5. Lisa tippu täht
Liimi valmis täheke kuuse tippu.
6. Kaunista kaart
Võta sinine pliiats ja joonista lumehelbeid, täpikesi või kirjuta „Häid jõule!“.
Võib ka nii:
ф Tagurpidi kuusk – kleebi kihid nii, et suurim kolmnurk on üleval ja väikseim all – sobib hästi väikeste laste fantaasiamänguks.
ф Rohkem kihte – vanemad lapsed võivad teha 5 või 6 kihti, muutes kuuse eriti lopsakaks.
ф Erinevad toonid – kasuta erinevaid rohelisi pabereid kuusele „sügavuse“ loomiseks.
ф Kaunistused – lisa litreid, pärleid või kleepse.
Selle kaardi tegemine:
ф Arendab lapse peenmotoorikat ja ruumilist mõtlemist.
ф Annab tunde, et „ma tegin ise midagi ilusat“.
ф Kaunis tulemus sobib kinkimiseks või kodu kaunistamiseks. l
Hambaid tuleb pesta kaks korda päevas – hommikul ja õhtul. Pesema peab vähemalt kaks minutit järjest, seejuures ärge unustage ka keelt. Hambapesu aja jälgimiseks on mitmeid variante: taimer, liivakell, mõni nutitelefoni rakendus. Paljude laste lemmik on YouTube’ist leitav Suukooli hambapesulaul. Enamik elektrilisi hambaharju jäävad ise seisma, kui kaks minutit on täis saanud.
Pärast hambapesu sülitage pasta suust välja, kuid ärge suud veega loputage – nii jääb hambapasta kauemaks suhu ja selle kasulike ainete mõju kestab kauem. Hambaharja tuleks vahetada iga kolme kuu tagant. Hambapasta peaks sisaldama fluoriidi – väikeste laste pasta 1000 ppm, suuremate laste (alates 6. eluaastast) ja täiskasvanute pasta 1500 ppm.
Hambavahede puhastamiseks on oluline kord päevas enne hambapesu kasutada hambaniiti või -vaheharjakesi. Ka lapsed peaksid õppima hambaniiti kasutama.
Hommikuti peske hambaid enne või 30 minutit pärast hommikusööki. Vahetult pärast söömist on happerünnaku tõttu hambad „nõrgad“ – kui neid kohe harjama hakata, on oht hambaid liialt kulutada.
Hambapesu kvaliteeti aitavad kontrollida apteegis müüdavad katutabletid.
TOITUGE TERVISLIKULT
Tervislik toitumine tähendab seda, et ei sööda rohkem ega vähem, kui organism vajab, ning seda tehakse tasakaalustatult – organism saab toidust kõik vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, mineraalained jne. Inimestel, kes söövad sagedamini ja suuremas koguses magusat, tekib rohkem hambaauke.
PIDAGE TOIDUKORDADE
VAHEL 3 TUNDI PAUSI
Iga kord, kui sööme või joome midagi, mis ei ole vesi, saavad mikroobid energiat ja hakkavad tootma hapet ehk tekitavad happerünnaku, mis nõrgestab hambapinda. Happerünnak kestab vähemalt 20 minutit. Söögikordade vahel aitab sülg hapet neutraliseerida ja hammastel jälle tugevaks saada. Kui sööme liiga tihti, on mikroobidel pidevalt energiat hapet toota. Nii ei jõua sülg hambaid kaitsta ja tekivad hambaaugud. Seetõttu tulebki söögikordade vahel pidada kolmetunniseid pause. Sel ajal võib tarbida ainult tavalist ilma gaasita ja maitseta vett.
JANU KORRAL
JOOGE VETT
Puhas vesi on kõige parem janujook. Mahla (ka lisatud suhkruta), morssi, smuutit, keefirit, piima, maitsega vett tuleb juua söögikorra ajal. Need joogid sisaldavad looduslikke või lisatud suhkruid, millest mikroobid toodavad hambaemaili kahjustavat hapet.
KÄIGE KORD AASTAS HAMBAARSTI JUURES
Hambaarsti juures tuleb kontrollis käia vähemalt kord aastas, lapsi kutsutakse sageli veelgi tihedamini. Kontrolli on vaja pöörduda ka siis, kui endal kaebusi ei ole. Eestis rahastab alla 19-aastaste hambaravi Tervisekassa.
Palju kasulikku suuterviseteemalist infot leiate Suukooli veebilehelt www.suukool.ee
Värvilised vürtsikad JÕULUPÜHAD
Jõulud ei pea olema ainult kapsa, verivorsti ja klassikalise prae päralt –pühadelauale mahub ka värvi, särtsu ja veidi põnevamaid maitseid. Seekordsed Pereköögi retseptid toovad jõululauda kokku värskust ja koduseid maitseid. Need retseptid panevad pühad särama nii lihtsuse, elegantsi kui ka väikese vürtsika vimkaga.
TEKST JA FOTOD: PAULA SÄREKANNO
Jõuluvürtsidega ahjukana
KUUELE
Pühadelauale sobib imeliselt ka veidi soodsam ja kerge ahjukana. Jõuluvürtsidega paitatud roog üllatab oma mõnusa maitse ja pühadehõngulise iseloomuga. Ja kaste valmib peaaegu iseenesest!
ф 1 terve kana või broiler
ф 1 apelsin
ф 4 sl oliiviõli
ф 1 tl paprikapulbrit
ф 1 tl kaneeli
ф ½ tl jahvatatud nelki
ф 2 tähtaniisi
ф 3 küüslauguküünt
ф 2 sibulat
ф 1 sl kookospalmisuhkrut
ф soola, musta pipart
Kastmeks:
ф veidi sinepit
ф soovi korral veidi mett
ф soovi korral paksendamiseks 2 sl külma vett ja ½ sl tärklist
Valmistamine:
Sega marinaadiks kokku õli, 1 apelsini koor ja ½ apelsinist pressitud mahl, oliiviõli, kookospalmisuhkur, jahvatatud paprika, kaneel ja nelk. Maitsesta soola ja musta pipraga. Määri kana marinaadiga kokku, soovitavalt ka rinnafilee peale naha alla. Koori sibulad ja lõika pooleks, pane, kumer pool üleval, ahjupannile. Tõsta kana ahjupanni keskele ja täida see lamedaks vajutatud küüslaugu ja tähtaniisiga. Lõika ülejäänud apelsin sektoriteks, pane kana sisse ja lisa ka apelsinijäägid, mis jäid marinaadist üle. Soovi korral seo koivad omavahel küpsetusnööriga kokku – nii hoiab kana ilusat vormi. Küpseta kaanega ahjuvormis 1,5 tundi 180 kraadi juures. Seejärel võta kaas pealt ära, säti küpsetusrežiim grillrežiimile ja küpseta veel 15 minutit, et kana läheks pealt krõbedaks. Tõsta kana serveerimisalusele ja kalla küpsetusmahlad läbi sõela potti. Lisa potti sinep, soovi korral mett ja keeda 5–10 minutit keskmisel kuumusel kokku. Soovi korral paksenda kastet tärklisega – selleks sega ½ sl tärklist 2 sl külma veega ja vispelda see kuuma kastme sisse.
Jõulumaitseline vegan-toorjuustukook
KAHEKSALE
Minu „Aasta kokk 2025“ võistlusmagustoidust inspireeritud kook, mis meeldib kõigile, aga sobib ka veganitele ja neile, kes ei soovi tarbida rafineeritud suhkruid. Täistaimse kreemise juustukoogi teeb jõuluseks eriline granaatõunakate.
Biskviit:
ф 80 g speltajahu
ф 16 g maisitärklist
ф 1,5 tl küpsetuspulbrit (u 8 g)
ф 75 g GoodGoodi steeviaga magusainet või suhkrut
ф 1 vanillikauna seemned
ф 80 g kaerajooki
ф 50 g päevalilleseemneõli
ф 1 tl õunasiidriäädikat (u 2 g)
Kreem:
ф 300 g India pähkleid
ф 1 vanillikauna seemned
ф 100 g GoodGoodi steeviaga magusainet või suhkrut
ф 100 g kaeravahukoort
ф 1 sidruni riivitud koor
ф veidi soola
ф 100 g kaeravahukoort
ф 2,5 g agar-agarit
ф 50 g punaseid sõstraid (külmutatud)
Katteks:
ф 250 ml granaatõunamahla
ф 2 rosmariinioksa
ф 2 kaneelikoort
ф 6 tk kardemoniseemneid
ф 4 g agar-agarit
Kaunistuseks:
ф jõhvikaid
ф rosmariinioksi
ф kaneelikoori
ф apelsini- või sidrunikoort
ф tähtaniisi
Valmistamine:
Pane India pähklid potti, kalla peale vesi ja aja keema. Keeda neid 2–3 minutit, seejärel lülita pliit välja ja jäta pähklid umbes paariks tunniks kuuma vette likku.
Eelsoojenda ahi 180 kraadini ja vali režiimiks ülevalt-alt küpsetus ilma ventilaatorita. Biskviidi valmistamiseks sõelu kuivained speltajahu, tärklis, küpsetuspulber kaussi. Lisa kaussi magusaine ja vanillikaunast kraabitud seemned. Sega eraldi anumas kokku vedelikud – kaerajook, õli ja õunasiidriäädikas. Alusta kuivainete vispeldamist ja samal ajal pidevalt segades kalla hulka vedelikud. Vispelda, kuni tainas on ühtlane. Kalla küpsetuspaberiga kaetud 20 cm diameetriga lahtikäivasse koogivormi ja silu pealt ühtlaseks. Küpseta 180 kraadi juures 18–20 minutit, kuni biskviit on pehme ja õhuline. Võta ahjust välja ja jahuta.
Seni, kuni biskviit jahtub, valmista kreem. Selleks nõruta sõelal leotatud India pähklid ja pane need köögikombaini või tugevamasse laia põhjaga kannmikserisse. Lisa teisest vanillikaunast kraabitud seemned, magusaine, 100 g kaerakoort, 1 sidruni riivitud koor ja näpuotsaga veidi soola. Purusta, kuni saad ühtlase siidise püree – konsistentsi ei tohiks jääda ühtegi tükki.
Tõsta kreem kaussi.
Nüüd sega väikeses potis 100 g kaeravahukoort kokku 4 g agar-agariga. Tõsta pott pliidile, lase keema tõusta ja kuumuta pidevalt segades vähemalt 2–3 minutit – agar-agari segu peab sel ajal aktiivselt mulisema. Nüüd sega agarikoor taina hulka – selleks nirista see ühtlase joana taina hulka samal ajal kiiresti segades. Agar hakkab koheselt tarduma, seega vispelda hoogsalt. Kalla valmis kreem jahtunud biskviidile ja peida kreemi sisse punased sõstrad. Silu pealt ühtlaseks ja tõsta kappi tahenema vähemalt 2–3 tunniks või üle öö.
Katteks pane potti granaatõunamahl, rosmariinioks, kaneelikoor ja kardemoniseemned. Lase keema tõusta ja keeda paar minutit. Seejärel jäta potti maitsestuma paariks tunniks. Kurna läbi sõela puhtasse potti, sega sisse 4 g agarit ja aja keema. Pidevalt vispeldades lase segul muliseda vähemalt 2 minutit, seejärel jahuta kergelt ja siis tõsta supilusika abil õrnalt koogikreemile ühtlase kihina. Kaunista rosmariiniokste, jõhvikamarjade, kaneelikoorte, tähtaniiside ja apelsini- või sidrunikooreribadega.
Fenkolisalat tahiinikastmega
NELJALE
Veidi eksootilise mekiga värske salat, kus kohtuvad krõmpsud kodumaised porgandid ja värsked tsitrused. Sobib nii eelroaks kui ka pearoa kõrvale.
ф 2 fenkolit (u 500 g)
ф 4–6 väikest porgandit
ф 1 greip
ф 50 g rukolat
ф 1 sl tahiinit
ф 5 sl oliiviõli
ф 1 sl mett
ф soola-pipart
Valmistamine:
Puhasta fenkol ja koori porgandid. Lõika fenkol sektoriteks. Kui kasutad miniporgandeid, piisab koorimisest, ent kui sul on suuremad porgandid, lõika need ka väiksemateks kangideks. Pane fenkolisektorid pannile koos vähese õliga ja rösti mõlemalt poolelt kuldpruuniks. Tõsta porgandid keevasse vette, lisa soola ja keeda neid 2–3 minutit. Seejärel pane nõrutatud porgandid kuumale pannile ja rösti need õlis kuldpruuniks. Koori greip ja fileeri sellest sektorid. Laota salatialusele rukola. Tõsta greibisektorid rukola peale, lisa salatile ka röstitud fenkol ja porgandid. Sega kastmeks kokku tahiini, oliiviõli ja pressi greibi ülejäägist mahl. Lisa mesi, sega kokku, maitsesta soola-pipraga. Nirista kaste salatile ja serveeri kohe.
Goguma late jõuluvürtsidega
KAHELE-KOLMELE
Ülipopulaarne Korea bataadilate lööb laineid üle maailma ja seda nimetatakse ka Korea naiste ilueliksiiriks. Lisasime sellele veidi jõuluvürtse ja soovitame kindlasti proovida – mõnusalt kreemine soojendav jook on samal ajal ka kosutavalt toitev.
ф 400 g bataati
ф 500 ml kaerajooki
ф 1 tl jahvatatud kaneeli ja kardemoni
ф 2–3 vahukommi
ф 2–3 hambatikku
Valmistamine: Eelsoojenda ahi 200 kraadini. Torka bataadikoor igalt poolt kahvliga läbi. Küpseta bataati ahjus 1,5 tundi või seni, kuni see on täiesti pehme. Lase veidi jahtuda, ava koor ja tõsta lusikaga pehme viljaliha kannmikserisse. Lisa kaerajook, kaneel ja kardemon ning blenderda ühtlaseks. Seejärel kalla segu potti, kuumuta 90 kraadini ja kalla tassi. Lisa peale hambatiku otsas grillitud vahukomm ja naudi!
Nipp!
Eriti mõnus ja õhuline on Goguma late aga siis, kui lisad klaasi kaerajoogivahtu ja kallad kuuma bataadikaerajoogisegu vahu sisse. Justkui teeks päris latet, ent kohvi asemel on mõnusalt magus jõuluvürtsine kreem.
Mida kinkida jõuludeks loomadele?
õuluvanal oli väga tore õhtu. Ta istus suures kiiktoolis ja vaatas, kuidas halud kaminas põlevad.
Jja loomaaednikud soovivad väga, et jõuluvana need tooks.“
Kõik laste kingitused olid juba pakitud ja põhjapõdrad õues valmis oma igaaastasele teekonnale asuma. Mis saaks nüüd enam valesti minna?
Jõuluvana hakkas just lõpetama mõnusat šokolaadijooki, kui järsku tormas tuppa päkapikk – üks õige pisike, alles esimest aastat tööl. „Härra jõuluvana, teile on kiri!“ teatas päkapikk. „Siinsamas üle mere ühel saarel on väike loomaaed ja need loomad seal ootavad jõuluvana. Neil on omad kingisoovid
„Mis mõttes üle mere?“ ei saanud jõuluvana kohe aru, kuhu ta nüüd minema peab. „Eestisse muidugi! Saaremaale!“ hüüdis väike päkapikk. „Seal on loomaaed, kus on palju armsaid loomi, kes ootavad kingitusi. Leemurid tahavad Madagaskari filmi videot, sest nad on ju Madagaskarilt pärit, ja surikaadid soovivad hästi palju mänguasju. Kaamel tahab vähemalt sada kilo porgandeid ja ninakarudele on vaja kingituseks kedagi sellist, kes sügab neid iga päev. Kõik loomad ei jõudnud soove üles kirjutada, aga sina oled ju jõuluvana –
sinu jaoks ei peaks nende kingituste leidmine olema üldse raske!“
„Hohohoo,“ ümises jõuluvana nina alla, sest nii oli tal alati kombeks öelda. „Lastega on lihtne, ikka tahavad nad mänguasju, aga loomad ...“ Jõuluvana lihtsalt ohkas sügavalt, sest ta sai aru, et enam pole siin mingit kiiktoolis istumist, nüüd tuleb loomadele kingitusi otsima hakata.
Kõigepealt hankis jõuluvana Madagaskari filmi video leemurite jaoks, see oli lihtne. Mänguasjad surikaatidele ei tekitanud samuti mingit probleemi – inimesed olid ju tellinud oma lemmikloomadele nii palju mänguasju, et nad isegi ei mäletanud, mis nad kõik kokku tellisid, ja lõpuks ei tahtnudki kõiki asju. Sahver oli mänguasju täis. Sada kilo porgandeid kaamelile – polnud samuti mingi probleem! Aga sügaja ninakarudele ... kuidas seda küll lahendada?
See küsimus jäigi õhku, sest just sel hetkel tõi väike päkapikk jõuluvanale nimekirja kõigist loomadest, kes saare peal loomaaias elavad. Jõuluvana pidi nüüd tõesti oma varusid hoolega revideerima hakkama. Mida kinkida tuvidele?
Milline kingitus võiks rõõmustada boamadu? Kas kilpkonnale võiks meeldida mõni sõjaraamat, sest seal ju kangelased tulevad lahingutest tagasi kilbiga või kilbil ja kilpkonnal on ka kilp?
Jõuluvana muudkui käis sahvri vahet ja mõtles, mis asi võiks mis loomale kingituseks sobida. Aga muidugi oli ta juba väga kogenud jõuluvana, nii et juba üsna varsti oli tal kingikott loomadele kenasti pakitud. Aga muidugi, õhku jäi siiski lahendamatu probleem – ninakarude sügaja –no kust küll sellist asja leida võiks.
See oli see väike päkapikk, alles esimest aastat tööl. „Ma ... ma ... ma mõtlesin, et äkki mina ...,“ alustas väike päkapikk väriseva häälega. „Mida sina?“ üllatus jõuluvana. „Mida sa öelda tahad?“
Väike päkapikk kohmetus veelgi enam, aga ta teadis, et ta peab oma soovi andma edasi nüüd –või ta ei suuda seda teha mitte kunagi.
„Kas ... kas mina ei võiks minna sinna loomaaeda tööle ninakarude sügajaks? Ma väga tahaksin. Ausõna – ma oleksin väga hea sügaja.“
Jõulumees mõtles ja jäigi nõusse. Mõte tundus küll kentsakas, aga kingituseprobleem sai nagu lahendatud. Peagi asuti teele. Kingitusi oli palju ja seetõttu pandi saani taha ka väike järelsaan. Osaliste sõnul oli pidu loomaaias imetore ja kõik loomad jäid kingitustega ülimalt rahule. Ka jõuluvana nautis täiega. Ta polnud oma pika elu jooksul midagi sellist teinud ega näinud. Nüüd on sellest loost juba terve aasta möödas. Väike päkapikk on loomaaias teinud tõesti suurt karjääri – praeguseks sügab ta kõiki loomaaia loomi ja on täiesti asendamatu. Jõuluvana aga on jõulude eel natuke ärevil, sest kindlasti ootavad loomad ka sel aastal kingitusi. „Lastega on lihtne,“ mõtleb ta. „Aga vot loomad – nendele kingituste leidmine on palju raskem.“ Aitame jõuluvana, sest kui ta peaks ise kõikidele maailma loomadele kingitused leidma, ei jääks tal ilmselt lastele kingituste muretsemiseks üldse aega. Kui sa tunned mõnda looma või sul on endal kodus loom, kingi talle jõuludeks midagi, mida ta armastab! l
Jõuluvana ohkas taas ja istus tagasi suurde kiiktooli, valmis juba homme alustama teekonda Eestisse ja igale poole mujale. Uni tuli peale, kui ta kuulis, et keegi nagu piiksuks kuskil.
EESTIKEELNE KUTSUTÜDRUK UUS!
Fisher-Price eestikeelsed mänguasjad pakuvad beebidele rohkelt võimalusi mängimiseks ja õppimiseks! Nendes on hulk põnevaid tegevusi, laule ja fraase, mis köidavad lapse tähelepanu tükiks ajaks. Vanusele alates 6. elukuust.
