100 aastat Eestit ja Ettevõtlust (Jaanuar 2026)

Toimus taastumine, kuid mitte rahunemine

2025. aasta Eesti ettevõtluses oli paradoksaalne: mitmes sektoris oli tunda taastumise algust, kuid samal ajal ettevõtete igapäevane otsustusruum kitsenes. Väliskeskkond on endiselt heitlik, hinnatase on võrreldes pandeemiaeelse ajaga püsivalt kõrgem ja rahastamise hind pole naasnud „odava raha“ ajastusse. Samal ajal on Eesti majanduses alates 2024. aasta teisest poolest olnud selgeid elavnemise märke – küsimus pole niivõrd selles, kas taastumine toimub, vaid kui kiiresti ja kelle arvelt.

Toimetas: Martin Hanson Kollaaž: Hebo Rahman

Riigi tasandil on 2025. aasta sõnum olnud pigem mõõdukalt optimistlik. Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos nägi 2025. aastaks 1,7% SKP kasvu ja 2026. aastaks juba 2,5%. Selline trajektoor lubab ettevõtetele stabiilsemat nõudlust ja paremat investeerimiskindlust, kuid ainult juhul, kui eksporditurud taastuvad ning sisetarbimine ei jää maksutõusude ega hinnasurve alla kinni. Euroopa Komisjoni prognoosides on rõhuasetus teisel valupunktil: hinnakasv. Komisjon on toonud 2025. aasta väljavaates esile, et Eestis võib inflatsioon 2025. aastal ulatuda 4,8% ­ ni,

Väljaandja: Delfi Meedia AS

Trükk: Printall

mida veavad teenused, toit ja maksutõusud, ning leevenemine on pigem järkjärguline. See tähendab ettevõtjale kaht olulist asja. Esiteks: palgasurve ja sisendkulud püsivad, mis surub marginaale. Teiseks: tarbija ostujõu taastumine ei pruugi tulla nii kiiresti, kui SKP­number lubaks.

Uue normaalsuse hind?

Sel aastal ei ole Eesti ettevõtluse jaoks kadunud ka rahapoliitiline risk. Euroopa Keskpank hoidis 2025. aasta lõpus intressimäärasid paigal ja rõhutas ettevaatlikkust, mis turu ootustes tähendab, et kiiret ja suurt laenuraha odavnemist tulla ei

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna sisujuht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

pruugi. Eestile, kus suur osa investeeringutest on tugevalt finantseerimispõhine, on see otsene piirang: kapitali hind jääb oluliseks konkurentsiteguriks, eriti tööstuses ja kinnisvaras, aga ka kasvufirmades, kes vajavad pikemat „rahapõletamise“ horisonti. Samas ei tohi alahinnata, et 2025. aasta lõpus oli euroala üldpilt siiski stabiilsem kui kardeti, ning EKP tõstis oma kasvuprognoosi. See annab Eesti eksportijale vähemalt signaali, et turg ei ole kokku kuivamas, kuid ei loo veel olukorda, kus nõudlus „veaks ise“.

Praktikas tähendab see, et „ühe suure turu“ strateegia asendub hajutamisega.

Eesti ettevõtluse üks väärtuslikumaid arenguid on aga ekspordimustrite muutumine. EIS ­ i analüütikute koondvaade rõhutab, et Eesti eksport on muutunud mitmekesisemaks ja osakaal on kasvanud mitmel Euroopa turul, mis teeb ettevõtted 2025. aastal vastupidavamaks ning ekspordimahud potentsiaalselt stabiilsemaks. Praktikas tähendab see, et „ühe suure turu“ strateegia asendub hajutamisega – see on hea uudis, sest 2025. aasta maailma ­

Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee

kaubandust kirjeldab eelkõige poliitiline ja regulatiivne ebakindlus, mitte sirgjooneline globaliseerumine. Siin tuleb mängu ka konkurentsivõime küsimus. Riigikogule esitatud konkurentsivõime raport toob eraldi esile, et kaubanduspoliitika ja ­suhete muutused on üks peamisi maailmamajanduse riskitegureid ning Eesti ettevõtete jaoks tähendab see vajadust kohaneda kiiremini kui varem. See ei ole enam lihtsalt „müügi­ ja turundusprobleem“, vaid strateegiline riskijuhtimine: tarnijate valik, logistikakanalid, sertifikaadid ja võimalus paindlikult toota muutuvad konkurentsi eelduseks.

2026. aasta majanduskasv saab tugeva tõuke valitsuse poolt majandusse suunatavast laenurahast.

2026. aasta kasvu võib vedada riigi raha

Kui 2025. aasta ettevõtlust kirjeldab ettevaatlik taastumine, siis 2026. aasta kujuneb suuresti selle järgi, millise kuju võtab avaliku sektori investeerimis­ ja kaitsekulude laine. Eesti Pank rõhutas 2025. aasta sügiseses prognoosis otsesõnu, et 2026. aasta majanduskasv saab tugeva tõuke valitsuse poolt majandusse suunatavast laenurahast.

See on ettevõtjale korraga hea ja ebamugav uudis. Hea seetõttu, et avaliku sektori tellimused, taristuprojektid ja kaitsetööstuse areng võivad kasvatada käivet ning tuua uusi investeeringuid. Ebamugav seetõttu, et kui kasv sõltub liiga palju eelarvelisest impulsist, jääb küsimus: kas erasektori produktiivsuse kasv jõuab järele või tekib lihtsalt ajutine „tellimuste buum“? Majandus võiks aga 2026. aastal jõuda stabiilsemasse kasvufaasi, kuid see eeldab kahte tingimust: inflatsioonisurve peab leevenema ja ettevõtted peavad saama selgema regulatiivse ning maksukeskkonna horisondi. Kui need riskid kontrolli alla saadakse, on Eesti ettevõtlusel 2026. aastal realistlik võimalus liikuda tagasi investeeringute ja ekspordikasvu tsüklisse. Kui mitte, siis jääb kasv küll paberil alles, kuid ettevõtete kasumlikkus ja konkurentsivõime võivad jätkuvalt kannatada.

Marju Viliberg Keeletoimetaja: Jolana Aru

Audentese ambitsioon on olla parim

Usaldusväärsus ja järjepidevus on Audentese tugevused olnud juba aastakümneid. „Jalad on meil kindlalt maas ja vaatame julgelt tulevikku. Teame, mida ja miks teeme ning kuhu edasi liigume,“ ütleb Audentese juhatuse esimees

Ahto Orav.

Eesti ühe vanema ja suurema erakooli Audentese lugu sai alguse 1995. aasta kevadel, kui toonases Hansapanga majas rentisid ettevõtlikud inimesed mõned ruumid ja Fontese nime all hakati pakkuma keskeriharidust ning täiendõpet. Alustatud tegevusest kasvas peagi välja lapsekeskne erakool. Alates 1997. aastast tegutsetakse Audentese nime all ning praeguseks on Audentes kasvanud haridus­ ja spordivaldkonna kontserniks, mis pakub teadmiste omandamise ja liikumisharrastuse võimalusi pea terve inimese elukaare jooksul.

„Tihti alustab meie kogukonna uus liige beebikoolist ja jõuab aastate jooksul sealsamas gümnaasiumihariduseni välja,“ räägib Orav. „Noored ja täiskasvanud saavad meie juures kaasaegsel viisil õppida ja moodsates tingimustes spordiga tegeleda. Näiteks spordiklubis treenib üle 1500 lapse ja meie juures käib püsivalt veidi enam kui 1500 täiskasvanud harrastajat.“

Audentese perega liitutakse enamasti pikaks ajaks ja üle 30% klientidest kasutavad mitme üksuse teenuseid. „Inimesed tulevad meelsasti meie juurde ja nad toovad meie juurde ka oma pereliikmed,“ teeb kogukonnaliikmete lojaalsus

Oravale rõõmu. Terviklikus haridus ­ ja spordi süsteemis õpib ja treenib praegu üle 4500 lapse ja täiskasvanu. Juhatuse esimees

Orav tõdeb, et Audentese haare on hoogsalt kasvanud. „Kokku on meil seitse üksust: lastekool, erakool, rahvusvaheline kool, e ­ gümnaasium, spordigümnaasium, huvikeskus ja spordiklubi. Töötajaid on pea 300, nende seas suures osas

erinevate üksuste õpetajad, treenerid ja tugispetsialistid ning tugifunktsioonide töötajad.“

Väärtused viivad edasi Audentes peab oluliseks kolme alusväärtust, milleks on tarkus, tervis ja tasakaal.

Tarkus tähendab professionaalseid õpetajaid ja treenereid, tugevat metoodikat, läbimõeldud tegevusi ning pidevat arengut. Orav selgitab, et alumistes kooliastmetes luuakse tugev baas, et liikuda edasi ülemistesse kooliastmetesse, ning raamatutarkused seostatakse praktiliste teadmistega. „Õpetajaid ja treenereid on rohkem kui neljateistkümnest riigist. See võimaldab ühelt poolt laia maailma tarkust lähemale tuua ja teisalt õpilasi eluks laias maailmas ette valmistada.“ Nii õpilastele kui ka töötajatele on loodud keskkond, kus väärtustatakse isikupära ja loomuomaseid andeid.

Tervis ei piirdu vaid kehalise kasvatuse ja treeningutega. See tähendab teadlikku liikumisharjumuste kujundamist ja üleüldist tervisliku elustiili viljelemist.

Tervisliku eluviisi juurde kuulub ka tervislik toitumine ja nendest põhimõtetest lähtutakse nii koolis kui ka treeningutel. Tasakaal seob kõik eelneva ja moodustab õpilase jaoks tervikliku arengukeskkonna, mis valmistab kandma nii vaimseid kui ka füüsilisi väljakutseid. Oluline on jätta noorele ruumi selleks, et kõike vajalikku endale sobivas tempos kogeda, omandada ja kinnistada. Liikumisharrastus ja sport ei ole eesmärk,

vaid vahend kvaliteetsema elu ning parema enesetundeni jõudmiseks. Ka õppimisel pole rõhk forsseerimisel ega absoluutsetel sooritustel, vaid isiksuse harmoonilisel arengul. See põhimõte väljendub pikemates õuevahetundides, õppekäikudes, lõimitud projektides, rõõmsas ja loovas õhkkonnas. „Audentese eesmärk on kasvatada tarku, terveid, rõõmsaid ja julgeid noori, mitte ainult edetabelite nimel pingutada,“ teeb Orav kooli lähenemisest kokkuvõtte.

Uuendused saavad alguse vajadusest Audentese tugevuseks on võimalus nii haridus ­ kui ka spordivaldkonnas pakkuda innovatiivseid lahendusi. 2003. aastal loodi pilootprojektina Eesti esimene e ­ gümnaa sium, mis pakub nii noortele kui ka täiskasvanutele võimaluse omandada keskharidus täielikult veebipõhiselt. Praeguseks on e ­ gümnaasiumis juba üle 440 õppija, kes mingil põhjusel ei saa või ei soovi õppida klassiruumi formaadis – sportlased, erinevate valdkondade töö­ või loomeinimesed, välismaal elavad või liikumispuudega noored või siis need, kes lihtsalt vajavad õppetööks paindlikumat ja personaalsemat keskkonda.

tarkvarad jms. Juba alumistest kooliastmetest alates toimub teadlik arutelu õpilastega selle üle, mida tähendab vastutus ja kriitiline mõtlemine nii digimaailmas kui ka elus üldse.

Inimesed on olulised „Ilma meie erakordsete inimesteta seda organisatsiooni sellisel kujul ei oleks,“ on Orav oma inimeste üle uhke. „Audenteses on midagi sellist, mida on raske kirjeldada, aga lihtne ära tunda. Siia tahetakse tulla ja jääda. Meie inimesed hindavad seda, et tegemist on avatud suhtlusega organisatsiooniga, kus juhid ei ole kusagil kõrgel ja kaugel, vaid kõrval ja toetamas. Töötajatele on ka tervisekindlustuse lahendus, võimalused enesearenguks, spordiks ja õppimiseks, töö on paindlik ning koolivaheaegadel võimaldame rohkem aega peredega olemiseks.“ Tööandjana on Audentes pälvinud Peresõbraliku Tööandja kuldmärgise (2022) ja olnud Unistuste Tööandja finalist (2020).

Alati sammuke ees

Lisaks alustati juba 2011. aastal gümnaasiumiastmes rahvusvahelise õppekava International Baccalaureate pakkumisega, millest on välja kasvanud Audentese rahvusvaheline kool. Audentes on teinud sihipärast tööd ka IKT suunal – uued õppeplatvormid ja ­materjalid, tehisintellekti integreerimine õppetöösse, õpetajate digipädevuste koolitused, plagiaadi tuvastuse

Audentese koolimajad on täis, spordikeskus töötab täisvõimsusel ja pidevalt otsitakse arenguvõimalusi. Audentese juhatuse esimees on seda usku, et kuigi hariduse pakkumine on oma loomult mõnevõrra konservatiivse ja ette määratud iseloomuga, siis organisatsioon ei tohi seda olla. „Meie tegevusega peab kaasnema alati väike rahutus, uudishimu ja hasart. See viib edasi. Seega – meil ei ole ambitsiooni olla iga hinna eest suurim, aga tahame olla selles, mida teeme, kindla peale parimad.“

EVEA juht: väikeettevõtjate hääl

väärib tugevat esindust

Eesti äriregistris on ligi 160 000 ettevõtet, kuid suur osa neist ei kuulu ühtegi organisatsiooni ja nii puudub neil võimalus osaleda majanduspoliitika kujundamises. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) tegevjuht ning juhatuse liige Leho Verk nendib, et tegelikult on ühine esindatus ettevõtjatele kriitilise tähtsusega, et kaasa rääkida mõistliku ettevõtlus- ja maksukeskkonna loomises.

Eestis tegutseb ettevõtjaid koondavaid katusorganisatsioone kolm, lisaks EVEA­ le ka Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus ­Tööstuskoda. Kui viimased loevad oma eellasteks esimese Eesti Vabariigi aegseid organisatsioone, siis EVEA oli esimene uue vabariigi ajal asutatud ettevõtjaid koondav organisatsioon, mis loodi veel enne taasiseseisvumist, 1988. aastal. „Paari aasta pärast tähistame 40. sünnipäeva ja meie järjepidevust näitab seegi, et üks EVEA asutajatest Marina Kaas on tänaseni tegev asepresidendina,“ ütleb Verk. „Kõigil kolmel organisatsioonil on oma koht ja teeme head koostööd nii tööandjate keskliidu kui ka kaubandus­tööstuskojaga.“

Arvestades Eestis tegutsevate ettevõtete arvu, võiks igal katusorganisatsioonil olla päris suur arv liikmeid. Reaalsus on aga see, et enamik ettevõtteid ei kuulu kuhugi ega saa kaasa rääkida majanduspoliitika kujundamises. „Sellest on kahju, sest osaleme aktiivselt ettevõtjaid puudutavate seaduste, määruste ja direktiivide väljatöötamisel, mida on igal aastal kümneid,“ tutvustab Verk. „EVEA seisab tugevalt just väikeste

ettevõtete ja iseendale töö andjate huvide eest, sest nemad on majanduse elujõud – inimesed loovad ise endale töökohti, nad on uuendusmeelsed, suurendavad konkurentsi ja on sageli tihedalt seotud kohaliku kogukonnaga. Kahjuks ei osata väikeettevõtjate kandvat rolli ühiskonnas sageli väärikalt hinnata.“

Ta möönab, et ettevõtlusmaastik on aja jooksul muutunud, kuid lisab kohe, et EVEA tähtsust ettevõtjate hääle kandjana see ei vähenda, vastupidi. „Loomulikult on organisatsioon seda tugevam, mida rohkem on tal liikmeid. Suurem liikmete arv lisab meie ühisele häälele kaalu ja tõstab majanduslikku jätkusuutlikkust. Koostöös suudame kõigi liikmete jaoks rohkem ära teha.“

Majanduspoliitika kujundamine tuleb pöörata vastupidiseks

EVEA peamised eesmärgid on vahendada väikeettevõtete huve riigitasandile, et majanduskeskkonnas toimuv oleks mõistuspärane. Verki sõnul on siin lahkheli, mis ei puuduta vaid Eestit: kuigi pea kõik tegutsevad ettevõtted on väikesed (ja enamasti mikroettevõtted) ja suurettevõtteid on meil vaid umbes

180, siis sageli kõlab nende hääl valjemalt ning regulatsioon kujundatakse nende järgi. Väikeettevõtjatele tehakse seejärel mingid lihtsustused. „Ei ole ju loogiline, et teeme 1% jaoks regulatsiooni ja siis hakkame 99% jaoks erandeid tegema.

EVEA soov on pöörata tänane majanduspoliitika kujundamine vastupidiseks: väikeettevõtjate kui majanduse alustala huvid kõigepealt ja siis teeme suurtele erandeid, mida nad vajavad. Think small first on Euroopa Liidus sõnades ammu omaks võetud, kuid tegelikkuses pole midagi muutunud.“

EVEA on hübriidorganisatsioon, ühendades institutsionaalseid liikmeid, nagu juristide, käsitööliste või juuksurite liidud, aga ka otse ettevõtteid ühemehefirmadest keskmise suurusega ettevõteteni. Assotsiatsioon kutsub julgelt kõiki ettevõtjaid ja erialaorganisatsioone endaga liituma, sest ainult nii saab tõhusalt majanduspoliitikas kaasa rääkida ilma otseselt poliitilisse erakonda kuulumata. Kuna EVEA on omakorda kahe üleeuroopalise katusorganisatsiooni liige, on tal mõju ka Euroopa Liidu tasandi majanduspoliitilistele otsustele veel enne, kui peame hakkama Eestis neid direktiive üle võtma. SMEunited oma liikmesorganisatsioonide kokku 24 miljoni liikmega on tugev partner dialoogis Euroopa Liidu institutsioonidega ja European Entrepreneurs CEA­PME on samuti Brüsselis asuv ja peamiselt tootmisettevõtteid koondav väike­ ja keskmise suurusega ettevõtete konföderatsioon, millest on liikmetele palju praktilist kasu.

EVEA pakub poliitikakujundamise kõrval palju muudki. Alates aastast 2013 on välja antud auhinda Eesti Ettevõtlik

Vaim (evea.ee/eesti-ettevotlik-vaim-2025), kusjuures konkursile valitakse nominendid ja võitjad ainult mikro­, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete seast. Selleks ei pea ei kandidaadid ega esitajad olema EVEA liikmed. Koos Marketing Parrotiga korraldatakse unikaalset väikeettevõtjatele suunatud lugude ja lahenduste konverentsi Südi (www.sydi. ee). 2026. aasta 11. märtsil neljandat korda toimuv konverents on kujunenud üheks olulisemaks kogukondlikuks foorumiks, kus väikeettevõtjad saavad teadmisi, inspiratsiooni ja kontakte.

Samuti valib EVEA volikogu igal aastal Ettevõtluse Sõbra. Tiitel antakse organisatsioonile või eraisikust riigi­, ühiskonna­ või poliitikategelasele väljapaistvate saavutuste ja teenete eest eraettevõtluse, eriti aga väikeettevõtluse edendamisel. Varasematel aastatel on selle tunnustuse saanud näiteks Raivo Vare, Riigikontroll, Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik, presidendid Lennart Meri, Toomas Hendrik Ilves, Kersti Kaljulaid, Eesti Panga president Siim Kallas ning mitmed teised avalikku elu tegelased ja institutsioonid. Ettevõtluse Sõber 2024 tiitli pälvis Bigbanki peaökonomist Raul Eamets. Mullu käivitati EVEA kodulehel liikmekeskkond, kus iga liige saab pakkuda teistele liikmetele oma tooteid ja teenuseid, kasutada erinevaid liikmesoodustusi, vahetada informatsiooni ja osaleda koolitustel. Verk ütleb, et väikeettevõtjad vajavad oma võrgustikku, ja kutsub jälgima EVEA kodulehte (evea.ee), Facebooki lehekülge (facebook.com/evea. ee) ning kaaluma EVEA­ga liitumist, et saada osa kõigist pakutavatest hüvedest ja rääkida kaasa Eesti majanduspoliitikas.

Kaubanduskeskused vaatavad tulevikku

Ostukoht peab olema inspireeriv, kestlik ja kliendisõbralik. Kuidas läheb suurtel kaubanduskeskustel Eesti erinevais paigus?

Tekst: Kadri Hurt

Foto: Lõunakeskus

Lõunakeskus pakub häid emotsioone

„Tarbija on hinnatundlik, sest viimaste perioodide hinnatõus on olnud väga kiire,“ tõdeb Lõunakeskuse tegevjuht Marju Jeedas . Ostud mõeldakse hoolikalt läbi ja poes käiakse eesmärgipäraselt. Samuti on klient keskkonnateadlikum ja otsib ka soodsamat meelelahutust. Lõunakeskus on sellele vaatamata alustanud uut hooaega hea hooga ja juba 2025. aastal kerges tõustrendis olnud külastatavus on kenasti üle kandunud ka käesolevasse aastasse.

Kaubanduskeskuse klient ootab Jeedase sõnul üha rohkem, et ostu ­

kogemus pakuks head emotsiooni ja uusi elamusi. Ostukeskkond peab ka olema inspireeriv, peresõbralik ja kestlik ning kõigele sellele Lõunakeskus keskendub. Kaubanduskeskus on kogukonnakeskus, kust saab kõik vajaliku kiirelt kätte. Hea kaubavaliku juurde pakutakse emotsionaalset lisaväärtust ja eluks vajalikke teenuseid – näiteks sportimisvõimaluste ning tervise ­ ja iluteenuste vastu on inimeste huvi märgatavalt kasvanud.

Lõunaeestlane hindab personaalset nõustamist ja kohalikku teenindust. Klient saab tooteid katsuda, proovida, mis on oluline näiteks ilu ­ ja kodukaupade, samuti tehnika puhul. Populaarsed on Lõunakeskuse tasuta üritused ja laadad ning eeliseks on ka mugav ja tasuta parkimine.

Nii Astri Grupile kuuluval Balti

Jaama Turul Tallinnas kui ka Tartus

Lõunakeskuses on sooja vastuvõtu osaks saanud ka taaskasutuspoed, mis näitavad, et praktilisus ja kestlikkus käivad käsikäes. Selline valik on kooskõlas eesmärgiga arendada innovaatilisi ja keskkonnaga arvestavaid keskuseid, mis lähtuvad inimeste tegelikest vajadustest.

väärtuslikke lisateenuseid, kohalikku eripära ning omanäolist atmosfääri. Auriga keskuse juht julgustab oma esindust avama ka Eesti kapitalil põhinevatel ettevõtetel, kellel mitme kauplusega võrgustik juba olemas. Sellised firmad kohanevad reeglina kohaliku turu ja kogukonna eripäradega paremini, toetavad seeläbi ka oma brändi ning kasvatavad pikaajaliselt lojaalset kliendibaasi.

Uku keskus jätkab positiivses rütmis

Viljandi Uku keskuse juhataja Kristel Miilen kinnitab, et 2012. aastal avatud ja hiljem kolmes etapis laienenud kaubanduskeskus toimetab praegu stabiilse külastajate vooga ja positiivses rütmis. Samas näeb ka tema, et kliendi ostukäitumine on kaalutlev ja kauplused panustavad palju, et tähelepanu endale saada.

Uku keskuse trumbiks on kindlasti suur, mugav ja hea ligipääsuga parkla. Samuti on eeliseks mitme kesine üürnike valik tugeva ankurrentniku Rimiga. Lõppenud 2025. aasta tõi Uku keskuse üürnike nimistusse mitmeid muutusi: majja on tulnud Viljandi tervisekeskus ja lisandunud on tuntud kosmeetikakaubamärk ning kingakauplus.

Auriga keskus tugevdab kogukonda Saaremaa suurima kaubanduskeskuse Auriga juhi Alis Mölli kinnitusel on nende jaoks kõige olulisem kogukonna tunne ja roll inimeste sotsiaalses elus. Piirkonda seob nii igapäevategevus kui ka korraldatud sündmused – olgu nendeks näiteks iduettevõtete võistlused või terviseteemadele suunatud Diabeedipäevad; samuti laadad, minimessid ja erinevad tähistamised.

„Oleme ettevaatlikult optimistlikud.“

Guido Pärnits

Mureks on väikeste kohalike ettevõtjate olukord, keda Auriga soovib hea meelega oma üürnike seas näha. Neil on Mölli kogemusel keerulisem suurte kettidega konkureerida – mahud on väiksemad ja ressursid piiratumad; tuleb arvestada rangema personalikulu ja lahtiolekuajaga. Paindlikumad lahendused on teatav lisakoormus, kuid samas toovad just nemad keskusesse

Ülemiste keskus investeerib tulevikku „Oleme ettevaatlikult optimistlikud. Külastajate arv ja käibed on head ning inimeste ostukäitumine võrreldes eelmiste aastatega julgem. Samas ei ole majanduslik ebakindlus kadunud ja taastumine on ebaühtlane, mis teeb ka prognoosimise keeruliseks,“ kommenteerib olukorda Tallinnas Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits. Ülemiste atraktiivsus ja elujõud kasvavad tema kinnitusel sellele vaatamata ka siis, kui kõik näitajad ei ole lühiajaliselt rekordilised. Teadlikult investeeritakse tulevikku ja pikaajalisse konkurentsivõimesse.

Lähimineviku kõige olulisem otsus on olnud pidevalt uueneda ja nii saab see olema ka lähitulevikus, sest kaubanduskeskus, mis jääb paigale, kaotab kiiresti oma tõmbejõu. Viimastel aastatel on keskusesse toodud uusi brände, uuendatud poekontseptsioone ja tehtud mahukaid renoveerimisi. Teine oluline suund on elamuskeskuse rolli tugevdamine. „Suurele kaubanduskeskusele annab praegu konkurentsi eelise terviklik kogemus ja ajavõit – ühes kohas saab lahendada mitu vajadust korraga. Inimesed soovivad ühendada ostlemise, söömise, teenused ja ajaveetmise,“ lisab Pärnits, kelle arvates on oluline ka piirkonna laiem areng, kuna kaubanduse, ärilinnaku ja transpordi sünergia kasvatab ka keskuse külastuspotentsiaali.

Väikeloomakliinik, kus sünnivad imed

Tartus asuv FIK Väikeloomakliinik tähistab sel aastal 25 aasta juubelit. Tegelikult on tegutsetud juba lausa 35 aastat, aga mitte nii kaua nime FIK all. Räägime juubeliaasta tähistamiseks ettevõtte omaniku ja veterinaari Tarmo Tähnasega, kuidas kliinikul on nende aastate jooksul läinud ja millised juhtumid on eriliselt südamesse pugenud. Hoiatus: intervjuud lugedes võib pisar silma tikkuda.

Te asutasite oma väikeloomakliiniku 35 aastat tagasi. Kuidas idee tekkis ja kliinik sündis?

Ajad olid siis sellised, et väikeloomade arste oli suhteliselt vähe ja kliinikuid ei olnud praktiliselt üldse, nii et turg nõudis. Eriala samuti – olen lõpetanud EPMÜ veterinaararsti eriala ja hiljem täiendanud end Helsingi Ülikooli veterinaariakliinikus väikeloomade erialal. Rajasime kliiniku koos teise veterinaariga ja olimegi alguses kahekesi, kuid tema tegi hiljem kliiniku oma koju.

Nüüd on teil aga päris palju arste ja teie kodulehelt võib näha, et mitmed on töötanud siin juba päris kaua. Eks siit ole arste ka lühemaajaliselt läbi käinud, aga põhikamp on ikkagi alles jäänud. Praegune kollektiiv on väga hea.

Mulle toodi ükskord kutsikas sooviga ta magama panna, aga pärast elas see koer minu juures 16 ja pool aastat.

Kindlasti on teil ka head ja ustavad kliendid, kes tulevad siia alati tagasi? Neid on ikka üksjagu jah. On neid, kes käivad siin oma loomadega juba aastakümneid. Paljud nende lemmikud on meile juba väga hästi tuttavad. Ja ei käida ainult Tartust, vaid igalt poolt Eestist. See ongi väga hea, kui looma juba tunned ja tema taust on teada –selle kaudu, mis tal varem olnud on, saad ka aimu, mis tal praegu viga võib olla.

Te ei tegele ainult koerte ja kassidega, vaid ka eksootiliste loomadega? Küsin omast huvist, sest mul endal on kodus küülik.

Ikka! Meil käivad siin kõik. Kõik eksootikud on oodatud – lisaks küülikutele väikesed närilised, roomajad, linnud.

Mis on põhilised probleemid, millega loomaomanikud teie poole pöörduvad?

Põhihädad on neerupuudulikkus ja igasugused kasvajad. Muidugi on palju ka steriliseerimist ja kastreerimist. Ette tuleb soolesulgusi, võõrkehi organismis. Me oleme kõike näinud.

Varsti on kevad käes ja paljud loomad vajavad vaktsiine, näiteks minu eksootik saab aprillis müksomatoosi vaktsiini. Millised lemmikud veel kevadel vaktsiine või muid protseduure vajavad?

Küülikutele lisaks vajavad kevadel vaktsiine kindlasti ka koerad ­ kassid. Pisinärilistel teeme kevaditi tavaliselt nahaparasiitide tõrjet, mis talvise kuiva õhuga tekkida võivad.

Kas saate jagada mõnd hästi armsat kogemust seoses mõne loomaga?

Südamesse on jäänud sellised loomad, kes on toodud eutaneerimiseks, aga meie abiga on neist jälle eluloomad saanud. Mulle toodi ükskord kutsikas sooviga ta magama panna, aga pärast elas see koer minu juures 16 ja pool aastat.

Nii et kahjuks teevad inimesed mõnikord liiga kergekäeliselt otsuseid oma loom magama panna...?

Absoluutselt, paraku nii on. Aga mina põhimõtteliselt kutsikaid magama ei pane, kui neid on võimalik päästa. Oh jumal, mis loomad mul kõik kodus olnud on ja hiljem uued omanikud leidnud. Üks kihvtimaid lugusid oli, kui meile toodi Peipsi äärest tõukassid –Cornish Rexid ja kes nad seal olid –, viis tükki kokku. No need kassid olid nii seent täis, et karvu üldse seljas ei olnud. Omanik ütles, et tema nendega hakkama ei saa, ja pangu me nad magama. Lisaks mainis, et kui me saame nende haigusega hakkama, siis võtku me need kassid endale. Ma ravisingi need kassid terveks, steriliseerisin, kiipisin, passitasin ja kõik said endale uued omanikud. Üks elab mu poja pere

Kes ei mäletaks multikat “Maksikoer Fik”? Kliiniku logo tegi Raivo Järvi just selle kuulsa koera järgi.

juures, ta on nüüd juba kümneaastane ja tunneb end väga hästi, ilus karv on seljas.

Üks viimaseid kihvtimaid lugusid oli üheksa ­ aastase tõukoeraga. Omanik rääkis, et ta tegi kodus kogu aeg pahandust, pissis tuppa, ründas ja tegi muid lollusi. Tuligi koera eutaneerima. Mina aga leidsin uue omaniku, kelle juures ta on nüüd juba pea kaks aastat elanud. Uue peremehega suhtleme ja

ta ütleb, et tal pole elu sees nii head koera olnud. Loom tahtis lihtsalt, et temaga tegeletaks, mida eelmises elukohas ei tehtud.

See ongi väga hea, kui looma juba tunned ja tema taust on teada.

Nii suur rõõm on neid lugusid kuulda, lausa pisar tahab silma tulla. Kuid vahel on ju ka kurvema lõpuga lugusid? Mõnikord on vist risti vastupidi – omanikul on raske oma lemmikul minna lasta... Kas teil on ka sellisest olukorrast mõni lugu jagada? Tõesti, ka seda tuleb ette. Eelmisel aastal juhtus üks selline lugu, et meie vanal kundel oli juba üle 20 aasta vana kass, kes oli hästi vilets, enam ei söönud ega joonud, aga samas valudes ei olnud ega piinelnud. Seepärast ei suutnud omanik võtta vastu otsust ta magama panna. Vägisi söötis ja jootis kassi, aga loom oli siiski juba enam­vähem juurvili, kes enam eriti ka ei liikunud. Lõpuks lemmiku peremees ikkagi otsustas, et nüüd on vaja see asi ära teha... Omanik helistaski mulle ja leppis eutaneerimise kokku. Aga siis helistas mingi aja pärast uuesti ja ütles: „Tead, ma rääkisin oma kassile, et paraku on nüüd aeg minna sinna teise ilma. Siis võtsin kiisu sülle, ta pani mulle käpa kaela peale ja suri ise ära...“ Uskumatu, aga nii juhtus. Selline asi teeb jõledalt rõõmu – mõtle, inimene ei suuda otsust vastu võtta, aga siis juhtub ime.

FIK Väikeloomakliinikus juhtuvadki imed. Uuri kliiniku kohta lähemalt: fik.ee

Arst ravib inimest, loomaarst aga inimkonda

Loomaarst jääb haigeks ja läheb perearsti juurde, kes küsib: „Mis teid vaevab?“ „No kuulge,“ vastab loomaarst nördinult, „nii oskab ju iga loll ravida!“

See naljana kõlav lugu peidab endas üsna täpset kirjeldust praegusest olukorrast. Üha sagedamini jõuab klient loomakliinikusse kindla teadmisega, mis tema lemmikul viga on. Internet, foorumid ja viimasel ajal ka tehisintellekt annavad vastuseid kiiresti ning enesekindlalt. Loomaarsti töö ei ole aga seeläbi lihtsamaks läinud. Vastupidi –pahatihti kulub kõige rohkem aega ja energiat just sellele, et seletada, miks tuleb alustada lihtsatest asjadest ja miks ei saa keerulisest kohe üle hüpata. Vale lähtekoht võib viia vale otsuseni ja selle tagajärgi kannavad nii loom kui ka tema omanik.

Sama loogika – alustada lihtsast ja liikuda sammhaaval edasi – on saatnud ka Sodalise loomakliiniku kujunemist algusest peale.

Algus ilma suurema avapauguta Kliiniku juht Jaan Konks meenutab, et tegevuse algus ei tuginenud suurejoonelisele äristrateegiale ega olnud pikalt ette planeeritud. Pigem oli see juhuste jada. Otsus kolida linnakorterist Põlvamaa looduse keskele tõi tema ellu koera ja just koer viis kohtumiseni loomaarst Piretiga, kes oli toona äsja maaülikooli lõpetanud ja Põlva väikeloomakliinikusse tööle asunud.

„Sain aru, et väikeloomakliinik on see, mis tuleb ära teha,“ ütleb Jaan, ja nii alustatigi Sodalise nime all 2005. aasta lõpus. Ettevõtmine startis lihtsa juhtimismudeliga, praegugi veavad seda sisuliselt kaks inimest. Üks tegeleb personali ja kliinikus pakutavate teenustega, teine tingimuste, töövahendite ja võimalike laienemistega. See võimaldab vajadusel kiiresti reageerida, ilma liigse bürokraatiata.

Esialgu olid olud kitsad. Raha oli vähe, kindlust veelgi vähem. Töövahendid saadi sageli teiselt või kolmandalt ringilt: vana operatsioonilaud, lamp, tsentrifuugid ja autoklaav, mis mujal oma aja ära teeninud. Palju tuli ise korda teha ja kohandada. Midagi ei olnud üle, aga kõike pidi olema piisavalt, et loom saaks abi. See pani paika ka edasise mõtteviisi: enne, kui minna keeruliseks, tuleb lihtne asi korralikult ära teha. Nii, nagu ravis – samm­sammult, fikseerides olukorra ja välistades ebavajaliku.

Kannatlik kasvamine Algusaastad ei toonud kiiret edu. Esialgu tuli lihtsalt vastu pidada ja oma tööd teha. „Peab tunnistama, et hõbekandikul pole meile midagi antud. Oleme tulnud läbi paksu ja vedela. On olnud väga raskeid aegu – põhjuseks nii üldine majanduslik olukord kui ka valed otsused,“ ütleb Jaan.

Kliiniku nimi Sodalis tuleb ladinakeelsest sõnast ja tähendab kaaslast.

Ajapikku hakkas siiski hea sõna levima ja tekkis kindlus, et valitud tee on õige. Areneti tasa ja targu. Iga laienemine ja uus võimalus tuli koos küsimusega, kas selleks ollakse valmis ja kas see aitab looma päriselt paremini. Praegu tegutsevad Sodalise kliinikud Tartus, Võrus ja Räpinas, mis on Jaani sõnul erinevad – nii tehnilise võime ­

kuse kui ka inimressursi poolest –, kuid töötavad ühise eesmärgi nimel. Seal, kus parasjagu rohkem kogemust ja teadmisi, jagatakse seda teistega. Igaüks on oma võimekuse juures parim.

Suhtumine on õnnestunud ravi alus

Aastatega sai üha selgemaks, et ainult seadmetest ja tehnilistest võimalustest ei piisa. Algusaastatel oli fookus paratamatult töövahenditel ja ravivõimekusel – oluline oli, et oleks võimalik aidata. Praegu on rõhuasetus nihkunud ja eesmärgiks, et loom ei läheks stressi. Selle mõtteviisi kujunemisel on keskne roll olnud Piretil, keda võib pidada kliiniku hingeks. Tema jaoks ei ole ravi ainult protseduur, vaid suhtumine looma. Just Piret on järjekindlalt seisnud selle eest, et patsiendid tunneks end võimalikult turvaliselt. Vajadusel keeratakse valgus maha, arsti liigutused on rahulikud, jutt vaikne. Oluline on leida loomaga kontakt, alles sealt saab alata tegelik ravi.

Seadmeteta siiski läbi ei saa. Seepärast on kogu teenitud tulu aastate jooksul suunatud tagasi nii töövahenditesse kui ka töötingimustesse ja teadmistesse. See ei ole olnud eraldi eesmärk, vaid loomulik viis, kuidas toimida ja edasi liikuda.

Loomakliinikusse tullakse nii otsese abi järele kui ka nõu saama. Tagasiside on olnud erinev – on kiidetud, on kritiseeritud – ja sellega tuleb arvestada. Veterinaarmeditsiin areneb kiiresti, tuues kaasa uusi võimalusi, aga ka rohkem otsuseid, mida ei saa teha kergekäeliselt. Loomaarsti töö ei piirdu ühe konkreetse juhtumiga, vaid mõjutab ka looma ja omaniku suhet ning laiemalt suhtumist loodusesse. Ravib ju arst inimest, loomaarst aga inimkonda.

Kui intress loeb: vali ärilaen fiks. intressiga

Ettevõtluses on hetki, kus otsus tuleb teha kiiremini, kui finantssüsteem on harjunud. Olgu selleks ootamatu võimalus investeerimiseks, ajutine rahavoogude kõikumine või vajadus katta kulusid enne laekumisi. Rahavajadus ei küsi, kas ettevõttel on aega koostada põhjalik äriplaan või oodata laenuotsust nädalaid. Eesti Panga detsembrikuu majandusprognoosi kohaselt on Eesti majandus taastumas, kasvades 2026. aastal 3,6 protsenti. Seda toetavad eelkõige välisturgude kosumine ja riigipoolsed sammud, samuti parandavad majanduse väljavaadet alanenud intressimäärad, hea ligipääs laenudele ja aeglustuv hinnatõus. Turuootuste kohaselt on edasised muutused euriboris väikesed, kuid seni toimunud langus ja finantsasutuste suutlikkus laene anda toetab nii ettevõtteid kui ka majapidamisi. Erinevalt paljudest euroala riikidest on valdav osa Eesti laenudest seotud lühiajalise euriboriga, mille tõttu on Euroopa Keskpanga intressilangetuste leevendav mõju jõudnud meie laenuklientideni kiiresti ja toetab majanduse elavnemist.

Ent kuigi traditsiooniline pangafinantseerimine on paljudele ettevõtetele jätkuvalt sobiv lahendus, eeldab see enamasti aega, mahukate dokumentide täitmist ja esitamist ning ja valmisolekut pikemaks protsessiks. Väiksemate ja keskmiste ettevõtete jaoks aga ei ole see alati praktiline, eriti olukordades, kus otsuse kiirus määrab, kas pakutud ärivõimalust saab ära kasutada või mitte.

Finantseerimisotsus

ei

tohi pidurdada

ettevõtte arengut.

Laen.ee kaubamärgi all tegutseva finantsasutuse OÜ Placet Group juhatuse liige Aleksandr Kostin ütleb, et ärilaenu roll ettevõtluses on viimastel aastatel muutunud. «Ettevõtlus on läinud nii-öelda kiiremaks ja otsused tuleb teha lühema ajaga. Meie eesmärk ongi pakkuda finantseerimist, mis ei pidurda ettevõtjat, vaid aitab tal edasi liikuda. Seetõttu on meie ärilaen mõeldud ettevõtjatele, kes vajavad kiiret ja selget vastust ning soovivad raha kasutada oma äranägemise järgi kõikvõimalikeks äritegevusteks, vajalike seadmete omandamiseks ja investeerimiseks.»

Hetkel pakub Laen.ee tagatiseta kuni 50 000 euro suurust ärilaenu fikseeritud intressiga 12,9 protsenti aastas, mis annab ettevõtjale ette teada laenukulu kogu perioodiks. Kiirus ja läbipaistvus on peamised tegurid, mida ettevõtjad enim finantsmaailmas väärtustavad. Seda

kinnitab ka laen.ee teenust kasutanud ettevõtja, kes toob plussina välja, et tingimused olid algusest peale läbipaistvad ning üllatusi ei kaasnenud.

Laen.ee lähenemine erineb pangast eelkõige tempo poolest: laenutaotlusele vastatakse kuni tunni jooksul ning kuigi taotleja tausta kontrollitakse põhjalikult, ei nõuta mahukaid äriplaane ega pikka dokumentide nimekirja. Juriidilise isiku esindajal tuleb taotluse esitamiseks täita vaid ankeet kodulehel laen.ee, seejärel kontrollib laenukomisjon esitatud andmeid ning võib võtta ühendust lisadokumentide küsimiseks. Kiirelt, selgelt ja liigse bürokraatiata.

On palju ettevõtteid, kelle äritegevus toimib, kuid kelle vajadused ei sobitu klassikalise pangamudeli raamidesse. See peegeldab laiemat muutust ettevõtlusrahastamises, kus alternatiivsed finantseerijad täidavad olulist rolli. Nende eesmärk ei ole konkureerida madalaima hinnaga, vaid pakkuda kiirust, selgust ja paindlikkust olukordades, kus aeg on ettevõtja jaoks kõige

kallim ressurss. Kostini sõnul otsivad Laen.ee kliendid toimivat lahendust. «Kui ettevõttel on aega ja väga tugev finantsseis, on pank loogiline valik. Kui aga raha on vaja kiiresti ja ettevõtja tahab vältida liigset bürokraatiat, peab turul olema ka teisi võimalusi. Alternatiivsed laenulahendused ei ole mõeldud pankade asendamiseks, vaid olukordadeks, kus paindlikkus ja reageerimiskiirus on määrava tähtsusega.»

Kas sul on tarvis ärile kiiresti hoogu anda? Laen.ee ärilaen on selliseks vajaduseks just õige lahendus! Ärilaenu taotlusele saad vastuse juba ühe tunniga ning väldid liigset paberimajandust.

Miks valida laen.ee ärilaen?

✔ Fikseeritud intress 12,9% aastas

✔ Kiire otsus – vastus 1 tunniga

✔ Tagatiseta kuni 50 000 €

✔ Läbipaistvad tingimused

✔ Ettevõtte vajadustest lähtuv lahendus

Taotlemine on bürokraatiavaba ning vastuse saad kõigest 1 tunni jooksul.

Helista: 663 0112 E–R: kl 9–18

Kirjuta: ari@placet.ee www.laen.ee

Miks just nüüd osta kulda?

Geopoliitilises ebakindluses on inimesed hakanud taas väärtustama midagi käegakatsutavat ja stabiilset. Nii pole üllatav, et kulla kui investeerimisvahendi populaarsus on jälle tugevas tõusutrendis. Eesti kullamüügiturul on seni domineerinud üks suur tegija, kuid nüüd võib oma väärismetallihuviga pöörduda ka teise väärika ajalooga partneri poole. Nimelt on Roman Tavast alustanud teenetemärkide valmistamise kõrval ka investeerimiskulla müügi ja väärismetallide kokkuostuga.

„Meie tugevuseks on enam kui sajandipikkune kogemus väärismetallidega. See ei ole meile ju tegelikult uus ärisuund, vaid asjade loomulik areng. Kuld ja väärismetallid on olnud meie töö keskmeks, tunneme seda turgu ja selle osapooli,“ täpsustab Tavast Eesti OÜ tegevjuht Eivor Maiväli. „Tavasti väärismetallide e ­ poes muutuvad näiteks kõik hinnad iga kümne minuti tagant vastavalt rahvusvahelisele kulla hinnale, mis tähendab, et meie pakutavad kuldplaadid ja ­ mündid kajastavad alati reaalset kulla börsihinda,“ kinnitab ta.

Kulla hind kerkib

Kui hõbeda hind on eelmise aastaga tõusnud rohkem kui 140 % , siis kulla hind on kosunud umbes 65% ulatuses. Põhjuseid pole siin vaja kaugelt otsida: sõda Ukrainas, USA poliitiline ebakindlus, üldine inflatsioon ja finantssüsteemide usaldusväärsuse langus, mis on kõik toonud kaasa väärismetallide nõudluse hüppelise kasvu. Analüütikud leiavad, et tegemist pole mööduva trendiga, sest mured maailmaareenil jätkuvad.

„Inimesed soovivad oma raha paigutada millessegi katsutavasse. Paljud mõtlevad sellele, et kui peab näiteks sõjaohus põgenema, saab kulla taskusse panna ja sellega kuskil mujal elu alustada. See emotsioon on paljudele tuttav. Aegadel, mil pangakontod või erinevad digivääringud ei tundu piisavalt turvalised, otsitakse stabiilsust just kullast. Kuld on olnud tuhandeid aastaid väärtuse säilitaja. Seda ei saa kustutada elektrikatkestusega ega külmutada sanktsioonide tõttu. Praeguse kiire väärismetallide hinnakasvu ajal on kindlasti ka palju neid, kes loodavad kiiret tulu teenida,“ selgitab Maiväli.

Investeerimiskuld on ka maksuvaba –käibemaksu sellele ei lisandu. Seda näiteks erinevalt hõbedast või plaatinast. See on ka kindlasti oluline põhjus, miks kuld on just eraisikust investoritele atraktiivne.

Millist kulda müüb Tavast?

Tavast müüb rahvusvaheliselt sertifitseeritud LBMA (London Bullion Market Association ) standarditele vastavat investeerimiskulda. See tähendab, et kõik tooted, olgu selleks kuldplaadid või

mündid, on pakendatud, märgistatud ja usaldusväärsest allikast.

„Meie suurimad partnerid on maailma juhtivad rafineerimistehased, näiteks Šveitsi Argor ­ Heraeus, Saksamaa Heimerle + Meule ja C. Hafner. Need ettevõtted tagavad tooraine puhtuse ja toote usaldusväärsuse. Investeerimiskulla puhtus on tavaliselt 99,99% (999.9), mis on maksimaalne võimalik kvaliteeditase,“ selgitab tegevjuht.

Tavast pakub kulda väga erinevates vormides: alates ühegrammistest tutvustustoodetest kuni ühekilogrammiste plaatideni. Kõige soodsam grammi hind on loomulikult suuremate plaatide puhul. „Näiteks viiegrammiste plaatide hinnad võivad tootjati veidi erineda, sõltuvalt valmistamiskulust ja lisanduvast turvaelemendist, näiteks hologrammist,“ selgitab Maiväli, kes lisab, et nende e­poes on kõige ostetumad 20 ­ grammised ja üheuntsised kuldplaadid.

Ka vana sõrmus on väärtus Lisaks kulla müügile pakub Tavast ka väärismetallide kokkuostu. Erinevalt

pandimajadest, kus ese müüakse sageli järgmisele huvilisele edasi, saadetakse Tavastisse toodud vanad ehted või muud esemed professionaalsesse rafineerimisse, kus need sulatatakse ja täielikult puhastatakse. Vääris metalli kokkuostus makstakse ka üldiselt paremat grammihinda kui pandimajades, kelle äri aluseks on enamjaolt laenu andmine väärismetallist ehte tagatisel.

„Inimesed ei soovi tihti, et nende müüdud ehe liiguks edasi kellegi teise omandusse, vaid saaks pigem uue elu materjalina, millest valmistatakse kas uusi ehteid või investeerimisplaate ja münte. Kokkuostu tuuakse nii katkiseid ehteid kui ka näiteks päranduseks saadud münte. „Tsaari ­Venemaa viie­ ja kümnerublased kuldmündid on meil üsna levinud,“ räägib tegevjuht. Igale kokkuostu toodud väärismetallile tehakse turuhinnapõhine pakkumine ja ostu­müügitehing toimub kiirelt.

Roman Tavasti kaubamärgi alt välja kasvanud Tavast on praeguseks Eesti turul investeerimiskulla müügi ja väärismetallide kokkuostu osas tõsiseltvõetav tegija. Pikaajaline kogemus, usaldusväärsed partnerid ja selge hinnastamismudel teevad neist konkurentsivõimelise alternatiivi ja hea partneri ka professionaalsetele turuosalistele.

„Meie soov on eelkõige levitada teadlikkust ja näidata, et väärismetallidesse investeerimine pole ainult eliidi teema, vaid seda saab alustada ka saja euro kaupa,“ mainib Maiväli.

Uuri investeerimiskulla kohta lähemalt: kuld.tavast.ee

Aasia e-kaubanduse ulatus ja probleem on enneolematu

Aasia e-kaubanduse

platvormid, nagu Temu ja Shein, on enneolematult laiendanud oma kohalolekut Euroopa Liidu turul, tekitades märkimisväärseid probleeme seoses ausa konkurentsi, tarbijakaitse ja nõuetele vastavusega.

Tekst: Tõnu Väät, Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht

Illustratsioon: Shutterstock

Uuringud näitavad, et Hiina riiklikud toetused aitavad nendel digiplatvormidel siseneda Euroopa turgudele väga võimsalt, halvates ja üle võttes turge ning võimaldades neil tegutseda oluliselt väiksemate kuludega. Mis peamine –need eelised koos nõrgema regulatiivse järelevalvega moonutavad konkurentsi Euroopa Liidu turul. Kaup on kordades odavam ja 90% toodetest ei vasta nõuetele, mistõttu on neid väga soodsalt võimalik otse Hiinast Euroopasse müüa ning Euroopa tollid ei suuda sellist massi kontrollida.

Juba aastatel 2016–2022 suurenes Euroopa Liidu välistelt müüjatelt kaupu ostnud tarbijate osakaal 36%, viimastel aastatel on see aga mitmekordistunud. Eesti tarbijateni jõudev väikesaadetiste kogus Aasiast on aastaga kasvanud umbes kümme korda.

Probleemi ulatus on enneolematu

Iga päev saadetakse Sheinist ja Temust ainuüksi Saksamaale hinnanguliselt 400 000 pakki. 2024. aastal sisenes Euroopa Liitu 4,6 miljardit väikese väärtusega pakki, mis vastab 12 miljonile pakile päevas – see teeb üle kolme korra rohkem kui 2022. aastal. Üle 91% alla 150­eurose väärtusega saadetistest pärines Hiinast.

Soome kaupmeeste liit testis 2024. aastal mitmesuguseid tooteid alates

kodumasinatest ja kööginõudest kuni mänguasjade, rõivaste ja kosmeetikatoodeteni. Ükski testitud toode ei vastanud täielikult Euroopa Liidu õigusele. 2024. aasta veebruaris näitas ühenduse Toys Industries of Europe tehtud test, et Hiina veebiplatvormi Temu müüdud 19 mänguasjast koguni 18 ei vastanud Euroopa mänguasjade ohutuse direktiivile. Taani Keskkonna Instituut leidis samuti laboritestide tulemusena igast teisest Hiina odavtootest keelatud aineid, näiteks eriti ohtlikuks tunnistati kosmeetika (pikaaajaline nahaärritus), plasti sisaldavad tooted jms.

Piiratud ressursside tõttu on võimalik kontrollida vaid minimaalset osa miljarditest Hiina saadetistest, mis tähendab, et väljaspool EL­ i asuvad ettevõtjad deklareerivad soovi korral küllaltki murevabalt kauba tegelikust odavamana, et jääda alla 150 ­ eurose tollimaksukünnise. Turujärelevalvet ja tollieeskirjade täitmise tagamist tuleb laiendada ja digitaliseerida.

Läbipaistvust pole

Paljudel Aasia platvormidel puudub läbipaistvus tarneahelate, töötajate õiguste, töötingimuste ja keskkonnastandardite osas. Uurimised on paljastanud äärmuslikke töötingimusi, näiteks 18 ­ tunnised vahetused ja

puuduvad töölepingud, eriti Hiinas, kus toimub suurem osa tootmisest. Selliste platvormide puhul, nagu näiteks Shein, valitseb väga suur sunniviisilise ja lapstööjõu kasutamise oht, eelkõige puuvilla osas, mis on pärit Xinjiangist, mis tarnib 90% Hiina puuvillast. Algoritmipõhised hankemudelid õõnestavad veelgi töötajate õigusi, aidates kaasa orjatöösarnaste tingimuste taaslevimisele. Lisaks tekitab Hiina aastas üle 26 miljoni tonni tekstiilijäätmeid, millest enamik jõuab prügilatesse, suurendades plahvatuslikult ülikiirmoe keskkonnakulusid.

Aasia platvormid eiravad lisaks EL­i jäätme­ ja pakendieeskirju, jättes määramata volitatud esindajad ning suunates nii kõrvaldamiskulud teistele, näiteks ausatele ettevõtjatele. Läbipaistvuse puudumine, ebaselged tagastamistingimused ja võltsarvustused seavad tarbijad – eelkõige nooremad ja hinnatundlikud kasutajad, keda manipuleeriva disaini abil sihikule võetakse –veelgi ebasoodsamasse olukorda.

Muudatused ei vähenda kaubavoogu Euroopa Liidu tolliseaduse e­kaubanduse osa rakendamine on kavandatud 2028. aastaks, mil kaotatakse ära alla 150 ­ eurose väärtusega pakkide tollimaksuvabastus. Lisaks kehtestatakse ajutise meetmena selle ajani 3­eurone maks väljastpoolt Euroopa Liitu tellides igale toote nimetusele. Ehk et kui tellid 5 telefoniümbrist, maksad lisaks 3 eurot tasu, kui tellid neli, maksad ikka 3 eurot ning kui tellid lisaks veel 1 pastapliiatsi, maksad ka selle pealt 3 eurot lisaks.

See kõik aga ei vähenda Hiinast tellimist. Meenutades paari aasta tagust alla 22­euroste saadetiste käibemaksuvabastuse kaotamist ning seda, et 90% saadetistest on alla 20­eurose väärtusega, lisandus igale saadetise maksumusele 22%. 3 euro lisamine teeb u 12–13% hinnalisa. Samas on kogu Euroopas, nii ka Eestis, viimase 2–3 aastaga Hiinast tellimuste arv mitmekordistunud, kohati isegi kümnekordistunud. Nüüdne 3 ­ eurone maks on poole väiksem kui käibemaksuvabastuse kaotamine ja kui poole suurem hinnakasv mõne aasta eest oli märkamatu, on seda ka 3 euro lisandumine.

Platvormid peavad vastutama hakkama, kui nende kaudu müüdavad tooted ei vasta tooteohutusele, sisaldavad keelatud komponente, manipuleerivad ostjatega ning petavad nii tarbijaid kui ka seadusi.

Hetkel platvormid ei vastuta. Kui aga Temut trahvida, kuna see võimaldab müüa miljoneid ja miljoneid järele tehtud ning keelatud koostisega tooteid, astuks ka vahendaja samme. Lisaks tasuks Eestil võtta eeskuju Belgia, Prantsusmaa jt riikide pealt, kes plaanivad kehtestada ka 5–10­eurose keskkonnamaksu. See ehk paneks tarbijat natukenegi mõtlema, kas mul ikka on vaja seda toodet tellida, ning teisest küljest kataks keskkonnale tekitatavat tohutut kahju, mille ulatust ja tagajärgi me ei hooma. Seda tuleks teha kohe.

Tõenäoliselt ei tunneta enamik riigijuhte kaugeltki probleemi täit tõsidust, ulatust kohaliku majanduse ja konkurentsi väljasuretamisele ega kahju keskkonnale.

30-aastane Klick jätkab kasvamist

Oma 30. sünnipäeval pole digikauba- ja elektroonikapoe Klick jõud kasvada ning areneda kuhugi kadunud. Olgugi et turg on pidevas muutuses, välised tegurid survestavad hindu ja uuel generatsioonil on omad ideed töötegemisest kui sellisest, siis füüsiliste poodide kadumist Klick Eesti juhatuse liige Kaire Koik siiski ei näe: need muutuvad pigem väljanäitussalongideks või konsultatsioonipaikadeks.

„Meie ülim eesmärk on ikkagi õnnelik klient – selle nimel töötame kogu kollektiiviga iga päev. Nüüd ongi kliendi võime meile näidata, kuhu meie äri tegelikult edaspidi liigub. Kas ja kui palju on vaja füüsilisi poode ning mis teenuseid ­ tooteid oleks seal vaja pakkuda, mis kaubad võivad suuremas osas jääda vaid e ­ poe valikusse – nende küsimustega tegeleme tõenäoliselt järgmiste aastate jooksul,“ selgitab Koik.

Lauaarvuti pole kaugeltki surnud Klick omandas mõni aasta tagasi Ordi brändi, mis tähendab, et siseneti uude valdkonda: arvutitootmisärisse. Koik kinnitab, et lauaarvuti kui selline pole mitte kuhugi kadunud, võiks isegi väita, et tegemist on kasvava turuga. Suurim nõudlus on erinevate mänguritele mõeldud arvutite järele, mis pannakse rätsepalahendusena kokku, võttes arvesse, mida klient soovib. „Praegused arvutimängud nõuavad masinatelt palju ja meil on pakkuda erineva tasemega tooteid, nii ­ öelda algajast kuni eksperdini. Meil on müügil erinevad laua­, süle­, miniarvutid (väike lauaarvuti, lihtsalt soodsam ja vastupidavam). Kõik on ootamas ja valmistuvad uue „GTA“ mängu väljatulekuks, mis on siiani tootmise mõttes kõige kallim arvutimäng maailmas – see kindlasti elavdab soovi lauaarvuti osta. Võin Klicki pidada telefonide, sülearvutite, ka mänguarvutite valiku ja kvaliteedi osas Eesti suurimaks eksperdiks ja suurimaks müüjaks, pluss kõik lisad,“ mainib juhatuse liige ja lisab, et lauaarvuti on populaarne toode ka vanemaealiste hulgas.

Koik juhib tähelepanu veel ühele huvitavale tendentsile: kiire müügikasvuga on erinevad kompaktfotokaamerad, aga see võib olla ka selle aasta trend, mida noored on avastanud. Ta peab silmas pisikesi SD ­ kaarti kasutavaid, väikese ekraaniga kaameraid, mis tundusid olevat jäädavalt ajalukku kadunud.

Piiriülese kaubanduse vastu Valdkonnas, kus Klick tegutseb, varitseb üllatavalt palju ohte, millest ehk kõige suuremaks peab Koik hinnasurvet, mille taustaks on aga teine suur murekoht: piiriülene kaubandus. Ta selgitab, et elektroonikas jaguneb kõik kaheks, täpsemalt valgeks ja mustaks elektroonikaks. Valge puhul räägitakse kodumasinatest, musta puhul aga erinevast muust elektroonikast, kaasa arvatud

arvutid, telefonid ja kõik vajalikud tarvikud.

„Valdava osa nii­öelda mustast elektroonikast tellivad eestlased praegu näiteks Hiinast, kus seda pakutakse absurdsete hindadega. Vähemalt meie vaatest absurdsete hindadega. Võistlemiseks peame Klickis samuti püüdma neid hindu pakkuda, kuid enamasti pole see võimalik. Lisaprobleem on ka selles, et Hiinast tellitud kauba utiliseerimine on kõik kohalike kaelas, mis on lisakulu –nii majanduslikult kui ka keskkonnale,“ selgitab Koik, kes on kaubanduses tegutsenud aastaid ja näinud erinevaid aegu.

Kolmas aspekt piiriülese kaubanduse puhul puudutab aga tooteohutust: on ilmselge, et madalaid hindu ei saa pakkuda, kasutades kvaliteetset toorainet. Nii ei saa kunagi olla veendunud, et odava hinnaga lisaaku või muu vidin kodusid maha ei põleta, inimestele viga ei tee või lihtsalt toksiline pole.

„Siin ootaks riigilt ja Euroopa Liidult mingit abi teatud piiride sättimisel, sest tegu pole vaid kaubandust häiriva olukorraga. Võib kõlada hüsteerilisena, kuid inimeste elud võivad olla ohus, otseses mõttes,“ selgitab juhatuse liige.

Kollektiiv pakub töönaudingut „Kõikide raskuste peale mõeldes võiks ju olla lihtsam uksed kinni panna, kuid positiivset on ikka palju rohkem. Nagu mainitud sai, siis on klient see, kes meid

iga päev tööle tulema paneb. Meil on soov oma kliente õnnelikuks teha. See motiveerib kõiki, kes Klickis töötavad,“ räägib Koik.

Kollektiiv on loomulikult teine suur motivaator ja Klicki töötajate üle on juhatuse liige eriti rõõmus. Paljud tähistavad sel aastal koos ettevõttega oma 15, 20 ja 25 aasta tööjuubelit, samm on kõigil ühine ja sära silmis. Tänases keerulises maailmas ongi ilma õnneliku töötajata keeruline midagi ära teha.

„Võimalik, et järgnevate aastate suurimaks ülesandeks ongi leida võimalus seda tagada. Üks võitlus, mida ma ise salamisi pean, on poodide lahtiolekuaegade vähendamine. Eestis on kauplused­keskused liiga kaua lahti ja nii esimesed kui ka viimased paar tundi on need täiesti tühjad. Kuna meil on üle 20 reaalse poe, siis minu huvi oleks pakkuda sealt töötavatele kolleegidele paremaid tingimusi, et nad saaksid veeta rohkem aega perega. Keegi pole jätnud arvutit ostmata, sest pood oli hommikul või õhtul kinni,“ lisab Koik.

Uuri Klick Eesti kohta lähemalt: www.klick.ee

Loomakasvatus astus 2026. aastasse ettevaatliku optimismiga

„Ühest heast aastast ei tohi ennast ära petta – loomakasvatus vajab eelkõige stabiilsust, mitte hüplevaid hinnatippe ega -põhju,“ ütleb Tanel-Taavi Bulitko, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees.

Tekst: Juuli Nemvalts Foto: Jane Mättik

Tanel ­Taavi Bulitko hinnangul näitas 2025. aasta, et Eesti loomakasvatusel on tugev potentsiaal, kuid tõi samal ajal esile ka sektori haavatavuse – investeerimisjulgus on madal, hinnakeskkond ebastabiilne ning mitmed arengut pärssivad tegurid vajavad süsteemset lahendamist.

Aretustegevus toob tunnustuse

Möödunud aasta jäi Bulitko sõnul veisekasvatussektoris pigem positiivsena meelde. Nii piima ­ kui ka lihahinnad olid tootjate jaoks head ja ka tõuloomaturg toimis aktiivselt. „Piimahinnad olid Euroopa tasemel, lihahinnad kõrged ja tõuloomade vastu oli huvi väga suur –kohati oli pigem küsimus selles, et loomi ei olnudki piisavalt pakkuda,“ kirjeldab ta. Samas rõhutab Bulitko, et selline hinnatase ei ole enesestmõistetav ning ühe eduka aasta põhjal ei saa teha pikaajalisi järeldusi.

Loomakasvatus on aeglane ja kapitalimahukas sektor ning varasematest mõõnaaegadest ei taastuta kiiresti. Seda ettevaatlikkust peegeldab ka investeerimisaktiivsus: 2025. aastal avati Eestis vaid üks uus piimakarjafarm. „On olnud aegu, kus aastas on avatud kümme uut

farmi. Täna pigem oodatakse,“ ütleb ta. Loomade arv püsis küll üldjoontes stabiilsena, kuid kasv jäi tagasihoidlikuks. „Tootjad ei vähenda karju, kuid ei julge ka neid suurendada – see näitab, et sektor ootab kindlamaid signaale,“ selgitab ta, rõhutades, et investeerimisotsuste mõju avaldub alles aastate pärast.

Eestis toodetakse ligikaudu 70% rohkem piima, kui siseturul tarbitakse.

Positiivseid arenguid näeb Bulitko eeskätt aretuse ja teadmussiirde valdkonnas. Märgiline samm oli suguselekteeritud sperma tootmise käivitamine Eestis, mis vähendab sõltuvust impordist ja suurendab aretuse iseseisvust. Samuti peab ta oluliseks ETKÜ eestvedamisel toimuvat tõupullide konkurssi ja oksjonit, mille vastu tunnevad huvi ka välisriikide tõuveisekasvatajad. „See ei ole pelgalt müügiüritus, vaid tunnustus meie aretustöö kvaliteedile,“ rõhutab Bulitko. Täiendavat kindlust annab ka võimalik piimatoodangu rekord, mille ametlikud tulemused selguvad lähikuudel.

Ekspordivõimekuse

suurendamine

Kui 2025. aasta pakkus hinnataseme poolest rahuldust, siis 2026. aasta algab märksa pingelisemas õhustikus. Toorpiima hinnalangus ja ebastabiilsus mõjutavad kogu piimasektorit. Eestis toodetakse ligikaudu 70% rohkem piima, kui siseturul tarbitakse, mistõttu ollakse tugevalt sõltuvad ekspordist ja rahvusvahelisest hinnamudelist. Aasta lõpus teravnes olukord, kui mitmel tootjal puudusid piimamüügilepingud ja nn SPOT­ piima – ilma pikaajalise lepinguta müüdava piima – hind langes mõnes Euroopa riigis väga madalale. „See näitab, kui haavatav on sektor järskude hinnakõikumiste suhtes,“ nendib Bulitko.

Rahvusvahelised turud on seetõttu Eesti loomakasvatuse stabiilsuse seisukohalt võtmetähtsusega. Bulitko sõnul on olulised sihtturud Usbekistan, Aserbaidžaan, Türgi ja Kasahstan, kus tõuloomadealane koostöö sai täiendava kaalu ka riikidevahelise koostöömemorandumi allkirjastamisega. Samal ajal otsitakse uusi võimalusi Põhja­Aafrikas ning käivad protsessid Iisraeli turule sisenemiseks. Pikemas vaates näeb Bulitko potentsiaali ka Ukrainas, kui sõda lõpeb ja algab põllumajanduse taastamine.

Ekspordiga kaasnevad siiski ka tõsised riskid: transiidi katkemine läbi Venemaa on tõstnud logistika hinda ning loomataudide oht Euroopas püsib kõrge. „Ohud on reaalsed ja nendega tuleb igapäevaselt arvestada,“ rõhutab ekspert, viidates suu ­ ja sõrataudi riskile, sinikeele levikule ning nodulaar­

sele dermatiidile. Seetõttu peab Bulitko oluliseks, et karjatervise ja viirustõrje projektidega mindaks järjekindlalt edasi. Tema sõnul ei ole tegemist üksnes veterinaarse küsimusega, vaid otsese majandusliku eeldusega ekspordiks.

Kui me tahame olla usaldusväärne partner, peavad meie karjad olema tervendatud ja riskid kontrolli all.

Riigid, kuhu Eesti soovib loomi müüa, hindavad üha enam loomade tervislikku staatust ja bioohutust ning ilma selgete tõenditeta ei avane ka turud. „Kui me tahame olla usaldusväärne partner, peavad meie karjad olema tervendatud ja riskid kontrolli all,“ rõhutab Bulitko, lisades, et karjatervise projektid loovad kindluse nii ostjatele kui ka Eesti loomakasvatajatele endile.

Bulitko sõnul ei kujune sektori kestlikkus siiski üksnes eksporditurgude najal. Sama oluline on siseturu toetus – kodumaise loomse toodangu eelistamine annab tootjatele kindlustunde investeerida ning hoida tootmist ja töökohti maapiirkondades. Sama oluline on tööjõu järelkasv – loomakasvatus vajab senisest enam noori nii tootjateks kui ka spetsialistideks. Automatiseerimine loob uusi võimalusi, kuid ei asenda inimesi. „Potentsiaal on olemas,“ ütleb Bulitko, „küsimus on selles, kas suudame selle muuta stabiilseks ja kestvaks kasvuks.“

Baltic Vianco on Eesti veisekasvatajatele usaldusväärne koostööpartner

20 aastat tagasi käivitasid Eesti mehed koos Šveitsi ja Itaalia ettevõtjatega veisekaubanduse, mis täitis kohalikul turul toona valitsenud tühimiku. Praegu turustab Baltic Vianco kvaliteetset veiseliha kaubamärgi Baltic Grassland Beef alt ning on Eestisse toonud ka Alpides karjatatava veisetõu.

Baltic Vianco on olnud Eesti veiseja ka lambakasvatajate ning Euroopa veisekasvatajate ja veiselihatööstuse vahel tõhus logistiline lüli alates 2005. aastast, kui Šveitsi veisekaubandusettevõte Vianco AG koos oma Itaalia partneri ja kolme Eesti lihaveisekasvatuse pioneeriga – Rainis Ruusamäe, Leino Vessarti ja Kalmer Visnapuuga – ühise äri lõid. Toona kandis see ettevõtmine küll veidi kohmakamat nime, kuid oli oma valdkonna teerajaja.

Eesti Lihaveis

2006. aastal loodi Rakvere Lihakombinaadi, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi ja Baltic Vianco koostöös Eesti esimene lihaveise kaubamärk Eesti Lihaveis, mis pakkus Eesti poelettidele jõudes nn loomaliha kõrvale oluliselt kõrgema kvaliteediga toodet. Kaubamärgi arengule sai saatuslikuks aga see, et vasika nuumamine ei tasunud Eesti kasvataja jaoks ühel hetkel enam ära. Türklaste pakutud võõrutatud vasika hind oli eestlastele liiga kõrge – majanduslikult polnud mõttekas loomi tapaküpseks kasvatada. Praeguseks on Eesti Lihaveise kaubamärk tollasel kujul poelettidelt kadunud, aga selle tähtsus Eesti veisekasvatuse arengule jääb.

Baltic Vianco OÜ tegevjuhi Janek Mustmaa meenutusel ei olnud Eestis 20 aastat tagasi selget lihaveiste turgu, aga ettevõtte eelkäija sünd oli mõnes mõttes ka juhus – õiged inimesed said õigel ajal lihtsalt kokku – nii nagu ikka uute asjadega kipub olema. Kokku said inimesed Lääne­Euroopast ja need, kes olid pärit endisest Nõukogude Eestist, ning üheskoos hakati Eestis arendama vabaturumajandusele suunatud põllumajandust.

Algust tehti piimafarmide pullvasikatega, kes olid seni olnud loomakasvatajatele majanduslikult pigem koormaks. Aga sellest hetkest tekkis neist nüüd farmidele täiesti arvestatav tuluallikas. Vasikakasvatus oli ja on Lääne­Euroopa riikide jaoks suhteliselt oluline nišš ning Eesti piimafarmidele avanes täiesti uus turg. Kümme aastat hiljem, 2015. aastal laiendati kaubandustegevust ka Lätti ja Leetu ning kolme Balti riigi tütarettevõtted hakkasid tegutsema ühise kaubamärgi all.

Praegune aeg paneb veisekasvatuse proovile 20 aasta jooksul on Baltic Vianco oma koha turul leidnud. Veiste põhikategoorias kaubeldakse ekspordiks minevate tapaloomadega ja partneriteks on erinevad tapamajad nii Eestis kui ka Lääne ­ Euroopas. Veel kaubeldakse nuumloomade, ennekõike lihaveiste võõrutatud vasikatega. Oluline, kuid kõige ahtam suund on tõuloomad –siin mängib rolli ka Eesti turu suurus. Ettevõte kasutuses on kaasaegsed loomaveokid, mis tagavad loomade heaolu – see on ka ettevõtte üks prioriteete.

Konkurente on aastate jooksul turule lisandunud, aga on ka ära langenud. Siiski on praegune konkurents kindlasti tugevam, kui oli ettevõtte tegevuse alguses, ja Eesti veisekasvataja sellest ainult võidab. „Oleme investeerinud jõudumööda ja olulistesse asjadesse, mis aitavad konkurentsivõimelised olla. Suur osa meie tugevusest on õiged ja usaldusväärsed partnerid

Tirooli hall

Baltic Vianco võib ennast õigustatult lugeda Austria ja Itaalia Alpides karjatava veisetõu maaletoojaks. Tirooli hall on ennekõike ammlehma tõug ja sobib erinevate lihaveisetõugude ristamiseks. Väiksema suuruse tõttu ei riku ta karjamaal nii palju pinnast kui mõni raskekaaluline tõug ning on vastupidav ja rahuliku iseloomuga.

Baltic Grassland Beef

Šveitslased nägid aastaid tagasi Baltimaades, sealhulgas Eestimaal, suurt potentsiaali veiseliha tootmisel. Siinsed rohumaad, viljakasvatuseks ebasoodsad põllumaad, sobivad väga hästi veiseliha tootmiseks ja taoliste maade väärindamiseks. Kaubamärk Baltic Grassland Beef sündis 2012. aastal selleks, et lihaveiseid välisturgudele viia.

Baltic Vianco otsis sobivad farmid, tutvustas regulatsioone. Viimased olid varasemast konkreetsemad ja juba jõulisemalt tähtsustati loomade pidamistingimusi ning heaolunõudeid. See oli argument, mis viis Eestis kasvatatud veise piltlikult Šveitsi poeletile. Ja tegelikkuses müüb siiani.

ning hea meeskond. Meil on ka Eesti loomakasvatajate usaldus. Järelikult oleme teinud asju õigesti. Oleme jätkuvalt vormis ja turul toimetamas,“ ütleb Mustmaa, kuid ei jäta mainimata – ja pole ka saladus –, et veise­ ja ka lambakasvatusel ei ole Eestis praegu lihtsad ajad ning loomade arvukus on selgelt langustrendis. See toob kaasa ebasta­

biilse tarne ja seega kannatab oluliselt Eesti konkurentsivõime nii välis­ kui ka siseturul. Ridade vahelt võiks see olla äratus Eesti poliitikutele tegutsemiseks, et need kaks loomakasvatusvaldkonda Eestis ei hääbuks ja suudaksid oma konkurentsivõimet taas tõsta.

www.balticvianco.com/ee

Metsa- ja põllutehnikatootja Heworitz

Technics kasvatab välisturul tuntust

Pärnumaal tegutsev metsa- ja põllutehnika arendaja ning valmistaja Heworitz Technics OÜ on ligi 30 aastaga kasvanud kohaliku tootja rollist rahvusvaheliseks ettevõtteks. Ettevõtte juhi Siim Ruzitši sõnul on need olnud aastad, kus kõige olulisemaks on jäänud lihtne põhimõte: tehnika peab töötama ka siis, kui tingimused on rasked ja eksimisruumi ei ole.

„Meie kliendid tulevad sageli murega, et olemasolev tehnika ei pea vastu või ei sobitu nende masinapargiga, aga väiksemgi rike tähendab nende jaoks pikka ja kallist tööseisakut. Meie eesmärk on olnud algusest peale pakkuda vastupidavaid ja töökindlaid haakeriistu, mis sobivad reaalsesse kasutusse, mitte ainult ideaaltingimustesse,“ ütleb Ruzitš. Ettevõtte tootevalik hõlmab metsa ­ ja põllutehnikat ning eritellimusel valmistatavat eritehnikat, mida müüakse praegu koduturu kõrval aina aktiivsemalt Skandinaavia ja LõunaEuroopa klientidele. Tuntumateks ehk top 3 toodeteks on kujunenud palgihaaratsid, rehahaaratsid ja palkide etteandelauad, ent talveperioodil lisanduvad nõudluse tippu ka lumesahad. Ettevõtte eesmärk on alati olnud ühene: pakkuda usaldusväärseid ja

vastupidavaid seadmeid, mida on võimalik osta kohapealt ning nüüd tellida ka e ­ poe kaudu. Ruzitši sõnul on oluline, et kliendid ei peaks kaupa kaua ootama, lisaks pakutakse vajadusel toodete kohandamist vastavalt klientide konkreetsetele soovidele ja töötingimustele. Lisaväärtusena pakub Heworitz Technics enne ostu sooritamist tehnilist nõustamist ja pärast seadmete kasutuselevõttu tuge, mis aitab vältida valesid otsuseid ning pikemaid seisakuid.

„Meie eeliseks on kindlasti paindlikkus, mis on võimalik tänu sellele, et me ei ole suur seeriatootja. Seega saame kiiresti reageerida iga kliendi soovile, kohandada tooteid vastavalt konkreetsetele töötingimustele ja suhelda otse kasutajaga. Klient teab, kes tema tehnika taga seisab, ja meie

teame, kus ja kuidas seda päriselt kasutatakse,“ kirjeldab ta. Klientide ring on lai, ulatudes hobitalunikest ja suurematest majapidamistest kuni põllumajandus­, metsandus­, kommunaal ­ ja hooldusettevõteteni. Heworitz Technicsi tooteid valivad inimesed ja ettevõtted, kelle jaoks on oluline töökindlus ning pikaajaline kasutusväärtus. Tihti ei otsitagi turult kõige keerukamat lahendust, vaid sellist, mis on lihtne, tugev ja vajadusel ka ise hooldatav.

Tehnikatootja, kes ei pelga ka kõige keerulisemaid projekte Viimased aastad on toonud ettevõttele märkimisväärseid muutusi. Kasv on olnud eelkõige rahvusvaheline, investeeritud on uutesse tootmisseadmetesse ja uuendatud on nii toodete disaini kui ka ettevõtte visuaalset identiteeti. Nimevahetus ja kaubamärgi registreerimine Euroopas on aidanud luua selgema ning ühtsema brändi, mille põhivärvideks on nüüd tumehall ja roheline. Samal ajal laieneb igal aastal tootevalik ja kasvab eritellimuste osakaal, esmakordselt on valikusse lisandunud ka laadurtraktorid ja puulõhkumismasinad.

Kui paluda ettevõtte juhil meenutada viimastest aastatest mõnda olukorda, kus klient on saanud tava ­

pärasest erilisemat abi, toob ta välja põneva loo. „Üks meeldejäävamaid projekte oli kliendi soov ehitada ümber traktori veljed ja sobitada need täiesti uue konfiguratsiooniga. See oli tehniliselt keerukas töö, kuid sellised väljakutsed ongi kujundanud meie mainet –me ei pelga keerulisi lahendusi. Eriti siis, kui näeme, et neist on kliendile päriselt kasu,“ ütleb Ruzitš. Sellised eriprojektid on toonud juurde uusi huvilisi ja kinnistanud ettevõtte positsiooni usaldusväärse partnerina.

Tunnustust on Heworitz pälvinud ka laiemalt, olles Gaselli ettevõte nii 2023. kui ka 2024. aastal ning Saarde valla aasta ettevõte 2022. Ruzitši sõnul on need tiitlid kinnitus, et valitud suund on õige. „Meie vastupidavad ja lihtsad tooted sobivad nii hobi­ kui ka professionaalseks kasutuseks ning kliendid hindavad kõrgelt otsekontakti tootjaga. Järgmiste aastate eesmärk on viia Heworitzi nimi veelgi laiemalt rahvusvahelisele turule, kinnistada positsiooni Põhja ­ Euroopas, kasvatada eksporti ning luua pikaajalisi koostöösuhteid,“ loetleb ettevõtte juht. „Soovime, et meid tuntaks kui tootjat, kelle nimi seostub kvaliteedi, paindlikkuse ja praktiliste lahendustega.“

www.heworitz.eu

Eesti piimatoojate suurim partner DeLaval: piimatootmine on saanud täppisteaduseks

DeLaval on juba 30 aastat aidanud Eesti piimatootjatel tootmist arendada, pakkudes tipptasemel lüpsija jahutusseadmeid ning nutikaid digilahendusi. „Piimatootmine on kiiresti digitaliseerunud ja ilma nutirakendusteta ei peeta enam kedagi tõsiseks koostööpartneriks,“ ütleb DeLaval OÜ Eesti tegevjuht ja Baltimaade müügijuht Reimo Viisma.

Eesti on kõige parema piimatootmisega riik

Rohkem kui 125 aastat tagasi patenteeris rootsi teadlane Gustaf DeLaval koorelahutaja. Tänapäeval toodab DeLavali tehas Rootsis Harmas tippkvaliteediga piimatootmistehnoloogiat rohkem kui sajale turule maailmas. Eestis kasutab DeLavali seadmeid 62 farmi ja lüpsiroboteid on paigaldatud neisse juba 182.

DeLavali Eesti tütarharul täitub tänavu 30 tegevusaastat ja võib uhkust tunda, et Eesti on Euroopa Liidus praegu üksiklehma kohta kõige parema piimatootmisega riik. Lisaks on piimatootmine meil juba suurem kui tarbimine – sest kuigi piimakari püsib suhteliselt sama, on tootmine muutunud tõhusamaks, loomade heaolu muutub üha tähtsamaks ja seetõttu kasvab ka toodang. Eesti on DeLavali tegevjuhi Reimo Viisma sõnul üsna unikaalne oma suurte lüpsilautade poolest ja see nõuab tootjalt investeeringuid. Seadmete paigaldajale ja hooldajale aga tähendab see, et tehnoloogia peab sõna otseses mõttes üha suurema karjaga toime tulema.

Tehnoloogia areneb võimsalt 30 aasta jooksul on piimakarjalautades toimunud väga suur tehnoloogiline areng ja see jätkub. „Piimatootmine on saanud täppisteaduseks,“ ütleb Viisma. Et kui kunagi lüpsti lehmi käsitsi, siis hakati piima torusse lüpsma ning seejärel tulid esimesed jahutid ja nii edasi, siis tänapäeval lüpstakse paljudes lautades nii lehmi kui ka roogitakse sõnnikut robotitega. Kasutusele on võetud juba ka grupipõhine robotlüps. Ja praegu – kui sul äppi telefoni pakkuda ei ole, siis ega sind piimatootmises väga tõsise koostööpartnerina enam võeta.

Viisma sõnul ongi DeLavali tugevus olnud see, et kogu piimatootmistehnoloogia ja sinna juurde kuuluva teenuse arenguga on suudetud kaasas käia ning üha paremaid lahendusi pakkuda. Kõik see on saanud võimalikuks heas koostöös piimatootjatega. „Oleme põllumeest ja piimatootjat toetavas rollis ning nendega tihedalt seotud – kui neil läheb hästi, läheb ka meil!“ Viisma usub, et kui praegu on Eesti suurim lüpsi karussell veel 80 ­ kohaline, siis aasta­paari pärast tuleb kindlasti juba sajakohaline – kari suureneb ja sellega on vaja kogu aeg sammu pidada.

Tehisaru siseneb piimatootmise sektorisse

DeLaval pakub piimatootjatele terviklahendusi – nii toodangu, loomade heaolu kui ka nende üldise elukvaliteedi tõstmiseks. Plahvatuslikult arenevad praegu digiteenused. Tehisaruga seotud seadmete kasutuselevõtt teeb piimatootmise tõhusamaks ja laudas töötavate inimeste töö oluliselt kergemaks. Näiteks analüüsib tehisaru piima kvaliteeti või loomade andmeid (käitumist, kehakonditsiooni) ja annab tootjale soovitusi. Samuti määrab ta GPS­i abil laudas n­ö tähelepanu vajava looma asukoha. Näiteks inna­ ja seemendusaja õige ajaakna leidmiseks on Heard Navigator kõige suurem abimees. Mida rohkem on andmeid tehisarul analüüsimiseks, seda täpsema karjahalduse ülevaate farmipidaja tegelikult saab.

Hea teenindus on ülitähtis Piimatootmistehnoloogia jõulise arengu tõttu polegi head töötajat enam nii lihtne leida. Kui paarkümmend aastat tagasi pidi seadme lautadesse paigaldaja olema üks selline hakkaja töömees, kellel hea tahtmine ja osavad käed, siis tänapäeval peavad tal olema teadmised infotehnoloogiast, pilveteenusest, tipptasemel tehniku pädevusest rääkimata. Samuti peab DeLavali meeskonnaga liitudes olema hea enesedistsipliin ja organiseerimisvõime, sest iga tehnik teenindab oma piirkonda oma hooldusbussiga (mis on n­ö sõitev kodukontor ja varuosade ladu üheskoos). See on paindlik ja kindlasti mitte kaheksast viieni töö –ega lehmale saa ju öelda, et seade ei tööta, või seadmele, et vool on läinud. Nii et kuigi mõnes mõttes oled oma aja peremees, siis samal ajal pead suutma ka rikkeväljakutsele kiirelt reageerida ja järgida ka erinevaid ohutusnõudeid, mis on seotud bioohutuse ja loomulikult tööturvalisusega farmis.

„Meie jaoks on ülitähtis pakkuda väga head kliendituge, oleme praegu Eestis ju ka turuliider,“ märgib Viisma, lisades, et professionaalne järelteenindus ning koolitused ja farminõustamisteenused ongi nende ettevõtte suur eelis Eesti piimatootjate jaoks. On tootjaid, kes peavad ostuotsuse juures sellist n ­ ö kindlustunnet moodsast seadmest isegi olulisemaks. „Oleme võitnud koostööpartnerite usalduse ja selle eest neile siiras tänu!“

Voller – kindel partner kvaliteetsete ehituslahenduste vallas

Tänu paindlikkusele, kvaliteedile ja pikaajalisele kogemusele on Voller ripplagede ning kergvaheseinte valdkonna liider, kelle panus Eesti ja rahvusvahelisse ehitussektorisse on märkimisväärne.

Eestis tegutseb juba üle 30 aasta ettevõte, mis on saanud sise ­ ja ehituslahenduste turul kindlaks kvaliteedi märgiks. Voller alustas oma teekonda 1992. aastal ja on praeguseks kasvanud Eesti suurimaks ripplagede ja kergvaheseinte paigaldajaks ning tootjaks, kelle edu aluseks on järjepidev innovatsioon, tugevad partnerlussuhted ja kvaliteedile pühendumine. Viimastel aastatel on Voller oluliselt laiendanud oma tootmissuunda, keskendudes erilahendustele ning puitribipaneelide ja muude puidupõhiste paneelide tootmisele nii lagedele kui ka seintele, ühendades esteetika, akustika ja jätkusuutliku materjalikasutuse.

Tugev algus ja pidev areng Volleri algusaastatel keskendus ettevõte ripplagede paigaldamisele, kuid juba 1993. aastal laiendati tegevust toodete maaletoomise ja müügi valdkonda. Aastail 1994–1995 hakkas ettevõte pakkuma ka kergvaheseinte lahendusi ja võitis üle Eesti mitmeid suuremahulisi alltöövõtuprojekte. Tänu järjekindlale kvaliteedile ja usaldusväärsusele saavutas Voller oma valdkonnas juhtpositsiooni, mida on suutnud hoida siiani.

Majanduskriisid, materjalide hinnakõikumised ja tarneahelate katkestused on esitanud ettevõttele

mitmeid väljakutseid. Nendest on üle saadud tänu paindlikkusele ja tugevatele koostöösidemetele. Kasvule on kaasa aidanud ka laienemine välisturgudele – Soome turul tegutseb Voller edukalt juba alates 2003. aastast. Täiendava arengu sammuna alustati 2021. aastal omatootmist, et pakkuda veelgi kvaliteetsemaid täispuidust lae ­ ja seinaelemente. Nende toodete iseseisvaks kaubamärgiks sai 2024. aastal Raewood.

Kvaliteetsed tooted ja kiired tarned

Volleri tooted ja teenused on suunatud nii äri- kui ka eraklientidele. Ettevõte pakub akustilisi, täispuidust ja dekoratiivseid ripplagesid ning seinapaneele, mis eristuvad nii disaini, heliisolatsiooni kui ka tule­ ja niiskuskindluse poolest.

Olulise osa Volleri tänasest tootmisest moodustavadki puitribipaneelid, mida kasutatakse nii lagede kui ka seinte akustiliste ja dekoratiivsete lahendustena. Tegemist on täispuidust toodetega, mis sobivad eelkõige avalikesse hoonetesse, büroodesse, haridusasutustesse ja esindusruumidesse, kus hinnatakse nii head ruumiakustikat kui ka ajatut disaini.

Volleri puitribipaneelid valmivad ettevõtte omatootmises ning neid iseloomustavad täpne viimistlus,

paindlik mõõtude ja viimistluste valik. Puitribipaneelide tootmise arendamine võimaldab Volleril pakkuda klientidele terviklikke ja personaalseid lahendusi alates projekteerimisest kuni paigalduseni.

Ettevõtte tugevuseks on Rae vallas Graniidi tee 4 asuv suur ladu, mis võimaldab katta koheselt suurema osa klientide vajadustest. Kiired tarned ongi üks peamisi põhjuseid, miks kliendid Vollerit usaldavad.

Viimastel aastatel on kliendid hakanud eelistama looduslikke ja keskkonnasäästlikke lahendusi. Sellele suundumusele vastates on Voller investeerinud oma täispuidust akustiliste paneelide tootmisesse, mis vastavad rangetele keskkonna ­ ja ohutusstandarditele. Kõik tooted on viimistletud veepõhiste vahenditega ja sertifitseeritud vastavalt EN 14915:2013 standardile, tagades kõrge tuletundlikkuse klassi ja kasutajate tervisele ohutud lahendused.

Ettevõte esindab Euroopa juhtivaid tootjaid, valides koostööpartnereid kvaliteedi ja keskkonnasäästlikkuse printsiipide järgi. Volleril on sertifikaadid ISO 9001, ISO 14001 ja ISO 45001, mis kinnitavad kvaliteedijuhtimise, keskkonnahoiu ja tööohutuse vastavust rahvusvahelistele standarditele.

Tunnustatud partner suuremahulistes projektides Voller on tänu oma kvaliteedile ja paindlikkusele osalenud mitmes prestiižses ehitusprojektis. Eestis on viimaste suuremate tööde seas Arteri kvartal ja Eesti rahvusraamatukogu , Soomes Tripla kaubanduskeskus, Aalto ülikooli uued õppehooned ja Nordea panga peahoone

Ettevõte pakub oma klientidele täielikku tuge juba projekteerimise etapis, tehes tihedat koostööd arhitektide ja ehitusinseneridega, et leida igale projektile parim lahendus. Volleri meeskond nõustab ka tootevaliku ja paigalduse osas ning tagab igale kliendile täpse ja kvaliteetse lõpptulemuse.

Voller väärtustab inimesi

Lisaks tugevale turupositsioonile ja kvaliteetsetele toodetele on Voller tuntud ka kui tööandja, kes panustab oma töötajate arengusse ja heaolusse. Ettevõttes väärtustatakse usaldust, koostööd ja avatud suhtlust. Eesmärgiks on hoida positiivset ja toetavat töökultuuri.

Volleri töötajad saavad osaleda koolitustel, välismessidel ja erialastes arenguprogrammides , mis võimaldavad neil oma oskusi pidevalt täiendada. Ettevõte pöörab suurt tähelepanu ka tööohutusele ja ohutusstandardite järgimisele. Lisaks korraldatakse ühis üritusi ja antakse sporditoetust, et tugevdada meeskonnavaimu ning toetada töötajate tervist.

Tulevik on jätkusuutlik ja innovatiivne

Täna ei ole Voller enam pelgalt paigaldaja ja maaletooja, vaid ka arenev seina­ ja lae puitlahenduste tootja, mis leiavad kasutust nii kodu­ kui ka välisturgudel.

Ettevõte soovib ka edaspidi laieneda, pakkuda uusi ja jätkusuutlikke akustilisi lahendusi ning võtta vastu veelgi suuremaid ja keerukamaid projekte. Volleri järgmised sammud on seotud innovatsiooni ja keskkonnasäästlikkuse tugevdamisega

Kuna klientide ootused muutuvad pidevalt, panustab Voller järjepidevalt toodete ja teenuste arendamisse, et tagada lahendused, mis ületavad ootusi nii disaini, kvaliteedi kui ka keskkonnahoidlikkuse vallas.

Voller on tõestanud end kui kindel ja usaldusväärne partner, kelle poole pöörduda nii keerukate ehitusprojektide kui ka individuaalsete lahenduste vallas.

Ehitus areneb uute tehnoloogiate toel, kuid heitleb endiselt tööjõumuredega

Ehitussektori vahepealne madalseis riisus paljudelt valdkonna ettevõtetelt suure tüki harjumuspärasest käibest, sundides nii mitmedki ehitusfirmad ka uksi sulgema. Suurimad tegijad suutsid aga keerulistes oludes toime tulla ja vaatavad tulevikku optimistlikult, mööndes siiski mitmeid väljakutseid.

Tekst: Georg-Marten Meumers / Foto: Shutterstock

Üheks selliseks ettevõtteks on NOBE, mis viimatise majandusaasta aruande järgi näitas 2024. aastal üle 135 miljoni euro suurust kogukäivet, tähistades sellega 33% suurust kasvu võrreldes 2023. aastaga. Kuigi 2025. aasta majandusaasta aruannet ettevõte veel esitanud ei ole, on suure tõenäosusega käibemahu poolest tegu endiselt ühe suurema tegijaga kohalikul ehitustandril.

Viimaste aastate ehitus­ ja kinnisvarasektori olukorda kommenteerides toob NOBE juhatuse liige ja ehitusdirektor Priit Nigols märksõnadena välja jahtumise ja teatava ebakindluse. Peamiste kinnisvaraarendust pidurdavate teguritena nimetab ta kõrgenenud intressimäärasid, nõrgenenud ostujõudu ning vähenenud nõudlust elu­ ja äripindade järele.

„Selgelt on näha, et ehitus ­ ja kinnisvarasektoris on toimunud

fookuse nihe elukondlikult kinnisvaralt avaliku sektori investeeringute ning suuremahuliste taristu­ ja kaitseprojektide suunas,“ lausub Nigols. Konkurents ehitushangetes on tema sõnul jätkuvalt tihe, mis avaldab survet hindadele ja marginaalidele. „Näiteks on viimastel kuudel tõusnud ehituse sisendkulud –eriti pinnase­ ja betoonitööde puhul, nii materjalide kui ka tööjõu osas. Nõudlust kasvatavad mitmed suured arendused, sealhulgas kõrghooned ja erinevad Rail Baltica lõigud,“ märgib ta. Seetõttu usub Nigols kujunevat 2026. aasta keskseks valdkondlikuks teemaks taas projektide riskijuhtimist.

Tööjõuseis tekitab muret

Nigolsi sõnul ilmestab ehitusvaldkonda tööjõu vananemine, mistõttu vajab sektor igal aastal juurde ligikaudu 800–900 kvalifitseeritud ehitajat. „5–10 aasta taguse ajaga võrreldes suundub

Mida kujutab endast sensortehnoloogia?

Sensoritel põhinevad süsteemid pakuvad väärtuslikke andmeid ehitus- ja taristuprojektide igas etapis, kogudes reaalajas teavet ehitusplatsi tingimuste ja tegevuste kohta ning aidates inseneridel ja projektijuhtidel teha paremaid otsuseid. Sensorite põhimehaanika hõlmab füüsikaliste interaktsioonide ja keskkonnamuutuste teisendamist mõõdetavateks elektrisignaalideks, mida seejärel töödeldakse praktiliste teadmiste saamiseks. Sensorid mõõdavad selliseid tegureid nagu pinget, vibratsiooni, temperatuuri või niiskust, millega seotud andmed edastatakse analoogdigitaalmuunduri ja sidesüsteemi kaudu vastavasse andmesüsteemi. Andmete koondamine tsentraliseeritud platvormidele, digitaalse kaksiku süsteemi või mudelprojekti (BIM-süsteemi) aitab inseneridel ja ehitusjuhtidel visuaalselt ning koheselt jälgida ehitise või rajatise seisukorda ja toimepidevust nii ehituse ajal kui ka selle järel. Allikas: azosensors.com

aga oluliselt vähem noori ehitus ­ ja kõrgkoolidesse õppima. Uus põlvkond kipub kahjuks vältima erialasid, mis ei ole populaarsed või kus töö on füüsiliselt nõudlik,“ sõnab ta, lisades, et kogenud inseneride ja ehitusspetsialistide nappus on üks peamisi ehitussektori kasvu pidurdavaid tegureid. Siiski eksisteerib ka ehitustegevuse tõhusust ja kogu valdkonna kasvu võimendavaid tegureid. Nendeks on mitmed digitaalsed ja automatiseeritud lahendused, mis leiavad ehituses üha laiemat rakendust. „Praegu on ehitussektoris kasutusel või testimisel laias laastus seitse erinevat kaasaegset tehnoloogiat: BIM (eesti k mudelprojekteerimine – toim), robootika, droonid, 3D ­ skaneerimine, sensorid, AI oma erinevates vormides ning mingil määral ka 3D ­ printimine. Nendest enim on praktikas kasutusel BIM, sensortehnoloogiad ja droonid,“ loetleb Nigols. NOBE­s on tema sõnul digitaalsed lahendused, nagu BIM­modelleerimine, erinevad AI­lahendused ning projektihalduse tarkvara, juba igapäevatöösse rakendatud. „Näiteks multifunktsionaalse kõrghoone EEDU projektis kasutatakse BIM­mudeleid ehitustööde kõikides etappides ning tööde ülevaatustes,“ toob juhatuse liige välja ka ühe konkreetse näite.

Pikaajalise

edu üheks aluseks on Nigolsi sõnul õiged inimesed õigetes rollides.

Ühtsus annab jõu muutustega kohaneda Millistest teguritest lähtub NOBE uute projektide ettevõtmisel ning millistest väärtustest ettevõtte üldisel juhtimisel? Nigolsi sõnul on nende jaoks oluline avatud suhtlus ja konstruktiivne koostöö klientide ning koostööpartneritega, mistõttu pööratakse suurt tähelepanu nii projektijuhtimise kvaliteedile kui ka tellija ootuste täitmisele. Pikaajalise edu üheks aluseks on Nigolsi sõnul õiged inimesed õigetes rollides. „Meil on ühtehoidev ja motiveeritud tiim, kus usaldus ja sünergia käivad käsikäes. Jagame ühiseid väärtusi ja liigume samas suunas. Just see ühtsus annab meile paindlikkuse ja jõu kohaneda edukalt iga turuolukorraga,“ lausub ta.

Eesti valgustitootja, kes loob lahendusi

Pärnu valgustitootja Takton on kümne aastaga loonud kompetentsi, mis konkureerib Euroopa tippudega. Juht Karl Heinar Ipsbergi sõnul on alati oldud tootjast enamat – Takton projekteerib, katsetab, prototüübib ning valmistab standardtooteid ja erilahendusi vastavalt kliendi nägemusele.

„Meie kõige suurem väärtus on inimesed. Enamik töötajatest on olnud meiega algusest peale, seega neile meeldib, mida ja kuidas teeme,“ ütleb Ipsberg. Ta nendib, et pikalt oli kitsaskoht valgustehnilise labori puudumine ja teenust osteti sisse. Eestis on see keeruline, näiteks Tallinna Tehnikaülikooli labor on väga hõivatud. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toel sisustati Eesti parima fotogoniomeeteriga labor.

Taktoni toodang liigub algselt kavandatust kaugemale: läbi tütarettevõtete Lätis ja Saksamaal toodetakse Baltimaade, Saksamaa, Põhjamaade ja Skandinaavia turule. 2024. aasta Frankfurti messi järel hakkasid laekuma

päringud Araabia maadest ja õige pea loodetakse sinnagi tarnida. Tänavu osaletakse taas Frankfurdi messil, sest see on õige koht, kui on soov pildil olla.

Tootmise koondamine Pärnusse oli Ipsbergi sõnul strateegiline otsus.

„Algselt oli tehas Riias, mis jäi väikeseks. Püüdes aga Lätis Pärnuga sarnast tootmismetoodikat kasutada, selgus, et see ei sobi sealsele kollektiivile.

Pärnu asukoht on logistiliselt Tallinna ja Riia vahel väga hea ning siin on sobiv tööjõud. Koroonaperioodi ja mikrokiipide kriisi elasime üle tänu heale planeerimisele ja piisavatele laovarudele.“

Üldiselt püüab Takton võimalikult palju kasutada lähipartnereid, ent see pole alati lihtne. Näiteks valualumii ­

niumi puhul on Hiina hinnad endiselt Euroopa omadest kaugel ees, kuigi tootjaid on ka siin. Oluline partner on üks paremaid LED­optika tootjaid Ledil Oy Soomest ning tootmises kasutatakse Eesti programmi Eziil.

Tehnoloogia on arenenud suurte sammudega „Toimunud on põnevaid arenguid. Kui LED­lahendus välisvalgustusse jõudis, tundus efektiivsusnäitaja 100 luumenit

vati kohta väga hea ja osa arvamusliidreid väitsid, et see on lagi. Väide põrmustus aga kiiresti. Täna teeme juba valgusteid näitajaga 160 – ja seda pärast termo ­ ja optilisi kadusid,” kirjeldab Ipsberg.

Takton alustas tööstusvalgustite ja prožektoritega ega pidanud trendi põhiseid disainvalgusteid enda mängumaaks. Praegu valmistatakse aga ka siini ­ ja muuseumivalgustust ning menukas on erinevatest kujunditest koosnev lahendus, kus valgusteid pannakse kokku nagu Lego klotse.

2025. aasta tõi kaasa mitmeid märgilisi projekte, näiteks Pärnu linna tänavavalgustuse renoveerimise, OSHINO Electronics Estonia uue tootmishoone, Pärnu Amservi, Narva linnuse müüride ja Amsterdami ülikoolilinnaku ühiselamute valgustused. Tuttava maamärgina on Takton loonud ka Tallinna lennujaama parkimismaja valguslahenduse. Oluliseks verstapostiks on ka ENEC­sertifikaat, mis näitab toodete vastavust Euroopa normidele. See on end selgelt ära tasunud, avardades võimalusi nii tänavavalgustuse kui ka kaitserajatiste hangetes osalemises.

Connecto 25: meie tugevused on inseneriteadmised, meeskond ja suutlikkus muutusteks

25 aasta juubelit tähistav Connecto on inseneri- ja ehitusettevõte, mille tugevus peitub inimestes, teadmistes ning võimekuses muutustega kiirelt kaasa minna. Connecto tegutseb elektri-, side- ja gaasivõrkude ehituse ning hoolduse valdkonnas üle kogu Eesti, ettevõtteid omatakse ka Lätis, Leedus ja Soomes. Connectos töötab ligi 400 inimest, kellest suurem osa on tehniliste ametite esindajad praktikantidest kogenud inseneride ja objektijuhtideni.

Ettevõtte personalijuhi Külli Kaldma sõnul on Connecto puhul oluline mõista, et kuigi alates 2025. aastast tegutsetakse Eestis kahe ettevõttena, jagatakse endiselt samu väärtusi ja inimesekeskset vaadet. See võimaldab olla fookuselt selgemad ja paindlikumad, kuid tööandjana ollakse jätkuvalt üks tervik.

Uutele töötajatele tuleb sageli üllatusena, kui avatud ja toetav on Connecto sisekultuur. Kaldma sõnul on see igapäevases koostöös kiiresti tunnetatav. „Meil töötavad inimesed, kes hoiavad üksteist ja jagavad teadmisi, ka piirkondadeüleselt. Samuti hinnatakse väga seda, et areng ei pea toimuma hüpetega – kasv oma rollis on loomulik ja toetatud protsess. Õhuke juhtimisstruktuur ja kiire otsustusprotsess annavad inimestele tunde, et neid usaldatakse ning neilt oodatakse iseseisvat mõtlemist, mitte pelgalt juhiste täitmist.“

Viimased aastad on olnud tööandjate jaoks keerulised ja ka Connecto ei ole jäänud puutumata ebakindlast majandus­ ja töökeskkonnast. Kaldma sõnul on just see aeg olnud oluline õppimiskoht. „Oleme selgelt mõistnud, et head projektid üksi ei taga inimeste kindlustunnet. Sama oluline on läbipaistev suhtlus, selged otsused ja teadmine, et ka keerulistel hetkedel ollakse hoitud. Selle valguses on ettevõte veelgi enam panustanud juhtide arengusse ja töökorralduse sujuvusse, sest just juhid on need, kes loovad meie töötajatele igapäevase turvatunde.“

Ta lisab, et oluline on paindlikkuse ja vastutuse tasakaal. „Kõik rollid ei võimalda kaugtööd ning välitöödel ja objektidel on kohalolek vältimatu. Kontori­ ja tugifunktsioonides pakume aga võimalusel hübriid ­ ja kaugtööd. Meie jaoks on määrav usaldus ja selged kokkulepped. Kui need on paigas, ei ole oluline, kus tööd tehakse, vaid see, et

eesmärgid on täidetud ja töö tehtud kvaliteetselt.“

Kiire tehnoloogiline areng seab surve alla nii ettevõtted kui ka töötajad, kuid Connectos nähakse õppimist loomuliku osana tööst. Areng toimub eelkõige läbi juhendamise, kogemuste jagamise ja keerukamate projektide, seejuures suur osa õppimisest käib reaalselt igapäevases töös ning koos meeskonnaga uusi lahendusi kasutusele võttes. Tehnoloogia roll on Connectos eelkõige toetada inimesi ning muuta töö turvalisemaks ja tõhusamaks.

Karjäärivõimalust pakutakse vastavalt töötaja huvile ja oskustele

„Meil on võimalik vertikaalne liikumine oskustöölise rollist objekti­, projektijuhi või osakonnajuhi suunas, aga ka horisontaalne areng eri valdkondade vahel. Kogenud spetsialistide puhul ei tähenda karjäär ilmtingimata uut ametinimetust. Lähtume seejuures töötaja huvist ja oskustest. Sageli on motiveerivaks hoopis sisukad ja vastutusrikkad projektid, suurem otsustusvabadus ja võimalus oma teadmisi edasi anda,“ kirjeldab personalijuht. „Juhtimispraktikatest on meeskondadele enim kasu toonud otsustusõiguse viimine igapäevatööle võimalikult lähedale. Liigse bürokraatia vähendamine ja vastutuse andmine nii objektidel kui ka kontoris on suurendanud kaasatust ja kiirendanud otsuseid. See eeldab usaldust, kuid loob ka selge tunde, et inimeste panusel on päriselt mõju.“

Ta nendib, et Connectosse sobib inimene, kes hindab iseseisvust ja

meeskonnatööd ning on valmis vastutust võtma. Tehniline ja muutuv töökeskkond soosib neid, kes tahavad õppida ja kaasa mõelda. Vähem sobib seevastu inimene, kes ootab jäika raamistikku ja pidevat juhendamist ning väldib vastutuse võtmist. Kaldma rõhutab, et Connectos rakendatakse väärtusi igapäevastes tegevustes. „Väärtused aitavad meil tagada, et otsused toetavad töötajaid ja ettevõtte mainet. Näiteks objektil teeme alati otsuse ohutuse kasuks. Kui mõni töövahend või lahendus tundub riskantne, peatame töö ja otsime turvalisema viisi, isegi kui see tähendab ümberkorraldusi.“

Samuti lähtutakse väärtustest meeskonnatöös, kus kogemuste jagamine, üksteise kuulamine ja vastastikune toetus on igapäevane normaalsus. Väärtuspõhine tegutsemine on üks olulistest teguritest, mis on aidanud Connectol püsida tugevana veerand sajandit ning annab kindla aluse ka järgnevateks aastateks.

Elamus Kinnisvara tegevjuht

Maia

Karro: ükskõik kui vana sa oled –kui silm ei sära, on aeg muutusteks

Kui Maia Karro 2024. aasta kevadel suurest kinnisvaraettevõttest lahkuda otsustas ja üksinda Elamus Kinnisvara lõi, leidus neid, kes idee maha laitsid, küll ja veel. „Tuntud kinnisvarabüroosid on iga nurga peal!“ öeldi talle. Maia oli sellega kursis, kuid teadis ka seda, et tööd ei tee mitte suur ja tähtis ettevõtte nimi, vaid inimesed selle taga.

Mida sa enne kinnisvaraga tegelema asumist tegid?

Lihtsam oleks öelda, mida ma teinud pole. Olen olnud erinevates asutustes nii infoliinitöötaja, müügijuht, teller kui ka kontori juhataja. Müük on mind kogu elu saatnud ja panin tiimis müügivõistlused alati kinni. Mind innustas võitmine ja innustab ka täna – tahan olla parim. Samas on mulle oluline see, et kui keegi loeb ja teab minu lugu, saab ta sellest jõudu ning tunneb, et kui Maia sai hakkama, miks siis mina ei peaks saama. Eelkõige tahan olla eeskujuks oma lastele ja näidata, et tipus ei pea olema ainult mehed.

Kui keeruline ja hirmutav oli otsus loobuda palgatööst ning hakata iseenda peremeheks?

Väga hirmutav! Lapsed olid väiksemad, laenud suuremad ja valitses teadmatus, millal ise tegutsema asudes üldse esimene raha tuleb. Kinnisvarale andsin sõrme 2020. aastal. 2024. aasta aprillis lõin oma kaubamärgi Elamus Kinnisvara. See oli aeg, mil müüsime maha oma ridaelamu, ostsime Nõmmele kodu ning tekkis väike puhver, mida oli võimalik kasutada. Elukaaslane ütleski siis, et kuule, Maia, kas nüüd või mitte kunagi. Tema toetus andis vajaliku julguse star tida.

Millised on olnud sinu teekonna kõige raskemad hetked?

Teekond on olnud sujuv, kuid ilmselt oligi kõige raskem algus ja tiimi moodustamine. Mina ei ole see eraklik hunt, kes tahab üksi tipus ulguda. Mul on vaja õlatunnet, oma inimesi, oma meeskonda. Üksinda ei tee keegi üheski valdkonnas mitte midagi, öeldagu mis tahes.

Mulle öeldi ka, et nimekaid kinnisvarabüroosid on ju nii palju ja kuhu sa end mahutad. Fakt on aga see, et tööd ei tee nimi, vaid inimene.

Kuidas sa oma tiimi moodustasid ja kuidas on tekkinud usaldus?

Mind on leitud tutvuste kaudu ja ka sotsiaalmeediast. Kui minuga võtab ühendust maakler, kes alustab juttu sõnadega „ma prooviksin“, siis see mind ei kõneta. Proovijad mind ei huvita. Mulle läheb korda see, kui inimene tuleb ja ütleb, et „ma teen“ või „ma tahan“, sest kui minu tiimil läheb hästi, läheb ka minul hästi.

Kes on olnud sinu karjääris kõige inspireerivamad juhid ja mida sa neilt õppinud oled?

Sampo panga jaepanganduse divisjoni juht Margus Žuravljov nägi minus juhiomadusi ja kutsus kandideerima. 25 ­ aastaselt algas minu karjäär just tänu tema julgustamisele ja usule minusse. Olen Margusele selle eest väga tänulik. Margus ütles mulle kohe, et kui sa oma kuueesmärgid täidad, siis ma sinu kabinetti ei astu. Sellest piisas. Ta ütles ka, et ämbrid on lubatud, kuid nendest tuleb õppida, mitte neisse kolistama jääda.

Elionis töötades õpetas Eero Sikka, kui oluline on valida enda ümber õiged inimesed. Pole mõtet lohistada endaga kaasas 30 keskpärast inimest, kui

viie­kuueliikmeline pühendunud tiim võib sama töö ära teha ja veel palju paremini.

Mul on jube kahju vaadata inimesi, kes on väsinud ja tülpinud, aga ei julge otsustada.

Kuidas sa pingeid maandad?

Tunnistan, et mul on väga raske töö­ ja eraelu lahus hoida. Võin ju puhata, kuid mõte jookseb edasi. Siis on mu kallis mees see, kes ütleb, et tee nüüd paus ja lülita end välja, kuid ma alles õpin seda. Tean, et pean sellega tegelema, sest ühel hetkel avad silmad ja märkad, et ka noorem poeg on täiskasvanuks saanud.

Pean õppima „ei“ ütlema. Mul on vahel raske mõista, miks inimesed ei tee tööd esmaspäevast pühapäevani.

Olen tohutult tänulik kodustele, kes ütlevad, et ära unusta – kõik ei ole sina, Maia. Mõnele piisabki sellest, et ta teenib paar tuhat eurot, saab maksud makstud ega stressa rohkem. Mina tahan kaugemale jõuda.

Mida ütled 40+ inimestele, kes tahavad elus kannapööret teha? Kui sa ikkagi tunned hommikuti ärgates, et silm ei sära, siis võta see

julgus. Istu maha, mõtle, mis sind päriselt kõnetab, ja proovi. Mul on jube kahju vaadata inimesi, kes on väsinud ja tülpinud, aga ei julge otsustada. Samas ma mõistan, et selle kõige taga on ka majanduslik otsus, kuid proovida siiski tasub – sa jääd ellu. Edulugusid, kus inimesed teevad küpsemas eas kannapöördeid, on palju.

Sa oled alles poolteist aastat Elamus Kinnisvaraga turul olnud, kuid sind on märgatud igas mõttes. Hiljuti pälvisid muu hulgas ka Kinnisvara24 aasta tegija 2025 tiitli.

Mind on selle pooleteise aasta jooksul tahetud suurema kinnisvarabüroo poolt ära osta. See on mõistagi kompliment ja näitab, et ajame õiget asja. Aga ma ei müü praegu kellelegi. Me pole veel tiibugi sirgeks saanud – nii palju on ära teha!

Kas sa kahetsed ka midagi? Üldiselt mitte. Kui, siis ehk seda, et sisenesin kinnisvarasse nii hilja. Oleksin võinud palju varem alustada, sest see on valdkond, kus annab nii palju teha ning millest ma ei tüdi.

Maia Karro ja Elamus Kinnisvara ootavad sind Tallinnas Nõmmel aadressil Jaama 2.

Võta ühendust telefonil +372 518 8883 või kodulehe elamuskv.ee kaudu.

Pelltech: kakskümmend aastat muutustega kaasas

Kahekümne aasta jooksul on Pelltech OÜ pidanud korduvalt oma seniseid tegevussuundi ümber hindama. Mitte seetõttu, et varasemad lahendused oleksid olnud valed, vaid sellepärast, et turg, tehnoloogiad ja klientide ootused on kiiresti muutunud. Koos nendega on ajas muutunud ka ettevõtte fookus ja pakutavad lahendused.

Pelletikütte valdkonda sisenemine ei olnud Pelltechi jaoks ideoloogiline valik ega maailmavaateküsimus. See oli praktiline vastus ajale, mil õlikütte hind tõusis ja tuli leida toimiv alternatiiv. Ettevõtte asutajad Aavo Isak ja Priit Kotli lähtusid algusest peale lihtsast põhimõttest: valida lahendus, mis konkreetsel hetkel päriselt töötab.

Juba varakult sai selgeks, et pelgalt seadmete maaletoomisest ei piisa. Oma pelletipõletite arendamisega tegeleti ligi aasta ja 2006. aastal asutatigi Pelltech OÜ. Kui esimesed põletid turule jõudsid, kasvasid üsna kiiresti nii tooteportfell kui ka eksporditurud.

Esialgne eesmärk oli pakkuda võimalikult lihtsat ja kiiret lahendust õliküttelt pelletiküttele üleminekuks –pelletipõletit, mida sai paigaldada olemasoleva õlikatla ette. Praktika näitas aga peagi, et see ei ole pikaajaliselt optimaalne lahendus. Õlikatlast oli väga raske pelletist tekkinud tuhka kätte saada ja seetõttu muutus süsteem ebaefektiivseks. See sundis lähenemist ümber mõtestama.

Murrang saabus rahvusvahelistel turgudel. Saksa partnerite esitatud

lihtne, kuid karm küsimus – kus on tõend, et see põleti töötab konkreetse katlaga – pani senise lähenemise lõplikult proovile. Sama küsimus kordus ka mujal. Saadi aru, et tõsiseltvõetava lahenduse pakkumiseks tuleb vastutada kogu komplekti, mitte ainult üksiku komponendi eest. Nii lisandusid tootevalikusse ka kasutajale mugavad ja kõrge efektiivsusega automaatpuhastusega katlad, ideaalsed „paarilised“ Pelltechi pelletipõletitele.

Sinna, kus energiat päriselt kulub Viimased viis aastat on Pelltechi fookus olnud selgelt tööstuslike lahenduste suunas. Kui algusaastatel oli sihtrühm suuresti eramajad ja väiksemad munitsipaalhooned, siis nüüd on rõhk seal, kus energiat tegelikult tarbitakse –tootvas tööstuses (kuivatus, aurutus jms) kaugkütte piirkondades ja suurtes hotellides, spaades. Sama loogika juhib ka uusi arendusi. Praegu töötatakse muu hulgas tööstuslike aurulahenduste ja mobiilsete kuumaõhupuhurite kallal. Neid ei arendata trendide pärast, vaid seetõttu, et vajadus on olemas ja arvutused näitavad nende lahenduste mõistlikkust.

Vastandumisest koostööni Kui veel kümmekond aastat tagasi tuli pelletikütet sageli soojuspumpade kõrval õigustada ja kaitsta, siis ajapikku tekkis arusaam, et edasi ei vii vastandumine, vaid koostöö. Pellet ja soojuspump ei ole tegelikult otsesed konkurendid, vaid teineteist täiendavad tehnoloogiad, töötades ühise eesmärgi ehk madalamate küttekulude nimel. Sellest arusaamast kasvas hiljuti välja ka konkreetne arendus pikki aastaid pausil olnud erakliendi turule: hübriidsüsteem, kus pelletikatel ja soojuspump töötavad koos. Süsteem on üles ehitatud loogikale, et kumbki tehnoloogia rakendub just siis, kui see on majanduslikult mõistlikum. Kui elekter on odav ja ilm pehme, töötab soojuspump. Kui elekter kallineb või temperatuur langeb, võtab vastutuse üle pelletikatel. Lähenemise keskmes ei ole usk ühte kindlasse tehnoloogiasse, vaid valmisolek valida

lahendus, mis konkreetsel hetkel kõige paremini toimib.

Tulevikutegijad kasvavad ettevõtte seest Juubelit tähistava Pelltechi lugu ei ole ainult tehnoloogiast ja toodetest. Sama olulised on olnud inimesed ja koostöö. Meeskond on püsinud aastate jooksul suhteliselt stabiilne, veidi üle kolmekümne inimese, ning kasvanud pigem seestpoolt kui väljast. Algusaastad olid paratamatult katsetamis­ ja käsitöörikkad. Kaasatud olid pereliikmed ja lähedased, nende hulgas Priit Kotli kooliealised pojad, kes panid oma kodu keldris hobi korras põleteid kokku. Praegu töötavad mõlemad ettevõttes juhtivatel ametikohtadel –ehe näide sellest, kuidas Pelltech on kasvanud koos oma inimestega. Oluline roll on olnud ka rahvusvahelistel partneritel. Aastate jooksul on kujunenud koostöösuhted Rootsi, Norra ja Hollandi ettevõtetega, kus Pelltech ei ole olnud pelgalt tarnija, vaid arenduspartner. Partneritelt saadud tagasiside ja praktiline kogemus on aidanud suunata nii uute lahenduste väljatöötamist kui ka nende rakendamist päris tööstuslikes tingimustes. Kahekümnenda juubeliaastaga tähistab Pelltech saavutust püsida, õppida ja kohaneda ilma oma nägu kaotamata. Kõiki vastuseid ei ole kunagi olnud, kuid õigete küsimuste esitamine on aidanud edasi liikuda. Tõenäoliselt on just see põhjus, miks ettevõte on turul ka kakskümmend aastat hiljem.

VMT Betoon – tootmine, mis panustab mitmekülgselt kohalikku arengusse

Üheks kõige usaldusväärsemaks ja laiaulatuslikuma kasutusalaga ehitusmaterjaliks on ikka ja alati olnud betoon. Sellele teadmisele tuginedes loodi 1991. aastal Viljandis betoonitootmise ettevõte VMT Betoon, mis oma mitmekülgse tootevaliku, mahukate investeeringute ja järjepideva pühendumise toel on suutnud areneda tunnustatud tegijaks nii Viljandimaal kui ka kogu Eestis.

Esimese tõsise arengutõuke sai siiani Viljandi kapitalil tegutsev VMT Betoon 1999. aastal, kui ühineti AS ­ i Viljandi Metall grupiga. Omanikud andsid ettevõttele uue hingamise ja julguse vaadata betoonimaailmas ringi avatud silmadega. 2013. aastal astuti värskelt ametisse asunud juhi initsiatiivil veelgi samm edasi, seades prioriteetideks tootekvaliteedi tõstmise ja tootmisvõimsuse suurendamise.

Sellest ajast peale on tehtud märki­

misväärseid investeeringuid, mille tulemusena on varasemalt avatud raud betoontoodete tootmispolügonist saanud moodne tootmishall ning betoonisegud valmivad nüüd uutes moodsates segusõlmedes.

Kaubabetoonist linnaruumi värskendamiseni

Poole ettevõtte tootmismahust moodustab praegu kaubabetoon ehk autodega objektile toimetatav

betooni ssegu. Teiseks oluliseks suunaks on jätkuvalt üldehituseks vajalike raudbetoontoodete valmistamine, alates vundamendi jaoks vajalikest toodetest kuni seinapaneelideni.

VMT Betooni sihiks on panustada eeskätt just Viljandimaa arengusse. Hetkel tegeletakse kauaoodatud Viljandi SPA hotelli püstitamisega, eelmisel aastal valmis Viljandi uus haigla ning

ettevõtte betoontooteid on kasutatud ka mitmetes linnaruumi dekoratsioonides. Näiteks eelmisel aastal taastati Viljandi legendaarne purskkaev „Tüdruk kividega“ just VMT Betooni meistrite valmistatud keeruka betoonkonstruktsiooni abil.

Samuti on ettevõte usaldusväärseks partneriks paljudele kohalikele taristuehitajatele. On au tõdeda, et tõenäoliselt ei leia praegu enam Eestimaalt tänavat, mille tänavavalgustuse postid või liiklusmärgid ei seisaks püsti just tänu VMT Betooni valmistatud jalanditele. Kusjuures Viljandis asuv ettevõte on Eestis ainus, kes valgustusmastide jalandeid toodab.

Nii eelnevalt nimetatud kui ka kõik teised projektid on saanud võimalikuks tänu töökale, motiveeritud ja kõrge oskustasemega meeskonnale, kellega koos on VMT Betooni eesmärgiks ka tulevikus luua Eesti betoonisektoris kvaliteetsete betoontoodete ja ­teenuste kaudu esmaklassilist väärtust.

Reaalprojekt 25: hea insener on oma tööle pühendunud

Eesti võimekaim infrastruktuuride projekteerija, insenerikonsultatsiooniettevõte Reaalprojekt saab 25-aastaseks. Edu võti on tegevjuhi Mikk Reieri sõnul olnud julgus.

„Saime lepingu, mis oli suurem kui meie aastakäive. Tingimused olid karmid, kuid võtsime väljakutse vastu,“ meenutab Mikk Reier üht olulist aega ettevõtte ajaloos – 2013. aasta maid –, kui hakati projekteerima Rail Baltica ehitust. Praegu liigub see mahukas projekt piltlikult nagu üks suur rong sama trassi mööda juba kolmandat korda: maakonnaplaneeringust tööprojektini. Reaalprojekt teeb Rail Baltica raames koostööd Eesti tippudega – Verston, Merko jt.

Võti ja edasiviiv jõud kasvada Eesti suurimaks konsultatsiooniettevõtteks on tegevjuhi arvates olnud ettevõtmisjulgus. Tagantjärele on tore meenutada, et näiteks Reaalprojekti geoloogiaosakond sai kunagi alguse suure objekti, Tallinna ­Tartu maantee pika lõigu pakkumisega. Ja seda nii, et ettevõttel polnud geoloogilisteks uuringuteks veel seadmeidki, aga oli teadmine, kuidas projekt valmis saada ja uhke uuringuseade endale soetada.

Ettevõtte juhtimist on kogu aeg toetanud hea partner Guido Laagus, kes on algusest peale olnud tehnoloogiajuhi (CTO) rollis. Tema vaade on tasakaalustanud liigset optimismi ja aidanud ettevõttel areneda tehnoloogiliselt tugevaks projekteerimisettevõtteks.

Ise tallatud rajad

Taristu projekteerimises on Reaalprojekt olnud Eestis ise paljuski teerajaja. Riigi taasiseseisvumise alguses oli maanteede projekteerimises vaakum –projektide nõudlust ei olnud, insenerid olid laiali ja projekteerimisbürood sisuliselt puudusid. Projektide asemel kasutati palju tööde kirjeldusi, uuringud

teostati 500 ­ meetrise sammuga ning nõudeid projektidele praktiliselt polnud. Nende väljatöötamiseks tegi Reaalprojekt maanteeameti inseneridega toona ühise meeskonnana väga tihedat ja tulemuslikku koostööd. Eestis on Reaalprojekt praegu unikaalne ettevõte, sest teostab ainsana nii geodeetilisi kui ka geotehnilisi uuringuid ning projekteerib maa peal ja vee all olevaid objekte. Ettevõtte pädevusse kuulub kogu taristu, mis jääb väljapoole hoonet: elekter, side, kanalisatsioon, vesiehitused, maanteed ja raudteed. Projekteerimistegevus on Reaalprojekti kliendi jaoks lihtne – ta teab, et saab ühest majast kõik. Tal on kindlustunne, et kui tekib mingi mure, lahendatakse see kiirelt, pole vaja sahmida siia­sinna. Igale probleemile on alati lahendus. Praeguseks on Reaalprojektil tütarettevõte nii Lätis, Leedus kui ka Rootsis. Ja kui väga mitmed firmad Eestis on rootslaste omandis, siis siin on tegu vastupidise olukorraga – eestlased on laiendanud oma äri Skandinaaviasse. See kinnitab, et Eesti insenerid on väga pädevad ja suudavad seal oma teadmistega läbi lüüa. Ühtlasi on see neile võimalus suuremale turule uhkemaid objekte projekteerida.

Meie inimesed

Hea inseneri parimaks omaduseks peab Reier pühendumist ja tunneb oma ettevõtte inimeste üle suurt uhkust. Reaalprojekt on kõrgelt kvalifitseeritud ja ühtehoidev meeskond – enamik 8. taseme insenere töötab ettevõttes juba aastaid. „Edukas ettevõttes peavad ka omavahelised suhted olema head – tööl

Tarvi Kliimask, Verston Eesti OÜ ärijuht

Tõenäoliselt on Reaalprojekt kogu oma tegutsemise aja olnud Eesti taristuehituse vallas üks edumeelsemaid projekteerimisettevõtteid. Selle asutajatel ja eestvedajatel oli juba enne ettevõtte asutamist oluline kogemus, et ehitusturul toimetada, mis on andnud neile väga praktilise sisendi kvaliteetseid projekte teha ning kujundanud suurepärase meeskonna. Praeguseks on Reaalprojekt koondanud oma meeskonda parimad insenerid, kes suudavad ka keerukamaid situatsioone lahendada optimaalselt. Reaalprojekti koostatud projektilahendused tähendavad kõrget kvaliteeti ja heal tasemel nutikaid lahendusi. Kindlasti on Reaalprojekt hetkel projekteerimise turuliidrina selge suunanäitaja. Meie tihe koostöö on väldanud viimased kolm aastat ja see periood on olnud väga tulemuslik. Eelkõige iseloomustabki praegust Reaalprojekti meeskonda hea koostöövõime ja kõrgete tulemuste sihtimine. Ettevõtte sees tundub olevat samuti hea koostöövaim ja ülihea üksteise toetus paistab selgesti ka väljapoole. Edu tegemistes!

veedame ju suure osa oma ajast. Meil saab julgelt üksteisega nõu pidada, ka sõbralikult aasida,“ kinnitab tegevjuht. Väärtustatakse ka erinevaid sportlikke ühistegevusi, sest kontoritööst vabal ajal tahavad inimesed ennast rohkem liigutada. Reaalprojekt toetab MTÜ­d Viljandi Rattaklubi, et Eesti noortel oleks võimalik maailmas silma paista. Samas ollakse ka alati ise kohal ja osalemas Mulgi uisu­ ja rattamaratonil, Tartu Teatemaratonil ning paljudel teistel tervisespordiüritustel.

Reaalprojekt toetab uue põlvkonna inseneride pealekasvu Praegu töötab Reaalprojekti ridades mitmeid noori, perspektiivikaid insenere. „Me hindame noorte pealehakkamist ja inspiratsiooni, mistõttu kaasame neid kohe reaalsete projektide koostamisse. Pakume neile igakülgset tuge nende arenemisel tippinseneriks,“ sõnab tegevjuht.

Noortel ei tasu karta, et tehisaru pealetung võtaks neilt töö tulevikus ära, sest AI ei mõtle välja lahendusi, mis on seotud meid ümbritseva keskkonnaga. See on vaid paralleelkonsultant, mis aitab insenerilahendusi mingite analoogide põhjal kiirelt formuleerida, kuid võimekat inseneri ei asenda.

Reaalprojekt toetab uue põlvkonna inseneride pealkasvu, panustades Peep Sürje stipendiumifondi, mille eesmärgiks on toetada teedeehituse ja geodeesia eriala üliõpilasi Tallinna Tehnikaülikoolis. Samuti on nad toetanud näiteks noorte osalemist rahvusvahelisel sillainseneride võistlustel.

25 aasta jooksul oleme tulnud läbi tulest ja veest ning laienenud välisturgudele.

Alati on lahendus! www.reaalprojekt.ee

Kohaliku tööstuse viimatine edulugu tuleb taaskord tehnoloogiasektorist

Eesti ettevõtlusorganisatsioonide eestvedamisel välja antava aasta ettevõtte auhinna pälvis möödunud aastal kõrgtehnoloogiaettevõte Tech Group. Masinaehituse ja automatiseeritud tootmislahenduste loomisega tegeleva ettevõtte tegevjuhi Martin Sutropi sõnul vaadatakse tulevikku optimistlikult. Samas möönab ta, et pädevate inseneeriavaldkonna spetsialistide leidmine esitab väljakutseid neilegi.

Tekst: Georg-Marten Meumers / Foto: Shutterstock

Tallinna külje all tegutsev enam kui saja töötajaga Tech Group arendab tootmisettevõtete jaoks originaalseadmeid ja robotlahendusi, mis omakorda suudavad toota keerukaid komponente alates kiipidest kuni meditsiiniseadmeteni. Peaaegu kogu ettevõtte toodang läheb ekspordiks, pakkudes klientidele terviklahendusi, mis hõlmavad nii prototüüpimist, tööstusdisaini kui ka seeriatootmist.

Sutropi sõnul iseloomustab ettevõtte mõtteviisi pidev areng ning soov „teha täna asju paremini kui eile“. „Oleme pidevalt ette võtnud tehniliselt aina keerukamaid projekte ja lahendusi, arendanud ja muutnud tõhusamaks sisemisi toimimisprotsesse ning innoveerinud äripoolt. Ühte hõbekuuli siin pole, pidev ja igapäevane fookus arengule on see, mis on meid aidanud tänasesse päeva sellisena tuua,“ sõnab ta.

Võitlus inseneride pärast Tehnoloogiaettevõtete vajadus nutikate inseneride järele on ilmselge, kuid mida keerulisemas valdkonnas operee­

ritakse, seda kõrgemate teadmistega spetsialiste läheb reeglina ettevõttes vaja. Seega ei ole Sutropi sõnul nendegi tegevusharus heade spetsialistide leidmine kerge ülesanne. „Siin on päris mitu tahku: üldine demograafia ning tööjõuturule sisenejate pidev langus, kasvav nõudlus ja konkurents tööjõuturul ning Eesti turu ja talent pool ’i (talendikate spetsialistide arvu – toim) väiksus,“ lausub ta.

„Eesti-suurusel turul on kohene mõju, kui mõni ettevõte kaasab investeeringu ning värbab paarkümmend inseneri.“

Eraldi toob ta välja üldise automatiseerimise ja robotiseerimise kasvutrendi, mis suurendab nõudlust inseneride järele. „Tegeledes tehaste

automatiseerimise ja robotiseerimisega, näeme igapäevaselt, kuidas lisaks meiesugustele inseneeriaettevõtetele vajavad aina enam insenere ka tehased, mis on üha robotiseeritumad ning vajavad inseneride poolt käigushoidmist, ümberhäälestust ning hooldust,“ lisab Sutrop.

Lisaks traditsioonilistele valdkonna tegijatele osalevad võidujooksus parimate inseneride nimel ka iduettevõtted. „Hetkel on kuum näiteks kaitsevaldkond, mille ettevõtted tõmbavad ligi nii investeeringuid kui ka hulgaliselt spetsialiste. Eesti­suurusel turul on kohene mõju, kui mõni ettevõte kaasab investeeringu ning värbab paarkümmend inseneri,“ avaldab tegevjuht.

Seepärast sunnib Sutropi sõnul konkurents spetsialistide nimel kõiki valdkonna ettevõtteid aina enam pingutama, pakkumaks inseneridele atraktiivseid väljakutseid ja töökeskkonda. „Pikas jooksus võiks see üldisele edule kasuks tulla, kuid tuumprobleemi näen siiski selles, et inse ­

Töötlev tööstus hakkab madalseisust väljuma?

Viimastel aastatel on töötlev tööstus oma toodangumahtude ja lisandväärtuse järgi Eestis selgelt mõõnas virelenud, mis on ühiskonnas tõstatanud teravaid küsimusi nii valitsevate poliitiliste otsuste kui ka kogu riigi ettevõtluskeskkonna kohta. Möödunud aasta teises pooles hakkasid aga statistilised näitajad paranema ning statistikaameti andmetel omas 2025. aasta kolmandas kvartalis just töötlev tööstus suurimat mõju SKP 0,9%lisele suurenemisele võrreldes 2024. aasta sama ajaga.

„Suurim positiivne mõju SKP-le oli kolmandas kvartalis töötleval tööstusel, mille lisandväärtus kasvas 7,9%. Viimati näitas tegevusala nii head tulemust 2021. aasta neljandas kvartalis. Samas peab tõdema, et toodangu näitajad olid veel tagasihoidlikud,“ ütles statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp detsembris. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium raporteeris detsembris samuti, et töötleva tööstuse tootmisvõimsuste kasutamine on kasvanud. Samas nenditi, et välisinvesteeringute maht on veidi langenud, mis näitab, et Eesti välisinvestoritele atraktiivsemaks muutmise nimel on vaja jätkuvalt pingutada.

Allikad: stat.ee, mkm.ee

nere tuleb tööjõuturule lihtsalt liiga vähe. Oleme selles osas aktiivselt ka ise panustamas järelkasvu ning inseneeria kui erialavaliku populariseerimisse,“ märgib ta.

Kogu kõnealuse tööstusvaldkonna potentsiaal paneb aga Tech Groupi tulevikku vaatama optimistlikult. Sutropi sõnul ei ole automatiseerimine ja robotid enam vaid suurte ettevõtete pärusmaa, vaid see suundumus jõuab üha enam ka väiksemate tegijateni. „Elame ajal, kus kõik meid ümbritsev muutub aina nutikamaks ja täpsemaks. See tähendab kasvavat vajadust keerukate, eriotstarbeliste masinate ja integreeritud lahenduste järele, mille arendamises ning ehitamises seisnebki meie roll,“ lausub ta.

LabelPrint 25: trükitööstuse tipptegijal on põhjust tähistada

25 aastat tagasi saatis LabelPrint välja oma esimese arve. Tänavu on trükitööstuse TOP 2025 võitjal põhjust klaase kokku lüüa rohkemgi, sest eelmine aasta tõi ka rekordkasumi. „See näitab, et oleme õigel teel ja investeeringuotsustega võetud riskid on end ära tasunud,“ jagab oma äri edulugu Sten Sarap.

Lugu algas Kadaka tee garaažist 25 aastat tagasi ostis toona ka ise vaid 25 ­ aastane endine müügimees Sten kasutatud kuuevärvilise ühe UV­sektsiooniga trükimasina ja ruumi nurka mahtus ka üks kerimispink. „Vend ja sõber trükkisid ning kerisid tootmispaigaks saanud Kadaka tee garaažis. Mina olin direktor, sekretär ja transamees ning vanemad tegid raamatupidamist. Kogu aeg sain neilt pahandada, et tšekid olid kortsus ja esitamata. Siis seadsin endale eesmärgiks saada nii edukaks, et suudan omale palgata raamatupidaja, kes hoolitseb selle eest ise. Tänaseni on mul kiiks, et võtan rahakoti vahelt tšekid, ja mu raamatupidaja, kes kutsub neid origamideks, silub need ilusasti ära,“ muigab trükitööstur.

Sarap meenutab ka hulljulget mastaabihüpet, kui kolm aastat tegusenud LabelPrint ostis ära soomlaste Paraprindi, mis oli kordades suurem trükikoda ja seni nende suurim konkurent olnud. Sealsest ajast on ta võtnud

kaasa elutarkuse, et pead nägema, kui halb olukord on, et seda paremaks muuta. Et kui puhkad kogu aeg loorberitel, ei saa sa aru, kui asjad tegelikult halvad on.

Veerand sajandit hiljem valmivad kleebised maailmakuulsatele brändidele

Äripäeva viimastel andmetel on LabelPrintil Eesti trükikodadest praegu kõige suurem kasum. Üle 60% käibest moodustab eksport Skandinaavia turule – Soome, Rootsi, Taani, kus on suur marginaal ja maailmakuulsad kaubamärgid, mis vajavad pilkupüüdvaid kõrgtehnoloogilisi etikette. Eestis kleebiseturg Sarapi sõnul eriti ei kasva, kohalik hinnasõda suurt kuhugi ei vii ja ka tarbimine pole siin ju praegu tõusujoones. Kasvada saabki ainult ekspordi varal ja sinna on suunatud ka fookus.

„Et saavutasime sellise rekordkasumi, mida on kaks korda rohkem kui varasematel aegadel, on muidugi ulme, aga see kõik on ka otsuste tulemus investeerida

Praeguseks on LabelPrint kaasajastanud ka oma tootmishoonet, mis samuti muudab ettevõtet tõhusamaks ja vähendab süsiniku tootmist. Üks kolmandik elektrist, 350 kilovatti tuleb päikeseenergiast – paneelid on katusel ja maja taga. Hoones on LED-valgustus ja käsil on suurem projekt, et ümber ehitada ning nüüdisajastada kogu installatsioon.

seadmetesse, mis olid jube kallid, kuid andsid ka võimaluse teha asju, mida me enne teha ei suutnud,“ selgitab Sarap, tuues üheks spetsiifilise trükitehnoloogia näiteks kile peale tehtava metalse kõrgtrüki. „Oleme õigel teel ja meie suure riskiga investeeringuotsused on ennast lõpuks ka õigustanud. 25 aastat turul olemine ja juubeliks trükitööstuse edetabelis esikoha saamine seda näitab ning on ju omamoodi ka hea kingitus. Aprillis veerand sajandit tagasi läks välja meie esimene arve. Seda ka tähistame –tuleb suur pidu.“

Edu toovad uuendused, tõhusus ja hea meeskonnatöö.

Tõhususe lagi on sinu enda taga Kleebiste turul Sarapi kogemusel müügihinda tõsta ei saa: „Klient paneks meid järgmisel kuul fakti ette, et sorry, aga hinnad on kõrged. Sellepärast peame tõstma järjepidevalt oma tõhusust. Nagu ikka – igal tootmisel on võtmesõna kulud – pead neid jälgima. Kvaliteetse toormaterjali hind on enamikul enam­ vähem sama, mõni protsent üles­alla... Aga see, kui tõhusalt sa suudad toote valmis teha – sealt hakkab kasum tulema. Uus tootmistehnoloogia muudab töökorraldust hästi palju. Kulutõhususe lagi on tehnoloogiliste lahenduste leidmine ja see on sinu enda taga,“ kinnitab ärijuht.

Rolli hakkab mängima see, milliseid lisaseadmeid ostad ja kui keerukaks asju

teed. „Lisafunktsioonid, mis vähendavad inimfaktori veaprotsenti – sellega tegeleme kogu aeg. Minu põhimõte on alati soetada ka mitte kõige odavam seade, vaid töökindel ja kvaliteetne,“ ütleb Sarap veel ja peab veerandsajandile tagasi vaadates trükikoja edu aluseks lisaks tõhususele ja innovatsioonile ka head tiimitööd. „Alati ei olegi kliendi jaoks kõige olulisem hind, vaid väga tähtis on ka tasemel müügimees, kes suudab klienti hoida. Tänan südamest kogu LabelPrinti meeskonda ja kliente usalduse eest!“

„Investeerin ja otsin kogu aeg uusi võimalusi. Suudame järjepidevalt teha kleebiseid, mida keegi teine teha ei saa. Pole rullkleebist, mida me toota ei suuda. Ja isegi kui kohe ei suuda, siis leiame lahenduse. Meil on seadmeid, mida pole isegi Soome trükikodadel. Soomlased pole altid ka nii palju riskima, aga Eestis peab ennast ju kogu aeg tõestama, olema sammuke ees,“ ütleb Sarap, lisades, et tegelikult on kogu aeg vaja mitte ainult üks samm ette mõelda, vaid ikka mitu, sest iga järgmine investeering peab haakuma eelmisega. Seadmed peavad olemad sünkroniseeritud, standardiseeritud. See on tõhususe üks osa, et saad liigutada töid ühest masinast teise ja trükkal suudab samuti ükskõik mis teise masina taha minna ja trükkida. Samas tõdeb ettevõtja ka seda, et iga uue trükitehnoloogia kasutuselevõtt on alguses veidi raske, sest kui keegi sellist lahendust turul ei paku, ei oska seda kliendid ka küsida. www.labelprint.ee

Digitaalsed lahendused ja tehisintellekt tugevdavad

tarneahelaid

2026. aasta logistikatrende iseloomustab tehisintellekti jõudmine igapäevastesse protsessidesse – alates planeerimisest ja prognoosimisest kuni kaubaveo juhtimise ja dokumentatsioonini. AI ei ole enam eraldiseisev innovatsioon, vaid digitaliseerimise loomulik järgmine etapp, mille abil tugevdatakse ka tarneahelate vastupidavust. See, mis toimub logistika vallas maailmas, mõjutab ka Eesti logistikat. Vaatame otsa prognoosidele ja küsime ettevõtte Via 3L tegevjuhilt Urmas Uudemetsalt, milline oli aasta 2025, millisena paistab 2026 ja kui suur roll on tehisintellektil.

Logistikatrendid 2026

DHL Freight tutvustab igal aastal logistikatrende, mis valdkonda nende prognooside järgi enim mõjutavad. 2026. aastal on oluline märksõna AI-süsteemide kvaliteedi kasv, mis parandab planeerimist ja mastaapsust.

Tehisintellekt marsruudiplaneerimiseks

Veohaldustarkvara kui uus normaalsus

Kuidas võtta kokku 2025. aasta Eesti logistikasektor?

2025 oli logistikasektorile jätkuvalt keeruline aasta. Sisetarbimise mahud (kaubandus) langesid jätkuvalt, peamised kaubanduspartnerid Soome ja Rootsi pole endiselt jalgu alla saanud, mistõttu kannatasid kõik sektori osad. Nii laologistika kui ka transport (nii siseriiklik kui ka rahvusvaheline).

Samuti on jätkuvalt sektorile suureks väljakutseks tööjõu kättesaadavus ja selle hind – palgakasv ning selle kasvuootus on endiselt liiga tugev ja ületab märkimisväärselt nii sektori kui ka Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu. Ettevõtetel puudub ka maksurahu ja selgus.

Positiivse poole pealt võib välja tuua, et energiahinnad kui sektori üks olulisi sisendeid püsisid suhteliselt stabiilsed, mis andsid sektoris tegutsevatele ettevõtetele võimaluse teiste sisendite tõusu veidi kompenseerida.

Kuidas peaks meie ettevõtted olema valdkonnas valmis paariks järgmiseks aastaks? Millised väljakutsed ees ootavad?

Liigset palgakasvu jätkumist (vaata alampalga üles surumise tempot) ja tööjõupuudust on näha ette ka järgnevatel aastatel. Logistika­ ja transpordi­

sektor pole kahjuks töövõtjate hulgas kõige populaarsem, lisaks ei valmista meie haridussüsteem noori piisavalt ette sektoris töötamiseks.

Olulist sisendkulude kasvu näeme nii juba alanud 2026. aastal kui ka järgnevatel aastatel rohepoliitika tulemusena – praeguseks on laevandussektor üle võtnud sajaprotsendilise CO2 heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) ning järgnevatel aastatel on oodata süsteemi (ETS2) laienemist juba kogu maanteetranspordile.

Positiivse poole pealt oleme lootusrikkad, et pikemate ja raskemate veokite Eesti teedele lubamine lõpuks ometi tehtud (ja targalt ning loogiliselt tehtud) saaks ning seeläbi veidigi sektori üldist kulude tõusu leevendaks.

AI-ga või AI-ta?

AI on selline tore asi, et osati alles õpime teda tundma, osati juba kasutame. Kui laiemalt mõelda, siis AI abi saaks/saab kasutada: marsruudiplaneerimises; andmetöötluses (sisemised protsessid, nagu analüütika, kontrolling jne); kliendisuhtluses ( chatbot , hinnapakkumiste automaatika jne); IT­ arendustes (logistika taga on tegelikult väga suur osa IT­d).

Tehisintellektil põhinev marsruudiplaneerimine suudab kiirendada ja optimeerida marsruudiplaneerimist ning kohandada sobiva transportimisviisi valikut vastavalt sellele. Lisaks masinõppe ennustusvõimele suudab AI kiiresti töödelda reaalajas teavet, mis omakorda võimaldab suuremat paindlikkust. Võrgustikku ühendatud AI-süsteemid integreerivad juhtimiskeskused, sõidukid ja marsruudid ning pääsevad ligi kogu asjakohasele liiklusinfole reaalajas, et reageerida probleemidele ja pakkuda muudatusi marsruutides.

Logistikaprotsesside planeerimine

Masinõppemudelid, mis suudavad analüüsida keerukaid andmekogumeid ja tuvastada mustreid, mis ületavad inimvõimekuse piire, on oluliselt parandanud prognooside täpsust ning õigeaegsust. Prognoosimine on logistikas ja tarneahelate haldamises kriitilise tähtsusega, kui rääkida tõhususest, kliendirahulolust, jätkusuutlikkusest ja strateegilisest planeerimisest. Finantsprognoosid ning mudelid, mis ennustavad tarbijate käitumist ja nõudlust, aitavad turutrende ette näha, hindu dünaamiliselt kohandada ja ressursse tõhusamalt jaotada. Prognoosimine suurendab ka tarneahela vastupidavust – nähes näiteks ette ilmastiku, kliimamuutuste või looduskatastroofide mõju. Seejärel saab logistikastrateegiaid kohandada, saadetisi ümber suunata või tagada alternatiivsed tarnimisallikad.

Igasugused füüsilised robotid ja isejuhtivad tehnikad on tänapäeval veel liiga kauge asi, et käega katsuda. Meie maailmanurga mahud ja sortiment on

Veohaldustarkvara koondab kogu kaubaveo info ühte vaatesse ja annab täieliku ülevaate iga saadetise kohta, olenemata saatmisviisist, vedajast või kasutajast. See tagab läbipaistva ülevaate kõigist ettevõtte tellimustest ja tarkvara kasutajate tegevustest. Seepärast ongi õigesti valitud logistikatarkvara muutumas trendiks, mis aitab ettevõttel oma transpordikorraldusega seotud tegevusi automatiseerida ning läbipaistvamaks muuta.

Multimodaalsed lahendused suurema vastupidavuse tagamiseks

Multimodaalsed transpordikontseptsioonid koguvad populaarsust, sest volatiilsus ja häired ohustavad tarneahelaid ehk ka sõltuvus ühest tarnimisallikast, ühest kaubateest või ühest transpordivahendist suurendab riski. Tänu uutele analüüsitööriistadele saab multimodaalse transpordi tõhusust ettevõtete jaoks individuaalselt määrata.

Digitaalsed kaubaveodokumendid

Elektroonilised dokumendid aitavad logistikaettevõtetel töötada tõhusamalt, vähendada vigu, edendada ühenduvust tarneahelas osalejate vahel ja suurendada läbipaistvust. Saatjad, vedajad ja laotöötajad saavad kõik dokumentidele reaalajas ligi. See omakorda kiirendab protsesse ja võimaldab häirete korral tarneahela igas lülis koheseid kohandusi teha.

pisike/killustunud ning selline tehnika eeldab ikka väga suurt ja homogeenselt liikuvad mahtu.

Tehisaru aitab diagnoosida vähki

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi tehisintellekti teadlaste, Tartu Ülikooli radioloogide ja ettevõtte Better Medicine inseneride koostöös on valminud tehisarutööriist, mis aitab tõhusamalt avastada neeruvähki. Teadaolevalt on tegemist esimese omataolise mudeliga maailmas, mida plaanitakse ka kliiniliselt kasutama hakata.

Tekst: Kadri Hurt

Foto: Kadri-Ann Kivastik

Tehisaru ei asenda radioloogi, kuid on usaldusväärne abiline Tehisarutööriist BMVision Kidney aitab neeruvähki aegsasti märgata ja senisest täpsemini hinnata. See pakub radioloogidele justkui teise silmapaarina väärtuslikku tuge ja aitab vähki märgata uuringutel, mis pole tehtud otseselt kasvaja otsimiseks, vaid näiteks trauma pärast. Tehisarumudelil on CE­sertifikaat klass IIa ning see vastab standarditele ISO 13485, IEC 62304 ja ISO 14971.

„BMVision on kliiniline otsustusabivahend sertifitseeritud radioloogidele, et kontrastainega kompuutertomograafia uuringuid hinnata. Analüüsides pilte aitab see välja tuua pahaloomulisi neerukahjustusi kiiremini, järjepidevamalt ja usaldusväärsemalt tuvastada,“ täpsustab Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi tehisintellekti kaasprofessor ja ettevõtte Better Medicine kaasasutaja ning teadusjuht Dmytro Fishman. Tehisaru tööriist ei asenda tema sõnul kliinilist otsustusvõimet, vaid pigem täiendab radioloogi tööd, vähendades kognitiivset koormust.

Joonas Ariva ja Dmytro Fishman

põhinevaid ülesandeid. Alates rakumikroskoopia piltidest kuni röntgen­, kompuutertomograafia ­ ja ultrahelipiltideni välja. Meie kasutame siis seda kompuutertomograafias,“ täpsustab ta, märkides, et tehisaru põhiväärtus tuleneb kvaliteetsetest treeningandmetest.

Tartu Ülikooli kliinikum on juba alustanud BMVisioni mudeli kliinilisse töövoogu kaasamisega ning selle n ­ ö häälestamine kasutuselevõtuks ka mujal on samuti päevakorral.

misele ja leidude kirjeldamisele kuluvat aega ligi kolmandiku võrra. Saadud tulemus andis Fishmani sõnul nende tiimile palju kindlust, sest näitab, et laboris välja töötatud nüüdisaegse tehisarutööriista mõju kliinilisele praktikale on positiivne.

Isiklikud ja kollektiivsed kogemused motiveerivad meie tööd tugevalt.

Neeruvähi diagnoosimise mudel põhineb tehisintellekti nooremteaduri Joonas Ariva järgi nn U ­Neti mudeli arhitektuuril. „Sisuliselt on see stateof-the-art-mudel, millega lahendatakse erinevaid biomeditsiinilistel piltidel

Uuringute tulemused on kõnekad BMVisioni mudeli töökindlust hinnati Tartu Ülikooli Kliinikumi retrospektiivses uuringus ja tulemused avaldati teadusajakirjas Nature Communications Medicine. Kuus radioloogi analüüsisid nimelt 200 kompuutertomograafia pilti nii tehisaru abil kui ka ilma. Kokku saadi 2400 sõltumatut hinnangut, mida võrreldi mitme kliinilise näitaja alusel: diagnostiline tundlikkus, kasvaja mõõtmise täpsus, leidude kirjeldamise kiirus ja radioloogide hinnangute ühtsus. Tulemused olid kõnekad: tehisaru kasutamine vähendas kasvaja märkamisele, mõõt­

Ka teadlased on Fishmani sõnul ennekõike ju inimesed ja ka neil on pereliikmeid, sõpru või kolleege, keda vähk on mõjutanud. Sageli avastatakse kasvaja aga liiga hilja. See põhjustab inimestele tarbetuid kannatusi ja elude kaotust, mida oleks saanud varasema diagnoosimise korral ära hoida. „Isiklikud ja kollektiivsed kogemused motiveerivad meie tööd tugevalt. Meie uuringud näitavad, et tehisarusüsteeme saab arstide töö toetamiseks arendada ja ohutult juurutada. Kui tehnoloogia aitab neil tööd teha tõhusamalt ja enesekindlamalt, siis meie kohustus on seda üles ehitada,“ kinnitab ta.

Tulevikudiagnostika kaasab tehisintellekti üha enam Et innovatsioon jõuaks ka kliinilisse praktikasse ning midagi ka päriselt paremaks muutuks, on teadlaste, arstide ja ettevõtjate koostöö Fishmani hinnangul hädavajalik. Praegu on tema tiimi peamine eesmärk diagnostilise täpsuse ja tõhususe parandamine, kuna just nii avaldab tehisaru kohest kliinilist mõju. Kuid järgmised orgaanilised sammud võiksid olla ehk ravi planeerimine ja ravi optimeerimine AI abil. Lisaks peavad tehisarusüsteemid kindlasti ka arenema ühe organi lahendusest kaugemale, et radioloogidel oleks neist maksimaalselt kasu. Tulevik seisneb Tartu Ülikooli kaasprofessori arvates mitme organi ja kogu keha tehisarul põhinevates diagnostikasüsteemides. Ja kuigi praegune mudeliversioon keskendub neeruvähile, on nende tiimi kaugem eesmärk BMVisioni võimalusi kindlasti laiendada, et see hõlmaks kõiki peamisi kõhuõõnevähke, mida kompuutertomograafiaga on võimalik tuvastada. Projekt, mis keskendub radioloogia uue alusmudeli väljatöötamisele, on tegelikkuses ka juba käima lükatud.

Tugevas ühiskonnas on koht igale

inimesele

Neid, kes sellesse alguses uskusid, oli vähe. 19 aastat hiljem on aga normaalsus, et psüühilise erivajadusega inimesed elavad nii, nagu inimesed elama peavad – tegusalt oma kodus.

2007. aastal loodi AS Hoolekandeteenused (HKT) eesmärgiga ellu viia erihoolekandereform ehk sulgeda suured, kogukondadest eemal asuvad institutsionaalsed erihoolekandeasutused ning ehitada nende asemel kogukondadesse hubased väikesed kodud. Praegu elab ettevõtte 69 üksuses ligi 1800 psüühilise erivajadusega inimest ja kinnise lasteasutuse teenusel 70 noort.

Käänuline tee kogukonda

Enne seda aega olid erihoolekandeteenusel elavate inimeste võimalused napid, sest oma rolli poolest olid nad sunniviisilised patsiendid. Kõik oli ühine: suured magamistoad, riided, hügieenivahendid. Kogukonnast eemal elades ootasid hooldekodude 100–300 elanikku päevarutiinina peamiselt sööki, ravimeid ja uneaega, vahel õnnestus aktiivsemate töötajate toel ka muud toredat teha. Üks toonase suure erihooldekodu elanik joonistas 1990ndatel lapselikus stiilis värvilised ruudud, mis sümboliseerisid tube, ning töötaja abiga sai selle juurde kirja suur unistus: „Tahan elada majas, kus kõik toad on erinevat värvi.“ Tänaseks on unistus saanud reaalsuseks, sest igal inimesel on oma nägu tuba.

kogukonnateenuse üksus, mis asus tavalise korrusmaja tavalises korteris ja tõestas, et inimese tegelikku abivajadust ja võimekust hinnates saavad ka erilised inimesed seal elada. 2018. aastal valmisid esimesed ööpäevaringse toega kortermajad, praeguseks on selliseid hubaseid kodusid 15 linnas kokku 24 ning juurde ehitatakse veel kolm.

Kõigis kaasaegsetes kodudes on perelaadne elukorraldus: majas on neli korterit, igas elab kuus inimest. Igal inimesel on oma tuba, koos toimetatakse ühises elutoas­köögis, kokatakse ning tehakse koduseid toiminguid ja tegevusi. Ollakse aktiivsed kogukonnaliikmeid, käiakse raamatukogus, kinos, kontsertidel, õpitakse, töötatakse ja elatakse tegevusjuhendajate toel tavalist sisukat elu. Erilised inimesed elavad nüüd oma kodus, kus saavad ise kujundada oma keskkonda ja maailma.

Igal inimesel on õigus elada tavalist tegusat elu

HKT eesmärk on taastumise toetamine ja tegusama elu pakkumine.

koguma, psüühikahaigusega inimesele on olemas turvaline tugi? Kui on hea ühiskonna haavatavamatel inimestel, on hea kõigil.

„Kõik taandub selleni, millises maailmas me soovime elada. Meie 1100 töötajat tulevad tööle ja teevad igapäevaselt midagi selleks, et saaksime elada sellises ühiskonnas, kus päriselt soovime –turvalises, avatud maailmas, kus igaühel on oma koht ja roll ning iga inimene tunneb end väärtuslikuna,“ tutvustas teenuste juht Reet Asmer. „Usume, et meie ühis kond on nii tugev, et vaimse tervise takistuse ja haavatavusega inimesed on oodatud ning saavad omalt poolt panustada ka siis, kui vajavad tuge.“

eriliste inimeste töötamist. Iga toode on läbinud kvaliteedikontrolli ja on täiesti võrdväärne tavapoodidest leitavaga.

Inimese erinevad rollid

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja riigi toel alustati erihoolekandeteenuste reorganiseerimist. 2012. aastal valmis esimene pereküla Karulas, kogukonna servas. Järgmises etapis toodi eriliste inimeste kodud kogukonna keskele, kus elavad ka teised inimesed. 2015. aastal valmis Tallinnas esimene

Elanikud ei soovi olla pelgalt abivajajad, vaid ka ise teisi aidata. Võimalusel töötada või olla vabatahtlikud, aidata eakat naabrimemme puude tuppa toomisel jm.

Meie kõigi hea elu koosnebki ju tegelikult väikestest asjadest. Kas liikumisraskusega inimene, olgu ta ratastoolis või lapsevankriga, pääseb ise poodi, nägemislangusega inimene infot

Kõik inimesed soovivad end tunda vajalikuna ja taastumisteekonnal on oluline osa võimalusel õppida ning töötada. 2010. aastal loodi tütarettevõte SA Hea Hoog, mille eesmärk on leida ja pakkuda töövõimalusi psüühilise erivajadusega inimestele. 12 töökeskuses oli möödunud aastal ametis ligi 900 erilist meistrit, kes valmistavad materjale nutikalt taaskasutades näiteks populaarseid lemmikloomatooteid.

SA Hea Hoog näol on tegemist sotsiaalse ettevõttega, mis leiab sobiva töö igale inimesele. Siin ei ole ükski töö liiga väike – nt loomapesa valmistamisel on vaja nii õmblejat kui ka inimest, kes oskab täitematerjali ette valmistada ja toote sisse pista. Veebipoest www.heahoog.ee ostes toetab igaüks

Inimeste inimesed „Meie tegevusjuhendaja on midagi enamat kui hooldustöötaja – ta on usaldusväärne tugiisik, kes aitab hoida igapäevaelu rutiini ja samal ajal julgustab iga klienti oma potentsiaali samm ­ sammult avama. Väikestest, kuid mõõdetavatest võitudest – esimesest iseseisvast poeskäigust kuni julguseni astuda kogukonda –kasvab päriselt parem elu,“ iseloomustab tööpere juhatuse esimees Ragnar Vaiknemets. „Meie töötajaid ühendab uskumatu missioonitunne ja siiras hool, sest just emotsionaalne tagasiside teeb sellest tööst tähendusliku. Nad on võrdse kohtlemise põhimõtte teravik, kes normaliseerib ühiskonnas meis kõigis olevaid erinevusi. Nii sünnibki tavaline eriline elu – maailm, millest võidame me kõik, sest üksteisest hoolimine on eduka rahva alustala.“

Tavaline eriline elu

Teekond tänaseni on olnud pikk ja käänuline. Lisaks psüühilise erivajadusega inimeste elutingimuste paranemisele ja toele on muutunud ka ühiskonna hoiakud – järjest enam mõistetakse, et kõik inimesed väärivad väärikat elu, hoolimata oma haavatavusest. Iga inimese tavalist erilist tegusat elu. www.hoolekandeteenused.ee

Puurkaevudega maaküte –

kõige ökonoomsem viis Eestis kütta ja jahutada

Stabiilne soojus, vaikne töö ja soodsad kulud – Eesti koduomanikud valivad üha sagedamini maakütte, mille südameks on sügavale maasse rajatud soojuspuuraugud.

Energiahindade kõikumine ja soov loobuda fossiilkütustest on tekitanud üle Eesti kasvava huvi töökindlate ja säästlike küttelahenduste vastu. Üks paremaid valikuid on puurkaevudel põhinev maaküttesüsteem, mis kasutab soojusallikana maapõue loomulikku soojust – tasuta, stabiilne ja aasta ringi kättesaadav.

Miks valida puurkaevudega maaküte?

• Kõige ökonoomsem viis kütta ja jahutada.

Maaküte võimaldab talvel kütta ja suvel jahutada kogu hoonet, kasutades maapõue stabiilset temperatuuri. Efektiivsus (SCOP) on 25–30% suurem kui õhk­ vesisoojuspumbal –see tähendab ka 25–30% võrra väiksemaid elektriarveid igal aastal.

• Suurem investeering tasub end võrreldes õhk-vesisoojuspumbaga ära juba kümne aastaga.

Kuigi süsteemi paigaldamine on alul kallim kui õhk­ vesilahendus, tasub maaküte end ära tänu soodsatele jooksvatele kuludele ja kuni kaks korda pikemale tööeale. Maasoojuspump teenib 20–30 aastat, samas kui õhk­ vesipumba eluiga on sageli vaid 10–15 aastat.

Soojuspuuraugud ühendatakse kollektorkaevuga, kasutades eelisoleeritud toru.

Maasoojuspuuraukude puurimine Tallinnas Nõmmel: teostati 6 × 120-meetrised puuraugud ja paigaldati Alpha InnoTeci maasoojuspump.

• Sobib igas suuruses hoonetele. Eramud, ridaelamud, korterelamud, koolid, kontorihooned või mõisad –puurkaevudega maaküte töötab igal pool. Sügavale maasse rajatud soojusvahetid ei vaja palju pinda, tänu sellele sobib süsteem ka linnakruntidele.

• Vaikne töö ja minimaalne hooldus. Süsteem töötab vaikselt ega vaja sagedast hooldust. Eriti väärtuslik on see neis majades, kus elatakse hooajaliselt või soovitakse probleemivaba lahendust aastateks.

Kui palju maksab soojusenergia tegelikult?

• Radiaatorküttega hoonetes (50/30 °C) ligikaudu 30 €/MWh.

• Põrandaküttega hoonetes (35/30 °C) umbes 25 €/MWh.

Need kulud on võrreldes elektri­, gaasivõi pelletiküttega tunduvalt madalamad.

Tipptehnoloogia, mis hoiab keskkonda ja naabreid

OÜ Eesti Puurkaev kasutab Saksa tipptehnoloogiat, mille abil saab puurida veega, mitte kõrgsurvekompressoriga. See meetod tagab, et naaberkaevude vesi ei lähe sogaseks ega hakka välja ajama, tagades tööde käigus rahu nii naabritele kui ka loodusele.

Rahulolevad kliendid üle Eesti OÜ­l Eesti Puurkaev on aastatepikkune kogemus ja sadu projekte kõikjal Eestis –suurlinnades ja väikekülades. Kliendid kiidavad meie töökultuuri, puhast ja korrektset tööprotsessi, süsteemi töökindlust ning kvaliteetset järelteenindust.

Terviklahendus ühest kohast Pakume kõike, mida maaküttesüsteemi rajamine vajab:

• projekti koostamine ja kooskõlastused;

• soojuspuuraukude rajamine;

• soojuspumba valik ja paigaldus;

• järelteenindus ja nõustamine.

MAAKÜTE

Energiahindade kõikumise ja fossiilkütustest loobumise taustal valivad Eesti koduomanikud järjest sagedamini ökonoomse ja töökindla maakütte, mille südameks on sügavale maasse rajatud puurkaevud. See küttesüsteem võimaldab hooneid tõhusalt nii kütta kui ka jahutada, hoides ühtlasi kokku elektrikuludelt.

Alpha InnoTeci inverter maasoojuspump.

Tegeleme kõigega – sina naudid soodsaid arveid ja muretut soojust.

Uuri järele, kas maaküte sobib ka sinu krundile – esmane konsultatsioon on tasuta!

Maasoojuspuuraugud Kihnus.

Kuidas hoida tasakaalu keskastmejuhi olulisel ametikohal?

Eesti Keskastmejuhtide Aastakonverents tõi kokku juhid, eksperdid ja visionäärid, et ühiselt arutada juhtimise võtmeküsimusi, tulevikutrende ning jagada väärtuslikke kogemuslugusid. Konverentsi inspireeriv õhkkond toetas sisukaid mõttevahetusi ja aitas luua väärtuslikke kontakte. Konverentsil anti üle ka aasta keskastmejuhi tiitel, mille pälvis Estiko-Plastar AS-i laojuhataja Annika Härmson . Kolleegid kirjeldavad teda kui suure empaatiavõimega juhti, kes on kujundanud oma meeskonnale tõeliselt toetava töökeskkonna.

Palju õnne aasta keskastmejuhi auhinna puhul! Kas auhind tuli teile üllatusena?

Jah, see tuli mulle suure üllatusena. Minu jaoks on see tunnustus eelkõige märk sellest, et meie meeskonnas on midagi õigesti tehtud. See auhind kuulub tegelikult kogu minu meeskonnale – ilma nende usalduse ja koostööta ei oleks mina sellesse rolli kasvanud. Olen väga tänulik nii auhinna kui ka oma meeskonna eest.

Kuidas saite aru, et teie jaoks ei olnud juhiks saamine lihtsalt järgmine aste, vaid teadlik otsus võtta vastutus teiste inimeste ja tulemuste eest?

Minu jaoks ei ole juhiks saamine olnud kunagi eesmärk omaette. Töötades tootmisettevõtte laos sain üsna kiiresti aru, kui suur mõju on juhil meeskonna igapäevasele heaolule. Ühel hetkel mõistsin, et mulle läheb päriselt korda, kuidas inimesed ennast tööl tunnevad,

kas neid võetakse kuulda ja toetatakse, ning kas töökorraldus on õiglane ja mõistlik. Tempokas ja pingeline töökeskkond eeldab, et keegi hoiaks olukorda kontrolli all. See, et saan oma käitumise ja otsustega midagi paremaks muuta, pani mind vastavalt tegutsema.

nani. Meie töös seab tempo tootmisosakond ja väga pikalt ette planeerida ei ole sageli võimalik, seega tuleb elada koos meeskonnaga hetkes ja anda endast parim. Tasakaalu aitab hoida avatud suhtlus, faktidele toetumine ning julgus vajadusel ka ebamugavaid teemasid tõstatada. Juhi roll on olla kindel tugi ka siis, kui olukorrad on pingelised.

Keskastmejuht on justkui vahendaja ettevõtte meeskonna ja juhtkonna vahel. Kui keeruline on juhtida nii alla- kui ka ülespoole nii, et kõik oleksid rahul? Kuidas te ise oma rolli mõtestate?

See roll on kindlasti väljakutsuv, aga samas väga tähendusrikas. Mina näen end tõlgina – pean suutma juhtkonna ootused meeskonnale arusaadavaks teha ning samal ajal viima meeskonna tegelikkuse ja vajadused ausalt juhtkon­

Kuidas toimida olukorras, kus juhtkonna ootused ja meeskonna tegelik võimekus või vajadused ei lange kokku? Kas kompromiss on alati võimalik? Kompromiss ei ole alati võimalik, aga dialoog on. Oluline on mitte ilustada ega dramatiseerida, vaid tuua välja tegelikud olukorrad, riskid ja inimeste koormus. Intensiivses töös tulevad piirid kiiresti esile ning juhina on minu kohustus neid ka juhtkonnale ausalt peegeldada. Samal ajal püüan pakkuda lahendusi – olgu selleks ajapikendus, prioriteetide muutmine või töökorralduse kohandamine. Kõige olulisem on, et keegi ei jääks üksi ebarealistlike ootustega.

Kompromiss ei ole alati võimalik, aga dialoog on.

Teie meeskonnas töötab ilmselt palju erineva taustaga inimesi. Kuidas juhina tajute erinevate inimtüüpide ja generatsioonide ootusi tööle, juhile ja tööelule laiemalt?

Erinevused on pigem rikkus kui murekoht. Inimeste ootused juhile on samuti erinevad – mõni vajab rohkem juhendamist, teine usaldust ja iseseisvust. Sama kehtib ka generatsioonide puhul. Minu jaoks on oluline mitte eeldada, vaid küsida ja kuulata. Meeskonna heaolu ja rahulolu on minu jaoks alati esikohal ning see, et inimesed on jäänud meeskonda püsima ja tulevad tööle motiveeritult, on suurim kinnitus, et liigume õiges suunas. See ei tähenda, et kõik oleks alati ideaalne, aga see näitab, et inimesed tunnevad end hoituna. Minu jaoks algab juhtimine empaatiast ja siirast soovist mõista igat meeskonnaliiget.

Kuidas anda keerulist tagasisidet nii, et inimene tunneks end hoituna, kuid sõnum ei kaotaks teravust?

Keeruline tagasiside vajab ausust ja hoolivust korraga. Püüan rääkida käitumisest või olukorrast, mitte inimesest endast. Kiire töötempo juures tekivad paratamatult olukorrad, kus tuleb ka keerulisemaid vestlusi pidada, kuid minu jaoks on oluline, et ka sellistel hetkedel ei kaoks inimlikkus. Õige aeg, õige koht ja kuulamisoskus aitavad tagada, et inimene mõistab sõnumit ega tunne end rünnatuna. Eesmärk ei ole eksimusele osutada, vaid koos paremaks saada.

Kui vaatate täna tagasi oma teekonnale keskastmejuhina, siis millised on olnud kõige suuremad õppetunnid? Üks suuremaid õppetunde on olnud see, et kõiki ega kõike ei saa ega peagi ühtemoodi juhtima. Olen õppinud, et juht ei pea kõike teadma – palju olulisem on osata küsida ja usaldada. Samuti olen mõistnud, et täiuslikkust ei ole olemas. On päevi, kus kõik ei lähe plaanipäraselt, aga oluline on suund – pidev soov areneda ja meeskonnaga üheskoos paremuse poole liikuda. Ja ehk kõige tähtsam: enda hoidmine ei ole egoism, vaid eeldus heaks juhtimiseks. Mul läks omajagu aega, et selle teadmiseni jõuda.

Mis on olnud teie karjääri kõige suuremad õnnestumised?

Minu suurimad õnnestumised ei ole seotud numbrite ega tiitlite, vaid inimestega, kellega igapäevaselt koos töötan, seega minu meeskond. Meie üheskoos ühise eesmärgi nimel pingutamine ja panustamine. Ühiselt arenemine ja üksteise toetamine. Edu saavutamiseks on oluline igaühe panus ja meeskonnavaim – usun, et me oleme selle suurepäraselt saavutanud.

Eesti Keskastmejuhtide Aastakonverents 2026 „Juhtimise reaalsus ootuste ja võimaluste vahel“ toimub 29.04.2026

Radisson Collection Hotelis.

LOE LÄHEMALT

Olulised teemad teeninduse juhtimises

www.heateenindus.ee

ORGANISATSIOONIS 11.02 THEA ROHTLA TÖÖÕIGUSE VEEBISEMINAR 11.02

Kuidas luua digirakendus ise ja kiiresti?

Kõik oluline töölepingutest

Koolitaja Martin Veinmann

Märts on hea teeninduse kuu Lisainfo: heateenindus.ee

19 96 20 26

Täname kõiki kliente ja koostööpartnereid!