Turvaline pangandus
Sinu rahatehingud on kaitstud
Turvaline sirvimine
Ära satu petulehtedele
Andmepüügitõrje
Tõkesta petulinke
VPN
Turvaline ühendus kõikjal
Lunavarast taastumine
Ära lase ettevõtte andmeid lukustada
Veel hiljuti tundus tehisintellektiga lobisemise võimalus sama jabur kui kohvimasinaga vaidlemine. Ometi oleme jõudnud päeva, kus algoritmidest on saanud meie igapäevased kolleegid, kes loovad tekste, koode, refereerivad meediat, teevad kujundusi ja parandavad meie kirjavigu. Ent koos mugavusega tekib paratamatult kummaline tunne, kas see, kes mulle parasjagu vastab, üldse teab, mida ta räägib.
AI-l on üks veider harjumus – ta suudab täiesti enesekindlalt valetada. End parandades taas valetada. Mitte pahatahtlikult, vaid lihtsalt seetõttu, et ta ei tea, vaid arvab nagu tudeng, kes pole kogu materjali lugenud, aga räägib sujuvalt, lootes, et keegi teda vahele ei võta. Kui faktidest puudu tuleb, täidab tühimikud osava jutuga. Tulemus kõlab usutavalt, aga tõde võib olla sama kaugel kui raamatukogu, mille riiulil on teavik õige infoga.
Ja isegi kui AI ei eksi, jääb ikka nagu midagi puudu – isikupära. Masintekst on sageli nagu hästi vormistatud aruandlus, veatu, aga elutu. Tal liht salt puudub meie igaühe ainulaadne elukogemus. Loodu on turvaline, kuid inimnäotu.
Just siia peabki tekkima uus oskus, mida keegi meist veel lõpuni ei valda – suhelda masinaga nii, et tulemus oleks inimlik. Mitte seda lihtsalt käsu tada, vaid rääkida. Anda konteksti, küsida selgitusi, survestada mõtlema, mitte lihtsalt vastama. Tahad fakti, nõua allikat. Vajad ideed, palu fantaa siat. Soovid inimlikku teksti, pane ise hing sisse.
Tarkvaramaailmas on see juba uus omaette töökeel. Koodikirjutamisest klienditoeni tuleb arvestada, et masin ei ole enam tööriist, vaid vestlus partner. Mitte küll võrdne, aga kind lasti püsiv. Õpi teda kuulama, aga ära unusta, et viimane sõna jääb alati sulle.
Raamatupidamistarkvara, mis aitab teha paremaid otsuseid
Nutikas rakenduse avaleht annab hea ülevaate ettevõtte seisust
Liidesed teiste tarkvaradega kiirendavad oluliselt tööd
Tehniliste küsimustega aitab meie abivalmis klienditugi
Proovi tarkvara 30 päeva tasuta
Küberhügieen ei ole enam pelgalt tehniline oskus, vaid igapäevane distsipliin, mis määrab, kui turvaliselt me elame, töötame ja suhtleme. Riigi suurimale IT-asutusele, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele (SMIT) on see teema alati olnud keskse tähtsusega. Küberhügieen tähendab nii digitaalsete töövahendite turvalist kasutamist kui ka teadlikku käitumist infokeskkonnas, kus üks vale klikk võib vallandada tõsiseid tagajärgi. SMIT-i infoturbeosakonna juhi Andrus Novoseltsevi sõnul peitub võti inimeste koolitamises ja harimises.
TOIMETAS: Mariann Vilbre / FOTOD: Shutterstock
Küberhügieen kui igapäevane distsipliin
Novoseltsevi sõnul on viimastel aastatel küberrünnakute hulk märkimisväärselt kasvanud ning nende iseloom on muutunud mitmekesisemaks ja sihipärasemaks. See tähendab, et igaüks, kes kasutab digivahendeid, peab olema valmis reageerima ja ennetama. Eriti oluline on see siseturvalisuse valdkonnas, kus isegi väike turvaviga võib mõjutada palju enamat kui ühe inimese tööarvutit – see võib seada ohtu terve süsteemi töökindluse ja usaldusväärsuse.
„Ennetav lähenemine ja pidev keskendumine küber turvalisusele on kriitilise tähtsusega,“ rõhutab infoturbejuht. „See aitab vähendada riske ja kaitsta meie inimesi ning tehnoloogiaid.“
Enamasti on petturiteks n-ö kalamehed
SMIT on teinud oma töötajate teadlikkuse tõstmise süsteemseks. Näiteks viiakse regulaarselt läbi kampaaniaid, mille raames saadetakse testimiseks õngitsuskirju või SMS-e. Eesmärk ei ole inimesi karistada, vaid hoida nende mõtteviisi ärksana ning näidata, kuidas küberpetturid tegelikkuses tegutsevad.
„Selleks, et õngitsustega paremini toime tulla, tuleb ka ise rohkem õngitseda,“ ütleb infoturbejuht. „Tahaks jõuda sinnani, et mitte keegi ei lähe nende õnge. See on muidugi soov unelm, kuid kolleegide proovilepanek on andnud tulemust – meie inimesed oskavad üha paremini petukirju märgata, ära tunda ja sellest teada anda.“
Koolituste ja testide tulemused näitavad, et teadlikkus kasvab järjepidevalt. Kuid Novoseltsev rõhutab, et ohud arenevad sama kiiresti kui kait-
semehhanismid. Kui veel viis aastat tagasi piirdus enamik õngitsusi lihtsate e-kirjadega, siis tänapäeval kasutatakse mitmeastmelisi petuskeeme, mis ühendavad e-kirju, SMS-e, sotsiaalmeediat ja isegi telefonikõnesid.
Üheks levinumaks meetodiks on õngitsus ehk n-ö kalastamine –olukord, kus ründajad üritavad pettuse teel saada kasutajatelt ligipääsu nende isiklikule või tööinfole. Selleks kasutatakse nii tehnilisi kui ka psühholoogilisi võtteid. Inimene ei pea olema IT-spetsialist, et olla sihtmärk – piisab tähelepanematusest, kiirustamisest või usalduslikust klõpsust.
Ennetav lähenemine on kriitilise tähtsusega.
SMS-õngitsus ja uued ohutrendid Tänapäeval ei piirdu õngitsejad e-kirjadega. Üha rohkem levib smishing – õngitsus SMS-i teel. Ründajad saadavad näiliselt ametlikke sõnumeid, mis võivad sisaldada linke pakiveoteenustesse, pankadesse või riigiasutustesse. SMIT-i meeskond on
neid olukordi simuleerinud, et mõista, kui agaralt töötajad neile reageerivad. Sellised katsed on väärtuslikud, sest need aitavad tuvastada, kus on veel nõrkused – mitte tehnoloogias, vaid inimese käitumises. Sageli ei ole probleem teadmiste puudumises, vaid tähelepanu hajumises ja töötempo tõttu tekkinud automaatses reageerimises.
Infoturbe vajalikkust ei rõhutata üksnes kampaaniate käigus – see on osa organisatsioonikultuurist.
Inimlik eksimus ja pidev õppimine „Oleme küll IT-asutus, kuid inimesed on siiski inimesed,“ tõdeb infoturbejuht. „Igapäevatöö käigus võib tähelepanu olla hetkeks mujal ja nii juhtubki, et üks äärmiselt usutav kiri ei pruugigi kohe häirekelli tööle panna.“
Sellepärast on pidev treenimine hädavajalik. Õngitsuskirjade testid, sisekoolitused ja teavituskampaaniad hoiavad infoturbe fookuses ka siis, kui töömaailm muutub. „Selleks, et pahalaste töö võimalikult keeruliseks teha, on tähtis pidevalt treenida ja töötajate keskendumist kõrgena hoida.“
Ka töövälised olukorrad võivad kujuneda riskiks. Tänapäeval puutume kõik virtuaalse maailmaga kokku isegi siis, kui me ei tee midagi aktiivset. „Kasutame sülearvutit bussis või praamil, teeme nutitelefonis toiminguid ühistranspordis ja eeldame, et
keegi ei vaata,“ ütleb infoturbejuht. „Tegelikult on uudishimulikke pilke palju ja ka sellistes olukordades ei tohiks küberhügieeni unustada.“
Küberhügieeni kultuuri kujundamine
SMIT-i üks tugevusi on süsteemne teadlikkuse kasvatamine. Infoturbe vajalikkust ei rõhutata üksnes kampaaniate käigus – see on osa organisatsioonikultuurist. Töötajatele koostatakse artikleid turvariskide ja küberhügieeni teemal, korraldatakse nii kontakt- kui ka e-õpet ning oktoobrit tähistatakse küberturvalisuse kuuna.
„Mõtleme pidevalt kastist välja,“ märgib infoturbejuht. Digikoristused, praktilised töötoad ja mängulised harjutused on saanud oluliseks osaks teadlikkuse suurendamisel. Ka infoturbeeksperdid ise täiendavad end pidevalt.
SMIT-i üks tugevusi on süsteemne teadlikkuse kasvatamine.
Avatud suhtlus ja koostöö Tähtis osa SMIT-i kultuurist on julgustada inimesi rääkima. Kui keegi märkab kahtlast kirja, tuleb sellest teada anda. Samuti on oluline jagada kogemusi, sest iga eksimus või tähelepanek võib õpetada midagi uut kogu kollektiivile. „Koos suudame ikka paremini n-ö kalameeste tööd takistada ja on hea, kui oskame ning teame selliseid riske tuvastada ükskõik, kas tööalaselt või igapäevaelus,“ ütleb Novoseltsev.
Kontrolli alati kirjasaatjat ja tema e-posti aadressi! Võib tunduda, et saatja on sinu jaoks tuttav, kuid kontrolli alati ka tema e-posti aadressi. Kui tundub, et tema ei pruugi kirja saatmise taga olla, on täiesti sobilik üle helistada ja lihtsalt küsida.
Kirjal on üldine tervitus või see sisaldab üliviisakaid ja sõbralikke pöördumisi (nt „Kallis e-kirja saaja“ või „Ilusat päeva, õnnelik inimene“). Mittepersonaalsed tervitused säästavad küberkurjategijate aega, et maksimeerida oma ohvrite arvu.
Kiri sisaldab manuseid. Eriti ohtlikud on faililaiendid (.exe, .docm, .xlsm, .msi, .js, .vbs jms), mis võivad sinu seadme nakatada pahavaraga. Manuseid tuleb alati enne nende avamist kontrollida!
Kiri sisaldab linke. Linkide kaudu küsitakse personaalset infot, palutakse uuendada enda andmeid, nõutakse sisselogimist jms. Võimalik, et seal on ka mainitud, et tegemist on kiireloomulise teemaga. Esiteks mõtle, kas sul on viidatud keskkonnas konto ning kui reaalne on, et sul on seal mingeid tegevusi vaja teha. Teiseks, liigu hiirega lingi peale (eriti soovitatav just linkide puhul, mis on kirjas välja toodud kui „Click here“ jne) ning vaata, mis aadress seal taga tegelikult peitub. Kolmandaks, ära klõpsa lingil, piltidel, viitadel,
manustel ei kirjas ega SMS-is või mujal kanalis! Selle asemel mine brauseri kaudu ise viidatud keskkonda, kasutades originaalaadressi. Kõik sinu tähelepanu nõudvad tegevused peavad olema ka niimoodi nähtavad.
E-kirja sisu on üles ehitatud ebakorrektselt ja sisaldab grammatikavigu. Pahatahtlike õngitsuskirjade puhul on üldiselt kasutatud masintõlget, mis ei arvesta grammatikareeglitega. Samas on tänapäeval kiirelt areneva AI abiga oluliselt paranenud ka õngitsuskirjade õigekiri, seega liiga palju sellele enam loota ei saa.
Kiri on lihtsalt liiga hea, et olla tõsi. Loodetavasti inimesed on ikkagi ilusad ja head, kuid mõtle hoolikalt, kas keegi tõesti peaks vabatahtlikult kogu oma n-ö varanduse ära kinkima.
Pea meeles, et ükski pank ega muu teenusepakkuja ei küsi isiklikke andmeid SMS-i ega telefoni teel. Kui kahtled, võta alati ühendust teenusepakkujaga.
Ära kunagi saada sõnumi teel või anna telefonikõnes oma parooli, PIN-koodi või muid turvaandmeid. Ole tähelepanelik, kuna ründajad mõtlevad pidevalt välja uusi andmepüügimeetodeid kasutajate lõksu meelitamiseks.
Usalda end ja suhtu saabuvatesse kirjadesse pigem kriitiliselt.
TEKST: Rene Meres, SimplBooks OÜ partner
Tõenäoliselt oleme kõik mingil hetkel kokku puutunud ühe või teise tarkvaraprobleemiga. Olgu selleks siis aeglane tarkvara, mis jääb kerima, 20. kuupäeval kokku jooksnud e-MTA või jalutama läinud ettevõttesisesed finantsandmed.
SimplBooksi raamatupidamistarkvara tootejuht Jaanus Reismaa räägib väga olulisest, aga tihtipeale mööda vaadatud teemast – tarkvara turvalisus, töökindlus ja kiirus. Need omadused on enamikele iseenesestmõistetavad, aga probleemide korral kerkivad kiiresti tulipunasena kõigi tähelepanu alla.
Tarkvara töökindlus: kõik algab arhitektuurist Tarkvaraarenduse ettevõtteid on erinevaid ning aeg-ajalt võib olla kiusatus lükata tarkvara tehniline korrashoid ja erinevate süsteemide versiooniuuendused edasi. Seda lihtsal põhjusel, et kasutaja ei pruugi otseselt märgata ja aru saada, kui hästi hoitakse tarkvara köögipoolt (koodi) korras. Kasutajad ei telli arendajalt tehnilise koodi uuendusi ning seetõttu võidakse n-ö nähtamatu arendus edasi lükata selleks, et saaks välja tulla mõne uue (nähtava) mooduliga.
Töökindlus sõltub rohkematest teguritest, kui esmapilgul paistab. Pilvetarkvara puhul, nagu SimplBooks, mängivad rolli mitte ainult tarkvara kood ja serverid, vaid ka välised liidestused, internetiühendus ja kasutaja enda seadmed.
Kas ma juba mainisin, et me testime veelkord igaks juhuks? No me testime igatahes veel, sest testimise samm sisaldub meie põhilistes arendusprotseduurides.
Kiirus: tähtsaim kasutajakogemuse komponent
Pilvetarkvara jooksutamiseks kasutatavate serverite ja väliste liidestuste töökindlust saab tarkvara pakkuja kas otseselt või kaudselt teatud piirini mõjutada.
SimplBooksis keskendume kõige enam läbimõeldud arhitektuurile Hea andmeühtlustus muudab tarkvara lihtsamaks täiendada ja parandada. Halvasti planeeritud arhitektuur võib tekitada olukorra, kus iga viga on nagu liikuva rongi remontimine. Eriti hull on seis, kui pead liikuval rongil veermikku parandama või täiendama. kindlatele protseduuridele Tarkvara täiendamine ja vigade parandamine on SimplBooksis juba kümmekond aastat käinud kindlate
Tarkvarauuendusi ei tehta 10. ja 20. kuupäeval.
protseduuride järgi, mis on lähedal ISO-standarditele. See tähendab kindlaid paika pandud reegleid ning seda kindlas järjekorras, mis annavad lisakindluse, et kui programmi muudatused laivi jõuavad, siis me ei ole tee peal midagi olulist unustanud.
Hea on paika panna reeglid, millal uuendusi ei tasu teha. Need on üldjuhul päevad, kus ei saa lubada riski, et midagi valesti läheb. Näiteks 10. ja 20. kuupäev (TSD ja KMD tähtajad), samuti reeded ja nädalavahetused. testimisele
Kui me midagi tarkvaras muudame või täiendame, siis testime seda. Ja siis testime natuke veel. Püüame kõnealuse muudatuse või paranduse katta ka automaattestidega. Enne laivi laskmist testime veel. Laivis testime veel enne seda, kui muudatus kõigini jõuab.
Nagu eelnevalt juba mainitud, algab kõik arhitektuuriga ja lõpeb testimisega. Samas on pilvepõhiste tarkvarade puhul oluliseks faktoriks veel interneti kiirus üldiselt, mis ei ole meie kontrolli all. Kõige enam mõjutab kiirust siiski andmete arhitektuur ja nende peal toimivad algoritmid. Kui need on kehvad, siis võib ka kõige vingemast serverist (riistvarast) väheseks jääda. Võib-olla mitte ühe kliendiga, aga SimplBooksil on neid kümmekond tuhat.
Kuidas me teame, kas tarkvara on piisavalt kiire? Me testime korduvalt, mõõdame lehelaadimise kiirust ja oleme kiiruse osas väga tundlikud. Tänu sellele oleme jõudnud SimplBooksi raamatupidamistarkvaras keskmise lehe laadimise kiiruseni 0,22 sekundit.
Miks on kiirus nii oluline?
Kasutaja tööefektiivsus
Isegi pool sekundit pikem laadimisaeg võib päeva lõikes tähendada olulist ajakadu.
Andmete maht
Kiirus sõltub suures osas sellest, kuidas andmeid salvestatakse ja töödeldakse. Tõhus arhitektuur tagab,
et isegi suurte andmemahtude korral jääb kasutajakogemus sujuvaks.
Turvalisus:
tundlike andmete kaitse
Tarkvara turvalisus on tänapäeva maailmas olulisem kui kunagi varem. Eriti kui tegemist on tundlike andmetega – olgu siis nendeks kas isikuandmed või ettevõtte finantsid. Õnneks on selle kohta olemas palju erinevaid standardeid ja parimate tavade juhiseid, nagu nt OWASP (Open Web Application Security Project). Ehk siis jalgratast ei pea leiutama. Lõppkokkuvõttes taandub turvalisuse tagamine meie jaoks taaskord üldise töökindluse tagamisele. Turvalisuse tagamise puhul tulevad lihtsalt lisaks mängu veel sertifikaadid, krüpteeritud liiklus erinevate osapoolte vahel ning nt SimplBooksist väljastpoolt kaasatud n-ö turvaaukude tuvastamisele suunatud testimine. Turvalisust tervikuna vaadates on neid asju, mida me teeme ja mida me saaksime veel paremini teha, väga palju. Ja me teemegi seda pidevalt, sest turvalisust mõjutavad hästi paljud välised tegurid ja pidevalt muutuv digimaailm.
PROOVI TASUTA
SimplBooksil on juba üle 10 000 aktiivse kasutaja. Registreeri konto ja proovi 30 päeva ilma ühegi lisakohustuseta.
Arvestades keerukat majanduslikku olukorda, kus sisendhinnad jätkavad pidevat kasvamist, tasub igal ettevõttel mõelda oma tööprotsesside automatiseerimisele ja digitaliseerimisele. Milliseid tarkvaraprogramme te kasutate ja kas need ühilduvad omavahel? Kui palju kulub teie töötajatel tööaega andmete sisestamiseks?
„Majandustarkvara on töövahend, mida kasutatakse töö tegemiseks, ent see ei lahenda otseselt probleeme ega tõsta ärilises mõttes efektiivsust. Paljud ettevõtted kasutavad erinevate programmide kombinatsiooni ning Exceli tabelit, ent mitme programmi vahel liikumine nõuab omajagu käsitööd ning enamasti korduvat andmete sisestamist. Efektiivses ettevõttes sisestatakse andmeid üks kord ja edasi liigub info automaatselt, sõltumata sellest, milleks, kus ja kuidas seda kasutatakse,” ütleb äriprotsesside automatiseerimise ja digitaliseerimise erilahendustele keskendunud Bevira OÜ esindaja Peeter Holstein. Ta toob näite klassikalisest olukorrast, mis vajab digitaliseerimist: valveteenust pakkuvale ettevõttele tuleb tellimus kaamerate paigaldamiseks. Klient annab tellimuses sisendi, mille klienditeenindaja edastab töömehele. Töömees teeb töö ära, võtab kliendilt allkirja, viib paberid kontorisse, kus keegi sisestab tehtud töö andmed programmi, et teha valmis arve ning arvutada kokku töötaja töötunnid. „Üks töö, aga liiga palju käsitööd!” sõnab Holstein. „Tõhusalt töötavas ettevõttes teeb klient arvutis tellimuse ja edasi liigub kõik digitaalselt alates klientidele dokumentide saatmisest ja töötundide lugemisest kuni kauba mahaarvestamiseni laos.”
Kas digitaliseerida kogu süsteem korraga või samm-sammult?
Holsteini hinnangul on õige teha protsesside automatiseerimist-digitaliseerimist samm-sammult: „Korraga ei ole mõtet, sest etapi kaupa uutele lahendustele üle minnes võivad tulla ratsionaalsemad ideed või ka kogu suund üleüldiselt muutuda. Lisaks saab pisemaid lahendusi ellu viies hakata kiiremini vilju nautima. Lihtsama projekti tegemine võtab aega umbes üks kuu, aga meil on partnereid, kellega aren-
dame süsteeme juba neli aastat. Näiteks üks suur logistikaettevõte läheb just niimoodi aasta-aastalt vastavalt vajadusele uutele arendustele üle. Kõige olulisem võit on nende jaoks see, et inimesed on saanud hakata andmete sisestamise asemel tegema targemat tööd.”
Ja loomulikult ei ole tema sõnul mõttekas absoluutselt kõike hakata digitaliseerima, vaid see peab olema esiteks taskukohane ning teiseks end ära tasuma. „Aga rõõm on tõdeda, et sama asja, mida seni on teinud suured ettevõtted, saavad tegelikult täna väga edukalt teha ka väikesed! Alustada tasub lihtsalt tasapisi ning protsesside digitaliseerimisel lähtuda eelkõige olemasolevatest tarkvaralahendustest.
Kõigepealt tuleb leida kõige rutiinsemad tegevused ja siin võib öelda, et kõiki protsesse, mida on loogika ja matemaatika alusel võimalik teha, saab digitaliseerida,” nendib Holstein.
Ta lisab, et kõike ei saa digitaliseerida, kõike ei pea digitaliseerima ja kõike ei pea korraga digitaliseerima: „Meie teeme asju, mis tõesti toovad kliendile efektiivsust, mitte ei digitaliseeri ilusa nupu pärast. Meie ei ütle kliendile, kuidas ta oma äri peab tegema, iga ettevõte toimib enda moodi. Kuid me saame anda soovitusi ning aidata digitaalses mõttes ebaefektiivsel moel edukatel ettevõtetel olla veel tublim.“
Bevira digitaliseerimislahendusi saaks küll laiendada erinevatele ettevõtetele, ent tegelikkuses on ikkagi iga kliendi äri erinev. Esmajoones aidatakse vähendada tarkvaralahendusi, sest mida vähem neid on, seda vähem on sisselogimisi erinevatesse keskkondadesse. Positiivse näitena võib siin tuua välja kolimisettevõtte Adduco, kellel vähendati tarkvarade arvu viielt kahele ning digitaliseeriti protsesse, nii et nüüd liigub kogu kolimistega seotud informatsioon automaatselt tööta -
jate mobiiltelefonidesse. Näiteks kolimise ajal tehtud fotod laetakse projekti külge ning klient saab arve kohe, kui kolimine on lõppenud. Kokkuvõttes vähenes Adducos tööaeg pakkumisest kuni arve saatmiseni 20 korda!
Tööprotsesside muudatusteks peab emotsionaalselt valmis olema
Digitaliseerimine nõuab suurt mõttemalli muutust nii organisatsiooni juhtidelt kui ka töötajatelt. Ja teada on, et kõik inimesed ei võta muudatusi väga kergelt vastu. „Kindlasti peab olema valmis psühholoogiliseks pingeks ja selleks, et töötajate seas võivad tulla tagasilöögid. Enne koostööd räägime alati kliendiga läbi, mis ees ootab, et hiljem ei peaks tegelema tööd pärssivate emotsioonidega. Inimesed tuleb panna tööle nii, et nad on uuendustest huvitatud ja siis protsesside uuendamine õnnestubki. See teekond võib olla keerukas, aga tulemus on alati positiivne,” selgitab Holstein. Aga kui palju digitaliseerimine maksma läheb? Bevira juhi sõnul saab esmase lihtsama arenduse tehtud 2000 euroga. Digitaliseerimistarkvara kuutasu on 250–700 eurot, sõltudes
tarkvara digitaliseerimise tasemest ning kui palju seadmeid ja masinaid digitaalselt hallatakse. „Iga keskmine Eesti ettevõte suudab sellised digitaliseerimiskulud ära katta. Ja kui ei suuda, siis polegi järelikult mõtet digitaliseerida. Positiivne on aga see, et ka riik pakub läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse digitaliseerimise toetust,” ütleb ta.
bevira.com
Bevira pakub erinevaid automatiseerimise ja digitaliseerimise lahendusi erinevate ärivajaduste katmiseks. Meil on palju erinevaid nn tööklotse erinevatele klientidele ja tegevusaladele, mida saame kliendi vajaduste järgi kokku panna ning siis lisada erivajadused, sest iga ettevõte ja tegevusala on unikaalne.
Bevira on näiteks digitaliseerinud ja automatiseerinud äriprotsesside halduse ja juhtimise sellistel mainekatel ettevõtetel nagu Toruabi, Ecosh, Adduco Kolimisteenused, E-Service, Unilever jms.
Mis eristab head äritarkvara soodsamatest alternatiividest? Milliseid arengusuundi on tarkvaraarenduses ette näha? Kui tugevalt on mängu tulnud AI ja millised on tehisintellektiga seotud väljakutsed? Küsimustele vastab Excellent Business Solutions Eesti AS-i arendusjuht Sven Karuse.
TEKST: Kairi Prints / FOTOD: Shutterstock
Mis eristab head tarkvara turul olevatest odavamatest alternatiividest? Hea äritarkvara katab ära suure hulga standardprotsesse, kuid on samas kohandatav vastavalt ettevõtte vajadustele ja avatud integreerimiseks teiste tarkvaradega. Tarkvara peaks pakkuma valmis struktuuri, mida saab lihtsalt kasutusele võtta, kuid samas peaks olema võimalik seda kohandada ettevõtte vajadustest lähtuvalt. Samuti peaks hea tarkvara olema võimeline ettevõtte kasvuga kaasas käima. Jäigad ja programmi arendaja nägemuse alusel loodud tarkvarad jäävad varem või hiljem kasvava ettevõtte vajadustele jalgu.
Milliseid uuendusi või arengusuundi näete lähitulevikus äritarkvara arenduses?
Tänapäeval pööratakse järjest rohkem rõhku protsesside digiteerimisele ja integreerimisele. Info, mis on juba kuhugi sisestatud, peaks liikuma kogu ahela vältel edasi digitaalselt, et vähendada käsitööd ja sellest tulenevaid võimalikke vigu.
Palju on pööratud rõhku kuludokumentide digiteerimisele, loodud on liidestamise keskkonnad, kus ka
Excellent Business Solutions Eesti AS-i arendusjuht Sven Karuse. Foto: Erakogu
mitteprogrammeerijad saavad erinevaid keskkondi omavahel liidestada ja nii oma süsteeme efektiivsemaks muuta.
Tarkvaraarendajad on loonud liidesed riigi poolt loodud andmebaasidega, olgu selleks siis Äriregister või Maksu- ja Tolliameti portaal. See kõik võimaldab muuta tööd efektiivsemaks. Saates oma maksudeklaratsiooni ära otse majandustarkvarast, ei pea kasutaja muretsema, kas 20. kuupäeval on e-maksuameti koduleht üle koormatud.
Kas ja kuidas mõjutavad uued tehnoloogiad, näiteks tehisintellekt, äritarkvara funktsionaalsust?
Tehisintellekt (AI) on praegu ilmselt kõige kiiremini arenev IT-haru. Microsoft on ChatGPT-sse investeerinud üle 10 miljardi, Lõuna-Korea teatas, et investeerib AI kiipidesse järgmise kolme aasta jooksul üle 60 miljardi.
Elon Musk ennustab, et järgmise aasta lõpuks on AI targem kui inimesed. Isiklikult ma selles kahtlen, aga kindlasti on AI-d kasutavad inimesed juba praegu eelisolukorras võrreldes nende mittekasutajatega.
Äritarkvarades on AI juba kasutusele võetud. Seda kasutatakse näiteks finantside juhtimises leidmaks kõrvalekaldeid tavapärasest, samuti kliendisuhete, laovarude haldamisel, tööjõu planeerimisel jne. Üldistades võib öelda, et AI saab inimesest paremini hakkama suurte andmehulkade töötlemise, kõrvalekallete leidmise ja optimeerimisega.
Üks huvitav ja veidi isegi naljakas näide oli see, kui AI-lt küsiti, kellele on kõige efektiivsem sügisel pakkuda uusimaid ja moodsamaid nutiseadmeid. AI leidis, et parim sihtgrupp on pensioniealised naisterahvad, sest vanaemad hakkavad varakult jõulukinke varuma. Inimaru võib-olla selle peale ei tuleks.
Kas on erinevusi äritarkvara lahenduste pakkumisel väikestele ja suurtele ettevõtetele?
Väikesed ja suured on võib-olla veidi vale eristamine, pigem on olulisem
protsesside keerukus. Aga siiski, suuremate ettevõtete puhul on andmemahud suuremad, kahjud tarkvara mittetoimimisest või ebaefektiivsusest samuti. Suurte ettevõtete puhul peab tarkvara ja kogu infrastruktuur tulema toime tohutute andmemahtudega.
Väiksemate ettevõtete puhul on olulisem tarkvara ja selle juurutamise lihtsus ning kindlasti ka odavus. Samas ei ole ka odavat hinda mõtet maksta tarkvara eest, mis lihtsalt ei ole sobiv.
Kuidas te tagate, et äritarkvara vastab kõikidele turvastandarditele ja andmekaitsenõuetele?
Pöörame Excellentis väga suurt rõhku andmete turvalisusele. Nii asub meie pilv andmekeskuses, mille haldajal on kvaliteedijuhtimise ja andmeturvalisuse sertifikaadid. Kasutame moodsamaid lahendusi kogu pilve ja selles toimuva monitoorimiseks 24 tundi päevas ning 7 päeva nädalas.
Koostöös infoturbepartneriga viime perioodiliselt läbi teste nii meie tarkvara, ettevõtte protsesside kui ka inimfaktori haavatavust silmas pidades.
Meeles tuleb siiski pidada, et nõrgim lüli kogu ahelas on inimene. Kui tarkvara kasutaja jätab oma arvuti lukustamata kujul kohvikulauale ja paroolid on märkmepaberiga klaviatuurile kinnitatud, pole tarkvaraarendajal liiga palju võimalusi pahalasi eemal hoida.
Nagu näha ümberringi toimuvast, on ka küberkuritegevus suundunud otseselt masinate vastu suunatud
rünnakutelt pigem pehmete faktorite vastu ja püüavad leida nõrkusi inimestel. Oluline on töötajaid koolitada, et kõigil, kes arvutit kasutavad, oleks vähemalt mingi arusaamine elementaarsest küberhügieenist –mida tasub klikkida ja mida mitte; mida teha siis, kui juba on klikitud ja pahandus valla päästetud jne.
Kas oskate nimetada mingeid konkreetseid mõõdikuid, mis näitavad tarkvara efektiivsust?
Kõige olulisem efektiivsuse näitaja on ilmselt töötajate kokku hoitud aeg. Aga kindlasti võib tuua ka muid näiteid: andmete valesti sisestamisest tulenevate kahjude vähendamine, õigeaegselt esitatud aruandlus jne.
Siiski on tarkvara ainult üks töövahend, olulised on protsessid. Kui ettevõtte tööprotsessid on efektiivsed, tõhustab hea tarkvara ka efektiivsust. Kui protsessid on ebaefektiivsed, võib hea tarkvara hoopis ebaefektiivsust suurendada.
Kõige olulisem äritarkvara efektiivsuse näitaja on töötajate kokku hoitud aeg.
Milliseid väljakutseid ja takistusi võib ette tulla äritarkvara arendamisel ning rakendamisel ettevõtetes?
Arendamise seisukohalt teeb elu keeruliseks seadusandja poolt tulevate muudatuste ebakindlus. Et laialt
kasutatavat tarkvara hästi arendada, peaksime piisavalt pikalt ja detailselt ette teadma, mis muudatused riigi poolt tulemas on ning kas meil on vaja näiteks mingite deklaratsioonide esitamiseks midagi omalt poolt muuta.
Juurutamise puhul ettevõtetes on vahel tunda seda, kuidas inimesed, kes on harjunud andmeid sisestama, tunnevad, et nad jäävad oma tööst ilma, kui tarkvara nüüd kõik nende eest ära teeb. Neid võiks siinkohal lohutada – kõike kindlasti tarkvara veel niipea tegema ei hakka. Lihtsalt inimesed saavad tegeleda targema tööga, milles nad on praegu veel kindlasti paremad kui masinad.
Kui palju aitab hea äritarkvara ettevõtte töös efektiivsust tõsta?
Lihtne vastus on, et väga palju. Näiteks võib tuua e-arvete vastuvõtmise ja dokumentide digiteerimise või liidestuse pankadega. Kuni ostuarveid on vähe, ei tekita nende sisestamine raamatupidajale ehk liiga palju tööd, samas kulub iga arve sisestamise peale siiski aega. Tegelikult on see aeg aga tarbetult kulutatud, sest arve saaks võtta kas kohe vastu e-arvena või lasta selle masinatel digiteerida. Kasutades eesrindlikumates äritarkvarades saada olevaid pangaliidestusi, on võimalik oluliselt vähendada laekumiste või pearaamatu kannete sisestamisele kuluvat aega.
Näiteks on Standard Booksis võimalik pangaväljavõtte rea alusel koostada finantskanne, sisestades kasutatavad kontod ja dimensioonid ning luua
selle alusel konteeringu mall. Järgmisel korral, kui pangaväljavõttest leitakse sarnane toiming, toimub kande koostamine juba automaatselt. Kui ettevõttes on päevas palju laekuvaid arveid või muid pangatehinguid, on aja kokkuhoid väga suur. Ettevõtete puhul, kes müüvad kaupu suurematele jaekettidele, võib olla möödapääsmatu kasutada elektroonilisi dokumente, alustades tellimusest ja elektroonilisest saatelehest ning lõpetades arvega. EDI ongi jaekettide poolt kasutusele võetud ennekõike protsessi efektiivsust ja täpsust silmas pidades – tellija ja tarnija teavad täpselt, mida ja kui palju tellitakse ning kuna seda vaja on. Samuti kui arve vastab täpselt tellimusele ja saatelehele, ei pea see läbima täiendavat kinnitusringi ja raha liikumine on kiirem.
Kas hea äritarkvara võib kaasa aidata ka finantsriski vähendamisele?
Kindlasti aitab. Ühelt poolt on finantsriskiks õigeaegselt tasumata arved ja nendest tulenevad intressid või leppetrahvid. Kui tarkvara loob tasumisennustused ja tuletab nende tähtaegu meelde, saab selliseid riske minimeerida. Teine risk on kõikvõimalikud pettused. Jääb veidi arusaamatuks, kuidas need n-ö raamatupidajapettusena tuntud skeemid läbimõeldud protsessidega ettevõtetes toimuda saavad. Kui ettevõtte protsess näeb ette ostuarvete kinnitusringi, ei ole sisuliselt võimalik, et keegi saadab raamatupidajale e-kirja, kus palub midagi kelle-
legi kiiresti üle kanda, ja selle kirja alusel ülekanne ka tehakse.
on AI juba kasutusele võetud. Seda kasutatakse näiteks finantside juhtimises leidmaks kõrvalekaldeid tavapärasest, samuti kliendisuhete haldamisel.
Millised on peamised omadused, mida ettevõtted peaksid äritarkvara valimisel jälgima?
Ennekõike võiks hinnata äritarkvara sobivust konkreetse ettevõtte protsessidega. Samuti seda, et tarkvara kataks piisava hulga ettevõtte vajadusi ning soovi korral oleks ülejäänud osas võimalik spetsiaaltarkvarasid liidestada.
Kindlasti on oluline ka lahenduse hind. Mitmed suurtele ettevõtetele mõeldud tarkvarad on väga võimekad, aga samas väga kulukad juurutada ja üleval pidada. Samas on teises äärmuses klassikalised raamatupidamistarkvarad, mis on küll odavad, aga samas jäigad ja väga piiratud võimalustega.
Milline äritarkvara mingile ettevõttele sobib, sõltub ennekõike siiski konkreetse ettevõtte spetsiifikast ja protsesside keerukusest.
Kõik teavad, et küberkuritegevus on järjest tavapärasem ja pärast AI tulekut järjest realistlikum. Õpetussõnad, nagu kontrolli alati kirja saatja aadressi, ära klikka kahtlastele linkidele, on ju tänaseks kõigile mustvalgelt selgeks tehtud. Neid põhitõdesid teades satutakse siiski alatasa lõksu.
Jagan meie turundusjuhi Heleni hiljutist kogemust, sest tema teab seda tunnet küllaltki hästi.
„Olen igapäevaselt seotud infoturbe ja küberteadlikkuse teemadega. Räägime ettevõttes neist teemadest pidevalt –koolitame, testime ja jagame teadmisi klientidele. Seetõttu tundus üsnagi võimatu, et ma võiksin langeda õngitsuskirja ohvriks,“ ütleb ta.
Kuni ühel kolmapäeva õhtul diivanil Netflixi vaadates jäi silma kiri pealkirjaga „Teade trahvi määramise kohta“, saatjaks E-toimik.
„Ma olin päevast väsinud ja mõtlesin, et äkki tõesti olen kuskil kiirustanud – ise ei mäleta, aga küll politsei teab. Süvenemata ja rikkumise pärast kerget häbi tundes, aga samas ka siirast uudishimust vajutasin lingile,“ meenutab Helen. Avanenud vaade tundus kummaline ja häirekellad hakkasid tööle. Õnneks midagi ei juhtunud. Alles järgmisel päeval arvuti taha jõudes logis ta E-toimikusse sisse ja nägi tagasihoidlikku bännerit tekstiga, et täpselt selline kiri, nagu talle saadeti, on ringlemas ja seda ei tohi avada.
Miks me ikkagi langeme õngitsuse ohvriks?
Enamasti mitte teadmatusest, vaid inimlikkusest. Kipume tegema mitut asja korraga, reageerima impulsiivselt, usaldama ja tahtma kiiresti asja korda ajada. Küberkurjategijad teavad seda vägagi hästi ja mängivad emotsioonide peal – häbi, hirm ja uudishimu on tihti nende lemmikkombo.
Õngitsused ei toimu enam pelgalt massimeilide teel, vaid on muutunud psühholoogiliseks manipulatsiooniks, kus sõnastus, ajastus ja bränding on hoolikalt valitud, et luua usaldusväärsust.
Primendis näeme iga päev, kuidas isegi küberturbeteadlikud ettevõtted võivad haavatavaks osutuda, kui töötajate tähelepanu hajub. Seepärast on küberteadlikkuse koolitus muutunud sama oluliseks, kui seda on näiteks viirusetõrje või tulemüür.
Õppida läbi kogemuse, mitte läbi kahju
Primendis koolitame ja testime oma töötajaid järjepidevalt, kasutades selleks platvormi, mis õpetab töötajaid märkama ohumärke läbi mikroõppe ja simulatsioo-
nide – tehniliselt samasuguste olukordade kaudu, mis Helenile õppetunni tõid. Lühikesed moodulid, realistlikud rünnakutestid ja käitumispõhine tagasiside aitavad inimestel muutuda valvsamaks – mitte hirmu, vaid teadlikkuse kaudu.
Platvorm „Küberteadlikkus Primendiga“ on loodud ettevõtetele, kes tahavad, et nende inimesed tunneksid ohtlikud olukorrad ära enne, kui need jõuavad IT-osakonda. Nii saavad organisatsioonid vähendada inimeste põhjustatud turvariske ning seda automaatselt, järjepidevalt ja mõõdetavalt.
Miks see on oluline just nüüd? Euroopa Liidus jõustuvad järjest uued küberturvalisuse regulatsioonid, nagu NIS2, DORA, mis panevad ettevõtetele suurema vastutuse andmete ja süsteemide kaitse eest.
Kuid ükski regulatsioon ei tee ettevõtet automaatselt turvaliseks. Tegelik kaitse algab teadmistest ja oskusest ära tunda oht ja õigesti reageerida.
„Küberteadlikkus Primendiga“ aitab ettevõtetel mitte ainult vastata regulatiivsetele nõuetele, vaid ka ennetada intsidente, mis võivad mõjutada äritegevust või kahjustada mainet.
Väiksed sammud, suur mõju Küberteadlikkuse kasvatamine ei pea olema keeruline ega ajamahukas.
Küsi endalt täna, kas minu kolleegid oleksid päriselt valmis, kui sarnane õngitsuskiri maanduks homme õhtul nende postkasti.
Kui vastus on „tõenäoliselt küll” või „ma ei teagi“, siis on aeg astuda selleks esimene samm ja panna küberteadlikkus proovile – testida teadmisi ja selle põhjal panna paika järgmised sammud.
Rohkem infot leiad meie kodulehelt primend.ee või kirjuta meile: primend.sales@primend.com.
Infoturve kätkeb endas sedavõrd paljusid valdkondi, et vaevalt ka siinsest artiklist kolm-neli korda mahukam kirjutis neid kõiki piisava põhjalikkusega tutvustada jõuaks. Siiski väärivad teatud tegurid eraldi väljatoomist, sest nende toimimise eest saavad ettevõtted ise hoolt kanda. Vaatame selles artiklis lähemalt, milliseid küberhügieeniga seotud põhitõdesid peaksid ettevõtted kindlasti teadma ja järgima.
TOIMETAS: Georg-Marten Meumers / FOTOD: Shutterstock
Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) on 2025. aastal loonud uue ettevõtte küberturvalisuse lühijuhendi, milles tuuakse välja peamised küberturvalisust puudutavad küsimused. Lühijuhendist nähtub ettevõtjate jaoks kaheksa üldist soovitust: teha selgeks ettevõtte kaitsevajadused; teada, millist riist- ja tarkvara kasutatakse; kaitsta oma vara; kaitsta oma töötajaid; õppida ära tundma rünnakuid; valmistuda intsidendiks ja õppida taastuma; kaitsta oma kaubamärki; pöörata tähelepanu tarneahelale.
Kullipilk kasutatava riistja tarkvara üle Juhendis rõhutatakse, ettevõtte võrgu edukaks kaitsmiseks peab kõigepealt omama ülevaadet, milliseid seadmeid ja tarkvara selles võrgus kasutatakse. Seetõttu on riistvara inventuur turva-
lise süsteemi loomise esimene ja väga oluline samm. Kui ei ole teada, millised seadmed või tarkvara võrgus olema peaksid, ei saa ka tuvastada, kui võrku on tekkinud tundmata ja lubamata seadmeid või tarkvara.
Just selliseid seadmeid või tarkvara võivad ründajad ära kasutada, et kontori võrku sisse pääseda. Kui puudub teadmine selle kohta, et mõni tarkvara on kasutusel, siis ei saa seda ka uuendada. Samuti on oht, et paigaldatud on tarkvara, mille kaudu võib sattuda süsteemi kahjurvara (näiteks ebaseaduslik muusika või filmide allalaadimise tarkvara).
Riistvara inventeerimisega sama tähtis on kindlaks teha, millist tarkvara seadmetes kasutatakse. See on vajalik selleks, et kontrollida, kas tarkvara on uuendatud ja ega seadmetesse ole installitud tööks tarbetut tarkvara.
Turvaline paroolipoliitika ja mitmeastmeline autentimine Küberturvalisuse kontekstis ei saa alatähtsustada ka ettevõtte töötajate kaitsmist. Andmete ja kasutajate kaitsmise puhul on oluline, et igasugune süsteemidesse sisenemine nõuaks parooli või muud autentimisviisi. Seejuures on oluline luua turvaline paroolipoliitika. See eeldab muu hulgas kindlate tingimuste seadmist paroolide keerukusele ja pikkusele. Paroolivahetus tuleb ette võtta kohe, kui on kahtlus parooli lekkimisest või on toimunud mõni intsident. Kõikidel kontodel – töö- ja erakontodel, samuti erinevatel sotsiaalmeediakontodel –tuleks kasutada erinevaid paroole. Hea parool on tugev (vähemalt 15 tähemärki ja erisümbolitega) ning unikaalne. Tavaparooli asemel on soovitatav kasutada märgulauset, mis koosneb neljast-viiest sõnast (näiteks 1Hobune.On.Vee.Aar3s). Tegu on küll pikema parooliga, aga kasutajatel on seda lihtsam meeles pidada kui juhuslikest kirjamärkidest koostatud parooli. Paroolis võiks kasutada suur- ja väiketähti, sõnade vahel aga sümbolit (punkt, koma, hüüumärk jne). Parool võiks olla lihtsasti meeldejääv, kuid samas ei tohiks see olla liiga lihtsasti ära arvatav.
Juhendis antakse nõu, et tarkvara inventeerimisel on mõistlik kasutada mõnda tööriista, mis suudab andmeid automaatselt koguda.
Riist- ja tarkvaraga seoses soovitatakse juhendis kaaluda ka seadmete keskhalduse kasutusele võtmist ja pilveteenuste kasutamise läbimõtlemist. Viimase puhul on oluline valida sobiv teenusepakkuja, kasutada pilveteenuseid turvaliselt ja omada teadmist selle kohta, kes ettevõtte sees pääsevad pilveteenustele ligi.
Tõenäoliselt on suurem osa igapäevaselt internetikeskkondades tegutsevaid inimesi juba tuttavad mõistega „mitmikautentimine“. See on lahendus, mille puhul nõutakse kasutajatelt süsteemi sisse pääsemiseks veel mingit autentimismeetodit, näiteks koodi sisestamist, telefonis kinnitamist, ID-kaardi kasutamist, krüptotokenit või mõne riistvaralise lahenduse, nagu YubiKey kasutamist. Tegu on jätkuvalt väga olulise turvameetmega, sest isegi kui ründaja saab teada mitmikautentimist kasutava inimese parooli, puudub tal endiselt teine autentimiseks vajalik komponent.
Lisaks eelnimetatud teguritele on ettevõtte laiapõhjalise küberhügieeni hoidmisel juhendist nähtuvalt olulised ka teised soovitused, näiteks: reeglite loomine isiklike seadmete töökeskkonnas kasutamiseks; uute tehnoloogiate (sh tehisintellektirakenduste) turvaline kasutamine; juurdepääsuõiguste andmine põhjendatud alustel; tarkvara regulaarne uuendamine; töötajate koolitamine; taasteplaanide loomine; varunduse toimimise ja kontrolli tagamine.
Täpsemalt saavad ettevõtjad erinevate küberturvalisust puudutavate soovituste kohta juhendist ise lugeda. Lühijuhend on leitav RIA kodulehelt.
Allikas: RIA „Ettevõtte küberturvalisuse lühijuhend“
Tehisintellekti areng ei ole lihtsalt tehnoloogiline protsess, vaid kultuuriline nihe. „Me ei loo enam lihtsalt tööriistu, vaid partnereid mõtlemises. Ja võib-olla just see ongi AI revolutsiooni kõige põnevam aspekt, et masin aitab meil mõista, mida tähendab olla inimene tehnoloogilise teadvuse ajastul,“ ütleb AI-koolitaja Dmitri Garbuzenko.
TEKST: Gerli Ramler / FOTOD: Shutterstock
„Enamasti peetakse AI-st rääkides silmas generatiivset tehisintellekti ehk suuri keelemudeleid, mis on tugevad tekstiga seotud ülesannetes: kirjadele vastamine, tekstide toimetamine, turundusmaterjalide loomine või raportite koostamine. Seetõttu ongi AI kõige loomulikumad rakendusalad müük, turundus ja klienditeenindus,“ selgitab Garbuzenko. „Samas suudavad süsteemid teha palju enamat. Ka inseneri- ja arhitektuuribürood ning projektijuhtimise valdkond kasutavad AI-lahendusi, et analüüsida faile, töödelda andmeid või koostada aruandeid. Näiteks saab laadida ChatGPT-sse erinevaid failiformaate, analüüsida neid mudelil ja tulemused omakorda eksportida,“ ütleb ta.
Kõige suuremaks plussiks peetakse ajasäästu, kuna tehisintellekt suudab
täita korduvaid ja ajamahukaid ülesandeid märksa kiiremini kui inimene. Esimene samm on enamasti töö tekstidega – tõlkimine, toimetamine, dokumentide struktureerimine. Tööriistad, nagu ChatGPT või Copilot, teevad seda äärmiselt efektiivselt. Viimastel kuudel on muutunud oluliseks hääljuhtimise kasutamine ehk mudelit saab suuliselt juhendada – selline häälpõhine töövoog võib vähendada ajakulu isegi poole võrra, muutes töö palju kiiremaks ja loomulikumaks.
Teine suur valdkond on andmetöötlus. „Ehitusettevõtted kasutavad AI-d, et luua kiiresti hinnapakkumiste põhjal koondtabeleid. Kontrollimist on endiselt vaja, kuid protsess on kordades kiirem kui nullist alustades. Samuti on AI abiks andmeanalüüsi prototüüpimisel – paljud AI-töö -
riistad on seotud Pythoni moodulitega, mis võimaldab kiiresti luua esmaseid analüüsilahendusi näiteks turu- või projektianalüüsiks. Lisaks kiirendab AI visuaalsete materjalide loomist esitlustest kuni andmegraafikuteni,“ selgitab Garbuzenko. „Veel ühendab AI ettevõtte süsteeme liites automaatika ja agentide kasutamise, luues näiteks WhatsAppi roboti, mis on seotud kalendri, Exceli ja doku -
mentatsioonibaasiga ning suudab 24/7 vastata lihtsatele päringutele,“ lisab ta.
AI kasutamine eeldab arusaamist selle tööpõhimõtetest Suurimaks riskiks on Garbuzenko sõnul arusaamatus mudeli statistilisest olemusest. Kui tulemusi kasutatakse kontrollimata kujul, võib see viia valeinfo levitamiseni või isegi kahjustada ettevõtte mainet: „AI-mudelid põhinevad statistilisel loogikal ning nende tulemusi tuleb alati kriitiliselt kontrollida. Iga dokument, mille pilvepõhisesse tööriista laeme, liigub läbi kolmanda osapoole süsteemi. Kuigi teenusepakkujad tagavad andmete kaitse, peab ettevõte ise jääma valvsaks ja hindama, milline teave on jagamiseks sobilik ning milline mitte.“ Andmekaitse ongi üks peamisi põhjuseid, miks paljud ettevõtted eelistavad kasutada Microsoft Copilotit – enamik Eesti ettevõtteid töötavad juba Microsofti ökosüsteemis ning hoiavad oma andmeid seal. Seega pole vaja võtta täiendavaid riske uute platvormidega, nagu ChatGPT. Suurte tehnoloogiaettevõ-
tete AI-lahendused järgivad rangeid turvastandardeid ning neil on avalikult kättesaadavad dokumendid, mis kirjeldavad täpselt, kuidas andmeid töödeldakse ja kaitstakse. Seetõttu soovitab Garbuzenko enne tööprotsessidesse lõplikku integreerimist konsulteerida infoturbespetsialistidega.
Ta nendib, et suurim väljakutse tehisintellekti kasutuselevõtul ei ole tehniline, vaid inimlik: „Arusaamine, kuidas need süsteemid päriselt töötavad. AI-d tajutakse kui loogilist süsteemi, mis peaks andma õige vastuse. Tegelikult põhinevad keelemudelid statistilisel tõenäosusel –need ei mõtle ega tea, vaid ennustavad järgmist sõna kõige tõenäolisema mustri järgi. See tähendab, et nad võivad pakkuda väga veenvalt kõlavaid, kuid sisuliselt valesid vastuseid. Kui mõistetakse, et tegemist on statistilise mudeliga, muutub inimeste suhtumine palju realistlikumaks ja ka produktiivsemaks.“
Väga oluline aspekt on ettevõtte strateegiline lähenemine. Edukad on need, kes ei kiirusta, vaid alustavad süsteemselt. Tavaliselt algab see üldisest koolitusest, kus kõigile töötajatele tutvustatakse põhimõtteid ja võimalusi. Seejärel kaardistatakse ettevõtte tööprotsessid ning otsitakse konkreetseid kohti, kus AI saaks
tõsta efektiivsust või kvaliteeti. Pärast seda on soovitatav läbi viia pilootprojektid – väikesed, hästi määratletud katsetused, kus AI kasutamist katsetatakse päris töövoogudes. Üks suuremaid eksimusi on aga vastupidine lähenemine ehk ostetakse tööriist, kuid jäetakse inimesed ilma koolituseta. Tehnoloogilised tööriistad on väga võimekad, aga selge mõtteviisi ja koolitusteta võivad need jääda kasutamata või tekitada hoopis segadust.
Eesti inimesed on pragmaatilised ja analüütilised
Garbuzenko toob välja ühe Eesti inimeste eelise: „Meie inimestele on omane pragmaatiline ja analüütiline mõtlemine, mistõttu ollakse valmis kiiresti proovima ja õppima, kui nähakse, et sellest on reaalne kasu. Enamikul minu koolitustel on õhkkond väga positiivne. Tavaliselt tekib esimese poole tunni jooksul selge jaotus: on entusiastid, kes on juba tööriistu kasutanud ja soovivad minna sügavamale, ja on skeptilised, kes soovivad enne veenduda, et AI-l on tegelik praktiline väärtus. Huvitav on see, et mõlemad pooled liiguvad pärast koolitust lähemale – skeptikud näevad, et AI ei ole müstiline ega ohtlik, ja entusiastid õpivad, kui tähtis on kriitiline mõtlemine.“
Garbuzenko kogemus näitab, et kõige paremad tulemused saavutatakse siis, kui koolitus toimub kahes etapis. Esmalt baasõpe, kus selgitatakse tööriistade loogikat ja eetikat. Paari kuu pärast korraldatakse praktiline töötuba, kus inimesed saavad arutada, millised probleemid või küsimused neil päriselt töö käigus on tekkinud. Nii sünnivad parimad ideed: luuakse esimesed väikesed pilootprojektid, töötajad jagavad omavahel kogemusi ja tekib sisemine motivatsioon. Kõige suurem muutus toimub siis, kui inimesed tajuvad AI-d mitte kui väljast tulnud tööriista, vaid kui osa oma mõtlemise laiendusest. Siis kaob hirm ja tekib loovus.
„Eestlased on ideaalsed õppurid: nad ei usu pimesi, nad kontrollivad, testivad ja analüüsivad. Selline tasakaal teadlikkuse ja uudishimu vahel ongi see, mis teeb AI omaksvõtu Eestis erakordselt viljakaks,“ möönab Garbuzenko. „Kui inimene oskab tehis intellekti õigesti suunata ja mõistab selle tööpõhimõtteid, muutub AI tõeliselt asendamatuks mõttepartneriks, kellega saab struktureerida ideid, korrastada mõtteid ja luua kiiresti kvaliteetseid õppematerjale või koolitusprogramme,“ selgitab ta. Garbuzenko nendib, et revolutsioon on toimunud ka visuaalsete
materjalide loomisel. Näiteks platvorm Gamma, mis on uus konkurent PowerPointile, võimaldab luua esitlusi, tekste ja kujundusi vaid mõne minutiga. Koolitaja saab sisestada põhipunktid ja AI genereerib nende põhjal struktuuri, kujunduse ja soovitused illustratsioonide jaoks. Teine huvitav tööriist on Google NotebookLM, mis ühendab õppematerjalid, tehisintellekti ja interaktiivse õppe ning võimaldab isegi genereerida kursuse sisul põhinevaid podcast’e ja helisalvestusi. Nii võib õppija kuulata kursuse kokkuvõtteid just talle sobival viisil ja ajal. „AI on nagu noor ja innukas assistent, kes on alles lõpetanud ülikooli – väga abivalmis, kiire ja võimekas, kuid vajab siiski juhendamist ja järelevalvet,“ räägib AI-koolitaja. „Ise alustan tavaliselt ideede genereerimisest ja struktuuri loomisest ChatGPT abil, seejärel kasutan visuaalset tuge Gammas ja lõpuks testin materjali koos osalejatega, et näha, millised teemad vajavad süvendamist. AI aitab mul säästa aega ja jõuda loovamate lahendusteni – kuid lõpliku versiooni koostan alati ise. Kui varem kulus palju aega tekstide, slaidide ja testide koostamisele, siis nüüd saab selle aja suunata õppijate kaasamisele, diskussioonile ja mõtestatud juhendamisele,“ ütleb Garbuzenko.
AI-oskusest saab uus kirjaoskus Tulevikku tasub Garbuzenko hinnangul vaadata korraga ettevaatlikult ja avatud meelega: „AI aitab teha kiiremini ja targemini tööd, vähendada rutiini ja vabastada aega sisulisemateks ülesanneteks. Teisest küljest toob see kaasa kognitiivse nihke. Kui tehnoloogia võtab üle suure osa meie analüütilisest ja kirjeldavast tööst, siis paratamatult muutub meie mõtlemine. Harjume vähem pingutama ja delegeerime osa oma tähelepanust masinale. Seda tuleb teadvustada, mitte karta. See on hind, mida maksame efektiivsuse eest.“
Ta nendib, et tulevikus saab AI-oskusest uus kirjaoskus: „Juba praegu on näha, et tööandjad eelistavad kandidaate, kes oskavad keelemudeleid ja automatiseerimisvahendeid tõhusalt kasutada. AI ei asenda inimest, kuid ta suurendab tema mõju ja väärtust – eeldusel, et inimene mõistab, kuidas seda targalt teha. See toobki meid kõige olulisema järelduseni: tuleviku väärtus ei seisne mitte tehnoloogias, vaid inimese teadlikkuses. Need, kes mõistavad AI tööloogikat, jäävad selle peremeesteks; need, kes seda ei mõista, võivad muutuda selle tööriistadeks. Tulevikus on kõige hinnatumad just need spetsialistid, kes ühendavad kriitilise mõtlemise, loovuse ja tehnoloogilise kirjaoskuse.“
Envoice’i kasutab Eestis üle 5000 ettevõtte. „Meie lubadus klientidele oli juba 10 aastat tagasi, et teeme inimese eest ära selle osa tööst, mida tehnoloogia suudab paremini. Seni tegime seda läbi reeglite ja musterõppe süsteemide, ent suurem läbimurre saabus 2024. aasta alguses, kus tänu AI treenimisele Envoice’i lahenduses kasvas hüppeliselt raamatupidamistegevuste automatiseerituse tase,“ tutvustab Envoice’i asutaja Jaanus Põder.
Ta lisab, et AI aitab oluliselt parandada dokumentide andmekvaliteeti, võtab ära igasuguse andmesisestuse ja automatiseerib kinnitusringid, konteerimised ja kogu töövoo. „Mõtlev raamatupidaja kui nõuandja oli, on ja jääb, aga rutiinsed kordustegevused on tänu AI hüppele nutikate lahenduste kasutajate jaoks lõppenud,“ ütleb Põder.
Kliendisuhtetarkvara ehk
CRM aitab kaoses korda luua ja ettevõtte tulemuslikkust mitmekordistada.
Tegelikkuses õnnestub ärikasv selle abil siiski valitutel. Miks see nii on ja kuidas panna iga sisestus väärtust looma, analüüsib Silver Rooger, ärikonsultatsiooni ettevõtte Dominate Salesi tegevjuht.
TEKST: Kadri Hurt
FOTO: Shutterstock
„CRM-i tarkvara on tänapäeval meeletult võimekas – see pakub automaatset töövoogu, andmepõhiseid soovitusi ning AI-tugi aitab ettevõtte tulemusi märkimisväärselt kasvatada.
CRM vabastab aega; näitab, kus on müügitoru pudelikaelad; millised kliendid on ostule kõige lähemal ning kuidas neile paremini läheneda jne,“ märgib kogenud kasvustrateeg Silver Rooger. Tema tiim on aidanud tõhusamalt tööle saada nii start-up’e kui ka küpseid ärisid ning ta näeb samuti pidureid, miks mõnda tarkvara juurutajat edu ei saada.
CRM on Roogeri sõnul juhi otsustustugi: „Nii mõnelgi ärijuhil on nädalakalendrisse planeeritud aeg, kus ta võtab selle abil vastu otsuseid, jälgib protsesse, annab tagasisidet ja distsiplineerib oma tiimi. Tarkvara abil võib käibe paari aasta jooksul kasvatada mitmekordseks. Ometi jääb suur osa ettevõtete potentsiaalist täna Eestis realiseerumata, sest edu ei sõltu ainult tarkvarast, vaid sellest, kuidas suudad seda mõtteviisina juurutada.“
Tarkvara on kliendisuhte mälu ja treeningpäevik
Hästi seadistatud CRM vastab kolmele küsimusele: kes on su klient, mida oled temaga teinud ja mis on järgmine samm. „Edukas müügitiim kasutab seda nagu sportlane treeningpäe -
vikut – iga tegevus, kõne, pakkumine ja tagasiside on seal kirjas. Nii sina kui ka su treener (ehk ettevõtte juht) näete, millised tegevused toovad tulemuse ja mida on vaja selleks muuta. Tugevdate neid mustreid ja hoiate fookust nendel müügivõimalustel, mis päriselt töötavad. Lisaks automatiseerib CRM korduvaid rutiinseid ajamahukaid tegevusi. Ettevõte saab süsteemse järjepidevuse ja mitmekordse tulemuse inimesi juurde palkamata,“ selgitab tarkvaraspetsialist, kelle sõnul on CRM juba vältimatu, kui su meeskond kasvab üle viie-kuue inimese. Ehk see on piir, millest alates suulised kokkulepped enam ei tööta. „Kliendisuhtetarkvarata jäävad kliendisuhted sageli kellegi isiklikule vastutusele – ainult nende mällu. Ning kui see inimene ettevõttest lahkub, lahkub kogu teadmine ja suhe kliendiga,“ lisab Rooger.
CRM toetab nii ettevõtte igapäevatööd kui ka strateegiat Tomas Salamäe, Restate’i kinnisvaraarenduste projektijuht, kommenteerib Pipedrive’i CRM-i näitel, kuidas tarkvara on muutnud nende ettevõtte müügitöö tõhusaks ja läbipaistvamaks:
„CRM toetab nii igapäevategevusi kui ka strateegilist juhtimist. Iga tiimiliige näeb selgelt, millises etapis üks või teine tehing parasjagu asub. Samuti kogume süsteemselt infot klientide ruumivajaduste kohta, millist suurust ja funktsiooni nad otsivad – see annab vahetu ülevaate turu ootustest ja trendidest. Saame paremini oma aega planeerida, prioriteete seada, turundust suunata ning vähendame olukordi, kus potentsiaalne kinnisvaraklient jääb tähelepanuta. Andmete koondumine ühte süsteemi vähendab vajadust laveerida Exceli ja e-kirjade vahel ning lihtsustab tiimi koostööd.“
Juurutamine peab tooma järjepideva lisandväärtuse
Vastates küsimusele, miks osa ettevõtteid saavutab tarkvara toel hüppelise kasvu, teised aga mitte, ütleb Rooger, et peamine põhjus pole mitte halb tarkvara, vaid inimlik vastuseis muutusele: „Kui meeskonnale jääb tunne, et CRM on ehitatud juhi kontrolltööriistaks, täidetakse kohustusi minimaalselt, et vaid n-ö linnuke kirja saada. Mõeldud on CRM-i tarkvara aga lõppkasutajale lisandväärtuse loomiseks ning talle peab see ka kohale jõudma.“
Lisapidurid juurutamisel on liigne keerukus ja järjepidevuse puudumine:
„Kui andmesisestusele kulub rohkem aega kui kliendiga suhtlemisele, ei taha keegi sellist tööriista kasutada. Ja CRM-i tarkvara ei ole võluvits, vaid kasvulabor – tähtis on sellega otsustavalt ja järjepidevalt tegeleda. Vaja on inimest, kes vastutab tarkvara kasutuse, aktiivsuse ja andmete õigsuse eest, sest kui info on ebatäpne või puudulik, ei saa süsteem teha seda, milleks ta on loodud ehk aidata juhil otsuseid langetada. Edu võti on distsipliin ja mõtteviis, et iga tarkvara sisestus peab looma väärtust, mitte täitma tabelit. Ning projekt õnnestub siis, kui juht või ettevõtte omanik ise tunneb huvi aruannete ja tulemuste vastu, mitte ainult ei delegeeri süsteemi oma müügitiimile.“
Kõige suurem erinevus edukalt tarkvara juurutanud ettevõtete ja ebaõnnestujate vahel ongi Roogeri arvates äri omaniku ja meeskonna vaate ühtivus: „Eduka ettevõtte jaoks ei ole CRM järjekordne IT-projekt, vaid igapäevane töö- ja mõtteviis. Siis on ettevõttes paigas nii süsteem, vastutus kui ka rutiin – mitte lihtsalt tarkvara. Müük saab sealt päriselt kasu ning tarkvara juurutus on terviklik: kõik (sh tööülesanded, eesmärgid ja palgasüsteem) toetavad selle kasutamist.“
Salesorder aitab Sinu ettevõtte standard- ja eritellimusi hallata kliendisuhtlusest kuni arvelduse ja laoni nagu tänapäevale kohane – ühes keskkonnas ilma saja erineva tööriistata.
Käsitsi andmete kopeerimine mitmesse programmi
Negatiivne kliendikogemus
Puudulik tellimuste ülevaade ja haldus
Tundsid end ära?
See on märk, et Sinu ettevõte on kasvanud suuremaks kui e-kirjad, Exceli tabelid ja telefonid suudavad hallata.
Eestis loodud Salesorder on tarkvaralahendus, mis lõpetab selle killustatuse, tuues klientide, tellimuste ja tootmise halduse ning kliendisuhtluse koos iseteenindusega ühte kesksesse süsteemi
Üks süsteem kogu tellimuste elutsükli jaoks
Salesorder ühendab kõik tööriistad, mida tootmisettevõte seni kasutas – CRM, Excel, e-postid, arveldus ja laohaldus – ühte lihtsasse ja loogilisse keskkonda.
Ilma
Mida see tähendab Sinu ettevõtte jaoks: tellimuse info ja staatus on alati kõikidele osapooltele nähtav
klientide suhtlus ja tellimuste ajalugu on salvestatud ühte süsteemi ning nähtav kogu aeg nii kliendile kui
Sinule
ladu teab, milline kaup on tulekul ja milline ootab väljasaatmist
tellimuste reklamatsioonid ja nende ajalugu on igal hetkel kättesaadavad
arved tekivad automaatselt ilma topeltandmete sisestamiseta
kõik töövood on jälgitavad ja mõõdetavad
„Tootmisettevõtetes ei ole kõige suurem kulu tihti mitte tööjõud, vaid infokadu protsessi käigus,“ ütleb Salesorderi tootejuht ja Flowit Estonia OÜ juhatuse liige Juhan Pukk.
„Kui tellimuste info liigub e-kirjade ja Excelite vahel, on iga pisemgi muudatus risk. Me lõime Salesorderi,
Tellimus e-kirjas, Excelis, PDFs, jne. Tellimus iseteeninduses.
Toote konfigureerimine e-maili või telefoni teel.
Lihtsad valikud iseteeninduses.
Andmete sisestamine ERPi käsitsi. Andmed ERPi automaatselt.
Laoinfo e-kirja peale. Reaalajas portaalis.
Hinnastamine käsitsi. Automaatne hinnastamine.
Sisestusvead ja puuduvad andmed. 0% sisestusviga.
Fookus vormistamisel. Fookus kliendisuhetel.
et ükski selline muudatus ei jääks tähelepanuta – tellimustega seonduv info on saadaval kõikidele osapooltele igal hetkel,“ sõnab ta.
Eritellimused? Pole enam erand, vaid osa süsteemist
Eritellimused moodustavad väga suure osa tootmisettevõtte müügist, kuid on samal ajal riskantsed ning töömahukad –üks vale mõõt, segadus kirjavahetuses või valesti edastatud info ning potentsiaalne klient on kadunud või luhta läinud toode lattu seisma saadetud. Salesorder võimaldab eritellimusi hallata sama lihtsalt nagu iga teist standardtellimust:
klient saab iseteeninduses koostada eritellimuse olemasoleva toote põhjal või teha seda nullist, lisades oma erisoovid otse loodava tellimuse külge
kogu tellimusega seotud kliendisuhtlus on hallatav ja jälgitav sama tellimuse juures
muudatused ja kinnitused liiguvad sujuvalt nii kliendi, müügi kui tootmise vahel
kogu ajalugu jääb alles
Üleminek on lihtne
See tähendab, et iga eritellimus on kontrolli all algusest lõpuni – ilma, et peaks otsima infot kümnest erinevast failist või kirjavahetusest.
Kliendikogemus paraneb hüppeliselt tänu iseteenindusportaalile
Sinu brändiga B2B-iseteenindusportaalis saavad kliendid esitada tellimusi ja hinnapäringuid, vaadata tooteinfot, kontrollida hindu, jälgida tellimuste staatust ning näha tellimuste ajalugu: kliendipõhised kataloogid ja hinnakirjad lihtne korduvtellimine ja tellimuste ajalugu püsiklientidele reaalajas laoseis ja tarneinfo (ERP-st), et vähendada päringuid ja suurendada läbipaistvust tellimusega seotud suhtluse ja muudatuste kuvamine reaalajas kõikidele osapooltele
Oled muutusteks valmis?
Külasta salesorder.eu, broneeri demo ning näed, kuidas kõik Sinu tellimused – ka eritellimused – liiguvad edaspidi ühes selges voos.
1 2 3
Kiire seadistus & bränding Teie bränditud B2B portaal koos tootekataloogi ja kliendipõhiste reeglitega valmib kiirelt. Integreerimine Teie ERP-ga.
Sujuv kliendi liitumine Aitame Teil oma B2B kliente uuele, mugavamale tellimuskanalile üle viia. Nad vaimustuvad sellest.
Nautige tulemusi Kogege kohest efektiivsuse kasvu, andmete täpsust ning positiivset tagasisidet klientidelt. Keskenduge oma ettevötte kasvule.
Ka väikestel ettevõtetel, olgu selleks ilusalong, rehvitöökoda või mototehnika remondipunkt, on tänapäeval võimalik oma tööd digilahendustega tõhusamaks muuta. Kuigi nad ei vaja kalleid IT-süsteeme ja eriarendusi, leidub neilegi sobivaid ja turvalisi broneerimisprogramme ning mugavaid ja paindlikke makselahendusi.
TEKST: Gerli Ramler / FOTOD: erakogu
Tallinna kesklinnas tegutsev ilusalong LpgStuudio kasutab oma broneerimissüsteemina Saloninfra lahendust. Ettevõtte juht Signe Urva kiidab, et seda on lihtne kasutada nii iluteenindajal kui ka kliendil: „Kui salongiga ühinesin, oli eelmisel omanikul kasutusel BookLUX-i lahendus. Alguses kasutasime seda, kuid meie vajadustele jäi see pisut kitsaks – soovisin, et kliendi nime sisestades näeksid teenindajad tema senist ajalugu meie juures.“
Urva hakkas otsima veidi teistsugust lahendust ja jõudis kuupõhise tasuga broneerimissüsteemini Saloninfra, kus makse koostatakse vastavalt kasutajate arvule. Eelkõige kiidab ta lahenduse lihtsust: klient näeb otse stuudio kodulehel vabu aegu ning saab valida endale meeldiva teenindaja. Salong kinnitab broneeringu ning klient saab kohe e-kirjaga meeldetuletuse. Teine meel-
detuletus tuleb 24 tundi enne külastusaega ning lisaks saaks seadistada veel ühe märke enne külastust ning hilisema tänukirja, aga Urva on need kaks postitust ära jätnud, et mitte klientide postkasti liialt reostada.
Klient näeb otse stuudio kodulehel vabu aegu ning saab valida endale meeldiva teenindaja.
„Mis mulle veel Saloninfra juures meeldib, on see, et broneeringu tühistamist läbi programmi ei toimu. Selleks peab inimene helistama või e-kirja saatma, mis on meie kui teenusepakkuja jaoks väga hea lahendus. See hoiab ära segadusi, kus klient on näiteks tund varem katkestanud oma broneeringu, aga teenindaja on juba stuudios ja
Moto Worksi tegevjuht Kertu Maipuu, kes on muide Eesti ainus teadaolev töötav naismotomehaanik.
Veendu, et broneerimissüsteem oleks lihtne ja eestikeelne ning toetava klienditoega, et ei peaks ise IT-arendust tegema.
Veendu, et süsteem oleks mobiilisõbralik — paljud kliendid broneerivad või maksavad nutiseadmest.
Kas lahendus integreerub ettevõtte veebilehe ja sotsiaalmeediaga?
Kontrolli hinnastust (kuu- ja tehingutasu), et kulud ei hakkaks ühtäkki liialt suurena tunduma.
Kontrolli, et makselahendus toetaks Eesti pangalinke ja kaardimakseid ning sobiks teenusepakkujale, mitte ei oleks mõeldud ainult e-poele.
Uuri, kas broneeringus saab määrata ettemaksu või deposiiti — nii vähendad klientide arvu, kes ei ilmu kohale.
Ole kindel, et süsteem võimaldab automaatselt saata meeldetuletusi ja tänukirju, kuna see aitab kaasa kliendikogemuse paranemisele ja vähendab unustatud aegu.
Kontrolli andmete turvalisust ja varundust, sest kliendiandmed peavad olema kindlalt kaitstud.
valmistub tema vastuvõtuks,“ selgitab Urva. Maksmine toimub tema sõnul aga väljaspool programmi kas sularahas või ülekandega: kuna tänapäeval on kõigil nutitelefonid taskus ja ülekanded on tasuta, on LpgStuudio loobunud tasulisest makseterminalist.
Üks lahendus aitab töökojal hallata nii varuosi kui remondiaegu Tallinnas Väike-Männiku tänaval asuva mototehnika hoolduse, remondi ja varuosamüügiga tegeleva OÜ Moto Works tegevjuht Kertu Maipuu räägib, et nende ettevõttes käib sõidukite hooldus- ja remondiaegade broneerimine telefoni või e-kirja teel, edasi talletatakse kogu info majandustarkvarasse Erply. „Kuna meile on oluline sissetuleva sõiduki spetsiifilisem info ja omaniku murede kirjeldus, siis lihtsalt aja kinnipanekust tavalise broneerimissüsteemi kaudu pole eriti kasu. Peame ju tellima varuosad vastavalt sõiduki mudelile, margile ja aastale ning tarneaja järgi saab määrata töökotta tulemise aja.“
Meile on oluline sissetuleva sõiduki spetsiifilisem info ja omaniku murede kirjeldus.
Varuosasid ja motovarustust saavad kliendid ka ise Moto Worksi kodulehe e-poe tellimiskeskkonnas osta. Tellimused ja makseinfo jooksevad automaatselt Erplysse ning kui toodet ettevõtte laos kohapeal ei ole, tegeleb müügiinimene kliendi tellimusega edasi. Kaup tellitakse Euroopa või USA tootjate kataloogidest. Lisaks pakub ettevõte võimalust motosafariks ning remondib mootorrataste kõrval samuti lumesaane ja ATV-sid. Maipuu toob praeguse lahenduse ainsa miinusena välja maksesüsteemi, sest makserakendus on tahvelarvutis, mis ei taha juhtmeta makseterminaliga eriti koostööd teha. Nemadki on mõelnud makseterminalist loobumise peale selle hinna tõttu – esiteks tuleb maksta kuutasu ning siis lähevad tublid protsendid maksest pangale. Reklaami osas peab veidi üle 7 aasta tegutsenud töökoda hetkel kõige viljakamaks sotsiaalmeediat ning suusõnalisi kliendilt kliendile soovitusi.
Finants- ja müügianalüütika, mida toetavad Microsofti lahendused.
Tõsta reaalajas andmete abil oma otsuste kvaliteeti. intelex.ee
Baltikumi suurim Microsofti ärianalüütikale spetsialiseerunud ettevõte.
