Kooliaeg (august 2025)

KOOLIAEG

MUSAMARI KOORIKOOL

Loodud selleks, et õpetada lapsi ja noori heast muusikast elukestvalt rõõmu tundma.

väikelasterühmad

Muusad

Koorikoosseisudesse võtame vastu uusi lauljaid musikaalsuskatsete alusel. Väikelaste- ja ettevalmistusrühmadesse vastuvõtul katseid ei ole.

Avatud südamega uude kooliaastasse

Septembri hommikud kannavad endas erilist energiat – ühel ajal nii igatsust möödunud suve järele kui ka ootuselevust algava uue peatüki ees. Suve mängulisuse möödudes peab hakkama ruumi andma korrapärale ja uutele rutiinidele – see magusvalus muutus puudutab nii peresid, kus lapsed alles esimest korda koolikella kuulevad, kui ka neid, kes eesootavaga juba ammu tuttavad.

Kooliaja algus ei tähenda lapse elus pelgalt uut päevakorda – see on murdepunkt kogu perele. Laps astub esimesed sammud iseseisvuse suunas, õpib looma sidemeid, mõistma süsteeme ja võtma vastutust. Vanemad peavad aga samal ajal kogema lahtilaskmist, õppima usaldama ning oma võsukesi sammu võrra tagapool toetama.

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee

Just seetõttu võib kätte jõudnud sügis tuua kaasa vastuolulisi emotsioone: südamest tulevat rõõmu ja uhkust ning samas ka pinget või igatsust möödunu järele. Laste jaoks on vanemate emotsioonid peegliks, mille kaudu nad oma kogemusi mõtestavad. Kui teie nägu peegeldab neile vastu tasakaalukust, usku ja toetust, saavad nemadki end julgemalt avada.

Selles kohati keerulises, aga samal ajal kaunis liikumises soovin teile tasakaalu, rahu ja märkamist – et oskaksite sügist sooja südamega tervitada ning uutele seiklustele avatud olla. Koolitee ei pea olema ponnistusrohke teadmiste kogumine, vaid hoopis sügavam teekond enese ning teiste inimeste tundmaõppimise ja maailma

Foto: Shutterstock

mõistmise suunas. Olgu see uus peatükk tulvil tähelepanu, uudishimu ja rahulikku meelekindlust!

Toimetaja: Liisbet Estra, liisbet.estra@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee

Keeletoimetaja: Jolana Aru, jolana.aru@delfi.ee

Trükk: AS Printall

Laps on kooliks valmis –aga kas ka kaitstud?

Kooliaasta algus on üsna pea ukse ees ja vanematel on taas aeg mõelda, kuidas tagada lapsele turvaline ning muretu kooliaeg. Lisaks kooliriiete ja -tarvikute soetamisele tasub läbi mõelda ka see, kuidas kaitsta last ning tema asju ootamatute õnnetuste eest.

Salva Kindlustuse kogemus näitab, et koos rõõmude ja uute väljakutsetega toob kooliaeg sageli kaasa ka ebameeldivaid üllatusi: asjade purunemisi, vargusi või kaotusi, lapse enda vigastusi või olukordi, kus laps tekitab kahju kellegi teise varale.

Kodukindlustus – kaitse kodus ja väljaspool seda Esimene samm on üle vaadata kodukindlustuse olemasolu ja tingimused. Oluline on, et lisaks kodule oleks kindlustatud ka kodune vara – mööbel, riided, elektroonika, kodutehnika ja muud pereliikmete igapäevased esemed.

Et kaitstud oleksid ka lapse kooli või trenni kaasa võetud asjad, tasub valida kodukindlustusele lisakaitse kaasas kantavale varale väljaspool kodu. Siiski selleks, et kaitstud oleks ka need asjad, mida laps endaga kooli kaasa võtab, jääb tavalisest koduse vara kaitsest natukene väheks.

Salval on kodukindlustuses selle tarbeks täiendav kindlustuskaitse, mis kaitseb vara väljaspool kodu. Selle kaitsega on kindlustatud pereliikmete (ka lastega) tavapäraselt kaasas olevad kodused asjad.

Kui lapsel on kaasas sülearvuti, nutiseade või liigub ta kooli jalg­ või tõukerattaga, kuuluvad need kindlustuskaitse alla vaid siis, kui kodukindlustusele on lisatud vara kaitse väljaspool kodu. See aitab juhul, kui ratas varastatakse või sülearvuti kukub maha ja saab viga.

Omavastutus ja hoolsus

Nutiseadmete kindlustus käib koduse vara kindlustuse alla ja sellega on kaetud õnnetused, mis juhtuvad näi­

teks pere süle ­ või tahvelarvutitega. Mobiiltelefonide puhul aga tasub tähele panna, kas need on automaatselt koduse vara kindlustuse sees või tuleb need eraldi kindlustada.

Kindlustuslepingu sõlmimisel on oluline ka omavastutuse suuruse valik, eriti mobiiltelefonide kaitse puhul. Kui näiteks lapse mobiili hind on 150 eurot ja omavastutuse tase 200 eurot, siis sellisel juhul jääb kahju omavastutusele alla ning kindlustusvõtja enda kanda. Kui telefoni hind on aga 500 eurot, tasub kindlustus end igal juhul ära.

Telefoni või trennikoti unustamine pole kindlustusjuhtum – ka lapsel endal tuleb õppida hoolas olema, ent seevastu katab kodukindlustuse koguriskikaitse dokumentide või koduvõtmete kaotuse. Näiteks kui laps kaotab rahakoti koos pangakaardi ja ID­kaardiga või kaovad koduvõtmed, hüvitab Salva uute dokumentide vormistamise või lukuvahetuse kulud.

Kaitse ka õnnetusjuhtumite korral

Kooliaasta ja trennihooaja algusega suureneb laste vigastuste oht. Tervisekassa andmetel juhtub kõige rohkem vigastusi just lastega vanuses 5–14 aastat.

Lapse enda vigastuste korral aitab õnnetusjuhtumikindlustus. Korralik õnnetusjuhtumikindlustuse leping ei päästa küll valust, kuid on kindlasti rahaliseks toeks tervele perele. Ajutise iseloomuga vigastuste korral maksab Salva valuraha hüvitist, aga kui õnnetuse tagajärjel tekib püsiv vigastus või tervisehäire, lisandub veel püsiva puude hüvitis.

Kui vanemal tuleb vigastada saanud lapsega paranemise ajal töölt ee­

mal olla, siis sellega kaasneb tihtipeale pere eelarvesse auk. Ka siin aitab õnnetusjuhtumikindlustus, makstes iga hoolduslehel viibimise päeva eest päevarahahüvitist.

Salva õnnetusjuhtumikindlustus kehtib kogu maailmas, mitte ainult Eestis.

Vastutuskindlustus – kaitse teistele tekitatud kahju eest Elust võetud näited näitavad, et kahjud ei juhtu ainult lapse endaga või ainult kooliseinte vahel. Laps võib kogemata rattaga otsa sõita parkivale autole või pall võib mänguhoos lennata naabri aknasse. Sellistes olukordades kaitseb last laiendatud vastutuskindlustuse kaitse, mille saab lisada kodu vastutuskindlustuse lepingule.

Õigesti valitud kindlustuskaitse annab lapsevanemale kindlustunde ja aitab lapsel kooliaasta muretumalt mööda saata – nii kodus, koolis, trennis kui ka mänguväljakul. Salva soovib kõikidele lastele ja lapsevanematele ilusat ning ohutut kooliaega!

Tervis korda enne kooli

Lugu Sööbikust ja Pisikust võib olla helge meenutus, ent koolijütse kimbutavad nad siiski. Enne kooli on lisaks tavalisele tervisekontrollile hea ka silmad ja hambad üle vaadata. Anname artiklis nõu, mida lapse tervise juures tähele panna, kuidas koduste nippidega seda hoida ja millal tasub pöörduda eriarsti poole.

Tekst: Hans Märten Kinnas / Fotod: Shutterstock

Hambaarst on ainus eriarst, kelle juures peaks iga koolieelik olema juba korduvalt käinud. Mudilaste hambahoiust räägib lähemalt hambaarst dr Liina Viksi

Miks on eriarstidest just hambaarsti juures käimine koolieelikutele kohustuslik?

Sõltumata vanusest peab iga inimene hambaarsti juures käima vähemalt kord aastas. Piima hambasse võib auk tekkida paari kuuga – seetõttu on regulaarne hammaste kontroll väga oluline. Mida varem hambaauk avastatakse, seda lihtsam ja hammast säästvam ravimine on. Lisaks hammaste kontrollile hin­

Hammaste

hoidmine pole raske

Hambaid tuleb pesta kaks korda päevas kaks minutit pehme hambaharja ja fluoriidi sisaldava hambapastaga. Kui lapsel jääb toit hammaste vahele kinni, tuleb hambavahede puhastamiseks kasutada hambaniiti. Võib juhtuda, et laps ei taha hambaid pesta; siin on mõned nipid, kuidas seda lõbusamaks muuta:

 kasutage kaheminutilist liivakella või taimerit;

 kuulake hambapesu ajal Suukooli hambapesulaulu;

 mängige Suukooli äpis mängu, kus laps saab vabaneda hambakollidest;

 mängige hambaarsti või mõelge välja mõni muu mäng, mille üks osa on hambapesu.

dab arst hügieeni ning nõustab last ja lapsevanemat hambasõbraliku käitumise osas.

Selleks, et suus probleeme vältida, tuleb eelkõige kodus tööd teha. Viie hea suutervise kuldreegli järgimine on vaja kujundada harjumuseks ning enamikku suu­ ja hambahaigusi saabki sellega vältida. Ei tohi unustada, et lapse hammaste tervis sõltub otseselt täiskasvanutest, eelkõige tema vanemate tegevusest ja eeskujust.

Millised on kõige sagedasemad hambamured koolieelikutel?

Kõige sagedasemad mured on ebapiisav suuhügieen ja kaaries ehk hamba augud. Hambaaukude enne ­

Viis kuldreeglit hammaste eest hoolitsemiseks:

 pea toidukordade vahel 3 tundi pausi;

 pese hambaid 2 korda päevas 2 minutit;

 käi vähemalt kord aastas hambaarsti juures;

 janu korral joo vett (gaseerimata ja lisanditeta);

 toitu tervislikult ja mitmekesiselt.

tamine ei ole üldse keeruline ja selle eest lasub vastutus lapsevanemal.

Millised on probleemid, millega tuleks kindlasti hambaarsti poole pöörduda ja kuidas neid tähele panna?

Koolieelikutel peaks vanem hambaid kas ise pesema või siis üle pesema, nii on võimalik kontrollida pesu kvaliteeti ning varakult märgata ka muutuseid hammastel. Lapse hambaid pestes tuleb neid ka uurida ja kui on näha värvimuutust, täppe, mis pestes maha ei tule, on vaja minna hambaarsti juurde.

Pidevalt suu kaudu hingav laps vajab spetsialistide kiiret sekkumist, sest suu kaudu hingates võib lapsel välja kujuneda levinud funktsioonihäire –suuhingamine, millega võivad kaasneda suu­ ja laiemalt terviseprobleemid, isegi mälu­ ja käitumishäired.

Kuidas teha lapsele esimene käik hambaarsti juurde mugavaks ja julgeks?

On oluline, et laps jõuaks hambaarsti juurde enne kolmeaastaseks saamist. Loomulikult, kui on mõni mure või lapsevanem on avastanud suus midagi uut või ebatavalist, tuleb pöörduda varem. Esimene visiit hambaarsti juurde peaks olema meeldiv kogemus –

Pea silmas ka nägemist

Optometrist-nägemisterapeut Karmen Johanssoni sõnul pole silmakontroll koolieelikule kohustuslik, aga kuna koolis algab pingeline töö silmadega, tuleb see varem või hiljem ette võtta. Eriti digiajastu liigse ekraanikasutuse ja vähese liikumisega on suurenenud vajadus kirjutada prillid, millega näeks kaugele. Peamised probleemid ilmnevad just koolis: laps ei näe tahvlile, ei soovi lugeda, kirjutab lainetavalt jne.

Silmad on lihased ja nagu iga teinegi lihas, vajavad nad harjutamist ja liikumist. Sageli tekivad silmaprobleemid sellest, et kaugele vaatamise lihased ei saa piisavalt tööd. Sellega aitab igasugune kehaline aktiivsus, aga eriti näiteks pallimängud.

võimalus tutvuda hambaravikabineti, töövahendite ja hambaarstiga. Seetõttu on hästi oluline vältida olukorda, mil laps jõuab hambaarsti juurde alles siis, kui hammas juba valutab. Kindlasti ei tohiks hambaarstist rääkides kasutada väljendeid „ära karda“, „sulle ei tehta haiget“, „see ei ole valus“. See võibki lapses tekitada tunde, et hambaarsti peaks kartma. Kindlasti ei tohi lapse kuuldes rääkida enda ega kellegi teise ebameeldivast hambaarstikogemusest ega hirmutada hambaarsti juurde mineku, puurimise või süstijutuga. Pigem tuleks püüda rääkida hambaravikliinikust kui ühest põnevast kohast, kus kõik oma hambaid näitamas käivad.

Arst saab lapsele üsna palju toeks olla – lapsele tuleb anda aega uue olukorraga kohanemiseks, olla temaga sõbralik ja julgustav. Esimesel visiidil tutvustab arst lapsele kabinetti, hambaravitooli ja kasutatavaid töövahendeid. Kõike on võimalik teha lõbusalt, mänguliselt ja last julgustades. 1

EKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED abiturientidele ja põhikooli lõpetajatele eesti keel, inglise keel, matemaatika, füüsika, bioloogia, keemia Cambridge English Advanced (CAE)

HUVIKURSUSED

giidiõpe jooga kosmosering loodusring puutöö kokandus loovring mõttemängud prantsuse keel robootika teadusring progering

KEELTEKOOL TÄISKASVANUTELE

rootsi keel, inglise keel, prantsuse keel

Võta meiega ühendust info@gakk.ee või tel 627 4065 | Suur-Kloostri 16, Tallinn

Vaata lähemalt www.gakk.ee

Feliciana Ajalooga Itaalia pitsa! SelveriSaadavalCoopi,

Proovi Dr. Oetkeri uusi suussulavaid juuretise, krõbeda põhja ja küllusliku täidisega Feliciana pitsasid!

algavat kooliaastat!

e-poes tavahinnast! -15%

seesam.ee

Kindlustunne tagab liikumisrõõmu

Sõlmi õnnetusjuhtumikindlustus Seesamis.

Lastele võistlusspordi kaitse tasuta!

Finantsteenuse pakkuja on Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal, mille kaubamärgiks Eestis on Seesam. Kindlustuse kohta uuri lähemalt seesam.ee või pea nõu spetsialistiga.

Kriketist rahatarkuseni: uus algus, uued hobid

Vahelduseks koolipingi nühkimisele ja ekraaniajale tuleb noorele õppurile leida ka mõni hobi. Nii-öelda klassikaline huvihariduse ja trennide sortiment ei pruugi aga kõigile sobida – lõpuks on nii laps kui ka vanem hädas, sest ükski proovitud ring ei paku päriselt huvi.

Tekst: Hans Märten Kinnas / Fotod: Shutterstock

Heidame pilgu hobidele, mis on seni peavoolust ehk kõrvale jäänud või alles sinna jõudmas.

Sport pakub nii närvikõdi kui ka lõõgastust

• Kriket

Kriket on üks maailma menukamaid spordialasid, mis Eestiski hoogsalt tuntust kogub. See on sobilik igale vanusele ja arendab nii füüsilist vormi kui ka strateegilist mõtlemist. Nagu

jalgpalliski, on väljakul üksteist mängijat, kel igal oma ülesanne, mistõttu on kriketi juures ülioluline ka tiimisuhtlus ja vastastikune mõistmine. Kes kõva palli pelgab, saab aga valida pehme palliga trenni.

• Slacklining

Mullusel Tõrva Loitsul võis näha Eesti tuntuimat slackliner’it Jaan Rooset üle publiku peade jalutamas, hüplemas ja trikitamas ning kohati muu ­

sikutest enamgi rahvast hullutamas. Paljude jaoks ongi Roose esimene kontakt slacklinging’ uga, ent see ei pea üldse säärane ekstreemsport olema.

Peamine on see, et slackline arendab tasakaalu, koordinatsiooni ja kehatunnetust. Selle harrastamine on samuti imelihtne – lisaks trennile saab slackline’i kasvõi koduhoovis kahe puu vahele paigaldada ja millal tahes peale hüpata.

HARRASTUSVÕIMLEMINE

RÜHMVÕIMLEMINE

ILUVÕIMLEMINE

AKROVÕIMLEMINE

DAAMIDE

VÕIMLEMINE

Võistlusspordi huvilistele katsed augustis.

Jälgi www.piruett.ee lehte!

Igale lapsele jõukohane treening!

• Ronimissein

Kuigi ronimine nõuab suurt üldfüüsilist pingutust ja koordinatsiooni, on selle suurimad väljakutsed hoopis mentaalne vastupidavus ning meelekindlus. Äge võib tunduda juba enda seinapidi paar meetrit maast üles vinnamine, aga päris adrenaliin lööb sisse alles siis, kui edasi on diagonaalis veel raja lõppu vaja jõuda. Nii arendab ronimine ka ruumilist mõtlemist, kuna sageli tuleb enne rajale minekut see mõttes samm­sammult läbi käia.

Üle Eesti on hiljuti avatud mitmeid ronimiskeskuseid, mille rajad sobivad ka koolieelikutele ning kus instruktorid loovad treenimiseks põneva ja turvalise keskkonna.

• Discgolf

Discgolf on hetkel ehk kõige kiiremini kasvav spordiala Eestis. Kettaradu ilmub kui seeni pärast vihma ja võistluseid nii professionaalidele kui ka harrastajatele toimub pea iga päev. See on enamat kui lihtsalt lendav taldrik: eri kettatüüpide ja visketehnikate valik on täiesti omaette teadus.

Pealegi on discgolf ’i võlu paljude jaoks just selle sotsiaalsus ja mõnus rütm, mis tekib viskamise ning jalutamise vahel. Oskuste tase polegi niivõrd oluline, sest kettagolf võib olla lõbus nii treeneriga pingutades kui ka niisama sõpradega looduses jalutades.

Tulevikuoskused saavad lõbusalt selgeks

• Vabatahtlikuks käimine

Nii vanemate julgustusel kui ka omal initsiatiivil on koolilapsed aina rohkem hakanud käima vabatahtlikeks festivalidel, kaltsukates, heategevusüritustel, ettevõtetes jne. Korraldajad tagavad noorele vabatahtlikule turvalise keskkonna, jõukohase ülesande ja meeldejääva kogemuse. See on aken „suurte inimeste“ ellu ja võimalus isegi lihtsate tegevustega end teostada ning olla osa millestki suurest ja ägedast.

• Rahatarkus

Ühismeedias on nüüdseks juba terve põlvkond kuulnud ära kurtmise, et

„miks koolis ei õpetata arveid maksma“. Klišee küll, aga mingi iva selles ikkagi on. Koolid ja huvihariduskeskused ongi hakanud juba algkooliealistele pakkuma rahatarkusringe. Esmane majandusharidus aitab lapsel paremini mõista nii enda kui ka vanemate rahalist seisu ja käitumist, taskuraha targemini kasutada ning üldse aru saada, mis asi see raha on.

• Moe­ ja tekstiiliringid

Nendes ringides tutvub õpilane nii moekunsti tagamaade ja loomeprotsessiga kui ka erinevate materjalidega ning kust need tulevad. See on võimalus arendada käelist osavust, väljendada end loominguliselt, näidata enda isikupära omaenda loodud riiete ja aksessuaaridega ning saada selle kõige käigus targemaks tarbijaks.

• Mängud

Ka mõtestatud mäng on väga äge hobi! Olgu see kas „Dungeons and Dragonsi“ või mõne kaardimängu grupp, kus laps saab valla lasta oma kujutlusvõime ja strateegiameele ning leida sõpru. Või siis hoopis kursus, kuidas sellistes arvutimängudes nagu „Minecraft“ ja „Roblox“ rakendada oma loovust, luues mänge ja maailmu ning õppida programmeerimist, kasutades selleks loodud tööriistakomplekte.

Mängude kui toodetega puutuvad lapsed tahes ­ tahtmata kokku, nii et miks mitte katsetada neid turvalises, teadlikus ja juhendatud keskkonnas. 1

AJU on alati näljane!

Koolitoit kui selline sai alguse Euroopa mõne linna, mõne kooli, mõne konkreetse inimese altruismist, soovist natukenegi vähendada lokkavat vaesust, mis väga tugevalt just laste kõhule mõjus. Kloostri- ja kirikukoolid koostöös heategevust harrastavate metseenidega hakkasid õppuritele toitu pakkuma. Kuid enamasti oli koolitoit noil aegadel pigem tasu kui boonus.

Tekst: Martin Hanson / Fotod: Shutterstock

Väidetavalt pakutakse praegu tasuta või subsideeritud koolitoitu maailmas enam kui 150 riigis, mis näitab seda, kui oluliseks peetakse toitu lapse arengus, õppetöös ja üldse elus. Kui varem oli koolitoit pigem heategevusorganisatsioonide, kohalike omavalitsuste või mõne metseeni pärusmaa, siis eelmise sajandi keskel hakkasid riigid järjest langetama otsuseid, millega võtsid laste toitmise koolides enda õlule. Ka Nõukogude Eestis oli toit koolis olulisel kohal, sest hästi söönud laps sai kasvada täieõiguslikuks töölisklassi liikmeks.

Kui vaadata koolitoitu Eesti koolides, siis on tegemist kõrgel tasemel toidukraamiga, mis koolitoidu pakkujate hinnangul läheb lastele peale paremini kui kunagi varem. Laste

toitumisharjumusedki on ajaga muutunud. Lapsed on palju teadlikumad ning oskavad kvaliteetset ja naturaalset toitu paremini hinnata. Nad teavad, et päevas on oluline sooja ja tervislikku koolilõunat süüa. Kahjuks ei saa üheselt kommenteerida, kui palju on parem koolitoit tõstnud näiteks hindeid ja laste aktiivsust, sest sellist uuringut pole tehtud.

Koolitoidul on kukil kolm ülirasket, kuid olulist ülesannet: esiteks peab koolis koos söömine õpetama meile söömise sotsiaalset aspekti, õpetama meid üksteisega suhtlema, arvestama, toitu jagama, toidu kaudu üksteist mõistma. Teiseks on koolitoit üheks nurgakiviks üldisemale gastronoomsele haridusele, toidust arusaamisele, toidu väärtuse mõistmisele. Kolman­

daks peab aga koolitoit olema täielik supertoit, et anda õpilastele kõik vajalik aktiivseks, sisukaks ja edukaks õppepäevaks.

Koolitoit ja supiköök

Väidetavalt sai koolitoit alguse 18. sajandi lõpus Saksamaal Münchenis, kui Ameerikast revolutsiooni eest pagenud rojalist, koloneli auastmes

Sir Benjamin Thompson – tuntud hiljem ka kui krahv Rumford –alustas massilist laste koolitamist ja toitmist. Täpsemalt pakkus ta igapäevast kõhutäidet ja haridust töö vastu: nimelt õmblesid lapsed ja ka täiskasvanud toidu eest Saksa sõjaväele mundreid.

Toit – täpsemalt supp –, mida lastele lõunaks pakuti, oli valmista ­

tud maailma odavaimatest toorainetest: linnased, kartulid ja hapu õlu. Ühekorraga oli sündinud nii supiköök kui ka koolitoit. 1785. aastal toitis Thompsoni asutatud supiköök sama menüüga Londonis juba 60 000 inimest päevas. Thompson oli hariduselt füüsik ja tegeles ka leiutami ­

sega: mehe gastronoomsed panused on muu hulgas näiteks kiirkeedupott, küpsetusahi, auruti ja ka filterkohvimasina eelkäija.

Tänapäevase koolitoiduni jõudmiseks kulus aga veel sajand ja mitmeid kümnendeid. Peamiselt saadi aru, et kui riiklikult on ambitsioon lapsed

kooli saada ja vähendada selle kaudu uskumatut sotsiaalset kihistust ning vaesust, siis kindlaim viis, kuidas lapsed klassis paremini õpivad ja iga päev tagasi tulevad, on pakkuda neile koolis süüa. 1912. aastal toideti Bostonis iga päev juba umbes 5500 õpilast ja menüüs olid nii veiseliha, kartulid, võileivad kui ka kerge magustoit. Toit oli küll tasuline, kuid tugevalt linna rahastatud.

Teise maailmasõja ajal ja järel hakati kogu maailmas võtma vastu seaduseid, mis muutsid koolitoidu pakkumise kohustuslikuks, enamasti alandatud hindadega, kuid vahel ka täiesti tasuta. Näiteks USA­s suunati koolidele toidu valmistamiseks sõjast üle jäänud armeevarud.

Aju on alati näljane!

Mõttetööd ergutavad hästi B­rühma vitamiinid, mida leidub banaanis, kuivatatud ploomides, päevalilleseemnetes, mandlites, täisteratoodetes ja leht ­ , aed ­ , kaun ­ ning juurviljades. B ­ vitamiinide nappus võib häi ­

Süü Ää Mahenäksid on toorkuivatatud köögivilja valmistoidu palad.

Toitainete-, mineraalide-, vitamiiniderikkad ja kiudaineterohked.

Mahenäksid on head kaaslased reisile, matkale, tööle, kooli.

Telli e-poest: mahenaks.ee

rida närvisüsteemi tööd. B5­ vitamiin toetab mälu, eriti koos koliini ehk B4vitamiiniga. B­rühma vitamiinid on aju tööks äärmiselt vajalikud, kuna aitavad glükoosi energiaks muuta ning seeläbi ära hoida väsimust ning meeleolumuutuseid.

Aina enam uuringuid viitab, et rasvastest kaladest saadavad oomega3 ­ rasvhapped on eriti kasulikud aju tervist silmas pidades. Oomega ­3rasvhapet sisaldavad enim külmadest vetest pärit rasvased kalad, nagu lõhe, tuunikala, hiidlest, forell, makrell, sardiinid ja heeringas. Lisage need kindlasti oma menüüsse. Kui kala ei kuulu lemmikute hulka, võiks pilgud suunata alternatiivsete oomega­3­rasvhapete allikate poole. Nendeks on näiteks maapähklid, linaseemned, linaseemneõli, oad, spinat, brokoli, kõrvitsaseemned ja sojaoad.

Kõige olulisem on siiski toituda tasakaalustatult: süüa kindlasti hommikusööki ja vähemalt viis peotäit puu ­ ja köögivilju päevas ning süüa vähem soolaseid ja rasvaseid toite. 1

Koolitoidu ärasöömist mõjutab enim toidu välimus ja maitse

Koolinoorte toitumisharjumuste ja koolitoiduga rahulolu uuring näitab, et õpilased otsustavad paljuski selle üle, kas nad söövad koolitoidu ära või mitte, konkreetse roa välimuse, maitse ja temperatuuri järgi. Sõprade eeskuju või see, et kodus sellist sööki ei pakuta, mängivad nende endi sõnul kõige väiksemat rolli. Uuringu järgi häirib koolitoidu juures õpilasi kõige enam see, et toidud, mis peaksid olema soojad, on jahtunud, kui liiga sageli pakutakse samu toite, makaronid on liiga pehmeks keedetud või kartulid imeliku maitsega.

Üheks koolitoidu mittesöömise põhjuseks on ka söögivahetunni toimumise aeg. Suurtes koolides on tihtipeale nii, et nooremad õpilased saavad süüa liiga vara ja vanemad liiga hilja, mistõttu ostetakse näksimist puhvetist või lähedal asuvast poest. Veerand õpilastest tõdesid, et söögivahetund on nende jaoks liiga lühike. Kõige vähem ollakse rahul teiste õpilaste käitumisviisiga sööklas, toidu puhtuse ja kättesaamise kiirusega.

Kõige meeldivamad toidud-joogid koolimenüüs on õpilaste arvates morss ja mahl, kartuli- ja makaroniroad, liha- ning hakklihatoidud. Ei meeldi aga verivorst, maksatoidud, kala (v.a kalapulgad), keefir, osale õpilastele ka supid. Kokkadega on väga rahul 60% ja enam-vähem rahul 30% õpilastest. Õpilaste hinnangul mõjutab nende üldisi toitumisharjumusi kõige enam kodune toiduvalik – nii vastasid pea pooled. Olulised mõjutajad on ka ajapuudus ja vanemate toiduvalmistamise oskused.

Allikas: www.tai.ee

KUTSU KOOKER KÜLLA

Teeme soolaseid ja magusaid minipannkooke, käsitöölimpsi ja kohvijooke

Kuidas aidata ajul PAREMINI ÕPPIDA?

September tähendab paljudele õpilastele uut algust, uusi teadmisi ja pingutust nõudvaid päevi. Aga kas me mõtleme piisavalt sellele, kuidas aju tegelikult õpib ja kuidas saaksime seda protsessi toetada?

Toimetas: Mariann Vilbre / Fotod: Shutterstock

Mis toimub ajus, kui me õpime?

Kui mõtleme oma võimete ja oskuste peale, oleme harjunud pidama ennast näiteks osavaks inglise keeles, kuid mitte niivõrd heaks matemaatikas. Selline mõtteviis ei arvesta aga sellega, et aju ei ole staatiline, vaid pidevalt arenev ja kohanev elund. See tähendab, et isegi kui ühel hetkel tundub arvutamine keeruline, siis töö ja õppimisega oleme me kõik vägagi arenemisvõimelised.

Meie aju muutub pidevalt ja õp ­

pimiseks nimetamegi me protsessi, mille käigus närvirakud ehk neuronid loovad ajus uusi ühendusi. Iga kord, kui omandame uue oskuse või fakti, muutub aju struktuur, sest neuronite vahel tekivad uued ühendused.

Tähelepanu on võti

Kõige tähtsam komponent, mida vajame selleks, et suudaksime omandada uusi oskusi ja teadmisi, on tähelepanu. Tänapäeva nutimaailmas

on pikemat aega ühele asjale keskendumine muutunud aga üsna keeruliseks, mistõttu peame õppimisele eriti teadlikult lähenema. Sageli arvame, et suudame teha kahte asja korraga. Laste puhul näiteks televiisori või nutitelefoni vaatamine ja õppimine. Tegelikult on iga liikuv pilt ja uus teavitus telefonis segaja, mis röövib tähelepanu sellelt, mis on tõeliselt oluline.

Kujunda õppimist toetav keskkond

Selleks, et lapsed saaksid õppimise ajal tõeliselt just uute teadmiste ammutamisele keskenduda, tasub alusta­

Õpikeskkond peaks olema puhas ja vaikne

 Loo vaikne ja segajatest vaba ruum. Eemalda õpiala lähedusest kõik, mis ei ole otseselt seotud õppimisega: telefonid, mänguasjad, televiisor ja muud visuaalsed või helilised segajad.

 Kasuta loomulikku valgust. Kui võimalik, kasuta õppimiseks päevavalgust. Nii ei väsi silmad ära ja paraneb ka une kvaliteet.

 Hoia tööpind korras. Füüsiline kord loob ruumi, milles aju saab keskenduda ülesandele ilma pideva visuaalse ülekoormuseta.

 Panusta mugavusse, mitte mugavustundesse. Liiga pehme tugitool või voodi võib küll tunduda ahvatlev, kuid ei soodusta aktiivset õppimist ega süvenemist.

 Loo rutiin. Õppimine samas kohas, samal ajal ja sarnases rütmis loob ajule ootuspärasuse. Kui aju teab, et selles ruumis õpitakse, käivitub keskendumisrežiim kiiremini ja loomulikumalt.

 Planeeri liikumis- ja puhkepause. Ajule on kasulik õppimise vahele teha teadlikke pause. Mitte juhuslikke ekslemisi sotsiaalmeedias, vaid planeeritud liikumishetki või lühikesi uinakuid.

da korraliku õpikeskkonna loomisest. Füüsiline ruum, kus õpitakse, mõjutab meie meeleolu, tähelepanuulatust ja motivatsiooni. Liigne müra, halb valgustus ja ebamugav istumisasend võivad aju koormata ning takistada keskendumist. Puhas ja rahulik keskkond loob süvenemiseks ning info omandamiseks palju parema eelduse.

OLEME PÜHENDUNUD

LASTE, NOORTE JA

OLEME PÜHENDUNUD

Korralik puhkus

Üks teine sageli alahinnatud, kuid eluliselt tähtis aspekt õppimise juures on uni. Uuringud kinnitavad, et uue info jäädvustamine mälus sõltub suurel määral sellest, kas ja kui hästi inimene pärast õppimist magab. Uneajal toimub mälu konsolideerimine ehk õpitu „kirjutatakse“ lühiajalisest mä­

lust pikaajalisse mällu. Kui unepuudus on krooniline, halveneb info omandamine, tähelepanuvõime ja loov mõtlemine märkimisväärselt.

Seetõttu on mõistlik planeerida õppimist selliselt, et keerulisemad või mahukamad teemad saaksid „seedida“ koos uneprotsessiga. Ka lühikesed uinakud pärast õppimist võivad parandada meeldejätmist, eriti juhul, kui materjal oli intensiivne või emotsionaalselt tähenduslik.

Allikad: psychologytoday.com, frontiersin.org, verywellmind.com

OLEME PÜHENDUNUD

TÄISKASVANUTE VAIMSE

TERVISE TOETAMISELE OLEME PÜHENDUNUD

LASTE, NOORTE JA TÄISKASVANUTE VAIMSE

LASTE, NOORTE JA

TÄISKASVANUTE VAIMSE

LASTE, NOORTE JA

TERVISE TOETAMISELE

TÄISKASVANUTE VAIMSE

TERVISE TOETAMISELE

TERVISE TOETAMISELE

Kasvatame rahatargad lapsed!

Kõik me soovime olla majanduslikult vastutustundlikud ja teha

teadlikke valikuid. Selleks aga, et ka lapsed õpiksid rahaga mõislikult ümber käima, tuleb neile oma finantskäitumise ja teadmistega abiks ning eeskujuks olla. LHV jaepanganduse juht

Annika Goroško ja Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht

Mari-Liis Jääger selgitavad, kuidas lastele raha koguda ning nende finantskäitumist toetada.

Tekst: Liisbet Estra / Foto: Shutterstock

Ole oma lapsele eeskujuks ja õpetajaks

Goroško sõnul on lapse ja raha suhte kujunemise juures kõige olulisem vanemlik eeskuju ning avatud suhtlus: „Rahaasjad ei tohiks olla peres tabu. Kui vanem räägib lapsele ausalt nii edulugudest kui ka eksimustest, kujuneb sellest tugev alus usalduseks ja arusaamiseks.“

Ka Jääger peab nooruki finantskäitumise kujunemise juures oluliseks lapsevanema rolli ja eeskuju: „Hea praktika on kaasata laps pereeelarve koostamisse ja näidata talle, kui palju kulub raha kodule, transpor­

Swedbanki Rahaasjade

Teabekeskuse

juht Mari-Liis Jääger.

Foto: Swedbank

LHV jaepanganduse juht Annika Goroško.

Foto: Hendrik Osula

dile, toidule, vaba aja tegevustele ning erinevatele laenukohustustele.“ Lisaks soovitab ta lapsele selgeks teha, kuidas eristada soove vajadustest, selgitada, mil moel raha üldse teenitakse ning miks on oluline raha koguda ja kasvama panna.

Ava lapsele pangakonto ja soeta pangakaart

Nii LHV kui ka Swedbanki spetsialistid soovitavad lapsele pangakonto avada võimalikult varakult. „Panga mobiiliäpi kaudu saab vanem igal ajal jälgida lapse kontoseisu, seada pangakaardi limiite, määrata teise vanema ligipääsu või muuta tehinguõigusi. Näiteks võib vanem alates lapse seitsmendast eluaastast võimaldada tal iseseisvalt internetipangas või äpis oma kontojääki vaadata ja väiksemaid makseid teha. Samuti on võimalik lapse kontole lisada sisselogimisparool, mis annab talle piiratud õigustega juurdepääsu – just nii palju, kui parasjagu vajalik ja turvaline,“ selgitab Goroško.

Ka pangakaart tasub lapsele soeta­

da pigem varem kui hiljem. „Kuna kuni 18­aastaseks saamiseni on lapse konto seotud lapsevanema kontoga, annab pangakaart tegelikult vanemale hea ülevaate, kuhu lapse raha läheb ning kuidas saaks teda suunata rahaga paremini ümber käima,“ soovitab Jääger. Teisalt ei tasu tema sõnul lapse kontrollimisega üle piiri minna – tuleks jätta noorele ka õpiruumi, sest ei ole realistlik eeldada, et nooruk teeb esimese taskuraha saamisel kohe kõige paremaid finantsotsuseid.

Lapsele raha kogumine

Kui eesmärk on lapsele pikema aja jooksul järjepidevalt raha koguda, soovitab Goroško hea stardiplatvormina

LHV Kogumiskontot või investeerimist: „Lihtsalt seisev raha kaotab ajas väärtust, ent teadlikult valitud kogumismeetodid, näiteks Kogumiskonto või investeerimisvõimalused Kasvukonto kaudu, aitavad sel ajas kasvada.“

LHV ­ s ja Swedbankis on lisaks võimalik sisse lülitada mikrokogumise (LHV) ehk Rahakoguja (Swed­

Millal soetada lapsele pangakaart?

Nii Swedbankis kui ka LHV-s saab lapsele pangakaardi tellida alates kuuendast eluaastast. Miks seda teha?

Kuni täisealiseks saamiseni on lapse konto seotud vanema omaga ja seeläbi on lapsevanemal võsukese majanduskäitumisest hea ülevaade. Lisaks on vanemal võimalik seada kululimiite, et õpetada lapsele eelarves püsimist.

Pangakaardi omamine annab lapsele võimaluse juba varajases nooruses rahatarkust õppida. Kontoväljavõtet koos analüüsides saab vanem anda lapsele nõuandeid ja soovitusi, kuidas õppida vastutustundlikku finantskäitumist.

bank) funktsioon, mis suunab iga kaardimakse pealt väikese summa automaatselt säästudeks ja/või investeeringuteks. Nii saab noorukile aegsasti õpetada, et väikeste säästude kõrvalepanemisega on võimalik kokku koguda väga arvestatav summa.

„Kui soovitakse aga lapse koolitamiseks või talle esimese kodu ostuks lihtsalt raha koguda, on kõige mugavam seda teha enda nimel investeerides. Nii otsustad ise, millal midagi ostad ja müüd, ning kui on aeg last rahaliselt toetada, saab investeeringuid maha müüa,“ nendib Jääger.

„Hariduse ja teadlikkuse kasvatamine on kogu asja võti. Kui laps õpib juba noorena rahaga ümber käima, oskab ta ka täisealisena paremini toime tulla, teha targemaid valikuid ning vältida klassikalisi rahalisi eksimusi. Finantskirjaoskus on üks olulisemaid oskusi, mille vanem saab lapsele tulevikuks kaasa anda. Mida varem selle teekonnaga algust tehakse, seda parem,“ võtab Goroško teema põhjalikult kokku. 1

Tule looma, lugema ja lugusid jutustama!

Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2025/2026. õppeaasta huviringid ootavad uusi osalejaid!

Laps loeb!

LOOVKIRJUTAMINE

noortele jutuvestjatele 3.–9. klassist üle kogu maailma (grupid kohtuvad veebis või keskuses kohapeal)

ILLUSTRATSIOONIRING

loovate kätega 1.–9. klassi õpilastele

UUS! RAAMATUTUND 5–7-aastastele tähtede ja lugemisega sõbraks läbi mängu ja loovuse

UUS! LUGEMISRING 1.–2. klassile turvaline keskkond lugemisoskuse arendamiseks

Ringide juhendajad on tunnustatud lastekirjanikud

Kätlin Vainola ja Liis Sein, illustraatorid Tuulike

Kivestu ja Kertu Sillaste ning loov õpetaja Liina Otto

Kuutasu: 30 €

Algus: septembri teine nädal

Uuri lisa ja registreeri: liina.otto@elk.ee | tel 617 7233 | ELK.EE

V E TE R INAA R KIIBIS TAMIN E

VA K T SINEE R IMIN E KI R U R GI A

KII R AB I P Ü GAMIN E U UR INGU D

RÖNTGEN VEREUURINGUD ULTRAHELI

HAMMASTE HOOLDUS

Lapse esimene lemmikloom

Paljud lapsed soovivad väga endale lemmiklooma ja mitmeski peres tuuakse esimene lemmik koju ajal, kui laps alustab kooliteed. Millega peab aga arvestama perre looma võttes? Küsimustele vastab veterinaar dr Kristel Rjabov NordicVet Loomakliinikust.

Tekst: Kairi Prints / Foto: erakogu

Kui oluline on, et lapsel oleks lemmikloom?

Koduloomadel on lastele üldiselt pigem positiivne mõju ja seda just seetõttu, et lapsed loovad oma lemmikutega tugeva emotsionaalse sideme. Lapse lähedane suhe oma koduloomaga pakub seltsi, turvatunnet, ühtehoidmist ja meelelahutust ning seda eriti nendel hetkedel, kus laps läbib elus stressirohket perioodi, nagu näiteks lasteaia või kooli algus. Lemmikloomadega lastel on tihti

suurem huvi loomade ja looduse vastu ning lisaks õpivad nad juba varajases eas empaatiat elusolendite vastu, korrektseid viise loomadele lähenemiseks ja nendega suhtlemiseks.

Mis loom on hea lapse esimeseks lemmikloomaks? Miks?

Lemmiklooma valikul tuleks arvesse võtta konkreetse looma või tõu iseloomu, elustiili, harjumusi ja võimalikku eluiga, samuti seda, millises elukeskkonnas pere elab.

Kuidas aru saada, kas laps on lemmiklooma eest hoolitsemiseks valmis?

Lemmiklooma heaolu ja tervise eest peavad ikkagi vastutama lapsevanemad ning just nemad saavad oma lapsele õpetada, kuidas lemmiku eest hoolitseda, suurendades järk­järgult tema vastutust ja rolli loomaga tegelemisel. Lapsevanemad on need, kes peaksid

Pakume nii üldarstiabi kui ka väga spetsiifilisi uuringuid ja protseduure: vaktsineerimisest ja küünelõikusest kuni laparoskoopiani.

Oleme avatud esmaspäeval ja kolmapäeval 9-19, teistel tööpäevadel 9-17!

pakkuma loomale head elukeskkonda, ostma sobivat toitu, hoolitsema looma tervise eest, kui ta peaks haigestuma. Samuti peaksid nad seisma looma õiguste eest, kui tekivad looma ja lapse vahelised konfliktid. Ka juriidiliselt on looma omanikuks siiski täiskasvanu.

Kuidas mõjutab lemmikloom lapse harjumuste ja kohusetunde kujunemist, eriti kooli alguse perioodil?

Teadusuuringud on leidnud, et lemmiklooma omamisel võib olla positiivne mõju lapse vaimsele tervisele ja ka tema sotsiaalsele käitumisele. Lapsed loovad oma lemmikloomadega sideme, mis on võrreldav sõprussuhtega. Paljude laste jaoks on kodu looma omamine tähtis osa nende elust, mida nad saavad jagada teistega ning seeläbi luua sotsiaalseid sidemeid nii koolis kui ka mujal.

Mis on levinumad vead, mida tehakse lemmiklooma valikul või ajastamisel?

Enamasti on peamiseks veaks vähene

teadlikkus ja eeltöö ning ebapiisav rahaline valmisolek enne looma võtmist. Otsus tehakse rohkem looma välimuse ja inimese tahtmise järgi, kuid mitte hinnates, kuidas ta sobib teie elurütmi ja keskkonda ning kas pere on valmis pakkuma loomale täisväärtuslikku elu.

Kuidas valmistuda looma võtmiseks vastutustundlikult? Jagage palun praktilisi soovitusi lapsega peredele. Toon punktidena välja kõige olulisema:  Arutada peresiseselt (esmalt vanemad omavahel) läbi, kas pere on valmis lemmiklooma võtmiseks, arvestades ka sellega, et see on suur majanduslik väljaminek.

 Mõelda läbi loomaliik ja ­tõug ning tutvuda põhjalikult nende iseloomude ja eluvajadustega, lisainformatsiooni saamiseks võib suhelda ka spetsialistidega.

 Arvestada, et lemmiklooma võtmisega võib kaasneda ka ootamatuid raviarveid, mille jaoks võib olla mõistlik loom kindlustada ja hoida eraldi lemmiku kogumiskontot. Parim ravi on ennetus, iga­aastased vaktsineerimised ja tervisekontrollid on olulised.

 Tutvustada juba enne lemmiklooma võtmist lapsele erinevaid loomi ja viise, kuidas neile turvaliselt läheneda ja nendega mängida. Oluline on anda lemmikule võimalus eralduda ebasobivast situatsioonist ja selgitada lapsele ka selliseid olukordi.

 Probleemide korral tuleks alati võtta ühendust loomaarsti või loomade käitumisspetsialistiga. Nii mõnigi probleem on lahendatav, kui sellele õigeaegselt jälile saada. 1

Kuidas ära tunda lapse

ÕPIRASKUST?

Paljud pered puutuvad kokku õpiraskustega, mis võivad lapse arengut ja enesehinnangut oluliselt mõjutada. „Lapsevanema roll on näha märke ja teha kooliga koostööd, et laps saaks vajalikku tuge,“ ütleb Hariduse Tugiteenuste Keskuse eripedagoog Merike Rand. Ta jagab vastuseid levinud küsimustele, et aidata lapsevanemal paremini mõista oma lapse vajadusi ja võimalusi.

Mis on õpiraskus?

Õpiraskus tähendab seda, et laps ei tule koolis eakohaselt toime tavatingimustel õppekava omandamisega. Õpiraskused võivad olla ajutised (nt tingitud haigusest, peremuredest, ärevusest, klassijuhataja va hetusest) või püsivad, nagu lugemisraskus (düsleksia), kirjutamis ­ (düsgraafia) ja arvutamisraskus (düskalkuulia), mis on seotud lapse kognitiivsete eripäradega, üldine intellekt võib neil lastel olla väga hea.

või distsipliiniprobleeme, kuid mitte seda, et õppe sisu ja ootused ei ole õppijale jõukohased. Sisuline ja süsteemne õpiedukuse jälgimine tagab õigeaegse märkamise ning vajaliku toe, et hiljem poleks tarvis tegeleda motivatsiooni taastamise, koolitõrke jt tagajärgedega.

Millised on esmased märgid õpiraskusest?

pingutust. Hoia head suhet lapsega ja uuri hoolivalt, kus tal läheb hästi ja kus vajab tuge. Kui raskused püsivad, tuleks pöörduda koolipsühholoogi või eripedagoogi poole, arutada õpetajaga, kuidas kodus õppimist korraldada, milliste võtetega lugemist, kirjutamist, arvutamist ja õpioskusi arendada. Kool saab kohandada õppetööd tunnis, pakkuda rohkem individuaalset tuge, leida jõukohase õppematerjali, õpetada sammhaaval uusi oskusi õpiabitundides ning korraldada õpet tavapärasest suuremate erisustega ehk koostada individuaalse õppekava (IÕK). Kõik need võimalused sünnivad koostöös koduga. Lapsele avatakse koolis arengu jälgimise kaart.

Kust saab lisatuge?

Kui raskusi on pea kõigis õppeainetes, võib tegu olla keskmisest madalamate võimetega. Õppimisele tuleb tavapärasest enam aega pühendada, kasutada mälu toetavaid abivahendeid, vajalik on erimetoodilise õppe rakendamine, suurem individuaalse juhendamise osakaal. Tavakoolides õpivad ka kerge intellektipuudega õpilased ehk lihtsustatud õppe õpilased.

Miks jäävad raskused märkamatuks?

Lapsed varjavad sageli oma raskusi ja võivad näidata rohkem oma tugevusi või peita oma oskamatust väljakutsuva käitumise taha. Mõnikord tegeleb kodu lapsega kodus nii intensiivselt, et kool ei näegi raskusi enne 4.–6. klassi, kus õpe toetub järjest enam tekstidele ja vajalik on suuremas mahus materjalist aru saada ning meelde jätta. Õpetajad märkavad kergemini motivatsioonipuudust

Algklassides viitavad õpiraskusele raskused lugemisel ja kirjutamisel, aeglane töötempo, keerukus juhiste mõistmisel, arvutamise vältimine, tähelepanu hajumine ja piiratud sõnavara ning silmaring. Samuti võib lapsel olla raskusi uute oskuste seostamisega varasemate teadmistega. Laps on oma arengus mitmes valdkonnas eakaaslastest aeglasem, väldib vaimset pingutust nõudvaid ülesandeid.

Kas emotsionaalsed probleemid ja käitumishäired võivad olla seotud õpiraskusega?

Jah. Laps võib muutuda ärevaks, vältida õppimist, olla trotslik või tõmbuda endasse. Mõnel juhul võivad esmased sümptomid olla hoopis impulsiivsus ja tähelepanuprobleemid, mis viivad õpiraskusteni.

Mida saavad vanem ja kool teha?

Vanema roll on toetada, mitte süüdistada. Kindlasti tuleb rõhutada lapse oskusi ja tugevusi ning tunnustada

Toevajadusega õpilaste õppe koordineerimisega tegeleb kooli HEV­koordinaator (HEVKO). Vajadusel suunatakse pere Rajaleidja keskusesse või kohalikesse nõustamiskeskustesse (nt Tartus Hariduse Tugiteenuste Keskus). Neis pakutakse nõustamisteenust lapsevanematele, õpetajatele, koolile.

Milliseid teste tehakse?

Hinnatakse lapse kognitiivseid võimeid, lugemis ­ ja kirjutamisoskust, töömälu ning tähelepanu. Uuringuid viivad läbi koolipsühholoogid, eripedagoogid ja logopeedid.

Kas diagnoos piirab lapse arengut? Ei. Õigeaegne toetus võimaldab lapsel edukalt edasi liikuda. Paljud õpiraskustega inimesed saavutavad elus edu.

Kuidas julgustada lapsevanemat toetama oma last ja hoiduma ülepingutatud ootustest?

Oluline on väärtustada lapse pingutusi ja väikeseid edusamme. Toetav suhtumine, realistlikud ootused ja regulaarne koostöö eripedagoogi ning õpetajatega loovad lapsele turvatunde. Lapse areng on maraton, mitte sprint – iga samm loeb. 1

Võtmevaba kooliaasta! Lase oma koolilapsel uks avada kiibi, mobiili, koodi või sõrmejäljega ja saa teavitus, kui ta on turvaliselt koju jõudnud.

Eraldi tsoonid ja nutikad mööblilahendused koolilapse toas

Üldiselt teab iga inimene ise kõige paremini, kuidas oma tuba kujundada ja millised mööbliesemed sinna valida, et ruum oleks piisavalt hubane ning täidaks oma otstarvet kõige tõhusamalt. Kui rääkida aga lapse toast – veel enam koolilapse toast –, on välja kujunenud teatavad universaalsed lähenemised, mida saab toa kujunduses lapse heaolu suurendamiseks arvesse võtta.

Kui tuba jagatakse kahe lapse vahel, tasub luua individuaalsed tsoonid kummalegi lapsele.

Millest üldse peaks koolilapse toa sisustamisel alustama, et kujundada lapsele nii õppimiseks, mängimiseks kui ka puhkamiseks ideaalne pesa? Soovitusi jagab sisustuskaubamaja ON24 poolt hinnatud sisekujundaja Ännifriid Põder, kes on sotsiaalmeedias tuntuks saanud konto sendid_ miljoniks vedajana ning kelle käe all on renoveerimise läbinud ja värskenduse saanud üle 20 korteri.

Tuba sisustama hakates tasub alustada funktsionaalsest tsoonide jaotusest. Isegi väiksemas toas võiks olla selgelt eristatud õppetsoon, mänguala ning puhkenurk –see aitab lapsel paremini keskenduda ja rahulikumalt uinuda. Ka väikeses toas on võimalik luua loogilised tsoonid, mis toetavad lapse igapäeva tegevusi. Tsoonid ei pea olema seintega eraldatud – neid saab luua mööbli paigutuse, valguse ja tekstiilide abil.

Õppetsoon:

 Asukoht võiks olla akna lähedal, kus on loomulik valgus.

 Sisaldab kirjutuslauda, ergonoomilist tooli ja vajadusel riiulit või sahtlitega kappi koolitarvete jaoks.

 Valgustuseks laualamp, mille valgustemperatuur toetab keskendumist (neutraalne või külmem valgus, 4000–5000 K).

Mänguala:

 Võib paikneda näiteks toa ühes nurgas, vaibaga piiritletud alal.

 Seal võiks olla kergesti ligipääsetavad mänguasjad, legokastid, raamatud või kunstitarbed.

 Võiks sisaldada madalaid riiuleid või korve, et laps saaks asju ise korrastada ja koristada. Puhke­ ja uneala võiks olla toa sellises nurgas, mis ei vaataks otse ukse suunas. Öölamp võiks olla rahustava soojema valgusega.

Mööbel, mis „kasvab“ koos lapsega

ON24 sisustuskaubamaja esindaja Argo Kubja sõnul on viimastel aastatel märgata, et vanemad soovivad luua paindlikke ja kasvava lapsega kaasa liikuvaid lahendusi. „Populaarseks on saanud reguleeritava kõrgusega kirjutuslauad ja toolid ning neutraalsetes toonides mööbel, mida saab hiljem ka teismelise tuppa sobitada. Samuti pannakse järjest rohkem rõhku ergonoomikale ja valgusele – nutikad laualambid ning looduslik päevavalgus on sisekujunduses üha olulisemad,“ lausub Kubja. Samuti otsitakse tema sõnul nutikaid hoiustuslahendusi, näiteks panipaigaga voodeid, sahtlitega kirjutuslaudu ja multifunktsionaalseid kappe. „Meie kliendid hindavad enim mööblit, mis toetab lapse iseseisvust ja jääb lapsega pikkadeks aastateks,“ lisab Kubja. 1

Kooliks valmis?