„Astu mu lilleaeda, must öö! Nüüd, mil kõik õied on surnud, ei igatse ma kaste langemist …“ „Sügis“, Jóhann Jónsson (1896–1932)
![]()
„Astu mu lilleaeda, must öö! Nüüd, mil kõik õied on surnud, ei igatse ma kaste langemist …“ „Sügis“, Jóhann Jónsson (1896–1932)