KAITSELIIDU PIKAMAALASKMISE MEISTRISARI - LIGILÄHEDASEM MOODUS VIIA RAHUAJA KESKKONNAS LÄBI SÕJAVÄELSIT VÄLJAÕPET

Kaitseliidu pikamaalaskmise meistrisarja idee kerkis 2022. aastal Muhu Karika autasustamistseremoonia lõpusõnavõtu käigus.

Tekst: MARGUS PURLAU, Kaitseliidu spordipealik

Olukord oli tookord selline, et Muhu Karikas 2022 oli teoks saanud vabatahtlike kaitseliitlaste algatusel ja toonase Kaitseliidu ülema kindralmajor Riho Ühtegi eestvedamisel, sest õhus oli ka võimalus, et pikamaalaskmise võistlus jääb samal ajal toimuvate õppuste tõttu üldse ära.

2023. aastal toimus kolm etappi ja Kaitseliidu ülema karikavõistlus, 2024. aastal neli etappi ja Kaitseliidu ülema karikavõistlus ning 2025. aastal samuti neli etappi ja Kaitseliidu ülema karikavõistlus, kuhu kvalifitseerub kümme (10) võistlussarja parimat kaitseliitlasest pikamaalaskurit.

Starte relvaklasside järgi: laskur, täpsuslaskur (poolautomaat), täpsuslaskur (poltlukk), snaiper magnum, vabaklass ja 1 km täpsuslaskur. Laskur saab osaleda kuni kahes relvaklassis võistluse/etapi kohta.

• Individuaalseid starte: erinevad laskekaugused/-harjutused võistleja kohta kogu võistlussarja jooksul.

• Laske: võistlussarjas tehtud laskude koguarv.

• Tabavusprotsent: mittetabamusest või nullskoorist kõrgem tulemus tehtud laskude arvust.

• Tabavusprotsent: mittetabamusest või nullskoorist kõrgem tulemus tehtud laskude arvust.

Veel kvantitatiivset statistikat. Ühe etapi korraldamisse on kaasatud keskmiselt 14 vabatahtlikku (rajameistrid, kohtunikud, toitlustajad, julgestajad, märgimeeskond), kes kokku panustavad ürituse elluviimisse keskmiselt 364 töötundi. Kaitseliidu pikamaalaskmise korraldusmeeskonna juurde on organiseerunud 38 vabatahtlikku, nende hulgas neli rahvusvahelise kategooria kohtunikku, samuti noorkotkastest ja kodutütardest koosnev n­ö järelkasvutiim, kes on arvestatavaks abiks võistluste läbiviimisel.

Kvalitatiivse arengu poole pealt tasub hinnata tabavusprotsendi tõusutrendi aastast aastasse. See toetab kõnekalt fakti, et võistlejad teevad kodutööd ja mõtteviis „ehk saan pihta“ ei ole enam valikus. Kui 2022. aastal tuli veel ette, et ühe relvaga laskis mitu inimest, siis tänaseks on kõigil osalejatel olemas talle kinnitatud relv ja/või endale soetatud professionaalne relvaplatvorm. Vabatahtlikud kaitseliitlased on organiseerunud, mis tähendab, et käima on läinud iseeneslik kogemusjuhtimine ja kogemuste jagamine. Tekkinud on mitmeid võrgustikke sotsiaalmeedia platvormidel, samuti nii ametlikke, organiseeritud pikamaalaskmise klubisid kui ka lihtsalt harrastajatest sõpruskondi. Professionaalsust kinnitab laskurite asjatundlik lisavarustus, nagu ballistiliste elektrooniliste kalkulaatorite kasu­ tamine nii tuule­ kui kaugusparanduste tegemisel. Samuti on tõusvaks trendiks laskemoona iselaadimine, mis kaugematel distantsidel annab ühtlase kuulikiiruse ja täpsuse.

Proovikivina peab esile tooma asjaolu, et korraldusmeeskond töötab viimase piiri peal, mis tähendab, et kindlaksmääratud stardikohtade arv jääb kahjuks alla osalussoovide arvule. Samuti panevad piirangu ette olemasolevad harjutusväljad ja laskepaigad ning nende mitmekesisus.

Millised on lahendused? Suurema huvigrupi kaasamiseks on võimalik hakata korraldama pikamaalaskmise võistlusi ringkonna ja ka malevate tasemel. Nende võistluste kaudu kvalifitseeruksid Kaitseliidu meistrivõistlustel malevaid esindavad laskurid. Laskepaikade mitmekesisuse saavutamiseks tuleb läbiviidavad laskeharjutused kriitiliselt üle vaadata ja rikastada neid täiendavate lahinguvälja funktsionaalsustega.

Kas Kaitseliidu pikamaalaskmise meistrisari on lihtsalt huvitegevus, ­ sport või sõjaväeline väljaõpe? Sport ja võistlused, sporditehnika ning ­ metoodika on ligilähedasim viis viia rahuaja keskkonnas läbi sõjaväelist väljaõpet. See on nagu stressivaktsineerimine keskkonnas, kus konkurents, piirangutega tingimused, määratud ülesanded, sooritusvabadus jm on koondatud ühte tähtsasse lahinguvälja funktsiooni – pikamaalaskmisse.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et käivitatud Kaitseliidu pikamaalaskmise algatus on üks parimaid näiteid, mis käib kokku Kaitseliidu värvika tunnuslausega „Vaba tahte jõud“.

Ehk – kui olukord nõuab, siis iga põõsas laseb ja me oleme selleks valmis!

Uute kohtumisteni Kaitseliidu pikamaalaskmise meistrisarja 2026. aasta etappidel!

Uute kohtumisteni Kaitseliidu pikamaalaskmise meistrisarja 2026. aasta etappidel!

Kaitseliit laskma!

Muhu karikas 2025 video: https://youtu.be/vMbQk2fNC68