KA DROONISÕDA ON KAVALUSE KULG

MTÜ Vaba Ukraina viis aastatel 2015–2016 läbi taktikalise tasandi lahingukannatanu käsitlemise (TCCC) instruktorite kursused Ukraina kaitseväelastele ja vabatahtlikele. Ka Eesti edaspidine toetus Ukrainale on tekitanud Ukraina brigaadidesse tulihingelisi Eesti patrioote, kes jälgivad olukorda Eestis ja aeg-ajalt küsivad, kas nüüd on õige hetk Eestile appi tulla.

Tekst: KUIDO KÜLM, vabatahtlik autor

Ühe TCCC kursuse lõpetaja sõjatee viis drooniüksusesse ning koostöös teiste Ukraina abistajate ja Kaitseliidu Tartu maleva vabatahtlikega sai 2025. aasta kevadel käima lükatud nende Eestisse toomise projekt, mis augustis lõpuks ka realiseerus.

UKRAINA PILOODID

Piloodid olid väga laialdaste kogemustega, ikkagi kümne aasta jooksul droonisõjas ellu jäänud, ja teadmisi selle kohta, mis asjad tapavad ja mis ellu jätavad, jagati Lõuna maakaitseringkonna kaitseliitlastele hea meelega. Neljapäeval ja reedel olid kavas ettekanded, laupäevaks oli kuulajate taustast juba nii palju aru saadud, et küpsenud oli plaan, kuidas praktilist drooniharjutust läbi viia.

Harjutuse eesmärk oli õpetada, et lisaks drooniga lendamisele on vaja osata ka lahingutegevust planeerida ja lahinguplaanid tuleb valmis mõelda enne, kui lendama minnakse. Harjutusel kasutati neid droone ja seadmeid, mis ringkonna üksustel endil kasutada on.

SUNZI ÕPETUSEST INSPIREERITUD BAASTÕED, MIS KEHTIVAD KA DROONISÕJAS

Kui sa end kuskil näitad, siis mispärast ja mille jaoks?

Kui vastane end sulle näitab, siis mispärast ta seda teeb?

Kus, miks ja millal sa näitad vastasele ennast tugevama või nõrgemana?

Kui sul on droonid pea kohal ja sa ise ei saa lennata, pole see paha. Sa oled elus ja vastane ei tea seda.

Kuidas meelitada vastane viga tegema? Loo talle illusioon, et tal on ülekaal, ja ta lendab väiksema ohutajuga.

Väikesed asjad viivad suurteni: kui avastad droonimeeskonna, siis jälgi neid ja mingil hetkel jõuad rotatsiooni kaudu nende droonibaasini. Droonibaasist käib ikka keegi kuskil kõrgemas staabis aru andmas ja nii jõuad juba suurema üksuseni. Mida ja millal seejärel hävitada, ei ole enam pilootide, vaid üksuste ülemate pädevuses.

PRAKTILINE HARJUTUS

Harjutus toimus Tartu lähedal Kardla piirkonnas ja selle aluseks oli kevadel pilootidele esitatud vägagi sobiv küsimus, kuidas teostada droonidega objekti kaitset. Harjutusel oli sellest saanud ülesanne leida vastaspoole droonimeeskonnad. Nii OPFOR kui BLUEFOR koosnes kolmest droonimeeskonnast, mis pärast lõunat rolle vahetasid. Mänguala oli jagatud kolmeks sektoriks: Põhi, Ida ja Lääs. Lubatud lennukõrgus oli 260 m AGL.

Alustuseks analüüs. Kuidas sina vastase rollis olles valiksid ülesande täitmiseks sobiliku lennupositsiooni?

Teoorias pead jälgima järgmisi asju

• 1. Hea sidelevi puldi ja drooni vahel ning side kõrgema staabi ja omade üksustega.

• 2. Pommikaitse ülalt ja killukaitse perimeetris, et jääksid ellu, kui sind avastatakse ja tulistama hakatakse.

• 3. Alternatiivsed positsioonilt lahkumise teed. Kui sinu tulekutee peaks distantsilt ära mineeritama, pead leidma alternatiivi ja kasutama seda.

• 4. Meditsiinilise evakuatsioonimeeskonna ligipääs sinu positsioonile.

• 5. Oma elektrooniliste segajate asukohad, mis ei segaks sinu tööd.

Meeskond saatis oma asukoha koordinaadid juhtstaapi ja harjutuse lõppedes sai vaadata, kui palju langesid meeskondade positsioonid kokku pärast päeva keskel tehtud rollide vahetust. Ukraina pilootide soovitusel ei näidatud meeskondadele lõunasel briifingul hommikusi asukohti, sest taheti näha, mil määral õhtused positsioonid hommikustega sarnanevad.

Pettepositsioone saab kasutada:

• 1) eksitamiseks. Luuremeeskonnale omase tegevuse matkimine sunnib vaenlast raiskama aega ja ressursse. See vähendab survet tegelikele meeskondadele ja võimaldab neil oma ülesannet turvalisemalt täita;

• 2) vaenlase drooni tuvastamiseks. Pettepositsiooni loomine („näitad ennast vastasele“) tõmbab vastase droone ligi. Nende lennutrajektoori jälgides on võimalik määrata droonioperaatorite asukoht, mis omakorda võimaldab neid tuvastada ja hävitada, samuti jõuab nende kaudu vastase droonibaasini.

Avastatud positsioonile kaudtule tellimiseks piisas harjutusel kahest infokillust (inimesi droonidega ei tuvastatud):

• 1) oli nähtud, kuhu droon lendas;

• 2) samast piirkonnast olid saadetud aerofotod, kus oli näha maskeeringut.

Lõunapausil tehti kiire eine ning seejärel kokkuvõte. Iga meeskond kandis ette kahest asjast:

• 1) miks valiti positsiooniks just see asukoht;

• 2) milline oli lahinguplaan vastase leidmiseks.

Drooni lennutamisel jälgi alljärgnevaid reegleid.

• 1. Stardipositsioonilt lenda minema nii madalalt ja nii kaugele kui saad, alles siis tõuse opereerimiskõrgusele.

• 2. Striimi hakka edastama siis, kui oled oma stardipositsioonist piisavalt kaugel.

• 3. Rindepiirkonnas ei tööta GNSS, jäta meelde maastikupunktid, mille abil leiad tagasilennul kodutee. Soovitatav on teha esimest korda tundmatus paigas lennates esimene lend nii, et lendad drooni tagumine ots ees, kaamera vaatab stardipositsiooni ja „piloodi abi“ joonistab videopildi järgi sketši maastikuobjektidest (ristmik, metsaäär, jõgi jne), mille järgi saad hiljem tagasi tulla. Ukrainlased rõhutasid väga ATTI režiimis lendamise oskuse vajalikkust.

Pealelõunane teineteiseotsimine kestis kaks tundi, ühtki meeskonda seekord ei leitud. Küll aga jagati lõpubriifingul vastastikku omandatud teadmisi ja pilte positsioonidest maa pealt vaadatuna.

Positsioonil viibimise nõuded.

• 1. Ilma kriitilise vajaduseta positsioonilt ei lahkuta.

• 2. Loomi ei toideta, loomad liiguvad seal, kus on toitu (kus toitu, seal ka inimesi) ja paistavad termokaameras silma.

• 3. Peldikus saad käia ainult siis, kui taevas on droonidest „puhas“.

Lahinguplaani tegemisel mõtle nagu vaenlane: kuhu rajaks tema oma positsioonid lendamiseks?

VEEL PRAKTILISI JUHISEID UKRAINAST JA KOKKUVÕTE

Kui enamik haavadest on killuhaavad, pole mõtet lisada kehaturvistele kuulikindlaid plaate, hoiab kaalus kokku.

Kasutatavad sagedusdetektorid peavad olema sideprotokollist aru saamise võimega, et eristada näiteks WiFi signaali FPV­drooni signaalidest. Tõsine peavalu on elektroonilise võitluse segajad, mis detektoreid „umbe ajavad“.

Kiudoptilise kaabliga varustatud FPVdroonide levikuga rõhutati, et kõige parem on droone tuvastada akustilise kuulamise järgi. Parimaks kaitseks on osutunud kaitsvad võrgud ja haavlipüssid. Vähemalt kaks haavlipüssi ja julgestaja(d) on kohustuslikud ka igas sõidukis, mis liigub „hallis alas“. Igal droonitüübil on oma helisignatuur ja kui sulle tundub, et sind avastati, ning seejärel kuuled teise helisignatuuriga drooni, siis on vastane ilmselt kuhugi midagi poetanud.

Küsimusele, kas ainult droonidega on võimalik saavutada õhus lokaalne ülekaal, vastati eitavalt, lisaks on vaja elektroonilise luure tuge. Julgustuseks räägiti juhtumist, kus omade jalaväepositsioonid olid ajutiselt tühjad ja vastase jalaväe edenemine peatati vaid 6 Autel­tüüpi drooniga ülalt laenguid kukutades.

Mida teha, kui mitu oma droonimeeskonda satuvad väga lähestikku? Lahendus sõltub olukorrast. Ukrainas on vahel isegi üheksa meeskonda samas metsaviirus koos, alas lihtsalt pole rohkem sobivaid asukohti.

Lancet droon hävitab eelisjärjekorras militaarsihtmärke, aga kui drooni lennuressurss hakkab lõpule jõudma, siis lastakse kõike, mis ette jääb. Hersoni piirkonnas on moskalite õppehävituskeskus, seal lastakse kõike, mida nähakse.

Kuidas mitte eristuda ümbruskonnast? Tuleb arvestada, et masinatele paigaldatud EW­segajate kuplid eristavad militaar­ ja tsiviilsõidukeid. Seetõttu ei värvita sõidukeid enam roheliseks. Rindeläheduse tagalas liigutakse tsiviilriietuses, et vähem silma torgata. Sõjaväevormi võid nii kokku sobitada, et jakk ja püksid on erineva kamuflaažiga, see raskendab äratundmist.

Kui tegeled objekti kaitsega, siis tuleb vastane kindlasti seda objekti uudistama, jälgi objekti eemalt ja kasuta vastase drooni leidmiseks kaamera zoomi. Kui läheb hästi, viib vastase droon sind nende droonimeeskonnani.

Kui leiad vastase sõiduki, siis otsi poole kilomeetri raadiuses ka meeskonda. Ühe droonimeeskonna jaoks on brigaadi vastutusalas umbes 10 positsiooni, mille vahel meeskond asukohti vahetab. Uusi positsioone otsitakse pidevalt, ka rotatsioonil baasi naasmisel ja missioonilt tagasilennul. Positsiooni asukohta saab otsida ka autosõidu ajal. Drooniga otsitakse ning „naasmispunkt“ on määratud liikuvale puldile. Positsiooni planeerimine võib võtta aega poolteist päeva.

Intensiivse lahingutegevuse ajal ei pruugi ülemal olla mahti tegelda kõigiga, seetõttu toimub luure­ ja FPV­droonide meeskondade vahel ka otsekoostöö.

Kaudtule eest ära poe peitu puude alla, sest puude ladvad panevad mürsud plahvatama, suurendades sellega kildude raadiust, ning puu võib sulle ka kaela sadada.

Kindlatel kellaaegadel toimuv meeskondade rotatsioon on lubamatu. Vastane tuvastab kohe käitumismustri ja teab edaspidi sinu tegevusi ette. Kasuta meeskondade rotatsiooniks ebaregulaarseid aegu ja marsruute.

Mida kõrgemal on sul antenn, seda suurem tõenäosus on sattuda nii oma kui vastase elektroonilise segaja mõjuvälja. Kui paigutad saatja künka varju, kaitseb küngas saatjat vastase elektroonilise segaja eest. Repiiter­droonid töötavad umbes 80 m kõrgusel maapinnast. Linnalahingus sobib antenni asukohaks hoone 2. või 3. korrus.

Kaevikud peavad olema kaetud droonivastaste võrkudega. Vastutuult lennates tee marsruut siksakiline – hoiad akut kokku ja lendad ka kiiremini kohale. Starlink ei lähe enne käima, kui pole saanud GNSS­ühendust. Kui toimub elektrooniline segamine, võid kaevata Starlinki „käivitamiseks“ väikse augu ja panna sinna antenni.

Mille üle Ukraina instruktorid väga muretsesid, oli olukord „Kuidas kaitsta droonimeeskonda lolli ülemuse eest“. Ukrainas olla see lahendatud seaduse tasemel, et tagada droonimeeskonnale otsustusõigus. Näiteks positsiooni valikul.

Enne harjutuse lõppu saime Ukraina piloodilt rusikareeglid

• 1. Tagada side „üles“ kõrgemale ülemale.

• 2. Tagada side üksuse sees ja teiste samas sektoris olevate omade üksustega.

• 3. Mõelda ja tegutseda, et kõike eelnevat pidevalt täiustada ja paremaks teha.

Droonidelt ja teistelt andmekorjeüksustelt laekuv info peab katkematult liikuma edasi analüütikuteni ja staapides otsuste tegijateni.

Samas rõhutati, et videostriimi ei tohi saata väga kõrgele staapi, siis tekib mikromanageerimine ja see on väga halb. Lisaks striimile peab soovitavalt kasutada olema ka kohalik sõnumirakendus.

Info on tänapäevase sõja vereringe!