RAIU NAD MAHA! EHK RAHVUSVAHELINE RATSAÜKSUSTE SEMINAR SOOMES

Septembri algus pakkus suurepärase võimaluse osaleda põhjanaabrite juures Breitenfeldi lahingu aastapäeva üritustel. Mis seal siis tehti ja miks on Breitenfeldi lahing soomlastele nii tähtis?

Tekst: MERIT LOOG, vabatahtlik autor

Kuulus Breitenfeldi lahing toimus Kolmekümneaastase sõja ajal 1642. aasta 2. novembril Leipzigi lähedal Rootsi kuningriigi ja Saksa keisririigi vahel. Võit ülekaaluka vastase vastu Breitenfeldi lahingus võimaldas Rootsil okupeerida Saksamaa. Olulist rolli selles võidus mängis justnimelt soomlaste ratsavägi – Hakkapeliitta. Seda sõna kasutati Soome kergeratsaväelase kohta ja see põhineb soome lahinguhüüul hakkaa päälle! (sõna­sõnalt ’löö [neid]’, rootsi k hacka på), mida tavaliselt tõlgitakse kui ’raiu nad maha!’.

Soome kergeratsaväelased ehk hakkapeliidid olid korralikult välja õpetatud ja paistsid sellega silma nii erinevates kokkupõrgetes, rüüsteretkedel, luurel kui ka lahingutes. Nende kergelt soomustatud ratsanike suurim eelis oli rünnaku kiirus ja raevukus. Nad olid relvastatud laia mõõga ja kahe püstoliga ning kaitstud polsterdatud mantli ja suitsukiivriga. Soome ratsaväeeskadronid hoiti alguses tavaliselt reservis või tiibade kindlustamiseks ja neid kasutati lahingu otsustavatel hetkedel kiireteks üllatusrünnakuteks. Hakkapeliidid ründasid täiskiirusel, esirea sõdurid tulistasid oma püstolitest otse vastast ja kogu formatsioon sööstis mõõkadega ähvardades vaenlasest läbi. Hobused ise olid lisarelv, neid kasutati vaenlase jalaväelaste tallamiseks. Tollased hakkapeliitide hobused olid tänapäevase soome hobuse esivanemad – tugevad ja vastupidavad.

Soomlastele, eriti Soome ratsaväelastele on see lahing ülioluline ja Breitenfeldi lahingu aastapäeva tähistatakse suure pidulikkusega. See oli nende ratsaväe ajaloo kõrghetk.

Lappeenranta linn Soome kaguosas, peaaegu vastu Vene piiri, oli omaaegne Soome ratsarügemendi koolituskes­kus ning 1920–1930. aastatel Soome ratsaväeüksuste keskus. Ratsaväebrigaadil oli Soome kaitseväes väga eriline positsioon, sest ratsaväekindral (hiljem feldmarssal) C. G. E. Mannerheim oli alati väga huvitatud sellest, kuidas „tema enda üksus“ edu saavutab. Soome ratsavägi erines paljudest välismaistest ratsavägedest selle poolest, et nad liikusid ainult hobustega ja võitlesid nagu tavalised jalaväelased. See stiil osutus õigeks ja „vananenud“ väeliik andis nii Talvesõja kui Jätkusõja ajal lahingutegevusse olulise panuse. Pärast Teist maailmasõda muutus ratsaväelaste väljaõpe üha sarnasemaks jalaväe väljaõppega ning rügemendi vaimu loomisel keskenduti nüüd ratsaväe sajanditevanuste traditsioonide rõhutamisele.

1989. aasta lõpus saadeti Uusimaa Rakuunapataljoona (umbes 600 tragunit) iseseisva üksusena laiali. Häme ratsaväepataljon saadeti koos Häme rügemendiga laiali 2014. aasta lõpus.

Tragunite väljaõpe Lappeenrantas lõppes ametlikult 15. detsembril 2016, kui reservi läks viimane 26 ajateenijast koosnev üksus. Praegu tegutsevad Etelä­Karjalan Eskadroona ja Hämeen Eskadroona vabatahtlikest koonevate üksustena ja täidavad põhiliselt tseremoniaalülesandeid.

SOOMLASTE TUGEV KAITSETAHE

Sel aastal oli Breitenfeldi päeva tähistamisele kutsutud ka meie Lõuna­Eesti ratsaüksus. Osalesime koos Rootsi ratsaüksusega Smålands Husarer ja Hollandi ratsaväe esindusega. Võõrustajate poolelt olid Lappeenrantas Etelä­Karjalan Eskadroona, Hämen Eskadroona ning Rakuunakilta.

5. septembril oli üritusel osalevatele üksustele korraldatud ratsamatk Salpa liinile, mis on Soome suurim militaarne ehitusprojekt. Salpa liin on suurejooneline kaitseliin Karjalas, mille kogupikkus oleks pidanud projekti järgi olema 1200 km ja millest oleks täies mahus valmides saanud Euroopa tugevamaid kaitseliine. Liini rajamist alustati kohe Talvesõja lõppedes uuele kontrolljoonele ja 1944. aastaks koosnes kaitseliin 728 raudbetoonpunkrist, 3000 puidust välikindlustusest ja umbes 225 kilomeetrist mitmerealistest tankitõrjeliinidest, mille rajamiseks toodi kohale 350–400 000 graniidirahnu ja enam kui 300 km okastraadist takistusi. Kaevati üle 350 kilomeetri lahingu­ ja sidekraave. Ja seda kõike põhiliselt käsitsi! Selline mastaapne ja võimas kaitseliin annab tunnistust soomlaste tugevast kaitsetahtest ja vabaduse ülimaks hindamisest.

Lõuna­Eesti ratsaüksus oli Soomes viieliikmelises koosseisus: Joosep Tikk, Ellen Koidu, Merit Loog, Karin Bachmann ning toetajaliikmena Koit Tikk. Breitenfeldi päeva tseremoniaalüritustel saime osaleda kahe eesti tõugu hobusega, mainime ära ka nemad: paraadhobused Rikassoo ja Hiilgav Pippa Kotka talust. Siinkohal tuleb edastada suured tänusõnad Värska külastuskeskusele – Reegi majale, kes laenas selleks pidulikuks ürituseks meile kaks ajaloolise Eesti ratsarügemendi vormi. Meie ratsanikud said olla rivistusel sama esinduslikud kui soomlased, rootslased ning hollandlased oma paraadvormides. Ülejäänud üksusele (kuna me polnud Kaitseliidu kaudu korraldatud ametlikul välisvisiidil ega saanud seetõttu kanda Eesti kaitseväe vormi) leidsime kiire lahenduse ühesuguste jopede ja barettide näol, mida sai kanda koos ratsapükstega nii matkal kui ka tseremoonial.

EESTLASED AVASID SILMI

Laupäeva hommikul toimus pidulik rivistus kõnede ja pärgade asetamisega kõigepealt Rakuunamäel Talve­ ja Jätkusõjas langenud ratsaväelaste mälestuskivi juures. Kohal oli rühmasuurune üksus Soome kaitseväelasi, ratsaeskadronide veteranid, orkester, ratsapolitsei ja kohaliku omavalitsuse esindus. Seejärel suundus paraad Häme ratsarügemendi mälestuskivi juurde, kuhu asetati samuti pärjad. Edasi liiguti Soome ratsaväe ausamba juurde ja sealt edasi Lappeenranta kindlusesse, kus hobused tegid kindlusevallil auringi. Järgmine peatus oli Lotta Svärdi monumendi juures. Skulptor Nina Sailo 1985. aastal loodud elusuuruses kuju kujutab talvemantli ja asjadega lotat transporti ootamas ja on austusavaldus Soome vabatahtlikele naistele, keda aastail 1921–1944 teenis Lotta Svärdi ridades umbes 250 000. Organisatsioon keelustati 1944. aastal Soome­Nõukogude vaherahu tingimustega. On ületamatult uhke tunne näha meie oma väikese üksuse esin­dust seismas kõrvuti sajanditepikkuse ajaloo ning traditsioonidega üksustega.

Laupäeva õhtusse jäi veel pidulik gala Rakuunamäe peomajas. Esines ratsaväeorkester, peeti kõnesid, anti üle medaleid ja kaetud oli rikkalik peolaud.

7. septembri hommikul oli lisaks tseremoonial osalenud ratsaüksustele kogunenud linnavalitsuse maja saali veel Soome Ratsaspordi Föderatsiooni, ratsurite ühingu (Rakuunakilta), Lappeenranta linnavalitsuse, Soome kaitseväe akadeemia MAASK ja Soome vabatahtlike ühenduse esindajad. Rahvusvahelise ratsaüksuste seminari avasõnad ütles Soome parlamendiliige Jukka Kopra, kes rõhutas traditsioonide ja järjepidevuse hoidmise ning rahvusvahelise koostöö olulisust. Järgnesid osalenud riikide ettekanded: LõunaEesti ratsaüksus Eestist, Föreningen Smålands Husarer Rootsist, Cavalerie Ere­escorte Hollandist, ja pärast lõunat Soome ühenduste presentatsioonid: Rakuunakilta, Hakkapeliittayhdistys, Rauhalan Rakuunat, Upseeriratsastajat, Reserviratsastajat ning Tampereen seudun ratsuväen kilta.

Olime ette valmistanud 15minutilise ettekande oma senistest tegemistest, mida täiendas slaidisõu videolõikude ja fotodega. Teiste seminaril osalejate tagasiside oli väga hea. Esitati hulk täpsustavaid küsimusi ja huvi LõunaEesti ratsaüksuse tegemiste vastu oli suur. Kuna ülejäänud üksused on sisuliselt tegelenud vaid paraadülesannete täitmisega, oli meie laiapõhjalisem ja mitmekülgsem tegevus neile meeldivaks üllatuseks ja, nagu nad ise väitsid, ka silmiavavaks ja teedrajavaks tõukeks leida erinevaid võimalusi hobuste kasutamiseks nii riigikaitseülesannetes kui ka üksuse liikmete väljaõppes.

Lisaks rahvusvaheliste suhete loomisele sai pandud tugev alus edaspidisele koostööle. Loodame kohtuda oma uute tuttavatega juba järgmise aasta veebruaris Eesti Vabariigi aastapäeval Lõuna­Eesti ratsaüksuse traditsioonilisel kolmepäevasel talvematkal.