EESTI ESIMENE DROONIKESKUS: TULEVIKUVÕIME JUBA TÄNA

Droonid ei ole enam uue aja nähtus, vaid igapäevane praktiline vahend, mille abil loome endale uue võime kaitsta oma riiki innovatsiooni toel. Nurmsi droonikeskus on selle uue võime osa ja veel enamgi.

Tekst: INDREK JURTŠENKO, Kirde maakaitseringkonna teavitusspetsialist

Kolmekorruselises hoones on 1300 ruutmeetrit pinda, millele mahuvad õppeklassid, laod ja varustuse hooldusruumid, aga ka majutus­ ja sanitaarruumid ning vaba aja veetmise võimalused. Hoone silmapaistvaim osa on klaastorn, mis pakub 360kraadist vaadet.

Kuigi olemas on ka majutuskohad, on need mõeldud vaid otsese arendustegevuse läbiviijatele, droonioperaatoreid seal ei koolitata. Õppekeskuse ehitamist, mis maksis ligi 5 miljonit eurot, rahastas Luksemburgi Suurhertsogiriik.

Kui näiteks malevate droonioperaatoreid droonikeskuses otseselt ei

Kui näiteks malevate droonioperaatoreid droonikeskuses otseselt ei koolitata, mida seal siis tegelikult tehakse?

OSA TERVIKUST

Droonikeskus on osa suuremast tervikust, mis ei aita mitte ainult Kaitseliidus, vaid kogu Eesti kaitsevaldkonnas arendada UAS (ingl Unmanned Aircraft System, mehitamata õhusõidukite süs­teem ehk MÕS) ja CUAS (ingl CounterUnmanned Aircraft System, mehitamata õhusõidukite tõrje) võimet.

Tegu on n­ö oivakeskusega nii droonide kui ka teiste mehitamata sõiduvahendite arendamiseks. Droonikeskuse hoone ja seda ümbritsev maa­ala on kujundlikult öeldes „staatiline välilabor,“ kus huvitatud osapooled (nii riiklikud, sh Kaitseliit ja Kaitsevägi, kui ka eraettevõtted) saavad kasutada erinevate valdkondade kogemuspõhiseid teadmisi, et arendada välja uusi tehnoloogiaid. Märksõnadeks on lõiming, koostöö, innovatsioon, olemasolevate teadmiste ja tehnoloogiate omavaheline integreerimine Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevustesse.

ARENG KOOSTÖÖ KAUDU

Et paremini mõista droonikeskuse tegevust, kõrvutame näiteks Kaitseliidu institutsioone ja üksusi UAS ja CUAS valdkonnas: küberkaitseüksus (juhtiv funktsioon), Kaitseliidu kool (õpetav), Nurmsi droonikeskus (eksperimenteeriv), maakaitseringkond (sõdiv) ja malevad (võimendav).

Kui droonikeskus on saanud sisendi väljastpoolt (küberkaitseüksus, erasektor, mõni teine organisatsioon), peab ta alustama tehnoloogia­ ja protseduurikorjega (sise­ ja välisriiklik), mil­lele järgneb tulevase toote tehniline ja protseduuriline valideerimine.

Kui eksperiment annab tulemi uute tehniliste lähteülesannete näol, siis näiteks Kaitseliidu sees teemat arendades edastatakse need maakaitseringkondadele. Kuid partnereid, kellega ja mida koos tehakse ning arendatakse, on palju.

Üks oluline protsessi osa on ka Kaitseliidu õpikogemuste valideerimine, et eksperimendi käigus tekkinud prototüüp toimiks ka reaalses õpikeskkonnas. Peale Kaitseliidu erinevate tasandite ja üksuste tehakse aktiivset koostööd tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatusega, erinevate valdkondade innovatsioonimeeskondadega, Kaitseväe Akadeemiaga, Kaitseliidu küberkaitseüksusega, Kaitseliidu kooliga, Kaitseväe ja Kaitseliidu peastaabiga, riigikantseleiga, ministeeriumidega, maakaitseringkondadega, erasektoriga, aga ka Eesti Kaitse­ ja Kosmosetööstuse Liidu ning paljude teistega.

KOMPAB PIIRE

Droonikeskusel on lisaks eelnimetatule ka välislabori igapäevase tegevuse ja keskuse õhuruumi administreerimise ülesanded. Kuigi keskus ei koolita droonioperaatoreid, valmistatakse siin ette kõrgema kategooria instruktoreid, kes viivad vajaliku uue teabe oma tasandi üksustele.

Kui nüüd küsida, milleks on selliseid keskusi vaja, siis selleks, et tõsta üksuse hukukindlust, mis on tänapäeva­ ja tulevikusõjas arvestatava tähtsusega. Analoogsed keskused annavad hea võimaluse füüsiliselt kombata uute tehnoloogiate piire, et teada, mil moel need toimivad ekstreemsetes ja ebastandardsetes oludes. See on olulise tähtsusega info, mis annab arendajale kindluse, kuidas kõige paremal moel luua erinevate ülesannetega üksuste vajadustele vastavad tooted.

Igapäevase töö kõrvalt võtab keskus vastu ka külalisi, keda viimasel ajal võõrustatakse peaaegu iga nädal. Valdkonnas viiakse ühisele lainele nii Kaitseliidu malevate vastutajad ja esindused kui ka kaitseministeeriumi haldusalasse kuuluvad institutsioonid, samuti poliitikud, eeskätt riigikaitsekomisjoni liikmed.

Palju käib ka väliskülalisi, peamiselt riigikaitse valdkonnaga seotuid, kuid mitte ainult. Vahetult enne selle artikli kirjutamist külastas Nurmsi droonikeskust näiteks Soome suursaadik Eestis koos Soome parlamendi kaitsekomisjoni liikmetega. Keskust on väisanud ka mitmed teised Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide delegatsioonid ning koostööst huvitatute loetelu on pikk.

KAITSEVÕIME INNOVATSIOONI KAUDU

Nurmsi droonikeskuse missioon on olla kaitseministeeriumi vastutusala üleselt vääriline partner kõikidele osapooltele, kes reaalselt tugevdavad Eesti Vabariigi riigikaitset mehitamata sõidukite ja nende tõrjesüsteemide loomisega. Lõpptulemiks on Eesti Vabariigi territoriaalse terviku kaitsevõime parendamine innovatsiooni kaudu.

Droonikeskuse ülesanded võib kokkuvõtlikult koondada kolme punkti. Esiteks olla oivakeskusena Kaitseliidu tehniliste teadmiste ja õpituvastuste lõime keskpunkt Eesti riigikaitses. Teiseks toetada erialase kompetentsiga ühtsete tegevus­ ja väljaõppekavade koostamist ning rakendamist Kaitseväes ja Kaitseliidus. Ning kolmandaks koguda maailmast parimaid praktikaid ja tehnoloogiat, omades ja pidevalt laiendades erialast koostöövõrgustikku Eesti riigikaitse parendamiseks.