KULLISILM DROONISÕJAS

Vastusena lahinguvälja kiirele muutumisele, kus droonidest on saanud tänapäeva sõjapidamise lahutamatu osa, loodi Kaitseliidus läinud aasta detsembris spetsialiseeritud sihtüksus SiÜ Kullisilm, mille eesmärk on arendada ja rakendada Eesti kaitseüksuste toetamiseks mehitamata õhuja maismaasõidukite (MÕS) võimet.

Tekst: AIVAR HANNIOTTI, Kaitseliidu mehitamata õhusõidukite instruktor

SiÜ Kullisilm on mehitamata süsteeme kasutav üksus, mille fookus on lühi­ ja keskmaa õhuluurel, taktikate arendamisel ning väljaõppel. Üksus ühendab teadmised, tehnoloogia ja Ukraina sõja kogemused, et valmistada ette droonimeeskondi, kes suudavad lahingut reaalajas luureandmete ja täpse tulejuhtimisega toetada.

Kullisilma tehnika hõlmab nii õhu­ kui maismaaplatvorme. Õhus lendavatest droonidest kasutatakse peamiselt multirootordroone – väikseid ja mobiilseid quad­ ja hexa­süsteeme, mis sobivad visuaalseks ja infrapunaluureks, olukorrateadlikkuse tõstmiseks ning vajadusel ka kineetilise rünnaku teostamiseks. Püsitiibdroonid on käesoleval aastal samuti jõudmas Kullisilma varustuse hulka. Maismaaplatvormidega tegelemine on alles algusfaasis.

Droonimeeskondade väljaõpe on praktiline ja tulemustele orienteeritud. Mehitamata õhusõidukeid taktikaliselt kasutama õppida ei ole keeruline –sõltuvalt tehnoloogiast ja terviksüsteemist võib droonisüsteemi kasutamise baastaseme omandada kahe päeva kuni nelja nädalaga. Kaugpiloodid on Kullisilmas läbinud I kategooria teooriakursuse ja esimesed piloodid ka II kategooria kursuse, mitmed jaoülemad on Kaitseliidu koolis lõpetanud MÕSIK kursuse, omandades droonimeeskondade taktikalise töö põhialused.

UKRAINA ÕPPETUNNID — MIDA KULLISILM RAKENDAB

Ukraina ja ka Eesti sõdurid ei ole ressurss paberil – see on inimkapital, mille arendamisse, motiveerimisse ja heaolusse tuleb investeerida aega ja vahendeid. Sõdurid peavad puhkama, taastuma ja roteeruma. Ükski relvasüsteem ja tööriist ei toimi, kui inimkapital on välja kurnatud.

Kullisilm on sihikindlalt integreerinud mitmeid Ukraina sõjakogemusest pärinevaid praktikad ja tehnilisi lahendusi.

Digiteeritud info edastamine kõigil tasanditel — kiire ja struktureeritud andmevoog juhtimiskeskusest operaatoriteni loob eelduse väga lühikese VOOT­tsükli kaudu vastast kiiresti mõjutada.

Sidelahendused kuni ca 20 km — taktikalised sidelahendused, mis võimaldavad droonide juhtimist ja telemeetria edastust kuni 20 km kaugusele, suurendavad operatiivset haaret ja koordineeritavust.

Iseseisvalt tegutsevad õhuluure- ja ründedroonide meeskonnad – 2–4liikmelised üksused, kes iseseisvalt suudavad ülemalt saadud põhiülesande taktikalise täitmise planeerida ja täide viia.

Paljude väiksemate üksuste kasutamine võimaldab lahinguväljal paralleelseid tegevusi. Seejuures on oluline meeskondade roteerumine. Me ei harjuta ju kolm päeva kestvaks sõjaks. Ukraina näitel peab valmis olema pikemateks lahinguteks ja siis on kaugpilootidele puhkeaja võimaldamine kriitilise tähtsusega. Pikalt tööd teinud droonimeeskond ei täida ülesannet ja väsimusega suureneb ka lennuvahendi hävinemise risk tegevuse käigus.

Starlinki kasutamine õppustel — Starlink on saanud Ukraina üksuste peamiseks sidelahenduseks. Kullisilm katsetab ning kasutab seda õppustel regulaarselt, otsides samal ajal ka alternatiivseid lahendusi. Suuremahuline andmeside mistahes tehnoloogi­lise lahenduse kaudu on kogu Ukraina droonisõja olukorrateadlikkuse selgroog. Informatsiooni kiire edastus ja töötlus on Ukraina armees igal tasandil edukate lahinguplaanide ja juhtimisotsuste langetamise võti.

GNSSi puudumine – Ukrainas on GNSS spoofitud ja/või blokeeritud. Sestap harjutavad ka Kullisilma üksused tavaühiskonnas harjumuspäraste positsioneerimis­ jt süsteemideta keskkonnas.

Vaja on osata hakkama saada ilma Waze’i ja Google’i rakendusteta. Siin tulevad mängu offline digitaalsed kaardid ning maamärkide järgi õhust orienteerumine. Topograafia tundmine on droonimeeskonnale oluline oskus, mis tagab ülemalt saadud ülesande täitmise õnnestumise.

Kiudoptilise kaabliga droonid – raadiovaikuses lendavate ründedroonide taktikaline kasutamine on Kullisilma tegevuse tähtis osa. Sellele 2025. aastal Ukraina sõjas domineerivale tehnoloogiale ei ole keegi leidnud häid toimivaid vastumeetmeid. Parim on sileraudne jahipüss ning oma silmad ja kõrvad. Selle võimega eksperimenteerimine ja selle kasutuselevõtt on oluline, et tagada meie sõduritele ründedroonide eest esmatasandi kaitse lühidistantsil 20–75 m.

Püüdurdroonid ja püsitiib-luuredroonid – püsitiib­ ja multirootorplatvormid, millega Ukraina üksused hävitavad Venemaa luuredroone ja Lancet/Geran/ Shahed­tüüpi ründedroone.

Ukrainas töötavad kõige paremini inimese juhitud lahendused, näiteks püsitiibõhukid mini­Talon, mille meeskonnad hävitavad parimatel päevadel enam kui 5 sihtmärki.

NATO armees populaarsete püsitiibplatvormide tootearendustsükkel on aastatepikkune. Tuleb mõelda, milleks me oma kaitse­eelarvet kasutame. Fookusesse tuleb võtta Ukrainas edukalt tööd tegevad platvormid, mis on lääne tehnikast vahel kuni sadu kordi odavamad.

Multirootor-pommitusdroonid – suurte, 6–8 mootoriga agrodroonide sarnased, venelaste seas „Baaba­Jagaaks“ nimetatud MÕS­platvormid on ukrainlaste poolel siiani oluline võime. Näiteks teostatakse nendega rindepiirkonnas öisel ajal mineerimis­, pommitamis­ ja logistikatöid. Tõsi, kuna sellised droonid lendavad madalal, 100–150 m kõrgusel, saab neid ka palju hukka. Keskmiselt kulub Ukrainas 4000–5000 pommitusdrooni kuus.

Varjumine õhuvaatluse eest – igal võimalusel näitlikustame riske ja õpetame oma jalaväeüksusi õhuvaatluse eest paremini varjuma ning Kaitseliidus tuleb maastikul varjatuks jäämine juba hästi välja.

Drooniga õhust oma maakaitsekompanii või rühma tegevuse jälgimine ja tagasiside jagamine üksuse juhtkonnale aitab maapealsetes varjetegevustes vajadusel kiirelt parandusi teha. Võimaluste seas on kalavõrkude jmt vahendite kasutamine ründedroonide vastu, termojälje peitmine, kaevikute ja laskepesade maskeerimine, liikumine maastikul ning palju muud. Piisab ühest kogenud kaugpiloodist drooniga, et need näpunäited õppuse ajal õhust maa peale edastada.

Lendav binokkel on võimas tööriist, kuid ka sellel on Eesti oludes piirangud. Udu, lumesadu, tihe pilvisus ja tugevad vihmahood on jalaväelastele parimad tingimused liikumiseks. Ukrainas toimuvad peamised manöövrid alates üksikvõitlejast kuni suuremate, jaorühmasuuruste liikumisteni videviku ajal. Samuti varahommikul või õhtul, kui päike ja kuu oma positsioone vahetavad. See on aeg, mil venelaste ja ukrainlaste üksused vahetavad droonisüsteeme, sest öiseks ja päevaseks vaatluseks on kasutusel erinevad platvormid.

Varjevõrgud – kasutatakse erineva silmasuurusega võrke. Ukrainas ehitatakse vastase ründedroonide ohuga alades teede kohale 10 x 10 cm aukudega võrkudest tunneleid. Tihti on võrkudega kaetud ka kontroll­läbilaskepunktid. Ühekordseks ründedrooni kaitseks sobivad ka kahes kihis, meetrise vahega kalavõrgud.

Sõidukitele EW sidesegajad – Ukrainas on kõigil rindel töötavatel masinatel kaitseks droonide eest katusel 4–7 sidekanaliga sidesegajad, mis lülitatakse sisse hetkel, kui sensorid autos droonihäiret annavad.

Olukorra tagamine lahingutsoonis –digitarkvara, mida täiendavad nutikad masinõppe algoritmid ja tehisarufunktsioonid, vähendavad Ukrainas juba 2024. aastast peale analüütikute töö vajadust droonisõja staabis.

MÕS­üksused ei pea ise analüüsima luureinfot, seda teeb sõjapidamise digitarkvara. Kõige levinum, Delta BMS (Battle Management System), suudab saata ründavad võimed avastatud vastase üksuse poole 3–5 minutiga.

Tarkvara koordineerib lahinguruumi operatiivkorrapidaja kavatsuse poolautomaatselt. Nii võib kõik tuleulatuses olevad võimed panna mõjutama ühte tanki. Näiteks ründavad 4 FPV­ründedrooni meeskonda korraga ühte soomukit, et see kindlasti ja kiiresti hävitada.

Sellisele tasemele jõudmine on tähtis ka Eesti droonisõja võimete arendamisel. Ükski mehitamata tehnoloogia ja konventsionaalne relvasüsteem ei saa ilma olukorrateadlikkust omamata edukalt tööd teha! Tarkvara peab toetama ja abistama staabi­ ja üksusejuhtide tööd kõigil tasanditel. Siinjuures on oluline põhimõte, et ohvitserid ja ülemad ei kohenda oma tööd tarkvara järgi, vaid tarkvara luuakse vastavalt sõdurite protsessidele. Lähteülesanne on esmatähtis ja selle peavad koostama droonisõja aspekte hoomavad spetsialistid, mitte programmeerijad ega IT­ässad.

KES NÄEB, SEE TEAB

Kullisilma üksuse tähtsaks osaks on spetsiaalne tehnilise toe üksus, mis vastutab õhuluure­ ja ründedroonimeeskondade varustuse ettevalmistuse ja remondi eest.

See rühm valmistab platvorme õppusteks ette, kontrollib ja kalibreerib sensorid, parandab katki läinud töövahendeid ning lahendab kasutuses olevate süsteemide tehnilisi probleeme. Nõnda, et lahingus olevad meeskonnad saaksid keskenduda oma põhitööle ega peaks jootekolb käes tegelema droonide parandamisega. Eraldi rõhk on tehnikute ettevalmistustöödel FPV­tehnoloogial töötavate püsitiib­ ja multirootordroonide seadistamiseks ning lennueelseks kontrolliks.

Taktikaliselt keskendub SiÜ Kullisilm droonide integreerimisele juhtimissüsteemidesse, et tagada luureinfo kiire ja konkreetne liikumine otsustajate lauale. Ehk siis õpetame ülemaid õppustel kasutama droone, mis võimaldavad vastase liikumist reaalajas jälgida, avastada nende positsioone ja suunata tuld täpselt sihtmärgile.

Selline tööviis vähendab riske ja tõstab üksuste efektiivsust, andes Kaitseliidule võimaluse rakendada kuluefektiivseid, kuid võimsaid lahendusi. Olukorrateadlikkuse tagamine iga põõsa taha vaadates loob eeldused edukate juhtimisotsuste tegemiseks staapides. Ukraina sõjas saavutatakse 98% olukorrateadlikkusest lendavate binoklite ehk droonide abil.

Peamisteks proovikivideks jäävad tehnoloogiline sõltuvus spetsiifilistest komponentidest, elektromagnetiline segamine ja ilmaolud, mis droonide töökindlust mõjutavad. Nende ületamiseks panustab Kullisilm oma tehnilise toe üksuse arendamisse, osalemisse õppustel elektromagnetilise segamise keskkonnas ning droonimeeskondade töös standardiseeritud töövoogude loomisse.

REAALNE LISAVÄÄRTUS

SiÜ Kullisilm on lühikese tegutsemisaja jooksul osalenud juba mitmel suurel õppusel: WinterCamp 2025, YMIR 2025 ja Siil 2025. Viimane eristus selle poolest, et üksus tegutses kahe MÕS­rühma suuruse koosseisuna ning töötas tihedas koostöös Ukraina instruktoritega. Lisaks toetasid õppust Läti ja Leedu droonimeeskonnad, kujundades Kaitseliidu tasandil Balti riikide ühise droonivõime koostööformaadi. Augustis osales Kullisilma droonirühm Läti Zemessardze drooniüksuste lõpuharjutusel NOVUSS 2025 edukalt vastutegevuse rollis.

Seega võib öelda, et SiÜ Kullisilm on üks Kaitseliidu kõige tulevikkusuunatumaid üksusi: innovatsioon, digitaalne infohaldus ja praktiline õppimine Ukraina kogemustest annavad Eesti droonivõimele tugeva ja paindliku aluse.

Droonivõimega eksperimenteerimine on oluline, sest suurendab jalaväeüksuste hukukindlust. Ja sellest on kasu kõigile. Rahvusvaheline koostöö Balti partneritega, tehnilise toe olemasolu ning keskendumine väljaõppele ja taktikalisele integratsioonile võimaldavad Kullisilmal kiiresti küpseda ning pakkuda riigikaitsele reaalset lisaväärtust.

Video: https://youtu.be/RkF_0NBocr4