KÜPSETUSKAIGAS 2.0: JUST SEE, MIDA VAJAD!

Küpsetad tule kohal vardasse aetud lihakäntsakat ja märkad, et selle alumine pool hakkab juba kõrbema. Haarad kaikast, et liha teine külg leegi poole keerata, ja näed, kuidas see liha sees keerleb, ent küpsetis ise jääb jonnakalt paigale. Tuttav probleem, kas pole? Muidugi, kõigil on juhtunud. Aga mul on selle jaoks lahendus –kaheharuline küpsetuskaigas.

Tekst: ASSO PUIDET , Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

Just-just, kaheharuline kaigas aitab liha paremini fikseerida, tagades sellega kaikaoperaatori tegevusvabaduse, millega saavutatakse soovitud resultaat: ühtlaselt küpsenud liha – seda sa ju tahad ja väärid. Niisiis, kaheharulist kaigast valmistama!

1. VALI SOBIV TOORAINE

Ja ma ei räägi siin lihast, vaid kaikast. Leia umbes suure mehe pöidla jämedune sirge ja tugev, võimalikult väheste oksakohtadega kaigas –parim on toores lehtpuu, näiteks lepp või pihlakas. Need lõhenevad paremini kui okaspuud. Pealegi eraldavad okaspuud kuumaga mõjutades vaiku ning ebameeldivat lõhna.

Tõsi, ka lehtpuu koor võib lisada küpsetatavale lihale spetsiifilist ja kõigile mittesobivat maitsenüanssi – selle vältimiseks tuleks kaigas koorest vabastada. Mis jällegi on toore lehtpuu puhul lihtne ülesanne. Kui ei ole lihtne, siis sattusid suure tõenäosusega vana ja kuivanud oksa otsa – see ei lõhene hästi, kipub murduma ning rikub kogu ettevõtmise. Mine vali uus ja vali paremini – metsas leidub neid küllaga.

Kaika pikkus sõltub juba tuleaseme tüübist ja lõkke suurusest. Oluline on aga, et sellega saaks opereerida nõnda, et ei peaks küünarnukini tulle ronima. Kõrbenud karvad käsivarrel ei ole just parim mälestus lõkkeõhtust. Sestap eelista pigem natuke pikemat vart – lühemaks saab selle alati lõigata.

2. LÕHESTA KAIGAS

Aja kaigas noa abil keskelt kaheks haruks. Selleks toeta kaika üks ots tugevamale pinnasele. Ise vaatad, kas kännule, kivile või pingiotsale. Seejärel aseta noatera vertikaali aetud kaika teise tipu keskjoonele ning avalda noale survet nõnda, et see kaika sisse jookseks. Siinkohal tuleb kasuks pigem õhema kui jämedama teraga nuga.

Kui vaja, võid noa kaika sisse „koputada“ teise puutükiga – aga mõistlikult, tegemist on ikkagi täppis-, mitte kirvetööga. Kuigi jah, osavam kirvekäsitseja saab ilmselt ka kirvega kaika pikkupidi lõhestatud.

Liiga pikalt lõhestada pole samuti tarvis – paarkümmend sentimeetrit on täitsa piisav. Mida pikemaks lõhet ajada, seda suurem on tõenäosus, et midagi läheb valesti. Kas muutub kaigas liiga vedelaks või murdub üks harudest küljest.

3. INSTALLI LIHA

Selleks on kaks võimalust. Esimene on asetada liha harude vahele ning tõmmata harud tipust kokku. Näiteks traadiga.

Kui aga traati käepärast pole, siis tuleks lükata liha harude otsa. Õigemini ajada harud läbi liha. Selleks tuleb harud nüüd otsast teravaks ihuda. Just nüüd, mitte enne lõhestamist, sest sellisel juhul oleks lõhestamine keerukam, et mitte öelda võimatu. Ja täpselt nii teravaks, et need liha kiudude vahelt vaevata läbi jookseks – sa tahad liha harude otsa lükata, mitte rammida. Nagu peaaegu igal pool mujal, nii kehtib ka siin reegel, et kui sa pead millegi tegemiseks liiga palju jõudu rakendama, teed sa midagi valesti.

Teravaks ihutud harusid läbi liha ajades jälgi, et harude vahele jääks vähemalt kahe sõrme jämedune vahe – vastasel juhul on sisuliselt tegemist ikkagi monokaikaga ning soovitud funktsionaalsust ei tagata. Liialt laiali neid harusid kah muidugi painutama ei pea. Sellisel juhul tekib oht, et üks harudest murdub ning tuleb tagasi minna esimese sammu juurde ehk uut kaigast otsima.

4. ASU KÜPSETAMA

Aseta kaikale installitud lihakäntsakas hõõguvate süte kohale. Toonitan, süte, mitte leekide. Kui just eesmärgiks pole pealt kõrbenud ning seest toores suutäis. Mõnele muidugi on just selline roog mokkamööda, aga sellisel juhul pole ilmselt üldse mingit küpsetuskaigast vaja.

Kui üks pool lihast on saavutanud soovitud küpsetusastme, haara kaikast ning keeruta seda 180 kraadi, nõnda et lihatüki veel küpsemata pool jääb kuumusallika poole.

Tänu kaika täiustatud konstruktsioonile liigub liha kaasa ega jää kangekaelselt ühte asendisse toppama, nagu klassikaliste või võiks isegi öelda primitiivsete varraste puhul pigem sagedamini kui harvem ette tuleb.

AGA MIKS?

Siinkohal võib muidugi suured silmad teha ja küsida, et kuule Asso, miks jamada jämeda kaika lõhestamisega, kui võib võtta lihtsalt kaks peenikest kaigast ning need paralleelselt lihast läbi ajada.

Vastus on lihtne: kaheharuline kaigas on tugevam ja stabiilsem lahendus. Peenikesed vitsad kipuvad murduma, vajuvad läbi või hakkavad keeramisel omatahtsi liikuma. Seega, kui tahad kontrolli ja töökindlust, siis küpsetuskaigas 2.0 on just see, mida sa vajad.

Video: https://youtu.be/0t9Erk4xqJk