DROONIDE VASTU: SILERAUDNE PÜSS, HAAVLID JA VÕRGUD

Kuidas sileraudse haavlipüssiga liikuvale droonile pihta saada ning milline on parim haavli suurus nende allatoomiseks? Selle väljaselgitamiseks tegime Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna vabatahtliku Margo Kivivare ja Ahti Valdmetsaga katse- ja treeningupäeva.

Tekst: RAIVO OLEV , vabatahtlik autor

Droonide laskmist on kõige parem harjutada jahilaskmises kasutatava taldrikumasina ja lendavate savist sihtmärkidega. Taldrikute lennukiirus masinast väljudes on üpriski sarnane Ukrainas kasutatavate FPV­droonide omaga, kui neil on peal raske laeng ja suur aku. Väikesed luuredroonid, nagu näiteks DJI Mavic, on isegi aeglasemad ja neid on lihtsam tabada.

Taldrikute laskmisega saab kohe selgeks, et kui tahad sileraudse püssiga edukalt droone tõrjuda, pead seda kindlasti enne harjutama. Soovitame kõigile lugejatele leida kohalik jahilasketiir ja ise järele proovida, sest tegevus on iseenesest väga huvitav ja kaasahaarav.

TEST: MILLINE HAAVEL SOBIB?

Meie teine eesmärk oli teha selgeks, millise suurusega haavel on drooni tabamiseks kõige parem. Selle testi jaoks printisime välja drooni sihtmärgid ja panime nad 9 mm vineeri peale. Vineeri võtsime aluseks just selleks, et välja selgitada, millisel haavlil on üldse läbistavat jõudu näiteks 50 meetri pealt.

Tuleb arvestada, et FPV­droonide raamid on üldiselt tehtud süsinikkiust ning oluliselt tugevamad kui mõne tavalise poedrooni omad. Haavlite puhul on loogika väga lihtne: mida väiksemad nad on, seda rohkem on neid padrunis ja seda suurem on võimalus nendega tabada; mida suurem on haavel, seda vähem on neid padrunis.

Seega oli meil vaja leida selline haavel, mis oleks kaalult piisavalt raske, et läbistada pikemalt distantsilt, ja mida samas oleks padrunis piisavalt palju, et tabamisvõimalus oleks võimalikult suur. Proovisime haavleid suurusega 2,9 mm, 3,3 mm, 3,5 mm, 3,9 mm ja 4,1 mm, padrunid olid 76 mm pikad ehk Magnum, 50 g laenguga ning haavlid olid pliist. Terashaavlid ei sobi kindlasti droonitõrjeks, sest on liiga kerged ja nende jõust ei piisa, et FPV­drooni vigastada.

Tulemused

2,9 mm haavlid ei suutnud läbistada 9 mm vineeri 50 meetri kauguselt.

3,3 mm haavlid tekitasid küll vineeri taha pragusid, aga ei läbistanud vineeri korralikult 50 meetri pealt.

3,5 mm haavlid läbistasid 9 mm vineeri 50 m pealt. Drooni kujutist tabas 2 haavlit ning mitu haavlit olid sellele väga lähedal, nii et oleksid potentsiaalselt võinud tabada mõnd liikuvat tiivikut. See droon oleks kindlasti alla kukkunud.

3,9 mm haavlid läbistasid 9 mm vineeri ja 2 haavlit tabas drooni kujutist. Aga ümber drooni oli oluliselt vähem haavleid kui näiteks 3,5 mm haavlite puhul. Seegi droon oleks lendamise lõpetanud.

4,1 mm haavlid läbistasid 9 mm vineeri ilusti, aga kahjuks ei tabanud drooni kujutist mitte ükski haavel. See droon kahjuks poleks sellest lasust alla kukkunud.

Edasi läksime ainult kahe kõige edukama haavliga, milleks olid 3,5­ ja 3,9millimeetrised. Nende mõlema jaoks panime üles uued märgid koos uute vineeralustega. Märke lasime seekord 30 meetri kauguselt.

Tulemused

3,5 mm haavlid tabasid 30 meetri pealt drooni kujutist 7 haavliga ja ümber drooni kujutise oli hulganisti haavleid. See droon oleks oma lõpu leidnud.

3,9 mm haavlid tabasid 30 meetri pealt drooni kujutist 2 haavliga ning haavlid olid drooni kujutise ümber tunduvalt tihedamalt kui 50meetrises katses. See droon oleks samuti pilbasteks lennanud.

Seega leidsime oma katse tulemusena, et droonitõrjeks kõige parem haavel võiks olla 3,5 mm pliihaavel ja kõige parem padrun 76 mm pikk Magnum 50 g laenguga. Oma töö teeb selgelt ära ka 3,9 mm haavel, aga, nagu test näitas, on oluline ka haavlite kogus padruni sees, ja tundub, et 3,5 mm haavlid on just selline kuldne kesktee.

Sellele annab kinnitust ka internetiavarustest leitud Vene sõjaväe pilt soovituslikest padrunitest droonide vastu, kus samuti oli välja toodud 3,5 mm haavlitega padrun.

Veel tasub mainimist, et droonitõrjeks sobivad sileraudsetest püssidest ilmselt kõige paremini poolautomaatsed, salve suure mahutavusega, pikema rauaga ja vahetatava tšokiga. Tšokk on jahipüssi või haavlipüssi toru otsa sisse ehitatud või keeratav kitsendus, mis mõjutab haavlite hajuvust ehk seda, kui laiali lendavad haavlid pärast lasku. Testis kasutasime Benelli M2 26­tollise rauaga, 9 padrunit mahutava salve ja täistšokiga.

Kokkuvõttes: kui kasutada õiget moona, õiget relva ja harjutada liikuva märgi laskmist, on päris edukalt võimalik droone õhust alla lasta.

KOGEMUS LAHINGUVÄLJALT

Räägiksin nüüd Ukraina kogemusest sileraudsete püsside kasutamisel droo­nide tõrjes ja natukene ka muudest droonitõrjumise võimalustest.

Minu kevadine abireis Ukrainasse leidis aset märtsi lõpus – aprilli alguses põhieesmärgiga viia Hersoni õhutõrje meestele FPV­droonide osi ja lisasid. Nemad kasutavad väikseid FPVdroone, et nendega õhata venelaste suuri ja kalleid luuredroone.

Need mehed alustasid oma tegevust täiesti omaalgatuslikult ja rahastavad seda oma isiklikust palgast. Seda enam olid nad õnnelikud Eestist tulnud abi üle, mille hulgas oli ka paremat ja kallimat varustust, mida neil oma vahenditega polnud võimalik soetada.

Et kraam asja ette läks, näitab seegi, et kahe nädala jooksul pärast meie varustuse saamist õnnestus neil hävitada kaks venelaste luuredrooni Supercam s350. Sellise luuredrooni maksumuseks hinnatakse 400 000 dollarit. Hävitada selliseid droone alla tuhande euro maksvate droonidega on ülimalt efektiivne.

Pealegi põhjustavad need luuredroonid Ukrainas väga suuri probleeme. Niipea, kui nendelt avastatakse sihtmärk, järgneb rünnak rakettide, KAB­ide, suurtükkide või ründedroonidega. Ühesõnaga oleme jõudnud ajastusse, kus droonidega võideldakse teiste droonide vastu. Ja mitte ainult luuredroonide vastu. Ukraina on võtnud juba väga edukalt kasutusele mobiilsed grupid, mis jahivad palju kiiremaid (170–180 km/h liikuvaid) Shahed/Geran­tüüpi droone.

Hersoni õhutõrje meestega kohtudes hakkas kohe silma, et enamikul meestel on kaasas poolautomaatsed sileraudsed püssid, mitte AK­d. Selle kohta küsides sain vastuseks, et kui tahad siin ellu jääda, siis ostad endale sileraudse, sest FPV­droonid ründavad neid iga päev ja tihti mitu korda päevas. Veel mainisid nad, et ega neil automaate liiga tihti kaasas olegi, sest Hersonis lähtub suurim oht just droonidest ja sileraudse haavlipüssiga on neid kõige parem hävitada. Kahte relva on aga tülikas kaasas kanda.

Lisaks Hersoni õhutõrjele kohtusin ka sõduritega Donetski rindelt. Nende suurimaks mureks olid kiudoptilise kaabliga droonid. Positsioonide ees on neil Electronical Warfare’i vahendid, mis tavalised FPV­droonid üldiselt edukalt maha võtavad. Küll aga ei aita need kiudoptiliste kaablitega FPVde vastu.

Nii et jällegi aitab vana hea sileraudne püss. Nagu mehed rääkisid, on nad päris hästi omandanud haavlipüssi kasutamise FPV­droonide vastu. Kui nad ühel päeval lasid alla 20 vaenlase kiudoptilise kaabliga FPV­d, loobus vaenlane mitmeks päevaks nende kasutamisest. Kiudoptilise kaabliga droonid on tänu nende külge kinnitatud kaablirullile märksa aeglasemad kui tavalised FPV­droonid ja tänu sellele on neile haavlipüssiga lihtsam pihta saada. Selliste kaabli otsas droonide kasutamine ainult kasvab ja nende tõrjumine haavlipüssidega samamoodi.

Lisaks peame arvestama, et käivad juba esimesed tehisaru juhitud FPV­droonide katsetused ning ka nende tõrjeks ei ole jalaväelasel mingit paremat lahendust kui haavlipüss. Mida ma tahan sellega öelda, on see, et haavlipüssid ei ole mingi lähiajal mööduv nähtus, vaid töövahend, mis võiks olla vähemalt igas jaos.

NAGU LINNUJAHT

Lisaks sileraudsetele haavlipüssidele on droonitõrjes täna väga tähtsal kohal kalavõrgud. Tugevamate, nöörist võrkudega kindlustatakse näiteks teid, kus tehnika liigub ja oleks muidu haavatav droonirünnakutele.

Teine näide on droonide püüdmiseks positsioonide juurde tõmmatavad tamiilist nakkevõrgud, mida piloot ei pruugi märgatagi, enne kui droon on juba sinna kinni jäänud.

Lõpuks ongi ju droonid nagu robotlinnud ja just võrkudega püüavad linde rõngastamiseks ornitoloogid, jahimehed aga kütivad linde haavlipüssidega. Nii et mõnikord on keeruliste probleemide vastu just lihtsad ja ammu kasutusel lahendused need kõige paremad.

Kui tahate veel Ukraina kogemusi lugeda ja Ukrainat toetada, siis seda saab teha meie kodulehel www.voidutahe.ee, seal on ka üleval kampaania Hersoni õhutõrje abistamiseks.

Video: https://youtube.com/shorts/OazBtqL8UGY