„Mis on Eestis parim asi?“ „Ei pea kogu aeg pea kuklas vaatama, kas keegi tahab sind tappa.“

Jutuajamisest Azovi brigaadi võitlejaga

KUIDAS DROONISÕJAS ELLU JÄÄDA

Tänaseks on ründe- ehk siis FPV-droonidest kujunenud Ukraina-Vene sõja peamine surmav jõud. Kuhugi ei ole kadunud ka vaatlusdroonid, mille abil saab tuld kutsuda ja juhtida. Mõlemad pooled on droonide abil loonud umbes 20kilomeetrise tsooni, kus liikumine on eluohtlik ning igasugune toimetamine toob kaasa vastase reaktsiooni. Kuidas sellises droonisõjas ellu jääda?

Tekst: brigaadikindral EERO REBO , vabatahtlik autor

Jalaväelane peab olema eesliinil märkamatu, kuni vastane on tema tulealas ning saab anda täpset ja tabavat tuld. Samas on positsiooni kohal tiirlevad vastase droonid kiired reageerima ning kaitsjal tuleb vahetada laskepositsiooni või kiirelt varjuda. Sellest ka vastase taktika teha proovirünnakutega selgeks, kus täpselt ukrainlaste positsioonid asuvad. Kui olukorrateadlikkus saavutatud, surutakse kaitsjate positsioonid maha ning üritatakse suurel kiirusel liikuda läbi vastase jaoks ideaalis avastatud või tulega tekitatud tühimike. Kuna oluline on kiirus ning soomusmasinaid on idanaabril üha napimalt, kasutatakse mootorrattaid, ATVsid, aga ka lihtsalt sõiduautosid. Põhiline on kiirus, millega jõuda kas kaitsjate positsioonile, hoonesse või metsatukka, mis varjaks ründajaid omakorda kaitsjate droonide eest.

HAJUTAMINE

Rahuaegses väljaõppes võib jääda petlik mulje, et me justkui anname positsioone lihtsalt käest ning see on OK. Rahuaja õppustel viiakse kaitsjad rünnatavalt positsioonilt sageli ära puhtalt ohutustehnilistel põhjustel ning see ei kujuta tegelikkust, nagu ka see, et ründajal puuduvad reaalsed kaotused ja surmahirmust tekkinud stress. Päris rünnakul on pea tõstminegi pingutus, rääkimata rind kummis pealeminekust. Lahingus tuleb kaitsjatel vastase rünnak ära seista.

Samuti ei tööta sissisõja filosoofiad: võitleme homme jälle. Kaitses tuleb vastane peatada ja hävitada, iga järgmine minut on otsustav ning positsioone tuleb hoida visalt. Põlisvaenlase mõttemaailmas tuleb igasugust edu arendada ning seega ka kõige väiksema edu saavutada laskmine on meile ohtlik.

Oluline võte vastase tekitatava kahju vähendamiseks on lennata regulaarselt omade kohal, selgitada välja kehvasti maskeeritud positsioonid ning üldiselt vaadata meie positsioone vastase pilguga.

Elektroonilise võitluse (EW) ning kaudtulega üritatakse mõjutada ukrainlaste juhtimist, sealhulgas nende võimet kasutada efektiivselt droone. Kogu rünnaku ajal töötavad venelaste droonid kaitsjate ühendusteedel, takistamaks haavatute evakuatsiooni, varustamist ja reservide juurde toomist. Samas on positsioonisisesed vasturünnakud sageli edukad, sest vastane ei saa neid kaudtulega toetada ning ka droonioperaatoritel on keeruline vahet teha, kes oma, kes vastane.

Kui rünnak ebaõnnestub, alustatakse otsast peale ning sellisele jahvatamisele panevad vastu vaid hästi väljaõpetatud ning ettevalmistunud üksused.

Vatijopemeestel on tekkinud uus huvi ilmateate vastu: kui ilm on droonidele kehv ja lennata ei saa, võetakse ette suuremahulised rünnakud ning kui kaitsja on liialt droonidega arvestanud, läheb raskeks. Suurepäraseid tulemusi on meiegi õppustel andnud droonide ja kaamerate kombineerimine. Samuti tuleb arvestada päikese tõusust ja loojangust tulenevate vaatlusraskustega, kus termokaamerad kas veel ei ole või enam ei ole efektiivsed ning tavakaamera veel piisavalt hästi ei näita. Seega peavad ka droonisõjas olema jalaväelase meeled alati teravad.

EW on jätkuvalt oluline, kuid kaitse seisukohast on keeruliseks vastaseks kiudoptilise kaabliga lendavad droonid. Täna lendavad need oma kaabli otsas, olles seega sisuliselt segamatud üle 40 kilomeetri kaugusele, kuid mõistlik tegevuskaugus on siiski needsamad 20 kilomeetrit.

Kaitsjate vaates on oluline, et allüksuse ülemad oleksid võimelised tegutsema väga rasketes ja kiiresti muutuvates olukordades ning suudaksid oma võitlejaid juhtida ja toetada, sest sageli piisab vaid droonist positsioonide kohal, et tegevus halvata ja sundida mehed peitu pugema.

KINDLUSTAMINE

Selleks, et eelkirjeldatud rünnakule vastu panna, peab olema loodud korralik tulesüsteem viisil, kus tulealustusjooned on paigas ja sektorid teada ning kus erinevatelt positsioonidelt oleks võimalik üksteist toetada ja mõne võitleja väljalangemisel ei tekiks kriitilist tühimikku. Kuna positsioone surutakse aktiivselt maha, peab olema võitlejatel vähemalt 2–3 varupositsiooni, millelt tuld anda. Positsioonil peavad olema piisavad varud ning elamiseks ja varjumiseks tuleb rajada kuni pooljao punkrid. Heal positsioonil on see kõik pealt kaetud, ideaalis betooniga. Lahtises kaevikus on jalaväelane suurel kiirusel lendavatele FPV­droonidele hea sihtmärk. Samuti ei tohi kaevikud olla pikad ja sirged, vaid käänulised, kuid ka siis, olles näinud meie koduseid droonioperaatoreid, peab katmata kaeviku korral olema jalaväelasel kuhjaga õnne. Pigem valada rohkem higi kui verd ning kui ei ole võimalik kaevikut pealt katta millegi muuga, aitab maskeerimisvõrk vähendada nii vaatlus­ kui FPV­droonide mõju.

Ukrainlased on rääkinud taktikast, kus kombineeritakse kaudtuld lisaks tavapärasele vaatlusele ka FPV­droonidega. Ukrainlased viivad alasse aegsasti FPV­droonid, seejärel telli­

takse idanaabri positsioonile tulelöök ning kui vastased hakkavad varjen­ditesse liikuma, lähevad ukrainlaste FPV-droonid nendega kaasa ning sedasi saadakse vastaspoole kaotuste statistika jälle mõne pügala võrra paremaks.

TÕKESTAMINE

Kuna sõdime hajutatult ning vastane on kiire, on vaja talt võtta tema eelised. Teda tuleb aeglustada ja sundida olukorda, kus ta on meie jaoks võimalikult hea sihtmärk.

Ukrainas kasutatakse massiliselt miinivälju. Kui vähegi võimalik, on tankitõrje miiniväljad sügavad, kombineeritud jalaväemiinidega ja rikkalikult varustatud miini eemaldamist takistavate vahenditega. Vastased on omakorda kannatlikud ja osavad demineerijad ning igasugune valveta miiniväli muutub kaitsja jaoks ohtlikuks, sest tekitab vaid võltsi turvatunnet.

Palju kasutatakse ka betoontõkkeid, sest need on ka pärast suurtükituld paigas ja peavad. Paraku ei jagu betooni igale poole, mistõttu on massiliselt kasutuses ka tankitõrjekraavid. Okastraattõketel on lahinguväljal samuti oluline koht. Tõkked ei ole mitte ainult positsiooni eesservas, vaid ka sügavuses ning sageli positsiooni sees, kus võimaldavad vastase rünnakut isoleerida. Tõkked on seotud tulesüsteemiga, kus nendega koos kasutatakse ka kaitselaenguid.

Oluline on miiniväljad hoolikalt maskeerida, sest vaatlusdroonide abil on meie tõkked idanaabrile hästi näha. Tankitõrjemiini mättal võiks rohi edasi kasvada ning traattõkked ei pea olema dud. Vastane kasutab droone deminee­rimisel, kuid samamoodi saab droonidelt ka miine panna. Nägin Ukrainas transpordivastaseid miine ning 3D­prinditud jalaväevastaseid miine, mida paigaldati droonidelt. Transpordivastased miinid olid piisavad ka tankiroomikute vastu ning kui tankistid asusid kas roomikut välja vahetama või suisa tanki evakuatsioonimasinaga ära vedama, võtsid ukrainlased kasutusele FPV­droonid. Toona ei olnud veel droonidega parvlemist, mis nüüd annab kiirema ja tõhusama tulemuse ka sellise sihtmärgi vastu nagu tänapäevane lahingutank.

VARUSTAMINE

Kuna vastase droonid tegutsevad 20 kilomeetri sügavuselt, on varustuse jaoks vaja luua peidikud. Tõsi, varustada on võimalik ka droonidelt, seda nii õhust kui ka mööda maad kulgevate süsteemidega (UGV). Kuid eesliinil olles on ka siin omad ohud.

Termovaatlusele on droonid oma soojade akude ja töötavate mootoritega kaugelt näha ning vastane sageli saadab neid oma vaatlusdroonidega, et juhtida tuld, kui varustusdroonid jõuavad kliendi juurde. Tänavuse Siili ajal kasutas Kirde maakaitseringkond droonidelt varustuse heitmist varjatud kohta (metsa vahele), kust jalaväelased need seljas vajalikku kohta edasi toimetasid. Kuna vastase droonid takistavad liikumist, varustatakse oma üksusi droonide abil üha rohkem puhta joogiveega. Seetõttu on oluline ka kvaliteetse vee varumine.

Droonidega võitlemiseks kulub kõvasti laskemoona, seega on ülioluline säilitada hea laskedistsipliin ning mitte üritada tabada neid ebarealistlikult kauguselt. Kuna droonid ajavad inimesi stressi, ei pidavatki olema nii haruldane, kui „roheline“ allüksus kärtsutab nende pihta oma moona ära kiirelt ja ilma erilise tulemuseta. Kaitseliidus oleme droonitõrjeks katsetanud pumppüssi, kuid ka siin on oluline õige ambitsioon ja korralik moon. Mõistlik on seda kõike rahuajal arvestada.

Droonioperaatorite vaatest on heaks taktikaks nii­öelda droonivaritsused, mida Kaitseliidu sihtüksuse liikmed harjutasid lahinglaskmistel Ymir 25. Droonid lennutati lahingupaika, kus need akude kokkuhoiuks maandati ning jäeti ööseks sobilikku sihtmärki ootama. Kui see päeva jooksul vaat­lusdrooniga leiti, „ärkasid“ varitsuses olnud FPV­droonid üles ning asusid tegutsema. Nii saadi kiiresti viis tabamust teel liikunud üksuses. Selline varitsus jalaväe poolt oleks harvaesinev õnnestumine, aga ülalkirjeldatud süstemaatiline omade kohal lendamine suurendaks oluliselt šansse vastase droonivaritsust nurjata.

Kui veel mõni aeg tagasi räägiti eriti vastiku ilma või lumesaju korral jalaväelase ilmast, siis nüüd on selline ilm ainsaks aknaks, mille jooksul on võimalik ette võtta suuremahulisem varustamine või evakuatsioon.

Me kõik oleme näinud droonivastaste võrkudega kaetud tanke ja lahingumasinaid. Ukrainlased kaitsevad samade võtetega ka logistikamasinaid ning kindlasti on võrgu ja muude kaitsemeetmetega kaetud nende masinate peatumiskohad, et takistada vastase droonirünnakuid. Võrku takerdunud droon teeb isegi eemal plahvatades kahju, aga see ei ole siiski võrreldav otsesel vastulennul saavutatuga.

MEDITSIIN

Kuna idanaaber ei pea punase risti märgistusest, nagu ka teistest sõja ja/või humanitaarõigustest tulenevast tühjagi, siis on oluline ka MED vahendite varjamine droonivaatluse eest. Haavatute kogumispunktis hajutatakse patsiendid hoolega ning kuigi see nõuab meedikutelt lisavaeva, üritatakse vastasele mitte magusat sihtmärki luua.

Kuna Kaitse Kodus! on ilmunud väga hea artikkel1, milles Ukraina kogemuse pealt räägitakse, milliste meditsiinivahenditega tuleb ennast varustada, siis ei hakka seda siin kordama. Kuid rõhutan üle, et eneseabi ning lahingupaarilise toetamine on oluline. Loomulikult siis, kui olukord seda lubab, sest, nagu ülal mainitud, lahinguväljal oleme ju hajutatult ning esmaseks ülesandeks on ikkagi rünnak tagasi lüüa.

Kui ennist oli juttu droonidega varustamisest, siis droonide abil täiendatakse sageli ka meditsiinivahendeid.

SIDE

Väidetavalt kaotab Putini armee ligi pooled oma droonidest omaenese vägede tegevuse läbi. EW, kehv sageduste jälgimine ja nigel sidedistsipliin on peamised põhjused, kuid pole har­vad ka juhused, kus kõige labasemalt lastakse positsioonide kohalt üle lendavad oma droonid igaks juhuks alla.

Droonidelt saadavat infot näevad Ukrainas ka erinevate tasandite ülemad ning sageli ei kasutata omade kohal lendamist mitte ainult vaatlemiseks, vaid ka lahingu juhtimiseks, kus näiteks rühmaülemal on hea olukorrateadlikkus ning võimalus selle kaudu jagusid juhtida ja kaudtuld tellida. Kuna käsijaamade kasutus on oluline ning vastane üritab leida ja hävitada kõike juhtimise ja sidega seotut, on raadioside tagamiseks kriitilisel hetkel abi olnud ka droonist, mille külge pandud sidesüsteemid asendavad puuduvat või purukslastud sidelinki.

Samuti kasutavad osapooled repiiterdroone selleks, et pikendada vaatlus­ või ründedroonide tegevusulatust.

Droonide segamiseks kasutatakse suitsukatet, mis takistab operaatorit oma surmavat laadungit kiirelt ja täpselt sihtmärgini läkitamast. Droonitelt alla visatud suitsuga üritatakse sageli pimestada vastase relvasüsteeme, mille ligikaudset paigutust teatakse, kuid mida ei saada erinevatel põhjustel maha suruda. Samuti kasutab Putini režiim kõiki rahvusvahelisi konventsioone rikkudes droone selleks, et erinevate keemiavahenditega ukrainlasi positsioonidelt tõrjuda.

Käesolevas artiklis ei jõudnud rääkida droonitõrjest (C­UAS), kuid selle arendamisega tegeldakse jõudsalt ning selleski valdkonnas käib Kaitseliidu ja Kaitseväe vahel tihe koostöö. Suureks inspiratsiooniallikaks on Ukrainas toimuv, mida kodukamaral samuti erinevate testidega katsetatakse ja järele proovitakse. Siia juurde kuuluvad ka erinevad droonivastased drillid.

Lõpetuseks. Droonid on lahinguväljale tulnud, et jääda, ning Ukraina sõjas on nende areng olnud kiire. Peame seda Eestis jälgima ning kaasa mõtlema ja testima. Droone tuleb enamasti vaadata koosmõjus teiste lahinguväljal toimivate elementidega. Üha olulisemaks muutub tehisaru kasutuselevõtt sõjanduses ning sellest tulenev.

VIIDE:

1 Kristjan Laubholts. Lahinguväljal testitud üksikvõitleja meditsiinikomplekt. KK! 8, 2024