KÜBASSAARE RETK LÄBI VEERANDSAJANDI

Noored, ilusad, tugevad ja väge täis mehed tahtsid midagi teha, osaleda erinevatel militaarvõistlustel – ja nii saigi 25 aastat tagasi alguse Kübassaare retk.

Tekst: PIRET PAOMEES , Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna instruktor

Kaitseliidus oli tol ajal palju elavaid eeskujusid, kes inspireerisid oma lugudega võitlusest Eesti vabaduse eest: soomepoisid, metsavennad, Eesti leegioni võitlejad. Selleks ajaks oli loodud juba päris mitmeid nendest lugudest alguse saanud võistlusi: Erna, Sõrve, Põrgupõhja retked, Sügistorm ja nüüd siis ka Kübassaare retk. Kõik need võistlused sündisid meeste ja naiste vabast tahtest. Tõsi, mõned neist on aja jooksul muutnud nime ja formaati ega ole enam vaid vabatahtlike korraldada.

Ka Kübassaare retk on teinud läbi muudatusi. Läbi aegade on olnud erinevaid distantsipikkusi, läbida on tulnud teekondi 15st kuni 50 kilomeetrini. Samuti on veidi mängitud asukohaga. Enamasti on retk aset leidnud Kübassaare ümbruses, kuid külastatakse ka teisi lähemaid kohti, näiteks 2024. aastal toimus retk hoopis Muhu saarel. Radasidki on olnud mitme raskusastmega – kogemustega retkelistele, noortele ja tsivilistidele.

On olnud juhuseid, kus võistlus on tahetud üldse ära jätta ja seda mitte vabatahtlike soovil. Kuid ega korraldajad sellega leppinud. Toimetasime nendel kordadel ilma eelarveta ning tegime retke vaid endale. Paaril korral läksime rajale parimate sõpradega. Söögi leidsime ise, auhinnaks oli kvaliteetaeg võitluskaaslastega ning majutusime askeetlikult ehk sõdurile kohaselt. Sauna asemel nautisime mere kargust.

NII JALA KUI RATTAGA

Õnneks nüüd on retk taas eelarvestatud ning appi on leitud kohalikke sponsoreid, kes auhinnalauda piirkondliku toodanguga rikastavad.

Viimasel viiel–kuuel aastal on distantsi pikkus olnud keskmiselt 20 kilomeetrit ja sellel 10 kontrollpunkti. Mitmekesine, üllatusi, vaheldust ja proovilepanekuid pakkuv võistlusrada on saanud üheks Kübassaare retke kaubamärgiks.

Raja raskusaste on selline keskmine, et nii võistlejad kui ka kohtunikud jõuaksid poole ööni kuud ja tähti vaadelda, simmanil tantsida ning lõkke ääres uusi sidemeid luua ja rajalt saadud kogemusi vahetada.

Võistluse põhirõhk on oma maleva võistkondadel, kuigi eri aegadel on osalenud ka USA merejalaväelased, Rootsi kodukaitsjad ning „haisu ninna saanud“ tiimid mandrilt. Võistkondade suurusi on läbi aegade samuti olnud erinevad. Testitud on võistlust nii 2­, 3­, 4­ ja 6­liikmeliste tiimide kui ka rühmasuuruste üksustega. On olnud nii ühisstarte kui ka väikeste ajavahedega teeleminekut. Retke on läbitud ka jalgratastega.

NOORIM KOLMENE, VANIM ÜLE 70

Alati on retkel olnud õpikohti, mis seostuvad Ida­Saaremaa ajaloo ja kultuurilooga: kontrollpunktid annavad uusi teadmisi või tuletavad meelde vanu ning rada läbib mõnda piirkonna olulist vaatamisväärsust.

Ka kohalikul kogukonnal on olnud õnne retkest osa võtta. Noorim retkel osaleja on olnud kolmeaastane tüdruk, kes läbis raja isa seljakotis. Vanimad olid üle 70sed vanaemad, kes läbisid raja jalgratastel.

Kui kunagi algas kõik sõpruskonnast, kes läksid rajale muistsete aegade mälestuseks ja enda testimiseks, siis täna oleme aatekaaslased Raplast, Pärnust ja saartelt. Vabatahtlikud, kes õnnestumise nimel panustavad oma vaba aega ja tahet. Igaüks meist ilmestab retke oma leidlikkusega kontrollpunktide loomisel ja läbimisel.

Seekordne retk oli 25 kilomeetrit pikk, osales 11 võistkonda. Võitjaks osutus Muhu radaripost. Teise koha sai Naiskodukaitse võistkond Nautlejad ning kolmanda koha võistkond Aega On.

Kommentaar

MIKS MA SELLEL RETKEL KÄIN

EVE TUISK

Olen Kübassaare retkel käinud vähemalt neljal korral. Kunagi ammu-ammu tegime naiskodukaitsjatega „nalja“ ja läbisime raja pikkades kaunites seelikutes. Kolm viimast aastat oleme Naiskodukaitse tiimiga Nautlejad rajale läinud korrektselt laigulises vormis.

Nagu nimigi ütleb, käime seal eelkõige nautimas ja oleme andnud endale lubaduse, et hullu ei pane. Võtame asja rahulikult ja kaine mõistusega.

Aga miks? See on hea küsimus. Osalt vist sellepärast, et endale (ja ka oma perele) tõestada – saan hakkama küll, mis tähendab, et suudan läbida erinevaid maastikke ja kontrollpunkte ega eksi metsas ära.

Suurelt osalt käin ka võistkonna pärast. Meil on nii äge tiim ja veel ägedam toetajaliige, kellega kord aastas üks päev värskes õhus veeta on lihtsalt ääretult tore. See on väike adrenaliinilaks ja mugavustsoonist väljumine suvepuhkuses!

Tunnistan ausalt: kõige enam (ootus)ärevust on Kübassaare retkel tekitanud laskmine ja esmaabi. Neid punkte olen igal aastal kartnud. Ei teagi, miks … Seda enam olin just sel aastal väga uhke iseenda ja meie võistkonna üle, sest laskmises olime võistkondadest kõige täpsemad ja esmaabis saime ka väga kõrged punktid. Oleme kolme aasta vältel palju õppinud ja arenenud. Müts maha Kübassaare retke korraldajate ees – see sõjalissportlik retk õpetab päriselt väga palju!