
4 minute read
KAITSELIIDU LASKETEST KUI LIITLASSIDEMETE TUGEVDAJA RAHVUSVAHELISEL SÕJALISEL OPERATSIOONIL
KAITSELIIDU LASKETEST KUI LIITLASSIDEMETE TUGEVDAJA RAHVUSVAHELISEL SÕJALISEL OPERATSIOONIL
Eesti kontingent Iraagi Kurdistani operatsioonil Inherent Resolve (OIR) on kahe viimase rotatsiooniperioodi jooksul korraldanud Kaitseliidu laskur- ja kütiklassi normide laskmise võistlusi sõjapüssist 100 meetri distantsil, mis on osutunud menukaks ka liitlasvägede ohvitseride ja allohvitseride hulgas. Eestlaste eeskujust nakatatuna viisid ka sakslased ja ameeriklased läbi oma lasketestid, kus Eesti kaitseväelased näitasid tublisid tulemusi.
Tekst: ANDRES LEMBER , Eesti üksuse teabeohvitser Iraagis
Idee korraldada Iraagis Kaitseliidu lasketeste algatas Kaitseliidu küberkaitseüksuse pealik kolonel Andres Hairk, kes teenis Iraagis sõjalise nõustaja ja Eesti kontingendi vanemana oktoobrist 2024 kuni aprillini 2025. Kolonel Hairki sõnul oli laskevõistluse korraldamise eesmärkideks Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu kuvandi populariseerimine, üleüldise laskeoskuse arendamine ning oma kontingendi võitlejate moraali hoidmine. Laskmised viidi läbi ametlikult ja Kaitseliidu ülema kindralmajor Ilmar Tammega kooskõlastatult.
„Minu hinnangul on laskeväljaõppest saanud Eesti kontingendi ja Erbili õhuväebaasis paiknevate liitlasriikide isikkoosseisu parim integratsioonimeede, kus sõlmitakse tulevikuks vajalikke usaldus ja sõprussidemeid. Tänu sellele on väikesele Eesti kontingendile kujunenud tugevate professionaalide maine, meie arvamust kuulatakse ja sellega arvestatakse. Olgu selle tõestuseks USA laskeinstruktori arvamus pärast Eesti isikkoosseisu lasketule muste nägemist: „Jah, eestlastega ei maksa jamada“,“ ütles kolonel Andres Hairk.
TAGASI LASKMISE PÕHIPRINTSIIPIDE JUURDE
Kaitseliidu lasketestil osales üle 40 välismaalase seitsmest riigist: Ungarist, Saksamaalt, Hollandist, Sloveeniast, Kanadast, USAst ja Prantsusmaalt. Liitlaste parima tulemuse saavutas USAd esindanud veebel (Sergeant First Class) Amila Garcia 273 punktiga, mis vastab kütimärgi esimese klassi normile. Eesti kaitseväelasi osales ligi 80, parima soorituse tegi 288 punktiga esiküti taseme lasknud nooremveebel Hedvig Talvik Estcoy21st.
Laskevõistlusel tuli sooritada 100 meetrilt 10 + 10 + 10 lasku lamades, põlvel ja püsti laskeasendis, aega laskmiseks oli vastavalt 8, 10 ja 12 minutit. Kaitseliidu laskur ja kütiklassi laskeharjutuses väga hea tulemuse saamiseks on vaja tagasi minna laskmise põhiprintsiipide, lasu sooritamise etappide juurde. Edu tegurite seas on kannatlikkus ja ettenähtud aja maksimaalne ärakasutamine, mis annab võimaluse keskenduda üheks lasuks korraga.
Vastutasuks võimaluse eest osaleda Kaitseliidu võistlusel on liitlasvägede sõdurid korraldanud ka oma riikide laskeoskuse teste, nii on eestlased saanud osaleda USA ja Saksamaa testidel.
„Erinevad lasketestid, mida Iraagis oleme teinud, on avardanud sõdurite silmaringi, näidates, milliseid laskeoskuse mõõtmise standardeid seavad teised riigid,“ ütles Estcoy22 veebel, kõigist laskmistest osa võtnud vanemveebel Kristo Ader. „Igal riigil on midagi eripärast, millest ka meie võiksime tulevikus oma testide arendamisel õppust võtta. Näiteks USA armee laskeoskustesti saab teha piiratud tingimustes lühikeselt distantsilt.“
Aderi sõnul võib öelda, et Kaitseväe laskeoskuste test 3 on raskem kui USA ja Saksa liitlaste testid. „See aga annab kindluse, et meie poiste laskeoskus ja relvakäsitlus on väga heal tasemel,“ on Eestis Scoutspataljoni Asoomusjalaväekompanii veeblina teeniv Ader rahul.
HEAD TULEMUSED LIITLASTE JUURES
Iraagis operatsioonil Inherent Resolve teenivad Estcoy22 ja rahvusliku toetuselemendi kaitseväelased osalesid Saksa relvajõudude lasketestil ja saavutasid suurepärased tulemused – 17 osalenud kaitseväelasest 14 pälvisid kuldse, üks hõbedase ja kaks pronksmärgi.
„Saksa relvajõudude laskurimärk, tuntud ka kui Schützenschnur, on traditsiooniline autasu, mis antakse sõdurile erakordse laskesoorituse eest. Selle päritolu ulatub tagasi Preisi ja hiljem Saksa sõjaväe tavadesse ning see võeti esmakordselt kasutusele Preisi armees 1850. aastal. Märki antakse kolmel tasemel: pronks, hõbe ja kuld. Schützenschnuri saamiseks peavad osalejad edukalt sooritama kaks laskeharjutust nii püstoli kui ka automaadiga,“ ütles Saksa relvajõudude kapten Carolin Brauer.
„Punutud nöörist ja märgist koosnevat Schützenschnuri kantakse vormiriietuse paremal õlal ja see ei sümboliseeri mitte ainult individuaalset laskeoskust, vaid ka seost pikaajaliste sõjaväetraditsioonidega. See autasu tähistab nii isiklikku saavutust kui ka üksusesisest kamraadlust,“ selgitas kapten Carolin Brauer.
Schützenschnuri märgi saavad omandada kõik sõdurid, reservistid ja liitlasvägede liikmed. Punutud nööri võivad kanda ainult allohvitserid ja ohvitserid.
USA armee täpsuslaskmise märgi (US Army marksmanship badge, ALT-C qualification) pälvis Iraagis 32 Eesti kaitseväelast. USA armee laskurimärgile (marksman) kvalifitseerumiseks peab tabama 40st sihtmärgist 23–29 eri distantsidelt vahemikus 50 kuni 300 meetrit. Kui saavutate veidi paremaid tulemusi (30–35), saate täpsuslaskuri (sharpshooter) märgi. Eksperdi märgi saamiseks peab tabama vähemalt 36 sihtmärki.
Parima laskurina paistis silma Estcoy22 seersant Sven Albi, kes tabas kõik 40 sihtmärki. Korraldajad tõid esile Albi kõrgel tasemel lasketehnikat, mis võimaldas tal tabada kõik märgid maksimaalse täpsusega. Eksperdi taseme märgi pälvis veel 16 Eesti kaitseväelast, täpsuslaskuri taseme saavutas 14 kaitseväelast ja laskuri taseme üks kaitseväelane.
TUBLI PANUS
Eesti on panustanud operatsiooni Inherent Resolve alates 2023. aasta aprillist kokku kuni 110 kaitseväelasega. Nende seas on jalaväekompanii, sõjaliste nõustajatena teenivad vanemohvitserid ja allohvitserid ning rahvuslik toetuselement.
Ameerika Ühendriikide juhitava operatsiooni Inherent Resolve eesmärk on nõustada ja toetada Iraagi kohalikke julgeolekujõude riigi kaitsevõime ülesehitamisel, et nad suudaksid iseseisvalt alistada islamiäärmuslikke rühmitusi ning tagada riigis rahu ja stabiilsust. Islamiäärmuslus ohustab turvalisust Euroopas ja kogu maailmas.
Käesoleva aasta septembris lõpetab Eesti oma osaluse OIRil, kuid jääb Iraagis staabiohvitseridega esindatuks rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil NATO Mission Iraq.
