RAJAL SÜNDINUD TARKUS - VIRGATSITE TAKTIKA JA ELLUJÄÄMINE

Virgatsid on isikkoosseisu tabelites olnud juba üle kümne aasta. Väljaõppejuhised ja õppekava aga saadi lõpuks kaante vahele ja ajateenijatele koolitused käima alles GasGas mootorrataste hanke lõppemisega.

Tekst: Jarmo Hollo, virgats

Ajateenijatele kohandatakse intensiivse erialakursusena mõnenädalast koolitust, mille on kokku pannud kogenud enduro-spetsialistid. Tsiviilide koostatuna sisaldab see aga peamiselt sõiduõpet ning mõningaid lisaoskusi, mida sõduril vaja võiks minna.

Kahjuks pole aga Kaitseliiduni siiani jõudnud sellist koolitusmaterjali, mis sisaldaks taktikat, tegevusi tüüpolukordades ja tegevusprintsiipe. Nii et need peavad kõik virgatseid sisaldavad üksused ise koostama, vastavalt oma äranägemisele ja kogemusele. Intensiivne väljaõppegraafik kompanii ja pataljoni tasandil pole siiani andnud võimalust keskenduda virgatsitaktikale. Kuid selleks on juba tõsine vajadus.

Seekordne õppus Soodla harjutusalal täpselt selleks planeeritigi. Eesmärgiks oli katsetada läbi erinevaid taktikaid tüüpolukordade lahendamiseks, läbiharjutamiseks ja ka sõiduvõtetes võimalike puuduste väljatoomiseks. Kuna oli võimalus tegutseda puhtalt moottorrattaüksusena, harjutasime ka lahingnaaset.

VARITSUSEST VÄLJA

Üks virgatsile riskantsemaid olukordi on sattumine teetõkkele või varitsusse. Loomulikult on esmane ennetamine, kuid seekord olid õppuse legendi järgi varitsuse tegijateks vastase poolt ajupestud kohalikud elanikud. Nende tegevus oli ootamatu ja ettearvamatu.

Sellise takistuse ilmnemisel peab virgats suutma teha sekundi murdosa jooksul otsuse, kas proovida olukorrast läbi sõita või ohualast väljuda. Kergest improviseeritud varitsusest on tihti tõhusam suurel kiirusel läbi sõita, kuid teetõkke korral pole see võimalik.

Olukorrast võib väljuda ka kõrvale keerates ja metsa liikudes või siis sooritada tagasipööre ja tuldud teed tagasi liikuda. Klassikaline tule avamine ja oma tule all ohualast välja rullimine on ilmselgelt võimatu valik.

Kiireim viis ohualast väljaliikumiseks on teelt kõrvale keeramine. Kuna teede kõrvalalad pole tihti sileda muru või metsaalusega, peab suutma väga kiirelt hinnata teeperve ja tihti ka kraavi kandvust ja läbitavust. Soises Eestis on suviselgi ajal tee ääres meetri jagu vett sisaldavad kraavid. Valearves- tuse korral sellisesse sisse sõites on kukkumine vältimatu ja varustusega ujuma sattumine võib lõppeda virgatsi kaotusega.

Seega on virgatsi liikumise oluliseks osaks üllatuste ennetamine ja põgenemistee planeerimine. Seda nii võimalikke varitsuskohti analüüsides kui ka teeperve vaadeldes. Samuti on takistuste ületamiseks ääretult oluline treenida väljaõppes sõiduvõtted automaatsele tasemele. See on ka Kaitseväe kinnitatud õppekava oluline osa.

TOSS VÄLJA

Seekord katsetasime tagasipöörde võimalusi. Kaasas oli ka GoPro kaamera, et hiljem „pahalase“ vaatenurgast aru saada ja tõhusaim meetod valida.

Tagasipööret saab mootorrattaga teha kahel moel. Üks on jalgpiduriga tagaratta blokeerimine, kuniks ratas külg ees libisema hakkab, ning seejärel gaasi andes tuldud suunas kiirendamine. Võib ka aeglustada liikumiskiirust ning teha tavaline tagasipööre. Kuna otse enda suunas liikuva objekti kiirust ja distantsi on kõige raskem hinnata, tundus hoo maha pidurdamine ja võimalikult sujuv tagasipööre efektiivsema ning ajaliselt kiirema meetodina.

Samuti katsetasime maskeeriva suitsugranaadi heitmist oma tagasipöörde varjamiseks. See aga nõuab granaadi kättesaamiseks ja splindi eemaldamiseks ettevalmistuste tegemist. Samuti viivet enne suitsukardina moodustumist ning tuule mõjude arvestamist.

ELLUJÄÄMISKARBIKE, AITA!

Ka liikumine paaris või grupina sai läbi töötatud. Seekord oli suurepärane võimalus läbi harjutada nii turvalise pikivahe hoidmine, märguanded kui sünkroonne tegevus. Seda nii suuremal kiirusel kui ka sõiduoskusi tõsiselt proovile paneval soisel maastikul või värskel raiesmikul.

Virgats on tihti üksi liikuv element ja õnnetuse, vigastuse või lihtlabase tehnilise rikke korral ei ole tal lahingupaarilist aitamas. Loomulikult on üksuses kokku lepitud kohtumiskohad, otsingule minemise ajad ja meetmed, kuid üksikvõitlejana lahingnaase ja sellega koos SERE on väga oluline osa omade juurde tagasi pääsemiseks.

Ka seekord sisaldas õppuse legend olukorda, kus olime pärast varitsusse sattumist sunnitud leidma turvalise ööbimiskoha ja hakkama saama nende vahenditega, mis meil sõites kaasas olid. Igal virgatsil on lisaks patrullkotile reietaskus väike ellujäämiskarbike, mille sisu seekord proovile pandi. Tuletegemisvahendid ja viisid, sõlmed ja kinnitused, toidu valmistamine ja loodusest söögipoolise leidmine sai läbi proovitud. Okstest küljealunegi sai telkmantli alla valmis. Ning otsustades peatselt pärast magamisasemete valmimist vallandunud mürina järgi nähti mootorrattaid uneski. Vaatamata sellele, et öösel langes temperatuur alla nulli, nii et hommikuks oli vesi joogikoti voolikus ära külmunud, ärgati puhanuna. Hommikuvõimlemiseks sobis aga kõigile laagri kokkupakkimise järel väike sõiduring ärkavas metsas.

Kokkuvõttes võib õppuse lugeda kordaläinuks. Mitte sellepärast, et kõik oleks läinud täpselt nagu planeeriti, vaid sellepärast, et välja tulid ka vead, harjutamist vajavad elemendid ning vajalikud varustuse muudatused-täiendused.

Video: https://youtu.be/XZjJUtuHwVw