NAERUKAJAKATE KURSUS EHK SOK AINULT NAISKODUKAITSJATELE

„Me ei tee naiskodukaitsjatele ühtegi allahindlust!“ ütles kursuseülem seersant Elbe Lumiste mai lõpus Põhja maakaitseringkonna kolme ringkonna naiskodukaitsjatele korraldatud sõdurioskuste kursuse esimesel päeval. Suve keskel, 9.–13. juulini toimunud sõdurioskuste kursuse laagris said 23 kursuslast seda omal nahal tunda.

Tekst: kursuslane kapral EILI ERG , NKK Harju ringkond

Laagris saadi igasugust ilma, kõva füüsilist koormust, paugutamist, piiratud uneaega, vastase rünnakuid – päris sõdurielu pinget.

„SOK on teekond, kuhu astusin väikese hirmusabinaga, aga laagrist väljusin nagu hästi kasutatud matkapliit –väljast tahmane ja tossune, seest soe ja leek veel sees!“ muljetab Enel Kolk. „Vaatamata väsimusele, raskustele, sääskedele, vihmale ja veel vähemalt sajale põhjusele, miks mõni võiks nina vingu tõmmata, saatis meid mõnus huumor ja nakkav naer.“

SOK on mugavustsoonist väljaastumine, kuid kursuslased tõestasid igal sammul, et sõdurioskusi õppides on suurimad vastased enda võimete alahindamine ja hirm uue kogemuse ees. Esimest korda telkmantli all magamine, kuivtoidupakid („Meil on juures 23 naiskodukaitsjat, kes oskavad nüüd mitu korda paremini hinnata meie välikokkade tööd,“ tõdes seersant Lumiste kavalalt naeratades), täisvarustuses seljakott relva ja rakmetega, viiekilose relvaga metsavetsus käimine, ripsmetuši asemel roheline kamokreem näol. Palju esimesi kogemusi. Murdepunktile lähedal, aga üllatavalt … „loobumishetke ei tulnudki – tegelikult oli ikka raske, aga kui nägin, kui vaprad teised on, siis see aitaski. Kõik hoiavad kokku, me tuleme sellest koos läbi,“ tõdes Mall Leht.

10 SILMA

Õppes pausi ei tehtud – jalastumine ja rännak täisvarustuses, varitsused, hilisõhtutelgi ette võetud ootamatud söösta-kata-drillid, öise häire ajal napis riietuses ja relvaga kaevikusse lidumine (ning alles seal riietumine, muide, vihma käes), miiniõpe, taktikaline lahingumeditsiin, relvatest 2.

„Relva- ja laskeõpet on naistele ladusam teha,“ tõdes seersant Kuus. Kui mehed kipuvad „omaenese tarkusest“, ohutusjuhendeid kuulamata tegevusse tormama, siis naised lähevad tasa ja targu kindla peale välja – kuulavad, küsivad üle, pööravad juhendamisele rohkem tähelepanu.

Liis Peterson polnud enne SOKile tulekut relva käes hoidnudki, rääkimata laskmisest. Instruktorite juhtnööre kuulates tulid esimese nelja padruniga saja meetri pealt lamades ainult 8–10silmased tabamused. „Sul on loomulik anne, kasuta ja arenda seda, treeni ja käi võistlustel,“ kõlas soovitus naiskodukaitsjale, kes endagi üllatuseks relvatesti 2 kohe edukalt sooritas. Kas see on tulevane relvainstruktor ja siiani lihtsalt peidus olnud kalliskivi? Seersant Lumiste elas kursuslastele kaasa: „See, kuidas pärast mitut katset tulid relvatesti 2 sooritanutel eduelamusest ja kergendusest pisarad silma, liigutas mind hingepõhjani.“

„Pidime pärast kontakti vastasega kahekesi kannatanu eemale lohistama. Roomates – minul aga ei tulnud meelde, kuidas relv seal sambla sees kõhutades hopsti! ja kedagi sihtimata seljale saada. Mulle vajus peale kogu maailma frustratsioon, nähes, kuidas kaaslane kannatanut üksi ära tõmbab. Instruktor tuli appi. Jõudsin ka kohale, relv rihmaga kuidagi ümber kaela keerdus ja ise kole õnnetu, et ei saanudki läbi elada, kuidas märjal samblal roomates kedagi järel vedada … Minu kaaslane ütles aga lihtsalt, et veame teda siis veel natuke! Siis läksid mu silmad märjaks,“ kirjeldab lahingumeditsiinis õpitu ja kamraadluse üle muljetades Birgit Veiler.

Selgeks sai drilli vajalikkus –scABCDE, RISE jt esmaabitegevuste tähtsuse järjekord peab jääma lihasmällu. Jutuga oskust selgeks ei õpi ja tähekombinatsioon aitab seda meelde jätta.

Veebel Teppo juhendite alusel pidid kursuslased tegema metsa kommikotte täis padrunikastidest peidikud. Jaoülem juhendas ja koostas kaardi, kaks kaevasid ja neli tegid ringkaitset.

Kapral Kuuspalult õpitud nõksude abil varjusid naised kaitset tehes nii hästi ära, et mööda kõndivad instruktorid ei pannud neid tähelegi, kui arutasid järgmise ülesande plaane. Nii said kursuslased luureinfot, et ees on varitsus, milleks on vaja kiiresti veoka kastist maha saada, varjuda ja hakata vastutuld andma. Mida öelda – söösta-kata-hooga niideti maha vastase brigaadikindral (auastmed selgeks!) ning oskuslik varjumine ja luuretöö omandasid uue tähenduse. Täistabamus!

AUKOHUS ISAMAA EES

Kui küsisin instruktoritelt, miks on naiskodukaitsjatele SOKi vaja, oli nooremseersant Kuusi ja seersant Timtšuki välkvastus: „Meie vastane on suur, me ise väikesed. Iga panus, iga oskuslik riigikaitsja on kulla hinnas. Mida rohkem meid on, seda edukamad oleme isamaa kaitsmisel. Naistel ei tasu sõdurioskuste omandamist karta – neil on võrreldes meestega omad tugevused, millega riigikaitsesse panustada. AK4 on ka meestele ebamugav relv, naiste jaoks raskem ja kohmakamgi, aga nad saavad ilusti hakkama. Sõjaaja ametikoha võtmine on aukohus riigi ees.“

Kursuseülem rõõmustab: „Imeliselt nakkav positiivsus kandis kogu laagrit – olen uhke kõige selle üle, millega naised hakkama said. Kui mõni naerulind väsis, võttis järgmine üle – tõeline naerukajakate kursus. Kohale jõudis arusaam, et pisiasjades seisnebki lahendus – uni, koostöö, ajakasutus, vilumus, mugavus. Meie instruktorid on head praktikud, hästi professionaalsed. Nende jaoks oli üllatav, et naised on teatavas väsimusastmes palju sitkemad ja õppes tänuväärsem auditoorium. Instruktorid tahavad panustama tulla järgmiselegi Naiskodukaitse sõdurioskuste kursusele – võit on mõlemapoolne. Kursuslastele oli see aga hea praktiline kogemus, mis ilmselt muudab sõdurielust arusaamise realistlikumaks.“

NKK SOKi laul 2025

(„Sepapoiste“ viisil)

SOKi naised, SOKi naised,

närvesööv, närvesööv!

Lahendame tõrkeid, lahendame tõrkeid

päeval-ööl, päeval-ööl.

Meie seeru, meie seeru,

täisblondiin, täisblondiin,

Armu meil’ ei anna, armu meil’ ei anna,

JA MIS SIIS, JA MIS SIIS!