1 Ja need on sĂ”nad raamatust, mille Baaruk, Neria poeg, Maasiase poeg, Sedekia poeg, Kelkia poja Asadja poeg, kirjutas BabĂŒlonis,
2 Viiendal aastal ja kuu seitsmendal pÀeval, mis kell kaldealased vallutasid Jeruusalemma ja pÔletasid selle tulega.
3 Ja Baaruk luges selle raamatu sÔnu Juuda kuninga Jehonja, Joakimi poja kuuldes ja kogu selle rahva kuuldes, kes tulid seda raamatut kuulama,
4 Ja aadlike ja kuningapoegade ning vanemate ja kogu rahva kuuldes, madalaimast kĂ”rgeimani, kĂ”igi nende seas, kes elasid BabĂŒlonis Sudi jĂ”e ÀÀres.
5 Selle peale nad nutsid, paastusid ja palvetasid Issanda ees.
6 Nad kogusid ka raha vastavalt iga inimese jÔule:
7 Ja nad saatsid selle Jeruusalemma ĂŒlempreester Joachimile, Salomi poja Kelkia pojale, ja preestritele ja kogu rahvale, kes leiti tema juures Jeruusalemmast,
8 Samal ajal, kui ta vĂ”ttis vastu Issandakoja riistad, mis viidi templist vĂ€lja, et viia need tagasi Juuda maale, Sivani kuu kĂŒmnendal pĂ€eval, nimelt hĂ”benĂ”ud, mida Sedekia Jada kuningas Joosia poeg oli teinud,
9 PĂ€rast seda oli BabĂŒloonia kuningas
Nabukadonosor Jehonja, vĂŒrstid ja vangid ja vĂ€gevad mehed ja maa rahva Jeruusalemmast Ă€ra viinud ja BabĂŒloni viinud.
10 Ja nad ĂŒtlesid: 'Vaata, me oleme saatnud teile raha, et osta teile pĂ”letusohvreid, patuohvreid ja suitsutusohvreid ning valmistada mannat ja ohverdada Issanda, meie Jumala altaril.
11 Ja palvetage Paabeli kuninga Nabuchodonosori ja tema poja Baltasari elu eest, et nende pÀevad oleksid maa peal nagu taevapÀevad.
12 JaIssandannab meile jÔudu ja teebmeie silmad heledamaks ja me elame Paabeli kuninga Nabukadonosori ja tema poja Baltasari varju all ning teenime neid palju pÀevi ja leiame armu nende silmis. .
13 Paluge ka meie eest Issandat, meie Jumalat, sest me oleme pattu teinud Issanda, oma Jumala vastu; ja tÀnini ei ole Issanda raev ja tema viha meist pöördunud.
14 Ja te lugege seda raamatut, mille oleme teile saatnud, et tunnistada Issanda kojas pĂŒhade ja pĂŒhade ajal.
15 Ja te öelge: Issandale, meie Jumalale, kuulub Ôigus, aga meile on nÀgude segadus, nagu see on
juhtunud tÀnapÀeval, Juuda elanikele ja Jeruusalemma elanikele.
16 Ja meie kuningatele ja meie vĂŒrstidele ja preestritele ja meie prohvetitele ja meie vanematele.
17 Sest me oleme pattu teinud Issanda ees, 18 Ja ei kuulanud teda ega vÔtnud kuulda Issanda, meie Jumala hÀÀlt, et kÀia kÀskude jÀrgi, mille ta meile avalikult andis.
19 Alates pÀevast, mil Issand tÔi meie esivanemad Egiptusemaalt vÀlja, kuni tÀnapÀevani, oleme olnud Issandale, oma Jumalale, sÔnakuulmatud ega olnud hoolimatud, jÀttes tema hÀÀlt kuulmata.
20 MispĂ€rast jĂ€id meie kĂŒlge kurjad ja needus, mille Issand mÀÀras oma sulaseMoosese poolt ajal, mil ta tĂ”i meie esiisad Egiptusemaalt vĂ€lja, et anda meile maa, mis voolab piima ja mett, nagu see on. on seda pĂ€eva nĂ€ha.
21 Sellegipoolest ei ole me kuulnud Issanda, oma Jumala hÀÀlt kÔigi prohvetite sÔnade jÀrgi, kelle ta meile lÀkitas:
22 Aga igaĂŒks jĂ€rgis oma Ă”ela sĂŒdame mĂ”tteid, teenides vÔÔraid jumalaid ja tehes kurja Issanda, meie Jumala silmis.
2. PEATĂKK
1 SeepĂ€rast on Issand tĂ€itnud oma sĂ”na,mille ta on kuulutanud meie ja meie kohtumĂ”istjate vastu, kes mĂ”istsid kohut Iisraeli ja meie kuningate ja meie vĂŒrstide ning Iisraeli ja Juuda meeste vastu,
2 tuua meile suuri nuhtlusi, mille sarnaseid pole kunagi juhtunud kogu taeva all, nagu juhtus Jeruusalemmas,vastavaltsellele,misolikirjutatud Moosese seadusesse;
3 Et mees sööks oma poja liha ja oma tĂŒtre liha.
4 Pealegi on ta andnud nad alistuma kĂ”ikidele kuningriikidele, mis meie ĂŒmber on, et olla hĂ€biks ja lagedaks kogu ĂŒmberkaudse rahva seas, kuhu Issand nad on pillutanud.
5 NĂ”nda meid alandati ega ĂŒlendatud, sest oleme pattu teinud Issanda, oma Jumala vastu ega olnud tema hÀÀlele kuulekad.
6 Issandale, meie Jumalale, on Ôigus, aga meile ja meie esiisadele on hÀbi, nagu tÀna paistab.
7 Sest kÔik need nuhtlused on tabanud meid, mis Issand on kuulutanud meie peale
8 Ometi me ei ole palvetanud Issanda ees, et me vĂ”iksime igaĂŒks Ă€ra pöörata oma kurja sĂŒdame kujutlusvĂ”imest.
9 SeepĂ€rast valvas Issand meie ĂŒle kurja ja Issand on selle meie peale toonud, sest Issand on Ă”ige kĂ”igis oma tegudes, mida ta on meile kĂ€skinud.
10 Ometi ei ole me kuulnud tema hÀÀlt, et kÀia Issanda kÀskude jÀrgi, mille Ta on meile andnud.
11 Ja nĂŒĂŒd, Issand, Iisraeli Jumal, sa oled toonud oma rahva Egiptusemaalt vĂ€lja vĂ”imsa kĂ€e ja kĂ”rge kĂ€ega ja tunnustĂ€htede ja imede ja suure vĂ€ega ning oled saanud endale nime, nagu sel pĂ€eval paistab:
12 Issand, meie Jumal, me oleme pattu teinud, oleme teinud jumalakartmatuid, me oleme kĂ€itunud ĂŒlekohtuselt kĂ”igis sinu korraldustes.
13 Pöördu oma viha meist, sest meid on jÀÀnud vÀheks paganate sekka, kuhu sa meid laiali oled ajanud.
14 Kuulake, Issand, meie palveid ja meie anumisi, pÀÀstameidendapÀrastjaandkemeile armunende ees, kes on meid Àra viinud.
15 Et kogu maailm teaks, et sina oled Issand, meie Jumal, sest Iisraeli ja tema jÀreltulijaid kutsutakse sinu nime jÀrgi.
16 Issand, vaata alla oma pĂŒhast majast ja mĂ”tle meile; Issand, kummarda oma kĂ”rv, et meid kuulda.
17 Ava oma silmad ja vaata! sest surnud, kes on haudades ja kelle hing on ihust vÔetud, ei anna Issandale kiitust ega Ôigust.
18 Aga hing, kes on vÀga kurnatud, vajub ja kurnab,jasilmad,misonkurnatud,janÀljanehing, kiidavad ja tunnistavad sind, Issand.
19SeepÀrastme eipalu alandlikultsinuees,Issand, meie Jumal, oma vanemate ja meie kuningate Ôiguse pÀrast.
20 Sest sa oled saatnud oma viha ja pahameele meie peale, nagu sa oled rÀÀkinud oma sulaste prohvetite kaudu, öeldes:
21 NĂ”nda ĂŒtleb Issand: Kummardage oma Ă”lad, et teenidaPaabeli kuningat. Nii jÀÀtemaale, mille ma andsin teie vanemaile!
22 Aga kui te ei kuule Issanda hÀÀlt, et teenida Paabeli kuningat,
23 Ma lÔpetan Juuda linnadest ja vÀljastpoolt Jeruusalemmas rÔÔmuhÀÀle ja rÔÔmuhÀÀle, peigmehe ja mÔrsja hÀÀle, ja kogu maa jÀÀb lagedaks. elanikke.
24 Aga me ei taha kuulda su hÀÀlt, et teenida Paabeli kuningat; seepÀrast oled sa teinud heaks sÔnad, mis sa rÀÀkisid oma sulaste prohvetite kaudu, nimelt et meie kuningate luud ja meie vanemate luud oma kohalt Àra viia.
25 Ja vaata, nad on heidetud pÀevakuumusesse ja öisesse pakasesse ning nad surid suurtes viletsustes nÀlja, mÔÔga ja katku lÀbi.
26 Ja koja, mida kutsutakse sinu nime jÀrgi, oled sa hÀvitanud, nagu seda tÀna nÀhakse, Iisraeli soo ja Juuda soo kurjuse pÀrast.
27 Issand, meie Jumal, sa oled meiega kÀitunud kogu oma headuse ja kÔige selle suure halastuse jÀrgi,
28 Nagu sa ĂŒtlesid oma sulase Moosese kaudu pĂ€eval, mil sa kĂ€skisid tal kirjutada seadus Iisraeli laste ees, öeldes:
29 Kui te ei kuule minu hÀÀlt, muutub see vÀga suur rahvahulk rahvaste seas vÀikeseks, kuhu ma nad hajutan.
30 Sest ma teadsin, et nad ei tahamind kuulda, sest see on kangekaelne rahvas, aga oma vangistuse maal peavad nad end meeles pidama.
31 Ja nad saavad teada, et mina olen Issand, nende Jumal, sest ma annan neile sĂŒdame ja kĂ”rvad, et nad kuuleksid.
32 Ja nad kiidavad mind oma vangistuse maal ja mÔtlevad minu nimele,
33 ja pöörduge tagasi nende kange kaela ja oma kurjade tegude eest, sest nad peavad meeles oma vanemate teed, kes Issanda ees pattu tegid.
34 Ja ma toon nad tagasi maale, mille ma vandega tÔotasin nende vanematele, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, ja nad on selle isandad; ja ma suurendan neid, ja nad ei vÀhene.
35 Ja ma teen nendega igavese lepingu, et olen nende Jumal, ja nemad on minu rahvas; ja ma ei aja enam oma rahvast Iisraeli maalt vÀlja, mille ma neile olen andnud.
3. PEATĂKK
1 KĂ”igevĂ€eline Issand, Iisraeli Jumal, ahastuses hing, rahutu vaim, hĂŒĂŒab sinu poole.
2 Kuule, Issand, ja halasta! sest sina oled armuline ja halasta meie peale, sest me oleme sinu ees pattu teinud!
3 Sest sina jÀÀd vastu igavesti ja me hukkume tÀielikult.
4 KĂ”igevĂ€eline Issand, Iisraeli Jumal, kuula nĂŒĂŒd surnud iisraellaste ja nende laste palveid, kes on sinu ees pattu teinud ega vĂ”tnud kuulda sinu, oma Jumala hÀÀlt, sest need nuhtlused jÀÀvad meisse. .
5 Ărge pidage meeles meie esiisade sĂŒĂŒtegusid, vaidmĂ”elgeomavĂ€gevuselejaoma nimelepraegu, praegu.
6 Sest sina oled Issand, meieJumal, ja Sind, Issand, me kiidame.
7 Ja sellepĂ€rast oled sa pannud oma hirmu meie sĂŒdamesse, et hĂŒĂŒda appi sinu nime ja kiidame sind oma vangistuses, sest me oleme meelde
tuletanud kogu oma esiisade ĂŒlekohtu, kes sinu ees pattu tegid.
8 Vaata, me oleme veel tĂ€na oma vangistuses, kuhu sa meid laiali ajasid, teotuseks ja needuseks ning meie vanemate kĂ”igi sĂŒĂŒtegude jĂ€rgi, mis on lahkunud Issandast, meie Jumalast.
9Kuula,Iisrael,elu kÀske,kuula, etmÔistatarkust.
10 Kuidas saab Iisrael, et sa oled oma vaenlaste maal, et sa oled vanaks jÀÀnud vÔÔral maal, et sa oled surnutega rĂŒvetatud?
11 Kas sind loetakse nende hulka, kes lÀhevad hauda?
12 Sa oled hĂŒljanud tarkuse allika.
13 Sest kui sa oleksid kÀinud Jumala teed, oleksid sa elanud rahus igavesti.
14 Ăppige, kus on tarkus, kus on jĂ”ud, kus on mĂ”istmine; et sa ka teaksid, kus on pĂ€evade pikkus ja elu, kus on silmade valgus ja rahu.
15 Kes on tema koha teada saanud? vÔi kes on sattunud tema varandusse?
16 Kuhu on saanud paganate vĂŒrstid ja metsalised maa peal?
17Need, kellel oliajaviidetaevalindudega, janeed, kes varusid hÔbedat ja kulda, mille peale inimesed loodavad ega teinud oma saamistele lÔppu?
18 Sest need, kes tegid hÔbedat ja olid nii ettevaatlikud ja kelle teod on uurimatud,
19 Nad on kadunud ja langenud hauda ning teised tulevad nende asemele.
20 Noored mehed on nÀinud valgust ja elanud maa peal, aga teadmise teed nad ei tunne,
21 Ei mÔistnud selle radu ega hoidnud seda kinni: nende lapsed olid sellest teelt kaugel.
22 Sellest pole kuuldud Kanaanis ega nÀhtud Teemanis.
23 Agareenid, kes otsivad tarkust maa peal, Merani ja Themani kaupmehed, muinasjuttude autorid ja mĂ”istuse tĂ”ttu otsijad; ĂŒkski neist pole tundnud tarkuse teed ega mĂ€leta tema radu.
24 Iisrael, kui suur on Jumala koda! ja kui suur on tema valduse koht!
25 Suur ja sellel pole lÔppu; kÔrge ja mÔÔtmatu.
26 Seal olid algusest peale kuulsad hiiglased, kes olid nii suurt kasvu ja sÔjatundjad.
27 Neid ei ole Issand valinud ega andnud neile teadmise teed.
28 Aga nad hÀvitati, kuna neil polnud tarkust, ja nad hukkusid oma rumaluse tÔttu.
29 Kes on lÀinud taevasse, vÔtnud ta ja toonud ta pilvedest alla?
30 Kes on lĂ€inud ĂŒle mere ja leidnud ta ja toob ta puhta kulla eest?
31 Ăkski inimene ei tea tema teed ega mĂ”tle tema teele.
32 Aga kes teab kÔike, see tunneb teda ja on ta leidnud oma mÔistusega; see, kes valmistas maa igavesti, on tÀitnud selle neljajalgsete metsalistega.
33 Kes saadab valgust vÀlja ja see lÀheb, kutsub seda uuesti ja see kuuletub talle hirmuga.
34 TĂ€hed sĂ€rasid nende kellades ja rÔÔmustasid. Kui ta neid kutsub, ĂŒtlevad nad: 'Siin me oleme! ja nĂ”nda nĂ€itasid nad rÔÔmsalt valgust sellele, kes nad tegi.
35 See on meie Jumal ja temaga vÔrreldes ei peeta kedagi teist
36 Ta on saanud teada kogu teadmiste tee ja andnud selle oma sulasele Jaakobile ja oma armsale Iisraelile.
37 PÀrast seda nÀitas ta end maa peal ja vestles inimestega.
4. PEATĂKK
1 See on Jumala kÀskude raamat ja seadus, mis kestab igavesti: kÔik, kes seda peavad, Àrkavad ellu; aga kes lahkub, see sureb.
2 Pööra end, Jaakob, ja vÔta sellest kinni: kÀi selle valguse ees, et sind valgustaks.
3 Ăra anna oma au teisele ega seda, mis sulle kasulik on, vÔÔrale rahvale.
4 Oo, Iisrael, meie oleme Ônnelikud, sest meile on tehtud teatavaks asjad, mis on Jumalale meelepÀrased.
5OlgerÔÔmsad,murahvas,IisraelimÀlestusmÀrk!
6 Teid ei mĂŒĂŒdud rahvastele mitte teie hukatuseks, vaid kunate vihastasite Jumalat, anti teid vaenlaste kĂ€tte.
7 Sest te Àrritasite teda, kes teid lÔi, ohverdades kuraditele, mitte Jumalale.
8 Te olete unustanud igavese Jumala, kes teid kasvatas; ja te olete kurvastanud Jeruusalemma, kes teid toitis.
9 Sest kui ta nĂ€gi Jumala viha tulevat teie peale, ĂŒtles ta: "Kuule, oo, kes elate Siioni ĂŒmbruses! Jumal on toonud minu peale suure leina!
10 Sest ma nĂ€gin oma poegade ja tĂŒtarde vangistust, mille igavene aeg neile tĂ”i.
11 Ma toitsin neid rÔÔmuga; kuid saatis nad minema nuttes ja leinas.
12 Ărgu rÔÔmustage ĂŒkski minu ĂŒle, kes olen lesk ja paljude poolt maha jĂ€etud, kes mu laste pattude pĂ€rast olen maha jĂ€etud; sest nad lahkusid Jumala seadusest.
13 Nad ei tundnud tema mÀÀrusi, ei kÀinud tema kÀskude jÀrgi ega kÔndinud distsipliini radadel tema Ôiguses.
14 Tulgu need, kes Siioni ĂŒmbruses elavad, ja pidage meeles minu poegade ja tĂŒtarde vangistust, mille igavene on neile toonud.
15 Sest ta on toonud nende kallale rahva kaugelt, hÀbitu rahva ja vÔÔra keelega, kes ei austanud vanainimesi ega halasta last.
16 Need on Ă€ra viinud lesknaise kallid armsad lapsed ja jĂ€tnud ta ĂŒksinda tĂŒhjaks ilma tĂŒtardeta.
17 Aga mida ma saan sind aidata?
18 Sest see, kes need nuhtlused teie peale tÔi, pÀÀstab teid teie vaenlaste kÀest.
19 Minge oma teed, mu lapsed, minge oma teed, sest ma olen mahajÀetud.
20 Ma olen seljast pannud rahurĂ”ivad ja pannud selga oma palvekotiriide. Ma hĂŒĂŒan oma pĂ€evadel igavese poole.
21 Olge rÔÔmsad, mu lapsed, hĂŒĂŒdke Issanda poole, ja ta pÀÀstab teid vaenlaste vĂ”imust ja kĂ€est.
22 Sest ma loodan igavesele, et ta pÀÀstab teid; ja rÔÔm on tulnud mulle PĂŒhalt halastuse pĂ€rast, mis saabub teile peagi meie Igavese PÀÀstja poolt.
23 Sest ma lÀkitasin teid leina ja nutmisega vÀlja, aga Jumal annab teid mulle tagasi rÔÔmu ja rÔÔmuga igavesti.
24 Nagu nĂŒĂŒd on Siioni naabrid nĂ€inud teie vangistust, nii nĂ€evad nad varsti teie pÀÀstet meie Jumala kĂ€est, kes tuleb teie peale suure auhiilguse ja igavese sĂ€raga.
25 Mu lapsed, kannatage kannatlikult seda viha, mis teie peale on tulnud Jumalalt, sest teie vaenlane on teid taga kiusanud; aga varsti sa nÀed tema hÀvingut ja tallad ta kaela.
26 Minu Ă”rnad on lĂ€inud karmi teed ja nad on Ă€ra viidud kui vaenlaste pĂŒĂŒtud kari.
27 Olge lohutatud, mu lapsed, ja hĂŒĂŒdke Jumala poole, sest teid meenutab see, kes selle teie peale tĂ”i.
28 Sest otsekui sa tahtsid Jumalast eksida, nĂ”nda, kui oled tagasi pöördunud, otsi teda kĂŒmme korda rohkem.
29 Sest see, kes on toonud teile need nuhtlused, toob teile igavese rÔÔmu koos teie pÀÀstega.
30 Ole hea sĂŒda, Jeruusalemm, sest see, kes sulle selle nime andis, lohutab sind.
31 Ănnetud on need, kes sind vaevasid ja sinu langemise ĂŒle rÔÔmustasid.
32 Viletsad on linnad, mida su lapsed teenisid; vilets on see, kes vÔttis vastu su pojad.
33 Sest nagu ta rÔÔmustas sinu hukatuse ĂŒle ja rÔÔmustas sinu langemise ĂŒle, nĂ”nda kurvastab ta oma hĂ€vituse pĂ€rast.
34 Sest ma vÔtan Àra tema suurerahvahulga rÔÔmu ja tema uhkus muutub leinaks.
35 Sest igavesest ajast tuleb tema peale tuli, kaua kestev; ja temas elavad kuradid pikka aega.
36 Jeruusalemm, vaata enda ĂŒmber ida poole ja vaata rÔÔmu, mis tuleb sulle Jumalalt.
37 Vaata, tulevad su pojad, kelle sa Ă€ra lĂ€kitad, nad tulevad kokku idast lÀÀnde PĂŒha sĂ”na lĂ€bi, rÔÔmustades Jumala aust.
5. PEATĂKK
1 VÔta seljast, Jeruusalemm, leina ja viletsuse rÔivad ja pane selga auhiilgus, mis tuleb Jumalalt igavesti.
2 Viskaenda ĂŒmber kahekordne rĂŒĂŒ selle Ă”igusest, mis tuleb Jumalalt; ja pane oma pĂ€he igavese hiilguse diadeem.
3 Sest Jumal nÀitabsinusÀra kÔigile maadele taeva all.
4 Sest Jumal nimetab sinu nime igavesti Ôiguse rahuks ja Jumala kummardamise au.
5 TĂ”use, Jeruusalemm, tĂ”use kĂ”rgele ja vaata ida poole, ja vaata, su lapsed on kogunenudlÀÀnest itta PĂŒha sĂ”na peale, rÔÔmustades Jumala mĂ€lestuse ĂŒle.
6 Sest nad lahkusid sinu juurest jalgsi ja nende vaenlased viisid nad minema, aga Jumal toob nad sinu juurde auhiilgusega ĂŒlendatud kui kuningriigi lapsed.
7 Sest Jumal on mÀÀranud, et kĂ”ik kĂ”rged kĂŒnkad ja kauakestvad kaldad langetatakse ja orud tĂ€idetakse, et teha tasapinda, et Iisrael vĂ”iks minna turvaliselt Jumala auhiilguses,
8 Veelgi enam, isegi metsad ja kÔik magusalt lÔhnavadpuud varjutavad Iisraeli Jumala kÀsu ees.
9 Sest Jumal juhib Iisraeli rÔÔmuga oma auhiilguse valguses temalt lÀhtuva halastuse ja Ôigusega.