3. peatükk
Miks me hakkame armukesteks? Mäletan hästi, kuidas ma paar aastat tagasi oma targa sõbranna õla najal nuttes kurtsin, kui julm on maailm, kui saatuslik on armastus ja kui keeruline on kõik. Aga mina tahan perekonda, lapsi ja et me oleks kogu aeg koos ja ta oleks minu kõrval. Ta vaatas mind teraselt ja palus kirjeldada, kuidas näeks minu silmis välja meie õnnelik, täisväärtuslik elu. Mina hakka sin nuuksudes ajama mingit jama kindlus tundest, koos magamisest, ühtsest tervikust ja muust säärasest. Minu tüütu tütarlaps nõudis selle särava pildi täpsustamist kasvõi ühe kuu lõikes ja selle üksikasjalikku kirjeldamist. Hakkasin pihta. Ja kui ma olin sellesse süüvinud, siis tabasin end äkki mõttelt, et peale igavuse ja mõningase hirmu, et mind võidakse hüljata, ei pakuks säärane elu mulle midagi. Sellest ajast peale meeldib mulle anda sääraseid ülesandeid oma ajaveebi külastajaile, kes küsivad, millal nende väljavalitu oma pere juurest ära tuleb, ja jälgin tulemust huviga. See on kõik, mida vajan. 17