tean , et olen

Olen saanud abi lõputult paljudelt inimestelt, kes on mu kirjutist lugenud, kommenteerinud ja parandanud.
Ja ka oma kallimatelt, kes on kallistanud, kui tähtaeg on peale surunud, suudelnud, kui olen seda vajanud ja õrnalt edasi nüginud, kui usk on hakanud kaduma.
Aitäh teile kõigile, te olete lihtsalt parimad! <3
Sari sariola
OrigiNaal
TIEDÄN OLEVANI YLIPAINOINEN
© Tekst ja illustratsioonid Sari Sariola
© zum teufel, Soome 2023
Eestikeelne raamat on välja antud kirjastuse Elust Enesest ning SARI SARIOLA kokkuleppel.
Tean, et olen ülekaaluline
© Välja andnud kirjastus elust enesest
© Soome keelest tõlkinud lauri juursoo toimetanud merle sild küljendanud ridris oü
trükkinud printon, 2025
ISBN 978-9916-778-05-0
Olen olnud ülekaaluline kogu oma elu.
See on juba lapsepõlvest saati mõjutanud inimeste suhtumist minusse.
Ja seda, kuidas ma suhtun endasse.
on keeruline endasse hästi suhtuda, kui keegi pidevalt kritiseerib.
pilguga või sõnadega.
Olin paks juba lasteaias.
kiusamine hakkas peale kohe esimeses klassis.
Mul oli juba siis mitmeid hüüdnimesid. suur osa neist algas sõnaga ”paks”.
Lapsena tundus, et need nimetused määratlevadki mind täielikult.
Tulin peaaegu iga päev nuttes koju.
Juba varakult õppisin, et olen kuidagi vale. Et olen liiga suur, sobitumaks teiste hulka.
Ema muudkui lohutas, et küll see väike ümarus kaob, kui vanemaks saaN. nii aga ei juhtunud. olen muutunud vanusega aina paksemaks. kaalun juba nii palju, et kui arstilt ükskõik millist abi otsida, siis kohe esimeses lauses on kirjas obesus* . See on alati suurelt kirjas ja alla joonitud.
* haiguslikult rasvunud
Vahel on päris koomiline minna murdunud sõrmeluuga arsti juurde ja saada loeng ülekaalust.
Arstid ja õed ei kõhkle kunagi küsimast mu kaalu isegi nendes olukordades, mil see ei ole asjaga kuidagi seotud ning määravad raviks: „Võta alla.“
Kui kohtan professionaalset tervishoiutöötajat, kes ei võta mu kaalu teemaks seal, kus see ei ole asjakohane, tunnen end nagu lotovõitja.
mis tunne on elada maailmas, kus kõik on liiga väike?
Ülekaalulised inimesed on üks väheseid inimrühmi, kelle solvamine on meie ühiskonnas endiselt normaalne ja sotsiaalselt aktsepteeritav.
Sari Sariola on ülekaaluline ja teab seda isegi ilma ümbritseva maailma pideva meeldetuletuseta. Selles raamatus jutustab ta realismi ja fantaasia abil, milline on elu „paksubakteri“ kandjana, mis paneb inimesed tänaval temast eemale hoidma ja arstid oma töö tegemisest loobuma.
Jõudu andev graafiline romaan avab akna
maailma, kus inimest koheldakse inimesena, sõltumata tema keha suurusest ja kujust.
Sari Sariola (snd 1979) on Turus elav koomiksikunstnik ja illustraator. „Tean, et olen ülekaaluline“ on tema debüütalbum.
Kirjastus Elust Enesest