Seitsme nimega tydruk sisunaidis

Eessõna Kui ma võtsin kätte selle raamatu tõlketeksti, siis tuli mul kohe meelde isiklik kogemus reisist Põhja-Koreasse ning vahetult enne seda ka Lõuna-Koreasse. Esimene mulje, mis on jäänud kummitama, oli tohutu kontrast nende kahe ühiskonna vahel, mida oli võimalik väga emotsionaalselt ja vahetult kogeda igal sammul. Siiani on raske mõista, kuidas saab üks rahvas ühise, enam kui 2000-aastase ajaloo ja kultuuriga nii erinevaks kujuneda viimase 70-aastase konfrontatsioonilise eraldatuse tõttu. Ka olin ma juba enne kusagilt kuulnud mina-tegelase Hyeonseo Lee lugu. Ilmselt jäi see silma tema TED-konverentsi esinemisest, mis lõi maailmas laineid. Seda lugu võib vabalt lugeda kui autobiograafilist poliittrillerit, kus paiguti tunduvad kirjeldatud sündmused olevat justkui mingist õudus- või sürrealistlikust jutust pärit. Samas kumab läbi mina-kangelase tugev ja sõltumatu natuur, vankumatu usk isikliku valiku õigusesse ja tohutu tahtejõud, mida ta ise küll tagasihoidlikult kirjeldab lihtsa kangekaelsusena. Just need iseloomuomadused, koos määratu kohanemisvõimega, andsid talle ja lõpuks ka tema lähedastele selle, mida nende riik oli neile keelanud – vabaduse. Kuigi raske psühholoogilise võitluse ja sügava identiteedikriisi ületamise hinnaga. Võin kinnitada nii omast kogemusest kui ka teadmistest, mida ajaloohuvilisena olen talletanud, et see sürrealistlik pildike PõhjaKorea kui nõukoguliku kommunismi sisuliselt lõpuni arendatud