Eesti Elu / Estonian Life No. 12 | March 26, 2021

Page 13

Nr. 12

mÀrkmik

EESTI ELU reedel, 26. mĂ€rtsil 2021 — Friday, March 26, 2021

Riina Kindlam

LAHKUS ARMAS RISTIEMA

Enne muna oli munarakk, mille avastas von Baer Eestist KĂ”igepealt oli munarakk, siis tuli vĂ€ike kirju lind, peatselt ka vana kirja kana, kes munes muna, hiljem hakati tĂ€histama kristlikke liha­ vĂ”t­ tepĂŒhi ja alles siis tuli Eestis sĂŒndinud Karl Ernst von Baer ja seletas aastal 1826 lahti kĂ”ik eelneva. Ta oli nimelt esimene inimene, kes avastas imetaja munaraku (the mammalian ovum). Nii vĂ”iks kirjeldada kiirkĂ€igul muna ajaloopaela, mĂ”ningate vĂ€ikeste lĂŒnkadega... Maailmakuulus ja maailma muutev imetaja (ja aasta hiljem ka inimese) munaraku avastus von Baeri poolt toimus Kö­ nings­ bergi ĂŒlikoolis. Aga enne seda oli baltisaksa aadliperest pĂ€rit von Baer kaitsnud dokto­ ri-vĂ€itekirja Tartu ĂŒlikoolis (Kaiserliche UniversitĂ€t zu Dorpat) ja varem veel sĂŒndinud Piibe mĂ”isas JĂ€rvamaal nagu ka tema Eestimaa rĂŒĂŒtelkonna pea­ mehest isa Magnus. LooteĂ”pe­ tuse ehk embrĂŒoloogia rajaja von Baeri elupĂ€evad lĂ”ppesid Eesti Loodusuurijate Seltsi esi­ mehena Tartus. Ta maeti linna Vana-Jaani kalmistule ja 10 aas­ tat hiljem (1886) pĂŒstitati talle ausammas ToomemĂ€ele. KĂ”igepealt oli munarakk, siis tuli vĂ€ike kirju lind, peatselt ka vana kirja kana, kes munes muna, mille Aino pani pĂ”lle ­taskusse ja tĂ”i tuppa emale. Kas mĂ€letate pildiraamatut „Muna“? Aino sai vanalt kirjult kanalt (see loomade rodus kĂ”ige vĂ€ik­

sem) muna, mille ta ema Ă€ra keetis. Aino andis tĂŒkikese koe­ rale ja kassile ja siis nĂ€ppas harakas pooliku muna endale. Ta tundis vanasĂ”na: parem pool muna, kui tĂŒhi koor. Hiidlase Julius Oro (Oengo) lasteraamatu esmatrĂŒkk ilmus aastal 1938 ning seda on tĂ”lgitud soome, ungari, vene, hollandi ja rootsi keelde! KĂ”igil on kaks silmamuna, isastel imetajatel on kaks mu­ nandit ning emastel 2 munasar­ ja, 2 munajuha ja inimese puhul naisterahval sĂŒndides umbes miljon ebakĂŒpset munarakku. Alles 50 aastat pĂ€rast von Baeri munaraku-avastust, aastal 1876, tĂ”estas Oskar Hertwig, ka muu­ seas Saksamaal, et viljastamine on seemneraku ja munaraku ĂŒhinemine. Seda avastas ta meri­siiliku (sea urchin) palju­ nemist uurides. Muna, sellisena nagu ta lin­ nukesest ilmub, on elu alguse, viljakuse ja kasvu sĂŒmbol, millele omistatakse maagilist ­ jĂ”udu. „KevadpĂŒhade ajal on muna maailma eri paigus kuju­ tanud looduses tĂ€rkavat elu. Muna, mis paistab elutuna, peidab endas uue elu algeid. ­ Kesk-Euroopa germaanlased matsid endistel aegadel mune mulda, et mĂ”justada sellega pĂ”llu viljakust. Ristiusu tek­ kides viidi pĂ”llule Ă”nnistatud mune ning paluti Ă”nne ja kaitset algavale pĂ”llutööaastale. Liha­ vĂ”ttemunast saigi ristiusuga seotult ĂŒlestĂ”usmise ja taassĂŒn­

LihavĂ”ttepĂŒhade eel panevad mĂ”ned munatootjad Eestis oma kauba erilisse pakendisse, ka toreda nimega Muna Liisa, kes igapĂ€evaseltki rĂ”hutab, et munad pĂ€rinevad LĂ”una-Eestist PĂ”lvamaalt. PĂŒhademunadel on ĂŒks oluline omadus – need peavad olema valged, et vĂ€rvida saaks. Muidu vĂ€ga populaarsete pruunide munade mĂŒĂŒk kahaneb jĂ€rsult korra aastas enne kevadpĂŒhi; nii on ilmselt kĂ”ikjal. Antud pĂŒhademuna karp on kirevat lihavĂ”ttesĂŒmboolikat tĂ€is lisakirjeldusega: „L, Pirakad munad“. Aga suurelt ei kuulutata, et munejateks on puuris peetud kanad.

Eesti inimeste teadlikkus ja soov osta vabalt peetavate kanade mune on hoogsalt kasvanud. Kahjuks on aga siiani takistuseks paljudele, k.a. vĂ€ikese sissetulekuga pensionĂ€ridele, vabalt peetavate kanade ­munade kallim hind vĂ”rreldes nendega, mida on munenud puuri- vĂ”i Ă”rrekanad. Eestis ei mĂŒĂŒda mune karbis tosina-, vaid kĂŒmnekaupa. Fotod: Riina Kindlam

13

Maimu Hellat sĂŒndinud 20. jaanuaril 1925 Haapsalus surnud 23. mĂ€rtsil 2021 Torontos

MĂ€lestab kurbuses   ristitĂŒtar NELLY ja LARRY perega

ni sĂŒmbol – nii Kristuse kui lĂ”puks ka kĂ”ikide inimeste sur­ nuist ĂŒlestĂ”usmise sĂŒmbol.“ (VĂ€ike lihavĂ”tteraamat – Tallinn: Perioodika, 1992. – Lk. 16 – 19.) MĂ€letan oma lapsepĂ”lvest Torontos, et mune vĂ€rviti alles pĂ€rast Suurt Reedet, mis on ju leinapĂ€ev. ÜlestĂ”usmispĂŒha jumalateenistus peeti pĂ€ike­ setĂ”usu hetkel. PĂ”nev oli kiri­ kusse sĂ”ita nii vara hommikul! Ema mĂ€letab, et kui Peetri kiri­ ku altaritagune sein oli veel ĂŒks suur vitraaĆŸaken (seal ees olid siis ka oreliviled), hakkas tĂ”usev pĂ€ike sealtkaudu, idast, ­ kumama. Mulle meenuvad selle jumalateenistuse jĂ€rgsed istu­ mised pikkades laudades kiriku keldris, kus hommikukohvi ja maiustuste kĂ”rvale kĂ”ik kok­ sisid vĂ€rvitud mune. Lapsele jĂ€i meelde see pidulik hĂ”ng ja ĂŒlev meeleolu: kĂ”ik nii kenasti riides ja vikerkaarevĂ€rvid laual. Meelde jĂ€i ka munarebu, mis oli ĂŒpris kaua, ÀÀrtest sinakaks keedetud. KĂŒlmkapp on pesa TĂ€napĂ€eval seisavad lapsed toidupoes kĂŒlmkappide ees, kus peavad valima tohutu arvu munarestipakkide vahel ja vĂ”ivad seega mitte teada, et ­munad tulevad sooja kana ihust. Aga kĂŒllap alahindan lapsi. Nad on vast nĂ€inud TikTokis kanade munemise videosid vĂ”i on neil siiski keegi tuttav „muna“ esi­ liite nimega isik maal, kellelt kĂ€iakse suvel mune ostmas, nii nagu meil oli Saaremaal „piima Eevi“ (rahu tema pĂ”rmule!). Kanamunade valik Eestis on suur ja nendele tootjate-turusta­ jate poolt pandud vaimukad nimed tekitavad paraja rĂ€gastiku, milles on vahel raske teed leida. On nĂ€iteks peremunad, hiidmu­ nad, suured munad, ökomunad, kodukoha kanamunad, maamu­ nad ja tervisemunad – „suurema omega-3 rasvhappesisaldusega, mille söömine vÀ­ hendab sĂŒda­ mehaigustesse hai­gestumist“. Eesti tervisemuna projektijuht professor Harald Tikk on seleta­ nud, et tervisemuna saada pole raske: jĂ”usööda sisse tuleb lisada 1,5% kĂŒlmalt pressitud ­ rapsiĂ”li ja 2% linaĂ”li. Edasi on veel kodukana ­munad, mĂ”nusad munad, Muna Liisa kanamunad, Ă”rrekanade munad, Ă”nnelike Ă”rrekanade munad – Ă”rrekanad ei ole siis pĂ€ris puuri surutud, vaid veeda­ vad aega ikka Ă”rtel istudes. Ja mĂ”ned on ilmselt Ă”nnelikumad kui teised. Ei tea, kuidas nad

MĂ€lestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Maimu Hellat’it ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS   ja EHATARE PERE

MĂ€lestame kurbuses kodumaal lahkunud kaasvenda kindralleitnant

vil! Johannes

Kerti

c. 1993-I KORP! SAKALA KANADAS

kĂŒll rahulolukĂŒsimustikule vas­ tavad. Veel on mahemunad (ma­ hetoidul (organic) olev kana) ja kaubanimi „muhe muna“. Need viimased vĂ”ivad mĂ”nel juba ­vĂ€gagi segi minna. Eksitav?... On ka nn kollased munad. „EGGO Kollased munad sobi­ vad kĂ”ige paremini sinu lem­ mikkookide, -saiade ning -keekside valmistamiseks. Kol­ la­ sem munarebu annab sinu kĂŒpsetistele kauni vĂ€rvi ning muudab need eriti isuĂ€rata­ vaks.“ Õnneks on ka vabapidamisel (free-range) kanade munad ning tagatipuks tillukesed, toredad, tĂ€pilised vutimunad (quail). Pakkidel olevad kirjeldus­ sĂ”nad ja liited – kodu, maa, „oma ja hea“, vĂ€rsked, kollased, talu – mĂ”juvad psĂŒhholoogili­ selt positiivselt ja vanaema kanakuuti ning aedikut meenu­ tavalt, kuid lĂ”pilikku selgust ­annab munaleti juures olev silt „Mida tĂ€hendab tempel mu­ nal?“. Templi esimene number vasakult tĂ€histab lindude pida­ misviisi. 0 on mahetoidul olev kana, 1 on vabalt peetav kana, 2 on Ă”rrekana ja 3 puurikana. Teine number tĂ€histab tootja rii­ gi koodi. Eesti poodides kohtab ka mune Soomest, LĂ€tist ja Leedust. Kolmas number munal on ettevĂ”tte eraldusnumber. Organisatsioon NĂ€htamatud Loomad on korraldanud protes­ tiaktsioone kaupluste ees, et survestada poeketti loobuma puurikanade munade mĂŒĂŒgist. ,,Puurikanade heaoluprobleemid on aina suurema avalikkuse tĂ€helepanu all, kuna puurisĂŒs­

teemides elab iga lind umbes A4-paberilehe suurusel alal,“ kirjutab NĂ€htamatud Loomad pressiteates. ,,Tihti jÀÀvad kanade tiivad vĂ”i jalad puuri­ vĂ”rede vahele, mille tulemuseks on murdunud luud ning kah­ justused sulestikule. Lisaks hÀÀbuvad puuduva liikumis­ vĂ”ime tĂ”ttu ka kanade lihased, mistĂ”ttu vĂ”ivad linnud muutuda liikumisvĂ”imetuks ja surra puuris janusse.“ Eesti jaemĂŒĂŒgi (retail) ketid Rimi ja Maxima ning Stockmann on lubanud puurikanade mĂŒĂŒgist loobuda jĂ€rk-jĂ€rgult 2025. aastaks. Pris­ ma on sama lubanud teha 2026. aastaks, kirjutati kahe aasta eest. Eks loomasĂ”bralikult peetud ehk Ă”nnelikust kanast ja tema stressivabast munast hoovab rohkem Ă”nne, rÔÔmu ja tervist meile kĂ”igile. RÔÔmsat vĂ€rvi­ mist, veeretamist, otsimist ja koksimist! Kasvu ja lootust! Meie soome-ugri hĂ”imurahva mordvalaste seas ei tohtinud mune koksida vastu lauda, sest see toonuks halba. Mune koksiti lapsele tervist taotledes vastu tema laupa! RIINA KINDLAM

ĂŒksiknumbrid on mĂŒĂŒgil Torontos: ‱  Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) ‱  Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.
Eesti Elu / Estonian Life No. 12 | March 26, 2021 by Eesti Elu / Estonian Life - Issuu