Nr. 12
mÀrkmik
EESTI ELU reedel, 26. mĂ€rtsil 2021 â Friday, March 26, 2021
Riina Kindlam
LAHKUS ARMAS RISTIEMA
Enne muna oli munarakk, mille avastas von Baer Eestist KĂ”igepealt oli munarakk, siis tuli vĂ€ike kirju lind, peatselt ka vana kirja kana, kes munes muna, hiljem hakati tĂ€histama kristlikke liha vĂ”t tepĂŒhi ja alles siis tuli Eestis sĂŒndinud Karl Ernst von Baer ja seletas aastal 1826 lahti kĂ”ik eelneva. Ta oli nimelt esimene inimene, kes avastas imetaja munaraku (the mammalian ovum). Nii vĂ”iks kirjeldada kiirkĂ€igul muna ajaloopaela, mĂ”ningate vĂ€ikeste lĂŒnkadega... Maailmakuulus ja maailma muutev imetaja (ja aasta hiljem ka inimese) munaraku avastus von Baeri poolt toimus Kö nings bergi ĂŒlikoolis. Aga enne seda oli baltisaksa aadliperest pĂ€rit von Baer kaitsnud dokto ri-vĂ€itekirja Tartu ĂŒlikoolis (Kaiserliche UniversitĂ€t zu Dorpat) ja varem veel sĂŒndinud Piibe mĂ”isas JĂ€rvamaal nagu ka tema Eestimaa rĂŒĂŒtelkonna pea mehest isa Magnus. LooteĂ”pe tuse ehk embrĂŒoloogia rajaja von Baeri elupĂ€evad lĂ”ppesid Eesti Loodusuurijate Seltsi esi mehena Tartus. Ta maeti linna Vana-Jaani kalmistule ja 10 aas tat hiljem (1886) pĂŒstitati talle ausammas ToomemĂ€ele. KĂ”igepealt oli munarakk, siis tuli vĂ€ike kirju lind, peatselt ka vana kirja kana, kes munes muna, mille Aino pani pĂ”lle Âtaskusse ja tĂ”i tuppa emale. Kas mĂ€letate pildiraamatut âMunaâ? Aino sai vanalt kirjult kanalt (see loomade rodus kĂ”ige vĂ€ikÂ
sem) muna, mille ta ema Ă€ra keetis. Aino andis tĂŒkikese koe rale ja kassile ja siis nĂ€ppas harakas pooliku muna endale. Ta tundis vanasĂ”na: parem pool muna, kui tĂŒhi koor. Hiidlase Julius Oro (Oengo) lasteraamatu esmatrĂŒkk ilmus aastal 1938 ning seda on tĂ”lgitud soome, ungari, vene, hollandi ja rootsi keelde! KĂ”igil on kaks silmamuna, isastel imetajatel on kaks mu nandit ning emastel 2 munasar ja, 2 munajuha ja inimese puhul naisterahval sĂŒndides umbes miljon ebakĂŒpset munarakku. Alles 50 aastat pĂ€rast von Baeri munaraku-avastust, aastal 1876, tĂ”estas Oskar Hertwig, ka muu seas Saksamaal, et viljastamine on seemneraku ja munaraku ĂŒhinemine. Seda avastas ta meriÂsiiliku (sea urchin) palju nemist uurides. Muna, sellisena nagu ta lin nukesest ilmub, on elu alguse, viljakuse ja kasvu sĂŒmbol, millele omistatakse maagilist  jĂ”udu. âKevadpĂŒhade ajal on muna maailma eri paigus kuju tanud looduses tĂ€rkavat elu. Muna, mis paistab elutuna, peidab endas uue elu algeid.  Kesk-Euroopa germaanlased matsid endistel aegadel mune mulda, et mĂ”justada sellega pĂ”llu viljakust. Ristiusu tek kides viidi pĂ”llule Ă”nnistatud mune ning paluti Ă”nne ja kaitset algavale pĂ”llutööaastale. Liha vĂ”ttemunast saigi ristiusuga seotult ĂŒlestĂ”usmise ja taassĂŒnÂ
LihavĂ”ttepĂŒhade eel panevad mĂ”ned munatootjad Eestis oma kauba erilisse pakendisse, ka toreda nimega Muna Liisa, kes igapĂ€evaseltki rĂ”hutab, et munad pĂ€rinevad LĂ”una-Eestist PĂ”lvamaalt. PĂŒhademunadel on ĂŒks oluline omadus â need peavad olema valged, et vĂ€rvida saaks. Muidu vĂ€ga populaarsete pruunide munade mĂŒĂŒk kahaneb jĂ€rsult korra aastas enne kevadpĂŒhi; nii on ilmselt kĂ”ikjal. Antud pĂŒhademuna karp on kirevat lihavĂ”ttesĂŒmboolikat tĂ€is lisakirjeldusega: âL, Pirakad munadâ. Aga suurelt ei kuulutata, et munejateks on puuris peetud kanad.
Eesti inimeste teadlikkus ja soov osta vabalt peetavate kanade mune on hoogsalt kasvanud. Kahjuks on aga siiani takistuseks paljudele, k.a. vĂ€ikese sissetulekuga pensionĂ€ridele, vabalt peetavate kanade Âmunade kallim hind vĂ”rreldes nendega, mida on munenud puuri- vĂ”i Ă”rrekanad. Eestis ei mĂŒĂŒda mune karbis tosina-, vaid kĂŒmnekaupa. Fotod: Riina Kindlam
13
Maimu Hellat sĂŒndinud 20. jaanuaril 1925 Haapsalus surnud 23. mĂ€rtsil 2021 Torontos
MĂ€lestab kurbuses ââristitĂŒtar NELLY ja LARRY perega
ni sĂŒmbol â nii Kristuse kui lĂ”puks ka kĂ”ikide inimeste sur nuist ĂŒlestĂ”usmise sĂŒmbol.â (VĂ€ike lihavĂ”tteraamat â Tallinn: Perioodika, 1992. â Lk. 16 â 19.) MĂ€letan oma lapsepĂ”lvest Torontos, et mune vĂ€rviti alles pĂ€rast Suurt Reedet, mis on ju leinapĂ€ev. ĂlestĂ”usmispĂŒha jumalateenistus peeti pĂ€ike setĂ”usu hetkel. PĂ”nev oli kiri kusse sĂ”ita nii vara hommikul! Ema mĂ€letab, et kui Peetri kiri ku altaritagune sein oli veel ĂŒks suur vitraaĆŸaken (seal ees olid siis ka oreliviled), hakkas tĂ”usev pĂ€ike sealtkaudu, idast,  kumama. Mulle meenuvad selle jumalateenistuse jĂ€rgsed istu mised pikkades laudades kiriku keldris, kus hommikukohvi ja maiustuste kĂ”rvale kĂ”ik kok sisid vĂ€rvitud mune. Lapsele jĂ€i meelde see pidulik hĂ”ng ja ĂŒlev meeleolu: kĂ”ik nii kenasti riides ja vikerkaarevĂ€rvid laual. Meelde jĂ€i ka munarebu, mis oli ĂŒpris kaua, ÀÀrtest sinakaks keedetud. KĂŒlmkapp on pesa TĂ€napĂ€eval seisavad lapsed toidupoes kĂŒlmkappide ees, kus peavad valima tohutu arvu munarestipakkide vahel ja vĂ”ivad seega mitte teada, et Âmunad tulevad sooja kana ihust. Aga kĂŒllap alahindan lapsi. Nad on vast nĂ€inud TikTokis kanade munemise videosid vĂ”i on neil siiski keegi tuttav âmunaâ esi liite nimega isik maal, kellelt kĂ€iakse suvel mune ostmas, nii nagu meil oli Saaremaal âpiima Eeviâ (rahu tema pĂ”rmule!). Kanamunade valik Eestis on suur ja nendele tootjate-turusta jate poolt pandud vaimukad nimed tekitavad paraja rĂ€gastiku, milles on vahel raske teed leida. On nĂ€iteks peremunad, hiidmu nad, suured munad, ökomunad, kodukoha kanamunad, maamu nad ja tervisemunad â âsuurema omega-3 rasvhappesisaldusega, mille söömine vÀ hendab sĂŒda mehaigustesse haiÂgestumistâ. Eesti tervisemuna projektijuht professor Harald Tikk on seleta nud, et tervisemuna saada pole raske: jĂ”usööda sisse tuleb lisada 1,5% kĂŒlmalt pressitud  rapsiĂ”li ja 2% linaĂ”li. Edasi on veel kodukana Âmunad, mĂ”nusad munad, Muna Liisa kanamunad, Ă”rrekanade munad, Ă”nnelike Ă”rrekanade munad â Ă”rrekanad ei ole siis pĂ€ris puuri surutud, vaid veeda vad aega ikka Ă”rtel istudes. Ja mĂ”ned on ilmselt Ă”nnelikumad kui teised. Ei tea, kuidas nad
MĂ€lestame kurbuses Ehatarest lahkunud
Maimu Hellatâit ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ââja EHATARE PERE
MĂ€lestame kurbuses kodumaal lahkunud kaasvenda kindralleitnant
vil! Johannes
Kerti
c. 1993-I KORP! SAKALA KANADAS
kĂŒll rahulolukĂŒsimustikule vas tavad. Veel on mahemunad (ma hetoidul (organic) olev kana) ja kaubanimi âmuhe munaâ. Need viimased vĂ”ivad mĂ”nel juba ÂvĂ€gagi segi minna. Eksitav?... On ka nn kollased munad. âEGGO Kollased munad sobi vad kĂ”ige paremini sinu lem mikkookide, -saiade ning -keekside valmistamiseks. Kol la sem munarebu annab sinu kĂŒpsetistele kauni vĂ€rvi ning muudab need eriti isuĂ€rata vaks.â Ănneks on ka vabapidamisel (free-range) kanade munad ning tagatipuks tillukesed, toredad, tĂ€pilised vutimunad (quail). Pakkidel olevad kirjeldus sĂ”nad ja liited â kodu, maa, âoma ja heaâ, vĂ€rsked, kollased, talu â mĂ”juvad psĂŒhholoogili selt positiivselt ja vanaema kanakuuti ning aedikut meenu tavalt, kuid lĂ”pilikku selgust Âannab munaleti juures olev silt âMida tĂ€hendab tempel mu nal?â. Templi esimene number vasakult tĂ€histab lindude pida misviisi. 0 on mahetoidul olev kana, 1 on vabalt peetav kana, 2 on Ă”rrekana ja 3 puurikana. Teine number tĂ€histab tootja rii gi koodi. Eesti poodides kohtab ka mune Soomest, LĂ€tist ja Leedust. Kolmas number munal on ettevĂ”tte eraldusnumber. Organisatsioon NĂ€htamatud Loomad on korraldanud protes tiaktsioone kaupluste ees, et survestada poeketti loobuma puurikanade munade mĂŒĂŒgist. ,,Puurikanade heaoluprobleemid on aina suurema avalikkuse tĂ€helepanu all, kuna puurisĂŒsÂ
teemides elab iga lind umbes A4-paberilehe suurusel alal,â kirjutab NĂ€htamatud Loomad pressiteates. ,,Tihti jÀÀvad kanade tiivad vĂ”i jalad puuri vĂ”rede vahele, mille tulemuseks on murdunud luud ning kah justused sulestikule. Lisaks hÀÀbuvad puuduva liikumis vĂ”ime tĂ”ttu ka kanade lihased, mistĂ”ttu vĂ”ivad linnud muutuda liikumisvĂ”imetuks ja surra puuris janusse.â Eesti jaemĂŒĂŒgi (retail) ketid Rimi ja Maxima ning Stockmann on lubanud puurikanade mĂŒĂŒgist loobuda jĂ€rk-jĂ€rgult 2025. aastaks. Pris ma on sama lubanud teha 2026. aastaks, kirjutati kahe aasta eest. Eks loomasĂ”bralikult peetud ehk Ă”nnelikust kanast ja tema stressivabast munast hoovab rohkem Ă”nne, rÔÔmu ja tervist meile kĂ”igile. RÔÔmsat vĂ€rvi mist, veeretamist, otsimist ja koksimist! Kasvu ja lootust! Meie soome-ugri hĂ”imurahva mordvalaste seas ei tohtinud mune koksida vastu lauda, sest see toonuks halba. Mune koksiti lapsele tervist taotledes vastu tema laupa! RIINA KINDLAM
ĂŒksiknumbrid on mĂŒĂŒgil Torontos: âąâ Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) âąâ Leaside Pharmacyâs (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.