Eesti Elu / Estonian Life No. 12 | March 26, 2021

This newspaper was mailed on Friday, March 26, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 12, 2021

Reedel, 26. märtsil — Friday, March 26

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Inspiratsiooni leiab igalt poolt Pühapäeval, 21. märtsil oli meeldiv võimalus osaleda Metsaülikooli veebiseminaris, mis kandis väljakutsuvat pealkirja „Kohtumine grafo­ maaniga“. Mees, kellega kohtuti, oli luuletaja Jürgen Rooste. Iseloomustav tiitel oli sõnameistri enda välja paku­ tud ja vajab ehk esmajärje­ korras analüüsimist. Eesti keele seletav sõna­ raamat defineerib grafomaaniat järgnevalt: haiguslik tung kirju­ tada, kusjuures kirjutatu on sõnaohter ja sisutu. Seminarid osalejad võisid veenduda, et definitsioon oleks selle luuletaja puhul täpne, kui sellest kõrval­ dada viimane sõna. Jürgen Rooste tekstide sisutuks tembel­ damist on raske andestada isegi autorile endale. Maimu Mölder lausus sisse­ juhatava tervituse ja andis sõna kirjandusteadlase Sirje Kiinile, kes tutvustas päevakangelast kui tänapäeva jõulisemat ja dünaa­ milisemat luuletajat. Ühtlasi ka kui mitmekülgsemat: kirjutab, laulab, tantsib, näitleb. Luule­ kogusid on tema sulest ilmunud üle kolmekümne. Luuletaja ise pihtis, et kooli­ põlves polnud tal palju sõpru, ta veetis rohkem aega raamatute kui sõprade seltsis. Endas kir­ janikku näha tollal veel ei osa­ nud. Alles ülikooli ajal tekkis ebamäärane soov Salingeri või Hemingway sarnaseks saada. Ta õppis ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, enda arvates vedas ­ tal heade õpetajatega. Tagant­ järele mõtiskleb küll, et oleks ehk pidanud sõbra eeskujul ars­ ­ tiks õppima ja kirjanduse harrastuseks jätma. Luuletama hakkas ta tänu meeldivale tütar­ lapsele, kellele pühendas esi­ mesed värsid. Siinkohal oleks vist sobiv meenutada, et Sirje Kiin on teda tituleerinud täna­ päeva Visnapuuks. Ka luuletaja samastas end Visnapuuga, kuid eeskätt isa­ maalaulikuna. Ta esitas mitu enda luuletust, rangelt vabavär­ silist, tutvustades end tavalise eesti mehena. Talle on ta enda

sõnul oluline teada, kes on eestlased ja miks ta neid armas­ tab. Selle armastuse manifest kõlab tema suus aga riukaliselt. Talle meeldib must huumor, millest ei suuda vabaneda isegi armastust avadades. Kui Sirje Kiin palus teda esitada näide romantilisest armastusluulest, siis selgus, et sinnagi oli poe­ tatud enam kui näputäis iroonia vürtsi. Küsimuste ja vastuste periood, kus moderaatorina tegtuses Sirje Kiin, kujunes huvitavaks. Praeguse maailmakorralduse kohta arvas luuletaja, et turuma­ janduseta vist läbi ei saa, küll aga tarbimismajanduseta. Taunis meeletut metsamajandust ja soo­ vitas loobuda raiskamiskul­ tuurist. Poliitikuist meeldivad talle üldiselt kõige enam need, kes poliitikasse ei kipu. Suuri­ maks mureks on, kuidas panna inimesi hääletama. Väliseesti kirjanikest on enim mõju avaldanud luuletajad Kalju Lepik ja Ilmar Laaban, proosas Karl Ristikivi. On mär­ gata, et võrreldes kodueesti tollaegasete kirjanikega on nende kirjanduslikud võima­ lused olnud avaramad. Inspiratsiooni ütleb lüürik leidvat igalt poolt, võib luule­ tada ükskõik millest. Meenutab tänuliku muigega toimetaja märkust: ära kõike kirja pane! Küsimus, kas Jürgen Rooste on kodaniku- või varjunimi, ei tulnud luuletajale üllatusena. Seda olevat temalt varemgi korduvalt küsitud. Just selline ­ seisab igal ametlikul doku­ mendil. Siinkohal ei suuda reporter eemale tõrjuda kaht­ ­ lust, et küsijate hulka võisid kuuluda vennad Rein ja Mihkel Raud, ja mängida mõttega, kas kumbki neist söandab Roostega samal foorumil esineda. Luulekrambist saab lahti nii, et tegeled millegi muuga: loed, tõlgid vms. Iga kramp leeven­ dub aja jooksul. Koos ajakirjandusega on võimalik ka luuletajal kirjuta­ misest ära elada. Küllalt palju (Järgneb lk. 4)

Jürgen Rooste luges luuletusi ja vastas tekkinud küsimustele, MÜ veebiseminari modereeris kirjandusteadlane Sirje Kiin. Foto: kuvatõmmis

Me ei unusta

EV aupeakonsulaadi, Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide ja Toronto Eesti Maja korraldusel on olnud aastaid võimalus lastel ja teistel kogukonna liikmetel mälestada 1949. a. märtsiküüditamse ja kommunismi kuritegude ohvreid küünalde süütamisega. Pandeemia piiratud tingimuste tõttu saame seda teha tagasihoidlikumas ulatuses. Fotol keskel on siin tütrel külas olev Toivo Pruul Eestist, kelle isa Henno Jaagup Pruul küüditati ja suri 1946. a. Norilskis. Seitsmeaastane Toivo viidi Siberisse 1949. a. lesest ema ja kaksikõdede ning vennaga. Kristina (Isotamm) Heinsoo onu Ottniell Jürissaar, soomepoiss-metsavend mõisteti vangilaagrisse, kuid naasis aastaid hiljem kodumaale, kus ta oli üldtuntud muusik ja teisitimõtleja-luuletaja. Thomas Heinsoo mõlemapoolsed vanavanemad, Jakob ja Helene Heinsoo ning Vilhelm ja Amanda Laane, langesid kommunismi kuritegude ohvriteks. Foto Angelique (Pruul) Ferry

Märtsiküüditamise valusat mälestust elus hoides Kalle Laanet asetas Eesti kaadriohvitseride mälestusmärgi Tänavu, kui 25. märtsil möö­ juurde pärja ning selle järel ase­ dus 72 aastat 1949. aasta tasid pärja Eesti rahva nimel märtsiküüditamisest, ei toi­ president Kersti Kaljulaid ja munud kogu maailmas koroo­ justiitsminister Maris Lauri naviiruse epideemia tõttu Eesti kommunismiohvrite me­ mä­lestustseremooniad tradit­ moriaalile. sioonilisel kujul. Oma mõtetes Kogu Eesti rahva mälestajate ja südames hoidsid aga selle nimel olid seal süüdanud küün­ valusa päeva mälestust nii lät­ lad Eesti Noorteühenduste lased, leedulased kui eestlased Liidu, Eesti Üliõpilaskondade elus, süüdates küünla ning Liidu, Eesti Õpilasesinduste leinates sel hetkel ligi sadat Liidu, Vabamu Eesti Inimõi­ tuhandet Balti riikide inimest, guste Instituudi ja Eesti Mälu keda tahtevastaselt viidi Instituudi liikmed ja töötajad. Siberisse ja mujale. See neli Märtsiküüditamise mälestus­ päeva kestnud massiline päeva puhul toimusid virtuaal­sed ­märtsiküüditamine oli Teise küünlasüütamised ja virtuaalsed maailmasõja järgsetel aastatel sündmused kogu maailma erine­ Nõu­ kogude võimude kõige vates riikides nii asutuste kui ka massi­l isem deporteerimise inimeste poolt, keda seob elu­ operatsioon, mis toimus sa­ ­ saatus Balti riikidega. Virtuaal­ maaegselt nii Eestis, Lätis kui selt mälestati seda päeva ka ka Leedus. Ottawas kõigi kolme Balti riigi Eesti pealinnas helisesid suursaatkondades sotsiaalmeedia praeguse aasta märtsiküüdita­ vahendusel. Päev enne 25. märtsit mäles­ mise mälestuspäeva puhul kesk­ tas ka Euroopa Parlamendi täis­ päeval kõikide Tallinna kirikute kogu istungi avamisel Euroopa kellad, Eesti kaitseminister

Ülle Baum

Parlamendi president David Sassoli märtsiküüditamise ohv­ reid ja ütles märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks toimunud leinaseisaku eel, et 25. märts ei ole vaid vabaduse päev: ,,25. märts on ka leinapäev. Mäles­ tame Nõukogude Liidu küüdita­ mise ohvreid. Tuhanded pere­ konnad, suures osas naised ja lapsed, kolmest Balti riigist – Eestist, Lätist ja Leedust – küüditati Siberisse. Vaid vähe­ sed neist jõudsid koju tagasi. Oluline on neid inimesi üheskoos mälestada, et sellised inimõiguste rikkumised kunagi ei korduks.“ Ärgem unustagem neid, kes enam kunagi tagasi Siberist ei tulnud ning austagem kõiki neid, kes need rasked aastad sel kaugel võõrsil üle elasid. Sellise saatuse osaliseks said ligi 22,000 eesti kodanikku sellel päeval julmalt ja ilma valikuta. ME EI UNUSTA ja hoiame seda valusat mälestust elus ning ühendagu see #mäletame mõtetes kõiki meid sümboolselt.

16

EESTI ELU reedel, 26. märtsil 2021 — Friday, March 26, 2021

Nr. 12

Tellige EESTI ELU! Paide Teater kutsub audiorännakule

Tule SEEDRIORU laagrisse Seedrioru teeb ettevalmistusi suviseks lastelaagriks – avame, kui olukord ja reeglid lubavad ja samal ajal kinni pidades kõikidest terviseameti nõudmistest. Selleks toimub laagripersonali treening maikuus. Laagrikasvatajateks on Seedrioru Alumni’d. Registreerimine laagrisse 27. märts – 10. aprill! Varane PÄEVALAAGRISSE registreerimine! 5.-9. juuli - Eesti nädal + mudilased (4-6 a) 12.-16. juuli – kunsti ja teaduse nädal + mudilased (4-6 a) 19.-23. juuli – Survivor week Laagrimaks: 125 lapselt, 3. laps tasuta! Kui laps osaleb 2 nädalat – 3. nädal tasuta Registreerimisvormid ja maksejuhised: Seedrioru.com Leia ja osta ka Seedrioru – esemeid meie veebilt TALGUD: 15. mai, 5. ja 12. juuni

Sündmuste kalender • Kolmap., 31. märts VEMU tõlkevõistluse tähtaeg. • Reede, 2. – pühap., 4. aprill Boston Baltic Film Festival ,,Johannes Pääsukese tõeline elu“ (EST), www.bostonbalticfilm.org • Reede, 9. – pühap., 11. aprill Boston Baltic Film Festival ,,A to B. Rollerski“ (LAT), www.boston­ balticfilm.org • Pühap., 11. aprillil kl 3 pl (EST) film ,,CHASING UNI­ CORNS“ ja diskussioon autori Rain Rannuga VEMU & Latitude 44° korraldusel VEMU YouTube’i kanalil. • Reede, 16. – pühap., 18. aprill Boston Baltic Film Festival ,,I Want to Live“ (LTU), www.bostonbaltic­ film.org • Reedel, 23. aprillil kl 7-9.30 õ VEMU 9. TULUÕHTU (virtuaal­ selt). Registr. algab 29.03.2021. • Edgar Marteni mälestusele

Chef Paul Lillakas uute retseptidega TVs Toronto eestlastele hästi tuntud ,,telekokk“ chef Paul Lillakas tutvustab üsna sageli oma retsepte nii CTV hommiku­ programmis kui City TV Cityline’s. Cityline’is tutvustab Paul oma tuliuut retsepti kolma­ päeval, 31. märtsil kl 10 h (retsept ilmub järgmise nädala Eesti Elus) ja samuti on Paul Cityline’s esmaspäeval, 12. aprillil kl 10 h. pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg teisip., 1. juuni 2021. • Neljap., 24. juuni EKKT korral­ datava ,,KALEVIPOEG“ KUNSTI­ VÕISTLUSE tööde esitamise täht­ aeg.

Teade Eesti Elu kontor on üles­tõusmispühade ajal suletud reedel, 2. ja esmaspäeval, 5. aprillil.

Märts on teatrikuu ja ema­ keelekuu. Neid kaht kokku sidudes võime ehk öelda, et märts on emakeelse teatri kuu. Sel puhul tervitame teid Paidest, Eestimaa südamest, kus alates 2018. aasta augusti­ kuust töötab Paide Teater. Paide Teatri missioon on tõestada, et kõrge kullaprooviga kunsti saab teha ka metropoli­ dest eemal, väikelinnas. Meie igapäevast tööd juhib küsimus kunsti ja kunstniku rollist 21. sajandi maailmas. Paide Teater tunneb, et üks tänase maailma suurimaid probleeme on kogukonnatunde ­ ­kadumine. Väikesed tihedalt läbipõimu­ nud kogukonnad on kadumas, samas ei tunne me end osana aina kasvavast globaalsest kogukonnast. Tunneme, et meie mured ei huvita teisi ja lubame endale hoolimatust teiste ja maailma suhtes. Üha kasvavas infotulvas tunneme end võime­ tutena midagi muutma. Paide Teater usub, et teatril on võima­ lus, aga ka kohustus midagi muuta. Ajal, mil maailm ägab jät­ kuvalt koroonaviiruse pihtide vahel, otsime väsimatult võima­ lusi, mis lubaksid teatril kir­ gastada inimeste argipäevi tingi­ mustes, kus vahetu kokkupuude on keelatud ja suisa ohtlik. Möödunud suvel esietendus Paide Teatri psühho-geograafi­ line audiorännak ,,Labürint“. Mõni ütleb, et kuuldemäng. Teine ütleb, et podcast. Kolmas ütleb midagi kolmandat. „Labürint“ viib kuulaja jalu­ tuskäigule tema valitud ajal ja kohas – olgu õhtu Paides, vara­ hommik Tallinnas, keskpäev Bostonis, pärastlõuna Vändras, videvik Stockholmis või hili­ s­ õhtu Rio de Janeiros. ,,Labürint“ on jalutuskäik tuttavatel tänavatel, tänavatel, millel ikka kõnnime, mööda majadest, millest ikka mööda kõnnime, üle ristmike, mida ikka ületame, läbi parkide, kus me kunagi kohtunud pole, kiri­ kust mööda, kui selles linnas üldse on veel mõni kirik, kau­ banduskeskusest mööda, sest neid ju ikka on, on kesklinnas ja on äärelinnas ja on keset tühermaad, inimeste kannul, keda me ei tunne, mõeldes neile, keda me tunneme, keda me pole veel unustanud, eluga riskides, sest ikka võib mõnest avatud aknast kukkuda alla ­valge tiibklaver või rauast seif, südamerahuga riskides, sest kunagi ei tea, millisel tänava­ nurgal võib aset leida kohtu­ mine, pärast mida pole see linn enam seesama linn.

Ennekõike on see retk mä­ luäärsetele maadele, mälestus­ tesse, mis ei kao vaatamata sellele, et linn muutub, mõned ­ majad lammutatakse ja nende asemele püstitatakse teised. See on dialoog jalutaja ja linna va­ hel, dialoog oleviku ja mineviku vahel, mida juhib näitleja hääl. Usume, et ,,Labürindi“ kuu­ lamine mis tahes maailma ­nurgas on suurepärane võimalus tähistada nii teatri- kui ema­ keelekuud, rikkumata ühtegi viiruskriisi lahendamiseks sea­ tud piirangut.

Pileti ,,Labürinti“ saab osta aadressilt https://fienta.com/et/ paide-teatri-audiorannak. Pileti ostmisega toetate ühe noore Eesti teatri tööd ning pro­ jekti Paide 3000, millega saate lähemalt tutvuda: paideteater.ee/ paide3000 Me soovime teile imelist kevadet! HARRI AUSMAA Paide Teater // Paide Theatre teatrijuht // general manager +372 58 052 622 harri@paideteater.ee www.paideteater.ee Paide Muusika- ja Teatrimaja (PAMT)