This newspaper was mailed on Friday, September 23, 2022
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)
Alates / since 2002 Nr. 38, 2022
Reedel, 23. septembril — Friday, September 23
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Viiendat korda peeti suurpõgenemise mälestuspäeva Rahvusvaheline konverents ,,Suurpõgenemine 1944 ja meie“ Esmaspäeval, 19. septembril toimus Riigikogu konverentsi saalis rahvusvaheline konve rents ,,Suurpõgenemine 1944 ja meie“, kuhu esimest korda kaasati Läti ja Leedu ajaloo lasi. Postimees vahendas kon verentsi otseülekandes, see on järelvaadatav: https://meren dus.postimees.ee/7595419/rah vusvaheline-konverents-suur p oge ne min e-1944-ja - m eie (shorturl.at/fLOQS). Tänavust konverentsi korral dasid suurpõgenemise mälesta mis- ja teabeüritusi viis aastat vedanud ÜEKNi abiesimees Iivi Zajedova Prahast ning Evelin Sennett Tallinnast.
Nende pühendunud naiste puhul on märkimisväärne, et nad kumbki ei ole ise 1944. a põge nike järeltulijad, kuid mõlemad on väljaspool Eestit elades võt nud pagulasajaloo jäädvusta mise teema kodumaal endi süda measjaks. Iivi modereeris konverentsi ning Evelin vastutas tehnilise sujuvuse eest. Konverentsi kulgu toetasid Ülemaailmne Eesti Kesknõu kogu (ÜEKN), Tammepuu Eesti Klubi ja riigikogu Välis-Eesti toetusrühm, mille esimees Tarmo Kruusimäe ütles ava sõnad. Seejärel palus ta koos viibijatel tõusta leinaseisakuks, et meenutada kuninganna
T.E.S. Täienduskooli avaõhtu sai alguse 73 aastat tagasi Elame muutuste tuules. Oleme mõttes hüvasti jätnud armastatud Eesti Majaga – Toronto Eesti täienduskoolide kauaaegse koduga. Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide (TETK) avaaktuse kuulutusel seisis uus kooli aadress: 4 Credit Union Drive, Toronto. Paljudele tuttav maja – Läti Keskus – ootas 20. septembril eesti kooli avaaktusele ja tun didesse palju eesti keele õppi jaid. Läti keskuse Kursa saali ko
gunesid jällenägemisrõõmus nii õpilased kui nende vanemad, nii õpetajad kui kooli juhatuse liikmed. Kooli traditsioonide kohaselt lauldi Eesti hümni, klaveril saatis Piret Osso. Avakõnes meenutas kooli juhataja Monika Roose-Kolga kooli ajalugu: 24. oktoobril 1949. a avati Toronto eesti algkool 32 õpila sega kolmes klassis. Seitse kümmend kolm aastat tagasi mõeldi vaimsetele väärtustele – isamaa, eesti keele ja kultuuri
Elizabeth II ning tema hin da matut panust vabadusse ja demokraatiasse. Kuninganna matusetalitus toimus parasjagu Londonis. ÜEKNi esimees Aho Rebas kinkis 2020. a ilmunud teose ,,Eestlased laias maailmas – Ülemaailmse Eesti Kesknõu kogu liikmesmaade lugu“ sõna võtjatele, kellel seda veel ei olnud. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kes pidi ka tervi tusõnu ütlema, ei jõudnud kah juks teiselt konverentsilt Tartust pealinna. Esimesena astus pulti ajaloolane Meelis Maripuu Eesti Mälu Instituudist haruta maks lahti teemat ,,Pagulased, kes nad olid?“. Kaks põhiküsi must, mille puhul me ei ole väi detavalt siiani targemaks saanud
Suurpõgenemise teabetahvli avamisel Tallinna Rüütli tänavas RootsiMihkli kiriku kõrval. Vasakult: põgenemise mälestus- ja teabepäevade algataja ja eestvedaja viimased viis aastat ÜEKNi ase-esimees Iivi Zajedova Prahast, ÜEKNi esimees Aho Rebas Göteborgist ning Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja piiskop Tiit Salumäe. Tahvli eest oleme tänu võlgu ÜEKNile ja Eesti Memento Liidule. Foto: Riina Kindlam
(Järgneb lk. 4)
edasikandmisele. Seda ei tohiks unustada ka praegu, sest kui kaob keel, kaob rahvas. Monika Roose-Kolga julgustas noori rääkima eesti keeles ja abi palu ma vanavanematelt, kes suure rõõmuga aitaksid lapselapsi eesti keele grammatikaga. Koolijuhataja tutvustas ak tusel kooli õppenõukogu: klassijuhatajad Kariina Järve, Erika Kessa, Kai Kiilaspea, Katre Kink, Elli Kipper, Emma Soolepp ja Heli Vanaselja. Raamatulaenutuse ja ajalooõp pega tegeleb Tiina Jenkins, laul mist juhivad Katrin Sõmermaa ja Piret Osso ning rahvatant
T.E.S. Täienduskoolide pere 2022./23. õppeaasta avaaktusel Läti Keskuses.
(Järgneb lk. 11)
Foto: EE
Pronksmedali võitnud Kanadat esindasid eesti juurtega Ruby Sõrra ja Emma Glagau.
Ruby Sõrra ja Emma Glagau rannavõrkpallis kolmandad maailmas! Pühapäeval, 18. septembril võitsid U19 maailma meistri võistlustel (MM-il) Türgis Kanada esipaar, eesti juurtega Ruby Sõrra (17 a) ja Emma Glagau (17 a) Sophie Kubiaki ja Bailey Showalterit USA-st 2:0 (21-10, 21-16). Võiduga teenis Kanada paar pronks medali ja selle alusel on tun nustatud kui maailma kolmas parim võistkond 18 ja noore mate vanuseklassis. Neiud on mõlemad Toronto piirkonnast pärit, on koos mänginud ligi neli aastat ja selle aja jooksul saavutanud mitmeid Ontario ja Kanada meistritiitleid. CBC Sports intervjuus ütles Emma Glagau: ,,I am so proud of the work Ruby and I have been putting in, and glad to
know that it is starting to pay off. It was not the podium finish we wanted, but I have faith that one day the gold will be ours.“ Omakorda, samuti CBC Spordile, lausus Ruby: ,,This was just such an incredible experience to be a part of, and I am so thankful for all the supporters and coaches that helped us throughout the whole tournament.“ Siinjuures on paslik nime tada, et samas koosseisus – Ruby ja Emma – pälvisid eemi sel aastal Tais toimunud sama del võistlustel viienda koha. Ruby ja Emma mängude käik oli turniiril järgmine. Kolmapäeval/neljapäeval õn nestus Kanadal peaturniiri ala grupi voorus võita järjekorras (Järgneb lk. 13)
16
EESTI ELU reedel, 23. septembril 2022 — Friday, September 23, 2022
Nr. 38
Tellige EESTI ELU!
ERM kogub mälestusi noorte laulu- ja tantsupeost Sel aastal möödub 60 aastat esimesest noorte laulu- ja tantsupeost. Sel puhul kutsu vad Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus kõiki üles oma mälestusi noorte laulu- ja tantsupidudel osalemisest jagama. Lugusid ja fotosid oodatakse nii lauljatelt-tantsijatelt, koorija tantsujuhtidelt, õpetajateltjuhendajatelt kui ka pealtvaata jatelt ja kaasaelajatelt. Kõik noortepidude meenutused noor te pidudelt kogutakse ja talleta takse Eesti Rahva Muuseumi arhiivis ning avaldatakse selleks puhuks koostatavas kogumikus. Esimene noorte laulu- ja tantsupidu toimus 1962. a diri gent Heino Kaljuste ja rahva tantsujuht Alfred Raadiku alga tusel ning seejärel on neid toimunud juba 12 korda. Oodatud on kõik meenu tused, mis inimestele noortepi dudest või nendeks valmistu misest eredaid mälestusi on tekitanud. Huvi pakuvad erine vatest aegadest lood – näiteks ööbimiskohtadest, toitlustusest, rongkäikudest ja transpordist, aga ka peomeeleolust ja ela mustest laulukaare alt või tant suplatsilt, esinemisriietest, ilma oludest, peol leitud sõpradest. Teiste lugusid noorte lauluja tantsupidudelt saab lugeda ning enda meenutusi saab kirja
panna ja ajalukku jäädvustada: h t t p s : / / r a h va l o o d . e e / l o o d / noorte-laulu-ja-tantsupidu-60/ Lugusid noortepidudelt oo datakse kuni 27. novembrini 2022. Praeguseks on saadetud 11 lugu. ,,Meieni on jõudnud mee nutusi nii esimese, 1962. aasta noorte laulu- ja tantsupeo koge musest kui ka viimasest 2017. aasta noortepeost, äpardustest ja isegi sellest, kuidas peole ei jõutudki,“ räägib Eesti Rahva Muuseumi peaarhivaar Tiina Tael. Meenutusi võib kirjutada va bas vormis ja kirjavigade üle ei pea muretsema. Kes soovivad meenutusi kirjutada käsitsi, võiksid seda teha A4 formaadis paberile ja alustada kirjutamist 3 cm lehe servast, sest hiljem köidetakse materjalid kokku. Kindlasti tasub üle vaadata pildialbumid ning võimalusel saata fotosid ja ümberpildistusi mälestusesemetest või esinemis kostüümidest. Paberfotosid saab saata postiga Eesti Rahva Muuseumi aadressile. Soovi korral tagastab muuseum fotod omanikule. Saabunud lugudest annavad Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2023. aasta XIII noortepeo ajaks välja mälestuste kogumi ku „Noorte laulu- ja tantsupidu 60 – MINU LUGU“.
Sel nädalal toimuvad mitmesugused üritused Tartu College’i aastapäeva tähistamiseks. Teatavasti sai Toronto südalinnas Bloori ja Madisoni tänavate nurgal asuv kõrghoone, mis ehitatud üliõpilaste majutamiseks ning mis pakub peavarju eesti akadeemilistele organisatsioonidele ja mitmetele tegevustele, kaks aastat tagasi 50-aastaseks. Paraku pööras koroona kogu juubelipidustuste ettevalmistamise ja peo enda peapeale ning väärikast tähistamisest tuli loobuda. Nüüd on olukord normaliseerunud ja pidu – sel korral ,,50+2“ märgi all saab teoks. Esimesed üritused on lehe ilmumise ajaks juba toimu nud ja mõned veel ees. Kolmapäeva pärastlõunal toimus ,,meet & greet“ BBQ koos muusikalise meelelahutusega, Eestist on külas Lexsoul Dancemachine, kes lisaks esinemistele Torontos ja Hamiltonis teeb ka veel mõnepäevase ringreisi. Külas on ka mitmeti auhinnatud tekstiilikunstnik Anu Raud, kelle loeng toimub laupäeval Tartu College’is, pühapäeval aga linastub samas dokfilm ,,Meie Tartu“ ninga avatakse ka näitus. Lähemalt toimunust järgmistes Eesti Eludes. Fotod: Kai ja Kati Kiilaspea
Kuristapalo ristimets võeti kaitse alla Kultuuriminister Piret Hart man tunnistas kultuurimäles tiseks Tartumaa ja Põlvamaa piiril asuva Kuristapalo risti metsa. Kuristapalo ristimets ning teised Kagu-Eesti risti metsad on vähestena säilinud näited traditsioonist lõigata teekonnal kodust surnuaeda tee kõrval kasvavale puule ristimärk. Puusse ristimärgi lõikamine on ajalooliselt ja tänapäeval Kagu-Eestis traditsioonilise ma tusekombestiku üks osa. Selle tulemusena on tekkinud teede äärde ristipuud ja -metsad, kus
iga rist on seotud konkreetse matusega. Ristipuud ja -metsad pole olulised mitte ainult ma tuste ajal, vaid need on kohad, kus surnut meenutatakse ja mälestatakse ka hiljem. Ristilõikamise traditsiooni on esmakordselt Eestis kirjeldatud 17. saj. Ajalooliste allikate and metel olid varasemalt ristipuud ja -metsad levinud laiemalt Eestis, veel 20. saj I poolel ka näiteks Saaremaal ja Viljan dimaal. Samuti Soomes ja Põhja-Lätis, kus praeguseks on see traditsioon praktiliselt kadu nud.
Kuristapalo ristipuudel on vanemaid ja uuemaid riste, vas tavalt matuste toimumise ajale. Eriaegsete ristide kooseksistee rimine näitab traditsiooni elu jõulisust. Arvestades ka kinni kasvanud ristimärke, on suure tõenäosusega Kuristapalo risti metsa tegelik ristipuude hulk oluliselt suurem kui senistest kaardistustest nähtub. Kultuurimälestisena mäles tise liigiga „ajalooline looduslik pühapaik“ on kaitse all 2020. a algusest Rosma ristimets ja 2021. a keskpaigast 14 riigi maal paiknevat ristipuude ala või ristimetsa. (KlMPT/EE)