MOSAUN DEBATE: “Uma Fukun ida ne’e fiar katak Timor-Leste nia esforsu ba justisa ekolójiku ne’e sufisiente no aliña ho prinsípiu Laudato Si’ nian.”
[1] LIDER OPOZISAUN (LO)
I. Kontra-definisaun & Re-enkuadramentu “Señor Prezidente Komisaun, Uma Fukun ida-ne'e labele konfunde intensaun di'ak ho justisa ekolojia. Ami define justisa ekolojia la'ós de'it refere ba simbolizmu kulturál ka konstitusionál, maibé hanesan: 1. Mudansa konkretu, sistémiku 2. Sustentabilidade ne'ebé prova ona 3. Impaktu ba sira ne'ebé vulneravel liu Hanesan Laudato Si' hanorin, justisa ekolojia tenke iha abut iha konversaun radikál, mudansa ne'ebé bele sukat, no urjénsia morál atu foti asaun direta ba ema no planeta.” Ita-nia enkuadramentu: Laudato Si’ mak bolu ida ba transformasaun, la’ós afirmasaun ba esforsu mínimu sira.
II. Deklarasaun Anti-Teze Enkuantu Timor-Leste iha intensaun ne’ebé furak no nobre, ninia esforsu ekolójiku atuál la sufisiente, la hetan finansiamentu, no la konsistente ho bolun ka konvite ba transformativu Laudato Si’ nian. Ema kiak sira sofre nafatin, ekosistema sira kontinua atu degrada, no asaun sistémiku laiha. Ne'e maka injustisa.
III. Argumentu 1: Desflorestasaun no Degradasaun Rai • • •
Desflorestasaun sai nafatin hanesan krize boot ida iha munisípiu sira hanesan Bobonaro, Covalima, no Manatuto. 2010–2020: Timor-Leste lakon 10% husi ninia kobertura ai-horis (fonte kredível:Global Forest Watch). Erozaun rai husi agrikultura tesi-no-sunu halo inundasaun no inseguransa ai-han sai aat liután.
Iha Laudato Si’ §52 hateten katak: "Asesu ba rekursu naturál sira maka direitu umanu báziku ida. Maibé desflorestasaun prejudika jerasaun sira iha futuru no afeta desproporsionalmente ema kiak sira."
1 husi 5