Sõdurileht 17.03.2026

Samm-sammult

pidupäevani – kuidas sünnib Eesti Vabariigi aastapäeva paraad?

lk 4-5

Kolonelleitnant Teppo: välikindlustamine on iga eesliinil võitleva sõduri kohus

Talvised tingimused ja lahinguvõime ühenduvad

Wintercampi õppusel

lk 6

Talvesõja laager:

Tugev tahe ja külm närv –talispordi hooaja tippsündmused

lk 7

Tankitõrjekompanii õppuse Talvesõdur käigus

harjutatakse sõdimist talvistes tingimustes.

Loe lähemalt lk 2–3

Kuigi alguses tundus lõikav külm jääaugus hirmus, siis veest väljudes tekkis kehas meeliülendav tunne.

Krõbedas külmas harjutades kasvab üksus lahutamatuks.

Reportaaz talvesõja laagrist

Hommikud on pimedad, lumesadu katab jäljed ja külm õhk tõmbub hinge. Magamiskotist väljuda on raske ja telgist õue kiigates paistab, et kõik sinu ümber on talveunes. Just sellisena kogesin omal nahal talvist sõjapidamist.

Juba laagri alguses mõistsin, et kõik tegevused võtavad tavapärasest mitu korda kauem aega. Kinnastega on kõik liigutused ebatäpsed ja aeg paistab venivat. Poiste pilgud on väsinud, kuid samas teravad. Nad teavad, et ees seisab veel palju pingutust.

Veebruari keskpaigas võtsin osa 2. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii

talvise sõjapidamise laagrist. Tegemist oli mitmepäevase väljaõppega metsas, kus harjutasime liikumist, varjumist, ellujäämist ja koostööd karmides talvetingimustes. Eeldasin, et kohtan laagris Jõhvi väeosadele mainekohast pealehakkamist ja ma ei eksinud.

Laagripäevad olid tihedalt tegevusi täis. Mind võeti vastu kasarmuhoones, kus lõhnas tõrva ja lõkkesuitsu järele.

Harjutasime sügavas lumes relvastusega liikumist, kus abiks olid suusad, räätsad ning jaokelk. Õppisime, kuidas säilitada lahinguvõimet ka siis, kui külm ja väsimus püüavad oma osa nõuda.

Strateegilise kommunikatsiooni keskus

Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2415

Peatoimetaja lpn Joonatan Johanson

Keeletoimetaja Diina Kazakova

Küljendaja rms Rasmus Randala

Lõikav valu jääaugus

Tankitõrjekompaniis valmistatakse sõdureid ette kõige halvimateks stsenaariumiteks. See tähendas, et ühel hommikupoolikul suusatasime ükshaaval otse jääauku. Õige tehnika abil on võimalik ka sellest olukorrast pääseda. Esimene samm on säilitada rahu ja korrapärane hingamine. On täiesti soovitatav ka natuke karjuda. Oma kogemuse põhjal ütleksin, et auku kukkumise tunne on parajalt omapärane. Külm lõikab sinust läbi ning hingamine ja mõtlemine tarduvad. Just siis saab määravaks varem harjutatud liigutuste automaatsus ja võime säilitada rahu.

Toimetajad lpn Joonatan Johanson

n-srs Jaan Rajando

n-srs Siim Martti Kubensky kpr Ats Mattias Tamm

„Laager õpetas kannatlikkust ja tõi esile hea meeskonnatöö väärtuse. Kui varustus vajas kohendamist või sõber vajus väsinult kokku, ei saanud lihtsalt edasi minna.“

REPORTAAZ

Krõbedad külmakraadid panevad üksuse proovile

Laager õpetas kannatlikkust ja tõi esile hea meeskonnatöö väärtuse. Kui varustus vajas kohendamist või sõber vajus väsinult kokku, ei saanud lihtsalt edasi minna. Teist inimest tuli kohe aidata. Iga hetk oli aeg õppimiseks – kuidas otsustada, tegutseda ja ellu jääda.

Talviste olude raskused on kõigile teada. Need panevad proovile nii üksikvõitleja kui meeskonna. Muidu tühised eksimused võivad kallilt kätte maksta. Ühe sõduri hoolimatus enda korrashoiu suhtes võib varem või hiljem tähendada võimete nõrgenemist ja lisakoormust kogu üksusele. Katkine kinnas, märg sokk või kehvasti pakitud varustus võivad tähendada peatust hetkel, mil liikumine peaks olema kiire ja otsustav.

Samuti peavad kõik plaanid jääma paindlikuks, seda peamiselt suure ajakulu ja tihti ettearvamatute raskuste tõttu.

Näiteks võib kaardil lühikesena näiv liikumistee võtta tegelikkuses poole

rohkem aega, sest sügav lumi, tuisk või ootamatu sulailm muudavad maastiku läbimatuks. Olud sunnivad arvestama loomuliku, pidevalt suureneva võime kaoga, sest külm ja väsimus ju luba ei küsi.

Võttes arvesse laagris nähtut ja kogetut, jään kindlale arvamusele, et talvine sõjapidamine on võimalik, kuid ainult siis, kui arvestada kõigi hooajaliste eripäradega. Aega ja energiat kulub tavapärasest rohkem ning täpsest planeerimisest ja drillist tuleb lugu pidada.

Talvel selgub, kas meeskond ja üksiksõdur suudavad tegutseda rasketes ja ettearvamatutes oludes. Mõistagi tuleb selliseid olukordi ette ka teistel aastaaegadel.

On alust arvata, et meeskond, kes talve koos läbi teeb, jagades raskusi, sealhulgas ületades külma ja väsimuse, on kevadeks palju tugevam. Selline kogemus loob usalduse ja vastupidavuse, mille najal on lihtsam võtta vastu uusi ülesandeid ning astuda järgmiste katsumuste poole enesekindlamalt kui varem.

Suuskadega sõiduki taga

Meeldejäävaim õpetatust oli skijöring ’u tund. Kõige ees liigub mistahes sõiduk, enamasti ATV või mootorsaan. Sõidukilt ulatub köis, millest hoiab kinni üks suuskadel võitleja, teine tema järel ning nii moodustub ahel. Selline liikumine nõuab õiget tunnetust ja suurt vilumust suusatamises. Kiirus on korralik ning kukkumine tähendaks kogu ahela peatamist.

Talvel öö üleelamine on omaette katsumus. Paljude tegevustega on kiire, sest pimedus saabub ruttu ja ühes sellega langeb ka temperatuur. Kogemuse sunnil õpid kuulama ümbrust teistmoodi.

Iga krõps ja tuuleiil kipub tunduma märgina millestki enamast. Selles olukorras saavad ülimalt oluliseks ellujäämisoskused. Kui olukord lubab, siis lõkke süütamine ja varju loomine on vägagi vaeva väärt, kuid nõuavad oskust.

Talv pole pelgalt raskus

Ajalugu kinnitab, et talv on sõja kaitsvale poolele pigem liitlane kui vaenlane. Näiteks talvesõja ajal kasutas Soome oskuslikult ära maastikku, külma ja liikuvust suuskadel, muutes ülekaaluka vastase edenemise äärmiselt keeruliseks. Kohalikud olud ja nendega kohanenud üksused suutsid talve pöörata enda kasuks ja teha seda, mis muul aastaajal olnuks mõeldamatu. Sama mõtet kinnitas ka meie laager.

Talv ei ole midagi, mis automaatselt halvab või peatab. Ta lihtsalt nõuab inimeselt rohkem tahtejõudu, läbimõeldust ja üksteise hoidmist. See karmus kingib eelise neile, kes on valmis selle hinnaga arvestama. Ka 2025. aastal ajateenistusse astunud tankitõrjekompanii sõdurite jaoks ei ole talvine sõjapidamine enam teoreetiline mõiste. Need on jäätunud saapad ja ebameeldiv hetk jääaugus. Aga ka vaikne rahulolu, kui pärast mitut päeva metsas tead, et tulid toime.

VABARIIGI AASTAPÄEV

Vabariigi aastapäeva paraad ei sünni üleöö, vaid selleks kulub tuhandeid tunde tööd, hulk pikki rividrille ja tuhande sõduri ühine pingutus enne pidupäeva.

Vabariigi aastapäeva paraadi telgitagused

kpr Ats Mattias Tamm

On esmaspäeva õhtu, 23. detsember ning Tallinna Kaarli puiestee on kamuflaažist ja pidulikust vormist kirju. Juba kaks tundi on tuhatkond kodumaa kaitsjat oodanud vabariigi aastapäeva paraadi peaproovi algust. Üksuste vahel on näha liikumas ka kaitseväe juhatajat kindralleitnant Andrus Merilod, kes paraadil osalejatega vestleb, jagades võitlejatele soovitusi külmakraadidega toime tulemiseks.

Peatselt kõlab aga üle Vabaduse väljaku mehine hääl, mis paraadi sihtkohta toob ja algavast peaproovist märku annab. Kaitseväe veebel, ülemveebel Andreas Rebane teeb üksustele viimase instruktaaži. Ülemveebel on aasta suurimal paraadil rivistaja ametis ning läbi ja lõhki seotud suursündmuse korraldusega.

Oma üksuseid usaldab ta täielikult. Juba kaks nädalat enne paraadi kinnitas ta, et paraadi kontrollimise tagasiside on olnud väga positiivne ning üksused on valmis väärikalt esindama kaitseväge paraadil. Peaproov annab selge pildi kuudepikkuste marsidrillide tulemustest. „Kuperjanovi

jalaväepataljonis alustasime paraadi ettevalmistustega kuu või enam tagasi, kui panime kompaniist kaks rühma kokku,” ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni lahingutoetuskompanii võitleja, kapral Kahro Koitla. Tema sõnul tõstatati kontrollparaadil küsimus, kas tegemist on ehk kõige paremini valvesammus marssiva karbiga. Seersant Kristjan Järve sõnul alustas varakult harjutamisega ka logistikapataljon. „Alustasime drillidega umbes jaanuari alguses. Lipnikud olid siis veel logistikakoolis ehk paraadiks harjutamisega tegelesid rühmavanemad. Enne paraadi kontrolli käisime iga õhtu 45 minutit marssimas.”

Vabariigi aastapäeva paraad tõstab sõdurite emotsioonid lakke

Paraadil osalejate emotsioonid on vabariigi aastapäeva eel eriti tugevad. Sõdurileht vestles paraadi peaproovi eel õhutõrjepataljoni ajateenijaga, raketisüsteemil Mistral meeskonna ülemana teeniva nooremseersant Mattias Viirmaga. „Väga lahe on siin olla. Olen olnud väiksest peale tänu vanematele paraadi fänn, nii et ise siin

olla on auväärne võimalus. Kui hommikul Tapalt sõitma hakates oli tüütu nii vara ärgata, siis siia jõudes juba vanalinna vahel sõites oli väga lahe tunne, inimesed lehvitasid,” sedastas Viirma. Sellega, et vabariigi aastapäeva paraadil osalemine on uhke tunne sõduritele, nõustub ka ülemveebel Rebane. „Kõige suurem heameel on see, et ma tunnetan, et meie sõduritele hakkab paraad järjest rohkem korda minema. Ma mäletan, et oma esimestel paraadidel osaledes polnud ma eriti positiivselt meelestatud ja peas mõlkus mõte, miks me siin oleme. Nüüd ma näen seda, et see mõttemaailm on täielikult muutunud – noortele inimestele on paraadil osalemine oluline ja samamoodi on kaitsetahe ja sidusus suurenenud. See teeb ainult rõõmu,” rääkis Rebane.

Just see kasvav motivatsioon ja uhkustunne peegeldub ka paraadi üldises kvaliteedis, mis ei sünni aga üleöö. Selle taga on pikk ja põhjalik ettevalmistusprotsess, mis algab aasta enne pidulikku päeva ning hõlmab nii riviharjutuste kui ka korralduse läbimõeldud planeerimist.

„Ma näen seda, et see mõttemaailm on täielikult muutunud – noortele inimestele on paraadil osalemine oluline ja samamoodi on kaitsetahe ja sidusus suurenenud. See teeb ainult rõõmu.”

Ülemveebel

Aastajagu tööd mõne tunni nimel

Juba aasta enne vabariigi aastapäeva algab paraadi korraldamine tagasiside kogumisega eelmiselt paraadilt. Nii pannakse paika plaanid ja tehakse vajadusel korralduslikke muudatusi. „Kõike me arvestada ei saa, sest meil on piirangud – paraadiplats on meil ühesugune, suuremaks seda keegi ei ehita,” sõnas planeerimisprotsessi kohta paraadi rivistaja, kaitseväe veebel ülemveebel Andreas Rebane. „Ütlen kohe ära, et tung paraadile saada on suur. Just väga paljud ajateenijad sooviksid paraadil osaleda.” Rebase sõnul on tagasisidet saadud ka lapsevanematelt, kes küsivad, et miks just nende lapsed paraadile ei pääse.” Oleme pidanud selgitama, et kuidas käib valik ja mismoodi need üksused paraadile määratakse.”

Olgugi et ülemveebel Rebane on üle 30­aastase teenistuse jooksul eri rollides paraadist mitmel korral osa võtnud, on ta esimest korda rivistaja rollis. „Olen osalenud suuremal osal toimunud paraadidest. Kas paraadiplatsil marsiüksustes või siis tehnikal, hoides väevõi struktuuriüksuse lippu.” Samuti on Rebane väisanud paraadi ka tavalise külastajana. „Iga kord olen kõndinud rahva seas ja vaadanud, mis meeleolud rahval on ja selle põhjal oleme teinud muudatusi, et muuta paraad veel atraktiivsemaks.”

Tõepoolest, 2026. aasta paraadil on võrreldes varasemaga mitmeid muudatusi. Näiteks toodi kolme kohta Kaarli puiesteele ja Pärnu maanteele ekraanid, kus kajastati Vabaduse väljakul toimuvat. „Platsi peale ei mahu palju inimesi. Meie tulevik, need väiksed lapsed, kes hüpitavad ja istuvad õlgade peal – neil ja teistel pealtvaatajatel peaks olema parem ülevaade aastapäeva paraadist.

Hea küll, telefonid on, aga ma arvan, et ekraanidega suudame me paremat pilti pakkuda. Idee on selles, et me saame nende ekraanide abil hakata ülekannet tegema juba siis, kui teleülekannet veel ei toimu, umbes kella kümne paiku. Näitame kõike, mis platsil toimub. Näiteks, kuidas toome üksused sisse, et inimesed, kes paraadile tulevad, saaksid mingisuguse pildi ette,” selgitas Rebane.

Pikendati ka aega, mil on võimalik külastada kaitseväe tehnikanäitust. Kui varem oli näitus avatud peale paraadi, siis nüüd saab sõidukeid lähemalt vaadata ka mõni tund enne.

Ülemveebli sõnul on huvilisi näitusel varasematel aastatel olnud rohkelt selle viimaste hetkedeni, mistõttu otsustati näituse aega pikendada. Muudatusi tehakse, et paraad oleks vaatajatele kättesaadavam, ning selleks ongi oluline esialgne ideede läbiarutamise voor.

Vabariigi aastapäeva paraadi ajalugu

Kaitseväe paraade on ametlikult peetud alates 1919. aastast. Sellel aastal otsustati ametlikult, et vabariigi sünnipäeva tähistamise põhielementideks peavad olema aktused, paraad ja lõbustused. Tollal marssisid paraadil lisaks väeosadele veel seltsid, koolid ja muud organisatsioonid. Mida aeg edasi, seda rohkem on traditsioonilisi pidustusi järk-järgult

muudetud. Esimesel paraadil osalesid peamiselt jalastunud üksused. Alates teisest paraadist võtsid osa juba tankid ja pealinna kohal tegid tiire ka lennukid – mõned lausa surmasõlme tehes.

1939. aasta paraad jäi tollal viimaseks sellise formaadiga paraadiks. 1992. aastast alates hakati taas paraadi korraldama. Siis oli rivis üle 1500 osaleja, kahjuks aga ilma relvade,

Presidendi käsuga algab ametlikult paraadi korraldus

Iga aasta septembris saabub riigikaitse kõrgeimalt juhilt, Eesti Vabariigi presidendilt korraldus läbi viia vabariigi aastapäeva paraad. Riigipea nimetab ka koha, kus paraad korraldada. „Viimastel aastatel on see olnud Tallinn,” sõnas kaitseväe veebel ning lisas, et varem on paraade korraldatud ka Narvas ja Tartus. Kaitseväe juhataja annab välja käskkirja, milles moodustatakse meeskond ning antakse ülesanded valdkonna esindajatele ja üksustele. „Paraadi ettevalmistamise eest vastutab traditsiooniliselt kaitseväe juhataja asetäitja. Talle määratakse abi, kes juhib protsessi ja traditsiooniliselt on ta tseremoniaalteenistusest või vahipataljonist,” ütles ta. Samuti hakatakse valima, kes osalevad paraadil ning kes mitte. Peale kõigi kaitseväe väeosade osalevad paraadil ka kaitseliidu, Naiskodukaitse, Kodutütarde, Noorkotkaste, sisekaitseakadeemia, vanglateenistuse ja liitlaste üksused. Paraadile tulevad just nende riikide sõdurid, kes viibivad aktiivselt Eesti pinnal. Kui käsud on antud, siis saavad üksused valmistuma hakata.

tehnika ja korraliku välivormita. Iga aastaga on paraad kogunud järjest rohkem populaarsust. Paraku on läbi ajaloo mõned paraadid ka ära jäänud ja seda eri põhjustel. Aastatel 1932 ja 2007 jäi paraad ära külma ja 2021 COVID-19 pandeemia tõttu. Seevastu peeti 2011. aasta paraad 20-kraadise pakasega. Paraadi rivistab 2015. aastast kaitseväe veebel.

Kaitseväe ülemveebel Andreas Rebane

Roll kaitseväe veeblina: toetab kaitseväe juhatajat kaitseväele püstitatud ülesannete täitmisel ja juhataja tahte elluviimisel.

Teenistust alustas: 1994, sisekaitse operatiivrügement (ajateenija)

Jätkas tegevteenistuses: liitus Balti pataljoniga

Teenistusstaa ž üle 30 aasta Eesti

kaitseväe ridades

Haridus ja väljaõpe: mitmed taseme- ja täiendkoolitused Eestis ja välismaal

Olulisimad ametikohad

• Scoutspataljonis kompanii- ja pataljoniveebel

• 1. jalaväebrigaadis brigaadiveebel

• Põhjadiviisi veebel, NATO juhtimisstruktuuris

• diviisi veebel

Rahvusvaheline kogemus

• kuus välisoperatsiooni

• neli aastat välisteenistuses Põhjadiviisi veeblina

• üks aasta Ameerika Ühendriikides

Paraadi kontroll

Enne paraadi peavad kõik osalevad üksused läbima paraadi kontrolli. Üldiselt toimub see vastava üksuse juures ning seda hindab kaitseväe veebel oma meeskonnaga. Iga paraadi kontroll algab instruktaažiga. Kontrollija seletab osalejatele ära, milline on nende ülesanne paraadil ning kuidas kontrolli tehakse. Sõidukite kontrollimisel on eriti oluline harjutada õigete vahede hoidmist. „Teistest sõidukitest distantsi hoida võib olla vahel natuke raske. Silmaga kõrvalt vaadata on hoopis teine tunne võrreldes sellega, kui oled sõidukis. Masina raud mängib ka üsna palju rolli. See ongi harjutamise asi,” rääkis Sõdurilehele aastapäeva paraadi kontrollil K9 (KÕU) liikursuurtükki juhtiv reamees Loreen Ots.

Paraadi kontrolli eesmärk pole perfektne sooritus, nagu see päris paraadil olema peab, vaid tuvastada veel viimased nõrgad kohad, mida lihvida. Mängitakse läbi ka paraadi kava, sealhulgas üksuse Vabaduse väljakule toomist, tervitusi ja lõpuks ka marssi.

Sõidukid paraadil

Vabariigi aastapäeva paraadil osales kokku 37 ühikut tehnikat. Kogum on moodustatud Eestis alaliselt viibivatest sõidukitest, mille hulgas on ka liitlaste tehnika. Nagu ütles Sõdurilehele 12. veebruaril toimunud 1. jalaväebrigaadi sõidukite paraadi kontrollil veebel staabiveebel Ivo Petjärv, et paraadiks ettenähtud sõidukeid kaitseväel ei ole. „Samad sõidukid, mida rahvas paraadil näeb, käivad ka maastikul.”

Seega rulluvad ühel nädalal meie oma CV90 ­ d, Brittide Challenger­2 tankid ning ameeriklaste M1 Abrams tankid keskpolügoonil Wintercamp 2026 õppusel, järgmisel nädalal osalevad Tapa linnakus paraadi kontrollil ning sellest ülejärgmisel nädalal juba Tallinnas paraadil. Ning sealt loomulikult liiguvad jälle tagasi maastikule. Sõidukeid kontrollib mõni nädal enne paraadi üle veel eraldi kontrollmeeskond. Enne paraadi pestakse sõidukid puhtaks ning tehakse vajalikud värviparandused ja muu selline.

„Kaitseväe veeblina sooviksin tänada kõiki paraadil osalejaid ja nende pühendumust. Sellel aastal esmakordselt andis KV veebel välja omanimelise ergutuse parimale üksusele, kes tegi paraadi kontrollis ja paraadil parima esituse. Hinnangu andsid kontrollmeeskonna liikmed. Parimaks struktuuriüksuseks oli erioperatsioonide väejuhatus.”

TASUB JANTIDA

15.–19. veebruaril toimus Võrumaal Kuperjanovi jalaväepataljoni kaitseõppus Kuldlabidakene, kus harjutati välikindlustamist, kaitselahinguid ning vasturünnakuid.

Kolonelleitnant Teppo: välikindlustamine

on iga eesliinil võitleva sõduri kohus

lpn Joonatan Johanson

Kuperjanovi jalaväe pataljoni ülema kolonelleitnant Lauri Teppo sõnul oli tegemist uute kuperjanovlaste esimese suurema väliharjutusega. Õppuse esimene faas nägi ette välikindlustusmeetmete ehk punkrite, kaevikute ja droonikaitse rajamist.

Harjutuse teises osas kogeti omal nahal, milline on 48 tunni jooksul kestev katkematu võitlus idarindel.

„Teeme seda selleks, et omal nahal raskust kogeda ja leida neid lahendusi, mis on vajalikud sellisel lahinguväljal võitmiseks,” rääkis Lauri Teppo.

Sõdurid ööbisid punkrites

Kes pole asjatundja, võib ju mõelda, et 20 külmakraadi juures oleks mõistlik ööbida ahiküttega jaotelgis. Arvestades modernse lahinguvälja nõudeid pole tegemist aga taktikaliselt mõistliku

tegevusega. Lahenduseks on „vanad head“ punkrid, kus ka sel õppusel sõdurid puhkehetki veetsid.

Muuseas ei eristu tänapäeva punkrid suuresti nendest, milles ööbiti ligi 80 aastat tagasi. „Tegemist on sarnaste punkritega, kus on võideldud nii esimeses kui teises maailmasõjas,” rääkis ta.

Välikindlustamiseta ellu ei jää

Kas sel, kes välikindlustada ei oska, pole mitte käsi kullas, vaid tagumik mullas? „Selleks et me suudaksime ellu jääda, lahinguväljal vaenlast lüüa ja lõpuks võita, peame väga palju pingutama. Jalaväelahing eesliinil on alati olnud raske, karm ja sitkust nõudev tegevus. Tänapäeva ääretult läbipaistev, sensorite­ ja õhuründevahendite rohke lahinguväli nõuab tavapärasest suuremat pingutust ja siin tulebki

mängu välikindlustamine.“ Teppo sõnul peavad õppusel harjutatud välikindlusmeetmete rajamist oskama kõik eesliinil võitlevad sõdurid, mitte ainult spetsiaalsed pioneeriüksused. Õppusel osalevate meeste üle oli Teppo ääretult uhke. „Kõik on tugevalt pingutanud. Eriti väärib märkimist, et nende eelnev kokkupuude välikindlustamisega on pigem napp ja nad peavad palju harjutuse käigus õppima ja arenema. Laiskust, lollust, lohakust ja viilimist on väga vähe täheldatud. Allüksuste ülemad, eeskätt jao­ ning rühmaülemad pingutavad suurel määral. Mul on põhjust rahul olla,” rõhutas ta.

Siiski nentis Teppo, et palju tööd on veel ees. „See on alles esimene samm, et lahinguväljal toimiv pataljon suudaks Vene vägesid purustada. Esimene samm on siiski paljulubav ja olen uhke.“

Wintercamp 2026

kpr Ats Mattias Tamm

Talvelaager (Wintercamp) on 1. jalaväebrigaadi suurõppus, mis toimus 28. jaanuarist 7. veebruarini keskpolügoonil. Õppus toimus juba 16. korda ning seal osales üle 1000 sõduri Scoutspataljonist, liitlaste lahingugrupist, Ameerika Ühendriikide sihtüksusest Dakota, diviisi rekkekompaniist ja kaitseliidust.

Diviisi ülema kindralmajor Indrek Sireli sõnul harjutati õppusel Eesti kaitsmist nendes oludes, mis siin on, ja nende vägedega, kes valmistuvad Eestit kaitsma. „Talv paneb proovile palju asju, alates sellest, kas suudame maastikku ära kasutada.

Olulisim on õppusega harjutada nii Eesti kui liitlasüksuste tegevust 1. jalaväebrigaadi juhtimisel. Nägin

hästi toimivat üksust ja liitlasi, kes on valmis talvesõja pidamiseks.”

NATO lahingugrupi ülema abi major James Curry ütles Sõdurilehele, et Talvelaagri eesmärk on õppida, kuidas külmas ellu jääda, samal ajal säilitades lahinguvõimet. „Meil on olnud suurepärane võimalus õppida eestlastelt, kuidas külmades tingimustes toime tulla. Pärast esimest paari päeva kohandumist saavad meie sõdurid ja sõidukid väga hästi hakkama. Minu arvates on õppus olnud edukas. Kuigi räägime, et prantslased, eestlased ja britid töötasid õppusel koos, on tegelikult tunne nagu oleksime üks suur ühtne üksus. Prantsuse AMX­10 jalaväe lahingumasinad võitlevad kõrvuti Briti Challenger­2 tankide ja Eesti CV90 jalaväe lahingumasinatega.”

Lõppenud olümpial debüteeris kolm reservväelast

n-srs Siim Martti Kubensky

Eesti oli tänavustel Milano­Cortina olümpiamängudel esindatud ajaloo suurima taliolümpiakoondisega. 32 eestlasest veerandi moodustasid reservväelased, kes kokku osalesid kolmel spordialal. Kaheksast reservväelasest neli olid

Alvar Johannes Alev

Pärnumaalt pärit kunagine Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenija, 32­aastane Alev oli Eesti olümpiakoondise üks vanimaid liikmeid. Vaatamata kogenud eale, olid lõppenud mängud alles tema karjääri teised. Neli aastat tagasi Pekingis esimest korda suurvõistlusel osalenud Alev piirdus toona neljanda kümne kohtadega. Tänavuse olümpia eel sõnastas 32­aastane suusataja selge eesmärgi jõuda Itaalias 50 kilomeetri maratonil esikümnesse. Kuigi kümne parima hulka eestlane ei mahtunud, tõdes Alev võistluse järel, et 15. koht pakub talle samuti rahulolu.

Kristo Siimer

Neli aastat tagasi Pekingis olümpiadebüüdi teinud Siimer läks tänavustele mängudele vastu karjääri parima hooaja pealt, olles teeninud korduvalt maailmakarikasarjas punkte ning pääsenud kümneaastase vaheaja järel meeslaskesuusatajana ühisstardist sõitu.

26 ­aastane Siimer, kes läbis sõduri baaskursuse 2019. aastal Kuperjanovi jalaväepataljonis ning oli hilisem spordirühma ajateenija, sõitis tänavu välja paremad kohad võrreldes nelja aasta tagusega, mil tallinlane oli parimal juhul 60. kohal. Tema parim individuaaltulemus Itaalias oli jälitussõidu 44. koht, sprindidistantsil jäi laskesuusataja 53. ning 20 km individuaalsõidus 58. meheks.

laske­ ning kolm murdmaasuusatajad, uisuringil võistles maailma tipptegijatega Marten Liiv. Laskesuusatajate Jakob Kulbini ja Mark­Markos Kehva ning murdmaasuusataja Karl Sebastian Dremljuga jaoks tähendasid lõppenud võistlused olümpiamängude tuleristseid.

Marten Liiv

Reservväelastest parimat tulemust võis oodata 29­aastaselt kiiruisutajalt, kelle jaoks oli tegu karjääri kolmandate olümpiamängudega. Kolmekordne Euroopa meistrivõistluste medalist oli neli aastat tagasi Pekingis 1000 meetri distantsil seitsmes ning tänavu Itaalias ihkas hing enamatki, sest kalendriaasta algas EM­i pronksmedaliga.

Paraku pidi 2018. aastal Viru pataljonis sõduri baaskursuse läbinud uisutaja leppima teise kümne kohtadega. Trumpalal ehk 1000 meetri distantsil oli ta 14., poole lühemal võistlusalal jäi Adaverest pärit Liiv 18. kohale. Eestlane lõpetas olümpia 1500 meetri distantsiga, kus ta jäi 27. kohale.

Karl Sebastian Dremljuga 24­aastaselt olümpial debüteerinud suusataja osalemine suurvõistlusel sai kindlaks vaid mõned nädalad enne mängude algust. Võru suusaklubi esindav mees on spetsialiseerunud sprindidistantsidele, mistõttu startis ta Itaalias vaid ühel individuaalvõistlusel. Dremljuga lõpetas klassikasprindi 59. kohaga, paarissprindis jäid nad Martin Himmaga 18. kohale. 2021. aastal Kuperjanovi jalaväepataljoni spordirühmas aega teeninud Dremljuga tänavuse hooaja parim ehk 37. koht pärineb Davosi MK­etapilt klassikasprindis. Tema karjääri senine parim tulemus sündis kolm talve tagasi Tallinna MK­etapil, mil eestlane oli maailma parimate sprinterite seas 18. kohal.

26 ­aastane murdmaasuusataja osales tänavu oma karjääri teisel olümpial ning tema tulemused paranesid võrreldes nelja aasta tagusega. Kui 2022. aastal Pekingis jäi tema parimaks tulemuseks vabatehnikasprindi 48. koht, siis neli aastat hiljem jõudis endise tippsuusataja Aivar Rehemaa hoolealune 30 parema hulka. Olümpiamängude murdmaasuusaprogrammi lõpetas 50 kilomeetri pikkune maraton, kus Himmal õnnestus teha hooaja parim tulemus ning lõpetada võistlus 29. kohaga.

2023. aastal spordirühmas aega teeninud Himma on pärit Tamsalust ning tegeleb murdmaasuusatamise kõrvalt aktiivselt ka sisuloomega. Suusataja ligi 7000 jälgijaga Youtube’i kanalil saab eelkõige tutvuda profisportlase igapäevaelu telgitagustega, kuid Himma üks vaadatuim video avaldati 2023. aasta oktoobris, milles ta rääkis oma ajateenistusest Kuperjanovi jalaväepataljonis.

Videost selgus, et Himma nimel on 2. jalaväebrigaadi 3200 meetri jooksu rekord ajaga 10.03. „Seal olles mõtled, et miks ma pean seda tegema, miks see on nii raske, igav ja mõttetu. Kõik asjad tulevad pähe – ma ei jaksa ja olen väsinud. Pärast järele mõeldes ei olnudki tegelikult nii hull,“ meenutas suusataja videos teenistusaega.

Mark-Markos Kehva

Olümpiadebütant, 21­aastane Kehva oli 2023. aastal Himma spordirühma kaaslane. Noormehe karjääri esimene olümpiastart oli väärikas – ta eksis nelja lasketiiru peale vaid korra ning lõpetas 20 kilomeetri individuaaldistantsi 47. kohal. Lisaks startis Kehva ka 10 kilomeetri sprindidistantsil, kuid kolme eksimuse tõttu lasketiirus lõpetas ta võistluse 79. kohal.

Meistrivõistluses

osales 161 riigikaitsjat

lpn Joonatan Johanson

Rene Zahkna Laskesuusaneliku kogenuim liige, 31­aastane Zahkna käis karjääri kolmandatel olümpiamängudel, saavutades 20 kilomeetri individuaaldistantsil parima individuaalse olümpiakoha –Võrust pärit mees oli kahe möödalasuga 42. kohal. 10 kilomeetri pikkuse sprindidistantsi lõpetas Zahkna kaks kohta tagapool, 12,5­kilomeetrise jälitussõidu protokollis oli ta 51. real. Küberväejuhatuse spordirühmas aega teeninud ning hiljem ka kaitseväe spordirühma kuulunud Zahkna oli edukas noorsportlane, kes võitis medaleid nii noorte olümpialt kui juunioride suurvõistlustelt. Ta on 2012. aasta noorte olümpia kahekordne hõbemedalist, aasta hiljem sai ta juunioride vanuseklassi MM­il kaela hõbe­ ja pronksmedali. 2014. ja 2015. aasta juunioride EM­idel võitis ta kokku neli medalit, tulles 2014. aastal 15 kilomeetri individuaaldistantsil Euroopa meistriks.

Jakob Kulbin

20 ­aastane Kulbin on Eestit olümpial esindanud reservväelastest noorim. Üle ­ eelmisel aastal spordirühmas ajateenistuse läbinud noormees alustas tänavust hooaega üllatusega, kui saavutas 20 kilomeetri individuaaldistantsil puhta laskmisega 12. koha. Olümpiamängud ei vastanud aga debütandi ootustele – sprindidistantsil jäi ta 74. ning individuaaldistantsil 87. kohale.

Temalt võib tulevikus siiski suuri tegusid oodata – eestlane on 2022. aastast noorte sprindi maailmameister ning 2024. aastast sama vanuseklassi ühisstardist sõidu hõbemedalist. Samal aastal teenis Kulbin kaks pronksmedalit ka juunioride Euroopa meistrivõistlustelt. Eelmisel aastal valiti Kulbin ka noormeeste seas Eesti aasta noorsportlaseks.

10.–11. veebruarini toimusid Haanja suusaradadel kaitseväe meistrivõistlused murdmaa­ ja patrullsuusatamises, millest võttis osa 161 riigikaitsjat. Võistluste avapäeval leidis aset murdmaasuusatamine, kus võisteldi individuaalarvestuses. Kaitseväe meistriteks krooniti Marten­Jakob Ristimägi (H21) Kuperjanovi jalaväepataljonist, Bert Seersant (H25) Eesti mereväest, Maret Taal (D30) kaitseväe peastaabist, Sirli Hanni (D40) 2. jalaväebrigaadist, Mirjam Kivimäe (D21) 2. jalaväebrigaadist, Sander Linnus (H35) Eesti õhuväest ja Priit Narusk (H45) 2. jalaväebrigaadist. H21 vanuseklassi kümnekilomeetrise murdmaasõidu mäekõrguse eduga võitnud Marten­Jakob Ristimägi tõdes, et kartis tegelikult isegi suuremat konkurentsi. „Teadsin, et küberväejuhatusest võib Tiislär (Karl Ramses Tiislär – toim) konkurentsi pakkuda, ja kui teada sain, et ka Uku Leipalu on stardis, siis kartsin, et võitu ei pruugi tulla,” ütles Ristimägi ning lisas, et edu valemiks olid õhtustel puhkeaegadel kirja saadud treeningtunnid.

Tšempionaadi teisel päeval võeti mõõtu laskesuusatamise eelkäijas, patrullsuusatamises. Neljaliikmelised võistkonnad suusatasid kokku üheksa kilomeetrit, läbides kolm kolme kilomeetri pikkust ringi. Pärast esimest ja teist ringi lasti ka märklauda. Esimesel korral lamades, teisel püsti. Võidurõõmu sai maitsta Kuperjanovi jalaväepataljon, kes edestas vastavalt küberväejuhatust ning mereväge. Kaitseväe meistrivõistluste üldvõidu saavutas küberväejuhatus.

Küberväejuhatuse esindaja, staabiveebel Risto Randma tõdes, et edu valem polnud mitte mõne üksiku sportlase esiletõus, vaid nn pikk pink. „Edu tõi suur tiim. Kuigi me võitsime eile vaid kaks medalit, siis tegelikkuses võitsime (kogu võistluse – toim) niivõrd suure vahega, et tänane oli vaid vormistamine,” rääkis Randma vahetult pärast võidukarika pea kohale tõstmist Sõdurilehele. Võistluse peakorraldaja, endine murdmaa­ ja laskesuusataja kapten Priit Narusk nentis, et kahepäevase mõõduvõtu võõrustamine läks igati hästi. „Mu kogemustepagas on nii suur ja mul olid ka väga head abilised Kuperjanovi jalaväepataljonist. Koostöös heade sõduritega saab teha väga hea võistluse,” kiitis Narusk kaaskorraldajaid.

UUDISED

Asutusesisene materjal

Sinu auaste, sinu saatus

Reamees

Aprill toob sulle kaks asja: pori ja ootamatud „vabatahtlikud“ ülesanded.

Planeedid näitavad, et sa ütled vähemalt kolm korda: „Ma tegin seda eile.“

Jupiteri seis viitab sellele, et sind leitakse alati siis, kui üritad märkamatuks jääda.

Rahaline seis: sama nagu alati, korja taarat ja looda, et keegi viskab Big Maci prügikasti.

Soovitus: Pea meeles lauset: „Kes münti ei korja, see eurot ei saa.“

Kapral

Aprill on sinu jaoks vastutuse ja segaduse aeg.

Selleks kuuks olete jaotunud kaheks: need, keda ei huvita, et on kapralid, ning need, kes on ära tõusnud. Hoiad pagunitest eemale, kartes, et saad kohustusi juurde. Kui sind vaja läheb, oled sa alati kuhugi kadunud.

Soovitus: Ära tõmba egoks ära, kui vajad abi, siis küsi.

Riivib nii veebleid kui ka haavleid

Nooremseersant

Aprillis saad aru, et sa ei ole enam lihtsalt inimene, vaid kellegi ülem.

Merkuur toob kaasa reameestelt 14 küsimust tunnis.

Keegi kaotab midagi ning sina oled see, kes läheb seda temaga otsima. Vastutus on sinul.

Tuletad pidevalt meelde asukohta, kuhu oma jope riputasid.

Soovitus: Treeni mälu, mängi sudokut, malet vm Nerdi „mängu“.

Seersant

Aprill on tegevusrohke aeg ning sa mõtled isegi tegevväelaseks jääda.

Neptuun annab sulle teadmised lao lahtiolekuaegadest.

Pead lootma, et lipnik puhkusele ei lähe, muidu upud allohvitseri paberitesse.

Puhka aju, lipniku ülesanne on mõelda, sinu oma on need ellu viia.

Soovitus: Kui kannad Adidast, kanna seda uhkelt, oled härra Adidas isiklikult.

Lipnik

Aprill toob strateegilisi katsumusi ja Exceli tabeleid, mis ei klapi. Täiskuu ajal võib tulla tahtmine kutsuda kõik korrusele. Ära anna sellele tahtmisele järele.

Sa nõuad uutelt rohelistelt, et nad sinu poole pöörduks, kuid asjatult.

Aprillis jätkad oma rutiini, teretad kogu karpi, et saada dopamiinilaks, kui nad hüüavad: „Tervist, härra lipnik!“

Soovitus: Ära usalda ilmaennustust ega reameest, kes ütleb „valmis“.