Sõdurileht 11.11.2025

Legendaarsest meelelahutajast kaitseliidu kapraliks

lk 3

Infosõja nähtamatud rinded Eestis

lk 4

Väliseestlased ajateenistuses

Kultuurisoovitused

lk 7

Teenistusega

tippvormi:

sõdurite

lk 6 füüsiline areng

treenerite silmade läbi

Loe lähemalt lk 4-5

UUDISED

Pikne kinnitas

Eesti ja liitlaste valmisolekut

n-srs Mihkel Annus

Selle aasta 18. septembrist 2. oktoobrini toimus mitmeriigiõppus Pikne, mille ajal koondati Eestisse ligi 3000 kaitseväelast Eestist ja liitlasriikidest.

„Paneme proovile Eesti, Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, Ameerika Ühendriikide, Läti ja Kanada üksuste valmisoleku ja koostoime,“ ütles õppuse juht kolonel Janno Märk.

Kahe nädala jooksul harjutati liitlaste kiiret ümberpaigutamist ning ühtset tegutsemist maa-, mere- ja õhuruumis. Lääne maakaitseringkonna harjutusel Orkaan sooritas Prantsuse kergejalaväekompanii õhudessandi Saaremaa Tagamõisa poolsaarele. Harjutus kaasas kaitseliidu ja reservväelaste üksuseid, kes osalesid

kaitsetegevuses Lääne-Eestis. Samuti toimus Kaberneeme rannas Ameerika Ühendriikide merejalaväelaste meredessant koos Prantsuse NH90 kopteritelt maabunud üksustega. Tulejõudu demonstreerisid õppuse Okas 25-2 raames osalenud reservväelased diviisi 2. jalaväebrigaadi pioneeripataljonist, diviisi õhutõrjepatareist ja diviisi suurtükirügemendist. Õppus kulmineerus 1.–2. oktoobril lahinglaskmistega Rutjas ja Nursipalu harjutusväljal. Rakkesse läksid HIMARS-i raketiheitjad, CAESAR-i liikursuurtükid ja prantslaste 120 mm miinipildujad. Eesti diviisi ülem kindralmajor Indrek Sirel rõhutas: „Liitlaste kohalolek suurendab meie valmisolekut ning rõhutab koostöö tähtsust ühise julgeoleku tagamisel.“

„Mul ei ole ühtegi erilist annet. Ma olen lihtsalt uudishimulik.”

Srms Jan-Rasmus Muuga

eptembris avasid riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) ja OÜ Nordlin Ehitus Ämari lennubaasis kaitseväe uue toitlustuskompleksi. Baltikumi suurimas toitlustuskompleksis on 576 istekohta ning hoone on varustatud moodsa köögitehnikaga, mis võimaldab valmistada kahe tunni jooksul kuni 3200 portsjonit ühe toidukorra kohta ehk kuni 9600 portsjonit päevas.

Uus toitlustuskompleks on osa laiemast Ämari lennubaasi arendusest, et pakkuda kaitseväelastele ja liitlasvägedele paremaid töö- ja elamistingimusi.

RKIKi toitlustusteenuse portfellijuhi Agne Silde sõnul on uus kompleks võimeline toetama ka suuremat aja-

teenijate hulka. „Uus toitlustuskompleks võimaldab kogu baasil teenistusse võtta rohkem ajateenijaid. Võrreldes eelmisega on see kolm korda suurem ning kõik olmeruumid ja väljastusliinid aitavad eri riikide toitumisharjumusi paremini arvesse võtta. Peale selle saab nüüdisaegsema köögitehnika abil ka menüüd mitmekesistada.“

„Viimastel aastatel on Ämari lennubaasis ellu viidud mitmeid olulisi taristuprojekte Eesti kaitsevõime tugevdamiseks. Uus toitlustuskompleks on oluline samm selles suunas, et muuta meie ja liitlasvägede kohalolek Ämaris mugavamaks,“ lisas RKIKi lääne taristuportfelli juht Steven Linkov. Nordlin Ehitus OÜ juhatuse esimees Ülo Older tundis heameelt, et ettevõte on taas saanud anda oma osa Eesti kaitsevõime

tugevdamisel. „Kuna tegemist on Baltimaade suurima toitlustuskompleksiga, siis on ehituse käigus olnud igasuguseid ootamatusi, mis on aga saanud kiirelt ja tellijale kõige otstarbekamalt lahendatud. Meile on olnud suureks abiks eelnev kogemus, kui ehitasime sarnase kompleksi Paldiskis,“ lisas Older. RKIK pakub toitlustust kolm korda päevas ligi 5000 ajateenijale, teenistujale ja liitlasele üheksas asukohas üle Eesti. Asutus tegeleb kaitseväe toitlustusega ka kriisiolukorras. Toiduaineid tarnib ligi 100 ettevõtet, kellest lõviosa moodustavad Eesti kohalikud toidutootjad, sh väiketootjad.

„Riigikaitse on meie kõigi kohustus olenemata sellest, kas oled kokk, autojuht või hoopis näitleja. Kõik on võimelised panustama omamoodi!“

Näitleja ja kaitseliitlane Märt Avandi

Teisipäev, 11. november 2025

PODCAST

Legendaarsest meelelahutajast kaitseliidu kapraliks

n-srs Karel Meitsar

Viimase viie aasta jooksul on aktiivsete kaitseliitlaste arv üha enam kasvanud ning ulatub praegu üle 20 000 tegevliikmeni. Maailmas valitseva pingelise olukorra tõttu on ka mitmed Eesti kuulsused, näiteks Pearu Paulus ja Ott Kiivikas, otsustanud organisatsiooniga liituda. Seetõttu külastas Sõdurilehe podcast kesksügiseses episoodis kaitseliidu Pärnumaa malevas tuntud näitlejat ja meelelahutajat ning värskelt kaitseliidus kaprali auastme saanud Märt Avandit. Temaga vesteldi mitmesugustel teemadel, alustades triatlonist ning lõpetades kuulsuse teenistusega kaitseliidus.

Sissejuhatus episoodi

Episoodi alguses uuris saatejuht, nooremseersant Markus Jörgen Paapsi, Avandi käest, kuidas kuulus näitleja jõudis otsuseni, et osaleda Eesti ühel raskeimal spordiüritusel – Ironman Tallinn triatlon. Selgus, et humorist on juba lapsepõlvest saati tegelenud spordiga ja on suur kergejõustiku fänn. Triatloniga hakkas Avandi tegelema kaheksa aastat tagasi, kui talle pakuti võimalust tol ajal veel eestlastele tundmatu spordialaga tutvuda. „Mulle pakuti seda triatloni tegemise võimalust – toodi niimoodi kandikul kätte, et me teeme sulle treeningukava,

anname sulle varustuse /…/ Minust oleks olnud rumal või ääretult laisk seda vähemalt mitte proovida,“ meenutab näitleja. Nüüdseks on triatlonist saanud Avandi elu üks lahutamatu osa ning see aitab teda nii era- kui tööelus. „See hoiab mind vee peal igas mõttes: nii vaimselt kui ka füüsiliselt mõistagi.“ Vahepalana esitas saatejuht Avandile väikese mõtteharjutuse: koostada Eesti meelelahutajate Mount Rushmore ehk nimetada neli tema jaoks kõige inspireerivamat ja meeldejäävamat Eesti meelelahutajat. Esimesele kohale paigutas Avandi Eino Baskini, kes oli tema sõnul väga suurte võimetega humorist. Teisena tõi näitleja esile „Kreisiraadios“ tuule tiibadesse saanud Hannes Võrno, kelle huumorisoon oli tema meelest midagi täiesti fantastilist. Ilma pikema kõhkluseta lisandus nimekirja Sulev Nõmmik ning uue generatsiooni tegijatest tõi Avandi esile Jan Uuspõllu. ,,Ta (Jan Uuspõld) on ikka tõesti haruldaselt hea koomik. Ta on sündinud väga suure andega.“ Kokkuvõttes jäi Avandi oma välkkiire nimekirjaga rahule ning nautis püstitatud ülesannet.

Märt Avandi tee kaitseliitu

Järgmine vestlusteema puudutas kaitseliitu. Avandi selgitas, miks ta otsustas organisatsiooniga ühineda, kuidas nägi välja kogu ühinemise protsess ja lisaks kirjeldas humorist mitmesuguseid kogemusi, mida ta õppuste

jooksul omandanud on. ,,Ajateenistuses ma ei ole käinud. Nii nagu paljudel teistel muutus ka minu mõttemall 24. veebruaril 2022 täielikult.“ Koomik mõistis pärast Ukraina sõja algust, et ta ei saa endale lubada, et tal puuduvad riigikaitse teadmised ja oskused. Kohusetunne isamaa ees oli see, mis motiveeris teda lõpuks kaitseliiduga ühinema. Kuu aega hiljem, 2022. aasta märtsis, oli ta juba kohal Pärnumaa malevkonna staabihoones, täpselt samas ruumis, kus toimus podcast ’i lindistus.

Ühinemise alguses tehti sissejuhatus, kus selgitati, mis uusi liikmeid ees ootab ning milline organisatsioon kaitseliit üldse on. „Mulle oli see täiesti võõras,“ meenutab Avandi. Näitleja sõnul algas sõduri oskuste kursus (edaspidi SOK) alles 2022. aasta sügisel, mitte kohe pärast organisatsiooniga liitumist ning esialgu oli õppustel osalemine ettearvamatu. „Suvel natuke jooksime poistega metsas. /…/ Tegin vastutegevust mingisugustele militaarvõistlustele.“ Alates sügisest, kui algas SOK, oli pilt näitleja jaoks juba selgem ning Avandi teadis, milleks tuleb ennast ette valmistada.

Näitleja keset taktikalist väljaõpet

Kursuse ajal toimusid erisugused oskusõppused. Üheks neist oli orienteerumine, mille üle viskas Avandi nalja ning tõdes, et on selles väga kehv.

„See on minu jaoks lihtsalt väga keeruline, mul puudub mingi kruvi siin (vihjates peale – toim).“ Seetõttu on koomiku sõnul tulnud panna rohkem rõhku just kaardi lugemisele ja kompassi tundmaõppimisele. SOKi jooksul käis Avandi ka teistel õppustel, kuid keskendus eelkõige just põhikursusele. Hiljem oli tal võimalus osaleda ka suurõppustel. „Pärast seda (SOKi) on olnud igasuguseid õppusi. Orkaan on näiteks kõige suurem.“ Kevadtormile pole koomik jõudnud. Viimane kord (Kevadtormi asemel toimus Siil 2025), kui kutse saadeti, olid Avandil käed-jalad tööd täis ning puudus igasugune võimalus osaleda Eesti suurimal sõjalisel õppusel. Vestluse jooksul selgus sõduri oskuste kursuse kohta huvitav tõsiasi. Vastupidi kaitseväele, kus värsketele ajateenijatele on määratud 11 kuud kohustuslikku järjestikust teenistust, kestab SOK 10-11 kuud ning väljaõpe toimub üks-kaks korda kuus nädalavahetuseti. Selline korraldus võimaldab kursuslastel käia nii tööl kui ka tegeleda eraeluliste toimingutega. „Igal õppusel on erinev teema: meditsiin, relva käsitsemine, orienteerumine ja siis kümnenda kuu lõpuks on lõpurännak.“ Avandi leiab, et olenemata

„Nii nagu paljudel teistel muutus ka minu mõttemall 24. veebruaril 2022 täielikult.“

tihedast töögraafikust on tema puhul tegemist mõõdukalt aktiivse kaitseliitlasega, kuid kiidab oma relvavendi, kes on temast palju aktiivsemad ning kes aitavad vajaduse korral tal pärast pikemaid pause taas uusi oskusi õppida ja vanu meelde tuletada. Samuti tunnustab näitleja kaitseliitu kui väga paindlikku organisatsiooni, mis võimaldab tal käia nii maastikul harjutamas kui ka kontserdilavadel esinemas. „Vastasel juhul jääks kõik tegemata!“ nendib Avandi ning leiab, et kui tahtmist on, siis saab kõik olenemata suurest koormusest ikkagi tehtud.

Lõppsõna

Kokkusaamise viimases osas vestlesid saatejuht nooremseersant Markus Jörgen Paapsi ja Märt Avandi põgusalt veel erinevatel teemadel. Näiteks, milline näeb välja praegune ühiskond, miks on tänapäeval keerulisem teha keskmisest karmimat nalja ning mis kuulsat meelelahutajat inspireerib. Peale selle pani saatejuht Avandi proovile põnevas mõttemängus. Kui on soov teada, millest kuulus humorist veel rääkis, siis täispikk podcast on saadaval Sõdurilehe Youtube’i kanalil.

AVANDI

Infosõja nähtamatud rinded Eestis

n-srs Hans-Kristjan Raid

Hübriidsõja üks nähtavamaid vorme on infosõda. Selle eesmärk on mõjutada avalikku arvamust, õõnestada usaldust riigi ja selle liitlaste vastu ning lõhestada ühiskonda. Eesti ei ole siinkohal erand.

Me ei pruugi sageli isegi märgata, millised sõnumid, olgu need ajakirjanikelt, poliitikutelt, arvamusliidritelt või isegi teadlastelt, võivad teadlikult või teadmatusest kanda edasi Venemaa propagandanarratiive. Infosõja puhul ei piirdu tegevus tavaliselt ainult sõnumitega. Sageli kaasneb sellega küberrünnak, piiririkkumine või muu provokatsioon, mis loob pingelise fooni valeinfo levitamiseks. Propaganda mõju avaldubki eriti siis, kui seda esitab keegi, keda ühiskond ei oska tavaliselt kahtlustada. See ei tähenda, et peaksime muutuma paranoiliseks iga uudise või iga juhtfiguuri sõnavõtu suhtes, kuid kriitiline meel on hädavajalik. Ka meie endine peaminister langes libakõne ohvriks ja pidas koosoleku petturiga. Kaja Kallasel oli 2023. aasta septembris videokõne isikuga, kes esitles end Aafrika Liidu Komisjoni esimehe Moussa Fakina. Kõnesid

Sõdurite

tehti riigijuhtidele üle maailma, et kasutada videokõnedes saadud infot Venemaa meediatarbijate meelelahutuseks. Pettuse taga olid Venemaa kodanikud Vladimir Kuznetsov ja Aleksei Stoljaro. Valeinfo ja tehnoloogilised tööriistad, nagu automaattõlge, sotsiaalmeedia, tasulised reklaamid, andmeanalüüs ja tehisintellekt, on muutnud ohupildi varasemast märksa keerukamaks ja raskemini hallatavaks.

Valeinfo vastu võitlemine

Propaganda ei levi ainult klassikaliste meediakanalite kaudu. Venemaa levitab oma narratiive nii oma ametlikes kanalites kui ka näiliselt neutraalsete platvormide ja sotsiaalmeediakampaaniate kaudu. Vankri ette rakendatakse isegi meeme – esmapilgul süütuna tunduva nalja eesmärk võib olla hoopis lugeja varjatud mõjutamine. Vaenuliku propaganda mõju piiramiseks tehakse Eestis aktiivseid jõupingutusi. Näiteks teeb kaitseliit

Propastop.ee blogi kaudu pidevat teavitustööd, et paljastada desinformatsiooni ja selgitada laiemale avalikkusele propaganda tööriistu ja eesmärke.

Blogi peamine eesmärk on anda oma panus Eesti turvalisse inforuumi. „Kõrvutame valed tegelike faktidega, näitame ära selle tegevuse tagamõtte ja toome välja need, kes on huvitatud infoga manipuleerimisest,“ kirjeldab Propastop enda tegevust. Blogipidajad rõhutavad, et nad ei tegele propaganda loomisega, vaid selle paljastamisega. „Samuti tunnustame iga Eesti kodaniku õigust sõnavabadusele, sealhulgas eriarvamusele Eesti kohta,“ kinnitavad nad.

Valeinfo ja tehnoloogilised tööriistad on muutnud ohupildi varasemast märksa keerukamaks.

Allpool toome esile neli iseloomustavat juhtumit lähiminevikust, mille on Propastopi vabatahtlikud enda veebilehel ära maininud. Siinkohal rõhutame, et Eesti vastu suunatud propaganda ei tule vaid Venemaalt. Eesti inimeste vastu rakendavad propagandat ka teised riigid, organisatsioonid ja üksikisi-

füüsiline

areng treenerite silmade läbi

n-srs Eerik Lagle

Kas on võimalik kolme kuu jooksul saavutada selline füüsiline vorm, et läbida kaitseväe kehaliste võimete kontrolltest (KVKT)? Sellele küsimusele vastavad meie eest viis kutsealust ja viis reservväelast ETV uues lõbusas saatesarjas Tippvormi(s). Tegime lähemalt juttu osalejaid abistavate personaaltreenerite Siim Tõnissoni ja Eneli Kutteriga, et välja uurida, mida kasulikku tulevased reservväelased võiksid saatest saada.

Saatesarja vältel on vaatajatel võimalik kaasa elada osalejate pingutustele ning mitmesuguseid treenimisnippe kõrva taha panna. Saate esimene episood esilinastus teleekraanidel 20. oktoobril ETV-s, kus hinnati kandideerinute füüsilist vormi, mille põhjal valiti välja viis reservväelast ja viis kutsealust, kelle füüsilist vormi hakatakse tippvormi viima.

Järgnevates episoodides peavad osalejad oma sihikindluse proovile

panema, tehes personaaltreenerite antud harjutusi iseseisvalt. Samuti toimub igas episoodis vahvaid reservväelaste ja kutsealuste vahelisi võistlusi, kus läheb vaja meeskonnatöö oskust ning head üldist kehalist vormi. Võistlused toimuvad üle Eesti kaitseväe linnakutes, kus neile on võistlusraja või ülesande üles seadnud linnakus paiknev üksus.

Saadet saab tasuta järele vaadata veebikanalilt jupiter.err.ee ja iga episood ampsab su päevast vähem aega, kui sul kulub selle artikli lõpuni lugemiseks.

Treenerite tähelepanekud

Mõlema treeneri hinnangul on märgata nii reservväelaste kui ka teenistujate füüsilise vormi kehvenemist üle aja. Eneli sõnul on igal aastal KVKT tulemustest näha, kuidas järjest vähem ajateenijaid läbib teenistusse tulles testi ja sama lugu on ka reservväelastega õppekogunemisel. Teenistujate puhul tuuakse peamise põhjusena esile istuvad vabaaja veetmise viisid, mitte

„Kõrvutame valed tegelike faktidega, näitame ära selle tegevuse tagamõtte ja toome välja need, kes on huvitatud infoga manipuleerimisest.”

Propastop.ee

kud. Kõikide juhtimite kohta leiad täispikad artliklid propastop.ee veebilehelt.

Vene hävitajad rikkusid Eesti õhupiiri Venemaa meediakanalid käsitlevad seda kui Eesti enda provokatsiooni Venemaa vastu. Eesti eesmärk on nende sõnutsi siinkohal tagada USA toetuse jätkumine. Teise teooriana seab Vene meedia kahtluse alla Eestis kasutatavate lokatsioonivahendite töökorra.

Ilona Kaldre

Propastop.ee kirjutab, et selle isiku sotsiaalmeedias on näha inimeste mõjutamise peitmist muu müra vahele. „Üks Kaldre retoorikavõte on üldise ebastabiilsuse tunde loomine. Seda võtet võib nimetada individuaalse emotsiooni tõlkimiseks kollektiivseks ärevuseks,“ märgib Propastop.

Kius Telegramis

Vene meedia väitel kiusatakse Baltikumis, eriti Eestis, vene rahvusest noori. Väidetavalt halvustatakse neid Telegrami gruppides ning avalikustatakse solvavaid pilte ja kollaaže nende kohta. Politsei sõnutsi ei ole need rün-

nakud suunatud üksnes vene noorte vastu, ohvreid on nii eestlaste, lätlaste, leedukate kui ka venelaste seas

Aivo Peterson

Tuntud poliitik on enda seisukohti tihti meedias väljendanud. Peterson on leidnud koha ka Soome teaduri Pekka Kallioniemi projektis VatnikSoup, mis dokumenteerib kremlimeelsete propagandistide tegevust. VatnikSoup kirjutas, et Peterson on tüüpiline „peibutus-vatnik“ ehk tema eesmärk on tõmmata tähelepanu endale, et varjatult toimuvad mõjutusprojektid ei paistaks silma.

Eesti on propaganda vastu üpris hästi kaitstud: meil on toimiv riiklik strateegiline kommunikatsioon, meediapädevust ja kriitilist mõtlemist arendatakse järjepidevalt, näiteks on see ka üks alusteemasid gümnaasiumi ja põhikooli riiklikes õppekavades. Ning koostöö liitlastega ELi ja NATO tasandil aitab tugevdada meie infosõjavastast võimet. Kui hoiame ennast maailmas toimuvaga kursis, säilitame internetis olles kriitilise meele ja oleme pädevad digihügieenis, siis saame ise luua inforuumi, kus propaganda ei saa juurduda. Arutleme ja kahtleme!

sportides ja õues lollusi tehes. Reservväelaste puhul on peamine põhjus aga ajapuudus, kuna töölt koju tulles on vaja pere eest hoolitseda, mistõttu jääb näiliselt vähe aega iseendale.

Personaaltreenerite soovitused noortele on proovida tekitada endas harjumus trenni teha. Eneli sõnul kulub harjumuse kujunemiseks üldiselt kaks kuud ja tulemusi ei pruugi kohe näha olla. „Ei ole nii, et ma teen ühe trenni ära ja juba vaatan peeglisse, kus piits on?“

Reservväelastel soovitavad treenerid leida kasvõi pool tundi trenni jaoks, isegi sellest piisab vormi säilitamiseks ja arendamiseks.

Siimu on elus viinud edasi tema ülikooli õppejõu

Reeda Tuula moto, mille kohaselt me peaksime suutma elada nii, et me kõik võtame endale päevas aja iseendale, umbes 60 minutit. Selle aja sisse on võimalik mahutada ka individuaalne treening.

Lihtsaim viis ajateenistuse jooksul ennast rannavormi viia ja seejuures rikkaks saada.

gul kahanenud jooksuajad ning nende tulemuste parandamiseks on vaja distsipliini ja pingutust. „Jooksmise kohta on hea ütlus, et esimesed kaks kuud on rõve ja siis lihtsalt harjud ära,“ räägib Siim oma kogemusest.

Halb füüsiline vorm on oht riigi julgeolekule

„Ei ole nii, et ma teen ühe trenni ära ja juba vaatan peeglisse – kus piits on?“

Kõige rohkem on treenerite hinnan-

Eneli soovitab reservväelastel ja praegustel ajateenijatel mõelda halvast füüsisest kui julgeoleku ohust. Kaitseväe mõistes ei piisa sellest, kui su füüsis on hea ainult ajateenistuses viibides. Teenistus ei lõppe siis, kui väravast välja astud, sest oled reservteenistuses kuni 60. eluaastani. Sõjaajal ei ole ainult reservväelane suuremas ohus oma kehva füüsilise võimekuse tõttu, vaid ka kogu tema üksus. „Näiteks kui keegi peab sind asendama, sest sa saad kohe vigastada, või keegi

peab sinu asju tassima, sest sa ei jaksa. Kui rühm peab sinu järgi liikuma, sest sa oled kõige aeglasem.“ Samuti peab Eneli väga tähtsaks ka korralikku toitumist, kuna sellega saab ilma treenimatagi oma füüsist parandada. „Nagu öeldakse, kõhulihased tehakse köögis.“

Sellest artiklist selgub, et eri treeneritel on erinevad meetodid osalejate treenimiseks. Sama kehtib ka praegustele ajateenijatele, et oma KVKT tulemuste parandamiseks ei ole ühte kindlat treeningumeetodit. Praegu tutvustasime kahte võimalikku varianti ning loodetavasti on kõigil sellest midagi kõrva taha panna ja oma KVKT test edukalt läbida, kas siis auastme saamise eesmärgil või lisatoetuse teenimiseks.

„See ongi kõikide asjade puhul tegelikult äge, et ei ole olemas ühte ainukest viisi, kuidas edu saavutada.“ (Siim Tõnisson)

Eneli Kutter

Eneli otsustas osalejate treenimiseks kasutada kaitseväe spordiäppi Spordivägi. Äpis on harjutusi ja treeningukavasid igale tasemele.

Eneli määras osalejate treeningukavad, lähtudes inimesest: mis harjutustest alustada ja millal järgmisele tasemele edasi liikuda. Osalejate kehalisel arengul hoidis ta silma peal Spordivägi äpi kaudu ja märkides andmed ühisfaili. Äpi kaudu said ka teised osalejad üksteise toimetustega kursis olla, mis andis motivatsiooni edasi treenida. „See tekitaski sellise olukorra, et keegi ei saanud oma treeningut tegemata jätta, kuna näed, et teistel on juba tehtud.“

Saates osalejatele kasutatud treeningumeetodid

Peale selle korraldas Eneli reservväelastele ühiseid ringtreeninguid, millest neil oli võimalus osa võtta.

Treeningu edenemist jälgis Eneli juba enne mainitud faili ja Spordivägi äpi abil ning korraldas ka KVKT-d, et treenitavad teaksid oma nõrku kohti ning saaksid enesekindlust lõplikuks testiks.

Samuti andis Eneli osalejatele toitumissoovitusi, mis muutsid isegi osalejate pereliikmete söögilauda ja ka nende tervis paranes.

Siimu lähenemine osalejate treenimisele oli Eneli omast veidi robustsem. Tema keskendus KVKT tulemuste parandamisele ja leidis, et parim viis selleks on teha korduvalt kolm harjutust, mis on testi läbimiseks vajalikud.

Tema eesmärk oli, et kutsealused näeksid, kuidas järjepidevalt harjutusi tehes tulemused reaalselt paranevad.

Treeningukoormust suurendati nädala kaupa, istessetõusude ja kätekõverduste korduseid tehti viie kuni kümne kaupa. Jooksu treenimist alustati osade osalejate puhul üldsegi rattasõiduga ja liiguti edasi jooksutsüklite juurde, kus prooviti seitse minutit

Mida on ajateenijatel sellest õppida?

1. KVKT tulemuste parandamiseks kasuta Spordivägi äpis olevaid treeninguka joosta, mitte ainult tiksuda ühtlases aeglases tempos.“

Siim Tõnisson

joosta ja kaks minutit kõndida. Mida kaugemale treeningutega jõuti, seda pikemalt joosti ja vähem kõnniti, kuni lõpuks jäigi ainult jooksmine. „Sa võid väga hästi rattaga sõita, aga lõpuks, kui jooksma pead, siis on see ikkagi natukene teine asi, mis pole sugugi lihtne.“

Treeninguid jälgis Siim samuti ühisfaili kaudu, aga ringtreeninguid ei saanud teha, sest teenistujad paiknesid üle kogu Eesti laiali.

Treeninguperioodil said osalejad oma arengu jälgimiseks teha ka KVKT testi, aga seda koolis kehalise kasvatuse tundides.

1. Kui soovid istessetõusude, kätekõverduste ja jooksutulemusi parandada, siis tulemuste parandamiseks.

3. Piisab ka igapäevastest 20-minutilistest

TEENISTUS

Väliseestlased ajateenistuses

n-srs Mihkel Annus

Eesti kaitsevägi on tunduvalt mitmekülgsem, kui paljud alguses arvavad. Valdav enamik ajateenistuse läbijatest on üles kasvanud Eestis. Sellegipoolest on oma roll ka väliseestlastel, kes annavad oma suure panuse Eesti julgeolekusse.

Selleks pöördusime kahe väliseesti ajateenija poole, et tutvuda nende kogemusega Eesti kaitseväes.

Loo peategelased

Mõlemad ajateenijad on suurema osa elust elanud Eestist eemal ja kutsunud koduks paika, mis ei asu Eesti piires. Sellest olenemata on mõlemal noorel tugev side Eestiga. Nüüd on Eesti kaitsevägi poisid Eestimaale tagasi toonud, eemale miljonilinnadest, lumistest mäeharjatippudest ja Lääne-Euroopa olustikust.

Reamees Edik George Shaw teenib praegu aega diviisi logistikapataljonis autojuhina. Tema põhiline elupaik on olnud Ühendkuningriigis Londonis ja

kodus on ta peamiselt suhelnud inglise keeles. Eestis on ta samas käinud pea iga suvi. Reamees Shaw armastab Eesti suve, sellega kaasnevaid pikki päevi ning mõõdukalt kuuma rannailma. Madrus Jaan Veensalu teenib praegu aega mereväes rannikukaitsedivisjonis. Tema on üles kasvanud Austrias Viinis. Kuigi enamiku elust on ta veetnud saksakeelses keskkonnas, on ta säilitanud tugeva sideme Eestiga ja käinud pea iga suvevaheaeg Eestis. Sealhulgas on tal meeldejääv külastus kahelt laulupeolt. Teda huvitab Eesti ajalugu, mille tundmine on tema sõnul maailmas alahinnatud.

Eesti võlud

Nii Shaw’le kui ka Veensalule oli Eesti juba mingil määral tuttav, kuid ajateenistuse jooksul on mõlemal ajateenijal avanenud võimalus näha Eestit täiesti uute nurkade alt. Eestit iseloomustaksid talvekutse noormehed järgmiste märksõnadega: looduslikkus, avatud meelsus ja kogukonnatunne. Nad on ajateenistuse

„Ma pigem tuleks Eestisse, sest mul on siin hea olla. See ei tähenda, et Inglismaal on halb, aga lihtsalt mulle meeldib rohkem Eestis olla.”

Reamees Edik George Shaw

vältel saanud näha Eesti loodust sellistel aegadel, mil muidu loodusesse ei satuks. Näiteks ei olnud noormehed varem Eesti talvega niisugusel määral kokku puutunud nagu sõduri baaskursuse ajal. Ahjuga jaotelk oli Shaw’le uus nähtus, mis tema jaoks metsas pakase ajal ööbimise meeldejäävaks kogemuseks muutis. „Tagasi vaadates olid metsalaagrid päris lõbusad,“ meenutab Shaw. Madrus Veensalu toob aga esile oma väekaitse erialakursuse lõpurännaku Paldiski lähistel, kus sealsed päikesetõusud ja -loojangud mere ääres talle Eesti loodusest kustumatu mulje jätsid. Samuti on väliseesti ajateenijad saanud lähemalt tutvuda eestlaste paksu fassaadi tagusega ja esmapilgul märkamatute eripäradega. Näiteks ütleb Shaw, et tegelikult on eestlased võrreldes inglastega pigem avatud mõtteviisiga. Kui Eestis ajateenistuses saadi teada, et ta on kohale jõudnud Inglismaalt, siis suhtuti temasse väga

vastutulelikult. Samal ajal ei kujutaks ta ette, et Inglismaal välismaalt tulnud isikut niivõrd hästi koheldaks.

„Tegelikult on eestlased võrreldes inglastega pigem avatud mõtteviisiga.”

Eestis on inimesed aktiivsemad oma kogukonnas osalema. Näiteks tõdeb Shaw, et linnadele omaseid suvepäevi kui selliseid Inglismaal ei ole. Eestis toimuvatel üritustel on tajuda jällegi rohkem kogukonnatunnet. Veensalu on täheldanud, et eestlased peavad oma kodust ja kultuurist rohkem lugu kui mujal maailmas. Temale on selgelt välja joonistunud tunnetus, et oma kodumaa ja vabadus ei ole rahva jaoks enesestmõistetavad nähtused.

Kokkupuuted liitlastega

Plaanid pärast ajateenistust

Noormeestel on pärast ajateenistust erinevad plaanid. Veensalu tahab suunduda tagasi Austriasse ülikooli ning jätkata oma Youtube’i karjääri, aga Shaw kavatseb Eestisse jääda ja endale siin tööd otsida. „Ma pigem tuleks Eestisse, sest mul on siin hea olla. See ei tähenda, et Inglismaal on halb, aga lihtsalt mulle meeldib rohkem Eestis olla,” jutustab Shaw.

Veensalu rõhutab, et Eestis on vaieldamatult näha, kuidas kaitsetegevus toimib praktikas. Ämaris märgatav liitlaste kohalolek ja järjekordse häire tulemusena pilvede vahele sööstvate hävitajate kaja on tema jaoks olnud tähelepanuväärsed. „Siin toimub n-ö real deal tegevus,” räägib Veensalu. Ämaris valitsevat õhustikku kõrvutaks ta lausa Saksamaa suurima Ramsteini õhuväebaasiga. Liitlaste kohalolu on meeldejääv olnud ka Shaw’le. Kord sattusid tema üksuse kasarmuhoonesse Briti sõdurid. Nad tahtsid küsida Shaw’lt kui pealtnäha suvaliselt ettejuhtuvalt ajateenijalt, kas ta inglise keelt oskab. Shaw vastas, et muidugi oskab, ja et ta on Londonis üles kasvanud. See lõi Briti sõdurid täitsa pahviks, misjärel said nad Shaw’ga koos muljeid jagada.

Kiek in de Kök kindlustusmuuseum

Elanikkonnakaitse ajalugu

rms Jan-Rasmus Muuga allikas: Kiek in de Kök kindlustusmuuseum

Praegu ajakohane teema annab põhjuse vaadata siinse elanikkonnakaitse minevikku ja tõmmata paralleele tänapäevaga. Näitus on ülevaade päästetegevusest 1930. aastatel ja jõuab ka olevikku. Bastionikäigud on varjumiskohana täitnud ajaloos märgilist rolli, eeskätt mõeldes 1944. aasta sõjasündmustele. Asukoht pakub teema omandamiseks head keskkonda tänu fotode, trükiste, esemete ning audio- ja videomaterjalidele.

Näitus algab teekonnaga ajalooliste käikudeni ja lõpeb maa all, kus külastajatele näidatakse tänavu näituse jaoks valminud intervjuufilm. Päästeameti üksusena on Eesti Tuletõrjemuuseumil oluline roll elanike teavitustöös. Nii tuuakse külastajani ka praeguse ohuteavituse, varjumise ja evakuatsiooni teemad.

Rahvusarhiiv

Näitus

metsavendade elust

n-srs Mihkel Annus, allikas: KGB kongide muuseum – Tartu Linnamuuseum

Tartu Linnamuuseumi näitus „Metsavenna elu” jutustab pärast teist maailmasõda Järvamaa metsadesse varjunud metsavendade, nende lähedaste ja toetajate eluolust. Fotod ja mälestused viivad külastaja punkritesse ja varjepaikadesse, tutvustavad igapäevast võitlust ellujäämise nimel ning annavad tunnistust vaimsest vastupidavusest Nõukogude okupatsiooni surve all. Vangilangenud metsavendadelt konfiskeeritud fotod lisas KGB omal ajal juurdlustoimikutesse, praegu säilitatakse neid rahvusarhiivis. Näituse keskmes on legendaarse metsavenna Arnold Lindermanni jäädvustused. Näituse koostaja on Tiit Noormets, kujundaja Peeter Paasmäe. Näitus on avatud kuni 31. jaanuarini 2026. Ajateenijatele on muuseumisse sissepääs tasuta.

Tartus paiknev keskkonnateadlik ja interaktiivne näitus kutsub sügavale mõtte- ja elamusretkele, mis uurib, kuidas kliimamuutused, tarbimisharjumused ja tehnoloogia mõjutavad sporti tänapäeval ja tulevikus.

Väljapanek heidab kriitilise pilgu spordimaailmale, küsides, kuidas saame treenida, võistelda ja elada sportlastele kaasa viisil, mis aitaks hoida keskkonda. Külastaja saab aimu, kuidas kliimasoojenemine mõjutab juba praegu mõnesid spordialasid, alates talispordist kuni maratonideni, ning mismoodi võivad igaühe keskkonnateadlikud valikud muuta spordi tulevikku. Muuseumis on samuti avatud suur interaktiivne püsiekspositsioon Eesti spordist ja mitmed väiksemad väljapanekud.

IMDb

20 päeva Mariupolis

rms Jan-Rasmus Muuga allikas: veebikanal Jupiter

Mstõslav Tšernov on Associated Pressile (AP) kajastanud ligikaudu kümme aastat rahvusvahelisi sõjakoldeid, sealhulgas ka Vene-Ukraina sõda. „20 päeva Mariupolis” on Tšernovi esimene täispikk dokumentaalfilm. La Jornada kriitiku Leonardo Garcia Tsao sõnul on dokumentaalfilm „Kõige südantlõhestavam ja pakilisem asi, mida ekraanil näha võib.“ Mariupolisse lõksu jäänud AP-s töötavad Ukraina ajakirjanikud dokumenteerisid läbi raskuste nii sõnas kui ka pildis Vene vägede toime pandud sõjaõudusi surevatest lastest, massihaudadest, sünnitusmaja pommitamisest ja tulevahetusse jäänud tsiviilisikutest. Film jutustab ilustamata loo sõjauudiste edastamisest ja selle mõjust maailmale.

Dokumentaalfilm on saadaval Jupiteris.

rms Jan-Rasmus Muuga, allikas: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Vormis kaitseväelastele on näituse külastus soodushinnaga.

I ASUKOHT

Asukoha valimise puhul on oluline jälgida, et pinnas oleks sile nagu reamees Aini aju. Telgi ülesseadmise teeb lihtsamaks, kui asukoha läheduses on palju puid, kuhu telgi nöörid siduda. Mainin, et hea sidumisoskus tuleb kindlasti hilisemas elus kasuks, olgu sul vaja oma tulevaste laste jalatsipaelu siduda või oma silmarõõmuga toredate hetkede nautimiseks. Teema juurde tagasi tulles - telki ei tohi püstitada lohku, sest…, vahet ei ole, tehke ikka, saate teada.

II VAIAD

Nüüd peate oma kalli telgi laiali laotama. Kindlasti veenduge, et ufo oleks õiget pidi ja ukseava soovitud suunas. Ufo on õiget pidi, kui tundub õige olevat, usalda oma persetunnet. Ukseava peab üldiselt olema suunatud ülemate telgi poole, kuna nad hoolivad teist ja peavad teid väga kalliks. Edasi saab minna mitmeid viise, aga kirjeldan teile enda kogemusel neist kõige tõhusamat. Esmalt ronib jao-kääbik telki ja hakkab pikkasid, sirgeid (loodetavasti) ja võimsaid vaiasid telgi sisekülgedele kinnitama. Seda kõike saab telgist väljas olles ka teha, juhul kui teil pole kääbikut võtta, sedasi on tegelikult palju-palju lihtsam ja kiirem telki püsitada. Kui pikad vaiad on paigas, tuleb telk nööridega pingule tõmmata ja varem õpitud sidumisega kinnitada puude külge. Kui puid pole piisavalt lähedal, tulevad mängu metallvaiad, sest teatavasti vaiad on elu alus ning vanarahvas räägib, et kui segumorssi juues mõelda ainult vaiadele, siis järgmisel päeval on veeblitel hea tuju ja sinu post ei ole 0200-0400. Sellega II

III AHI

TAHAD LL MINNA, AGA AIN KAOTAS SALVE ÄRA

„Vanarahvas räägib, et kui segumorssi juues mõelda ainult vaiadele, siis järgmisel päeval on veeblitel hea tuju ja sinu post ei ole 0200-0400.”

Järgnevalt teeme selgeks, mis me selle metalli hunnikuga peale hakkame, mida veebel ahjuks kutsub. Esmalt ava ahjuluuk, mille sees võiksid märgata korstna juppe. Need tuleb omavahel ühendada. Kell on praegu 22 ja ma ei hakka detailidesse laskuma, kuidas need torud üksteise otsa lähevad. Järgmiseks püstitame korstna abil telgi. Vähemalt kaks vaprat reameest võiks telki pugeda, pista korstna ots läbi ufo ja hakata suruma korstent vertikaalsesse asendisse ilma, et see vahepeal murduks. Teine võimalus on korsten kahes osas sisse tassida, vahet pole, kumba eelistad, sama rasked. Ja viimaks tuleb ahi ahjuraami pista nii, et ahjuava jääks ukseava poole. See võib omamoodi raske olla, aga ma luban, et see on võimalik. Võib mõõdukalt jõudu kasutada, aga näkku ei löö. Ja nõnda ongi teie jaol telk püsti. Hea töö, võite endale aplausi teha ja ühe võidumehe tupsu moka alla pista.

KUI AIN, KES ON IGA METS REŽIIMIGA KASARRIS, RÄÄGIB, ET TAHAKS METSAS OLLA

OKTOOBRIKUTSE IN THE WILD