SISUKORD Saateks. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 ELU KUI VÕITLUS Esimene naisõiguslane LILLI SUBURG �������������������������������������������������������������11 Pedagoogiks sündinud ANNA TÕRVAND-TELLMANN ���������������������������������17 MELANIE LAID – Soomusrongi Mari �������������������������������������������������������������� 23 HEDWIG BÜLL – tuhandete orbude ema �������������������������������������������������������� 29 ALICE KUPERJANOV – võitlejahingega naine ������������������������������������������������ 35 Emadepäeva korraldaja ja karskusliikumise aktivist HELMI MÄELO �����������������41 Nõukogude Liidu kangelane LEEN KULLMAN ���������������������������������������������� 47 ANNA VARES-KUKK – reamees Peeter Ronk ������������������������������������������������ 53 PEGASUSE TIIVALÖÖK Kuldööbik IDA THOMSON �����������������������������������������������������������������������������61 Eesti teatri vanaema AMALIE KONSA �������������������������������������������������������������� 67 Ürgselt naiselik AINO KALLAS ������������������������������������������������������������������������ 73 STELLA ARBENINA – õukonnadaamist näitlejaks ������������������������������������������ 79 Murelaulik MARIE HEIBERG ������������������������������������������������������������������������ 85 Teatriprimadonna LIINA REIMAN ������������������������������������������������������������������ 91 ERIKA TETZKY – Estonia teatrile ohverdatud elu ������������������������������������������ 97 Näitlejageeniga SIGNE PINNA �����������������������������������������������������������������������103 AGNES NEY – naine, kes tegi Lorupi kristallist kunstiteosed ���������������������������109 ASTA OTS – Georgi abikaasa ���������������������������������������������������������������������������115 Laulja ja kontsertmeister THERESE RAIDE ���������������������������������������������������121 ILU JA ARMASTUS Gustav Adolfi armastatu EBBA BRAHE �����������������������������������������������������������129 Vene poeetide muusa MARIA MOIER �����������������������������������������������������������135 Hõimusidemete arendaja LEENI VESTERINEN ��������������������������������������������� 141 Väärikas abikaasa HILDA TÕNISSON �������������������������������������������������������������147 HILDA VISNAPUU ehk Ing ���������������������������������������������������������������������������153
Miss Estonia 1932 – NADEŽDA PEEDI-HOFFMANN �����������������������������������159 ELLEN URITAMM – Henrik Visnapuu muusa Sii �������������������������������������������165 Raimond Valgre südamedaam ALICE FEILLET �����������������������������������������������171 SAATUSE KEERDKÄIGUD MARIA STELLA – Chiappini või Orléans? �����������������������������������������������������179 ANNA ANSPUU ehk Dunkri Lonni ���������������������������������������������������������������185 Eduard Vilde „päikesenaine” LINDA JÜRMANN �������������������������������������������191 Värvikas seltskonnategelane FRIEDA SANGERNEBO �����������������������������������197 HALINA SAARSEN – naine lõhestatud hingega �������������������������������������������� 203 EMILIE VARES ehk Siuts ������������������������������������������������������������������������������ 209 Jaan Tõnissoni minia AMANDA TÕNISSON �������������������������������������������������215 Riigivanema tütar ASTA TREUDE �����������������������������������������������������������������221 Näitleja AINO MARIA KILPIÖ �������������������������������������������������������������������� 227 AMET KUI VÄLJAKUTSE Meedium MAI KALAMEES ���������������������������������������������������������������������������235 KLAUDIA BEŽANITSKAJA – „arst keerulise nimega” �����������������������������������241 Äksi nõid HERMINE JÜRGENS �������������������������������������������������������������������247 Eesti esimene etnoloog HELMI NEGGO ���������������������������������������������������������253 Esimene õpetatud naisaednik ELLEN VILBASTE ���������������������������������������������259 Esimene Eesti naispolitseinik LYDIA ERILANE ���������������������������������������������265 AKSELLA LUTS – kaamera ees ja taga �������������������������������������������������������������271 Esimene naistuuker ja laevajuht ALEKSANDRA LAAS ���������������������������������� 277 EVI LEMBERG – naine fotoaparaadi taga ������������������������������������������������������ 283 LIIKUMISE RÕÕM Tantsijanna ELMERICE PARTS ���������������������������������������������������������������������291 Nais-Kalev MARIA LOORBERG ���������������������������������������������������������������� 297 Rahvatantsujuht ANNA RAUDKATS ������������������������������������������������������������ 303 Esimene start olümpiamängudel – KARIN PECKERT-FORSMAN �������������� 309 Tsirkuseartist LIDIA KROLL ���������������������������������������������������������������������������315 KASUTATUD ALLIKAD ������������������������������������������������������������������������������ 320
SAATEKS Raamat „Õrnad ja tugevad” (Post Factum 2018) tõi lugejateni kolmkümmend viis lugu Eesti naiste elust läbi ajaloo. Nende kaante vahel on ootamas järgmised. Siin pole tõsiteaduslikke uurimistöid, küll aga katset tuua unustusehõlmast välja naisi, kelle nime, elu ja tegusid paljud tänapäeval enam ei tea. Nagu naised iseloomult ikka, on mõnedki neist vastuolulised ja nende teod vahel mõistetamatud. Iseloomult küll haprad ja õrnad, küll tugevad ja vaprad. On skandaalseid elusid, on tragöödiat täis elusid. Mõne õrnema soo esindaja vaated vapustasid ühiskonda, tekitasid kaasaegseis kõneainet, teine sai unustamatuks verstapostiks meie kultuuriajaloo radadel. Mõni kisti korraks rambivalgusesse, et anda mõtestatust teda ümbritsenud oludele. Kõik nad väärivad mõistmist ja respekti. Mõnigi lugu viib lugeja laia maailma, kuhu naisi kandsid nende soovid teostada end suuremalt, kui kohalikud kitsad olud võimaldasid. Aga neid on sinna pillutanud ka sõjad ja küüditamised, majanduslikud olud või, mis siin salata, suured tunded. Oma lood olen kokku pannud enamasti internetist ja ajakirjandusest leitud materjalide põhjal, vahel lugenud lisaks elulugude raamatuid. Köite lõpus on ära toodud kasutatud materjalide loetelu. Tänan autoreid, kelle kulutatud aja, töö ja pühendumuse tulemusena on saanud ilmuda veel üks kogumik lugusid. Autor
6
P EGASUSE T IIVALÖÖK
7
ERIKA TETZKY – Estonia teatrile ohverdatud elu Ainsa soolotantsijana polnud Erika Tetzkyl (1894–1918) omal ajal Estonias ühtki võistlejat. Ta on üks Andrus Kivirähki romaani „Liblikas” peategelastest. Väike liblikõrn naine, kes meenutas nukku. Erika Anna Maria Dagmar Tetzky sündis 13. märsil 1894 Virumaal Kadrina kihelkonnas Arbavere veski möldri tütrena. Juba varasest noorusest tundis ta igatsust näitlemise ja tantsu järele. Selle päris ta tõenäoliselt oma emalt Elisalt, kes oli asjaarmastajana mänginud Viljandi Koidu seltsi laval. Erika õppis Tallinnas saksakeelses tütarlastekoolis ja äratas tähelepanu oma tantsuandega. Koolipidudel esines väike habras Erika alati soolotantsijana. Tantsijaks saada näis olevat võimatu, tolleaegses Tallinnas sellist õpet ei jagatud. Ainus koht, kus tantsule veidikenegi ligemale pääses, tundus olevat teater. Ballett hakkas Estonias arenema tänu Saksa teatri eeskujul repertuaari võetud operettidele. Enne 1910. aastat tegid Estonias operettidele tantsuseadeid eri rahvusest tantsijad. Tantsujuhiks oli kohaliku Saksa teatri ballettmeister Marta Kampfe, kes kümnerublase tasu eest andis koorile ja solistidele paaris operetis juhatust. Preili Kampfe tegevus Estonias piirdus vaid näpunäidetega. Sidney Jonesi operett „Geisha” oli esimeseks sellelaadseks pääsukeseks (1907). Theodor Altermann võimaldas äsja koolipingist tulnud Erika Tetzkyl osa võtta näitekursustest, mida korraldas Karl Jungholz. 1911. aastal astus Tetzky Estonia teatri truppi, kus tal tuli üles astuda nii operettides kui sõnalavastustes, sest olla ainult tantsija polnud tollal teatris võimalik. „Kellel oli rohkem häält kui seda vajas draamaetendus, sel tuli esineda lauljana operetis või laulumängus, kel kergemad jalad ja painduvam piht, sellel tuli täita tantsunumbreid
97
10
LIIKU MISE RÕÕM
11
Tantsijanna ELMERICE PARTS 1924. aasta Postimehes kirjutati: „Tantsuga on kerge lavale tulla. Mõned ebamäärased liigutused, mõned kostüümi- ja dekoratsiooni-üllatused ja juba ollakse tantsija. Selle üldise suure tantsuvaimustuse, kuid üldiste väheste võimiste tagaseinal on Elmerice Parts lohutav nähtus. Lohutav juba eestkätt sellepärast, et siin esimesest pilgust silma paistab tõeline tantsijanna.” Elmerice Elisabeth Meyer sündis 8. novembril 1878. aastal Põlva kihelkonnas Saarjärve mõisas, kus isa pidas mõisarentniku ametit. Aino Kallas on kirjutanud: „Ma ei suuda naljalt uskuda, et mõned lapsevanemad panevad oma lapsele ristinimeks just Elmerice, kui nad ei ole tavalisest romantilisema meelelaadiga. See on ühteaegu võrdselt erakordne ja kaunikõlaline nimi ning kõneleb kahtlemata tundeliste ja sentimentaalsete romaanide lugemisest. Tundub, et juba see nimi ise juhatab eelnevalt oma kandja elu ebatavalisele teele.” Turvalises koduses ringis kutsuti teda lihtalt – Me. Millalgi sajandivahetuse paiku asus Meyeri pere Saaremaale Kuressaarde ja neist said Meissneri hotelli pidajad. Noorest peale tundis Elmerice tõmmet kunstide poole. Muusikaline andekus puhkes muudest annetest varem ja seda oli ka Kuressaare piiratud oludes kõige kergem rahuldada. Sellele järgnes kujutav kunst. Oma kobavatele ja tärkavatele kunstipürgimustele ei osanud tütarlaps siis veel vormi ja väljendust leida ning kui ta kohtas Tartu advokaati ja Ülemtalurahvakohtu eesistujat Karl Partsi, läks ta 1909. aastal esmajoones mehele. Sellest kujunes „kuivade seadusepügalate äraostmatu tõlgendaja” ja kõigi kunstide harda kummardaja ja teenija erakordne kooselu. Partsidele kuulus Tartus Riia ja Pepleri tänava nurgal asunud hotell Liivimaa, mida aitas pidada Karli õde, ja ruumikas korter linna keskel Küüni
291
14
Nais-Kalev MARIA LOORBERG Tänu sellistele meestele nagu Aleksander Aberg, Georg Lurich ja Georg Hackenschmidt oli raskejõustik 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul väga populaarne ka naiste hulgas. Palju oli neid, kes musklimehi imetlemas käisid, aga neidki, kes ise treenima tahtsid hakata. Üks neist oli Maria Loorberg (1881–1922), kes rahva hulgas teenis hüüdnime Nais-Kalev. 19. sajandi lõpp oli spordilembene. Järjest tuli rammumehi, kes äratasid laialdast tähelepanu ja muutusid lausa staarideks. Neile kanti üle rahvuslikud ootused. Esimene avalik tõstevõistlus leidis aset 1891. aastal Lootuse seltsi rahvapeol Tallinnas. Selle võitis Gustav Boesberg. Laevaomanike seltsi Linda juhid lubasid harjutusruumi otsivatel meestel Maneeži tänavas asuvas aidas harjutada. Boesberg sai tubli kolleegi. Nimelt oli eelmisel aastal Peterburist Tallinna elama asunud Adolf Andruškevitš. See kahekümneaastane noormees oli sündinud Pirital piirivalvebrigaadi vahtmeistri pojana ja koolihariduse saanud Peterburis, kus ta oli ühtlasi olnud Krajewski raskejõustikuringi liige. Kogemata sattus Andruškevitš töötama Boesbergiga samasse ringkonnakohtusse ning viimane kutsus Adolfi kohe oma ringi harjutama. Ringi nimeks sai Tallinna Vabatahtlik Atleetide Klubi. Huvilisi oli küllaga, sissepääsu hakati koguni piirama. 1893. aastal astus liikmeks Georg Lurich. Kaks aastat Lindas harjutanud ja mööda Eesti- ja Liivimaad esinedes kuulsust kogunud, siirdusid Boesberg ja Lurich Peterburi elukutselisteks. Klubiga aga liitusid seejärel Lausmanni vabriku sepasell Georg Hackenschmidt ja Wiegandi vabriku lukksepp-treial Aleksander Aberg. Kel vähegi eeldusi tundus olevat, läks parema teenistuse huvides peatselt elukutseliste areenile. 297