Üks „Hommikust, šerif. Hommikust, Bobby,” hõikas leti tagant trullakas tumedapäine ettekandja, kelle vasakul randmel oli väike südamekujuline tätoveering. Naine ei pidanud vaatama temast paremale jäävat seinakella. Ta teadis, et kell on veidi üle kuue hommikul. Eranditult igal kolmapäeval astusid šerif Walton ja tema asetäitja Bobby Dale sisse Nora’s Dineri rekajuhtide söögikohta Wyomingi kaguosas Wheatlandi lähistel, et saada oma magus suutäis. Räägiti, et Nora’s Dineris tehakse Wyomingi parimaid pirukaid – igal nädalapäeval erinevaid. Kolmapäeviti oli õuna-kaneelikoogi päev, see oli šerif Waltoni lemmik. Ta teadis täpselt, et esimesed koogid võeti ahjust välja kell kuus hommikul, ja värske sooja koogi maitsest polnud midagi paremat. „Hommikust, Beth,“ vastas Bobby jopelt ja pükstelt vihmavett pühkides. „Tead, väljas on põrgu tulvaväravad lahti tehtud,“ lisas ta, raputades jalga nagu oleks end täis lasknud. Suvised paduvihmad olid Wyomingi kaguosas tavalised, ent tänahommikune sadu oli selle hooaja seni kõige tugevam. „Hommikust, Beth,“ ütles ka šerif Walton, võttis kaabu peast, kuivatas taskurätiga nägu ja laupa ning vaatas kiiresti söögikohas ringi. Sellisel kellaajal ja kuna sadas paduvihma, oli siin oluliselt vähem kliente kui muidu. Ainult kolm viieteistkümnest lauast olid hõivatud. Uksele kõige lähemal istusid kahekümnendates elu aastates mees ja naine, süües pannkooke. Šerif oletas, et maja ees seisev mõlkis hõbedane Volkswagen Golf oli nende auto. 11
Issuu converts static files into: and more. Sign up and create your flipbook.