2 . pe at ükk Sügis 2023, Stykkishólmur Päev oli nii kirgas ja kaunis, et see oleks võinud panna taeva kehadki tundma oma süüd hea ilma põhjustamises. Paula Wolf muheles omaette, ronides mööda künkanõlva ülespoole. Islandlastel oli oma kõnekäänd sellegi asja kohta. Kui inimene ei nautinud väljas tegutsedes ilusat ilma, oli teda haaranud süütunne ilusa ilma pärast. Päike oli aegamööda alla vajunud ja Paula oli tõesti kogu päeva saanud ilusat ilma nautida. Õhtupoolik oli tema lemmikaeg kogu ööpäevast, eriti sügise algul. Sügisõhtu rambe soojus mõjus rahustavalt nagu paks udusulgedest tekk. Küps hein lõhnas õhtuti kõige tugevamini. Paula lõõtsutav hingamine ja alt orust kostev üksikute lammaste määgimine olid ainsad hääled, mis rikkusid vaikust. Paula võttis oma teksajaki taskust riidest taskurätiku ja kuivatas sellega laupa. Künkal oli kõrgust alla saja meetri, aga fotoseadmestik, mida ta suures seljakotis kaasa tassis, oli üles ronides naha higiseks võtnud. Paula oli täna hommikul sõitnud Snæfellsnesi poolsaarele. Turundusosakond oli taht 10