Suur Mina |
371
14. TINGIMUSLIK ARMASTUS Lubage mul kirjeldada ühte viisi, kuidas meritokraatia praktiline, instrumentalistlik meelelaad võib teatud juhtudel väärastada püha liitu: lapse ja vanema suhet. Tänapäevasel lastekasvatusel on kaks olulist eripära. Esiteks kiidetakse tänapäeval lapsi enneolematult palju. Dorothy Parker teravmeelitses, et Ameerika Ühendriikides lapsi mitte ei kasva tata, vaid kehutatakse – neile pakutakse süüa, peavarju ja aplausi. Tänapäeval on see veel rohkem nii. Lastele räägitakse lakkama tult, kui erilised nad on. 1966. aastal oli vaid umbes 19 protsendi keskkoolilõpetajate keskmine hinne A või A–. 2013. aastal oli Los Angelese California ülikooli (UCLA) sisseastunute uurin gute järgi sama keskmine hinne 53 protsendil keskkoolilõpetaja test. Noori inimesi ümbritseb sedavõrd palju kiitust, et nad seavad endale ülikõrgeid eesmärke. Ernst & Youngi ühe uuringu põhjal arvab 65 protsenti üliõpilastest, et neist saavad miljonärid.329 Teine eripära on see, et lapsi lihvitakse enneolematult palju. Vähemalt haritumatesse ja varakamatesse ühiskonnaklassidesse kuuluvad vanemad kulutavad varemate põlvkondadega võr reldes laste eest hoolitsemisele palju enam aega, investeerides nende oskustesse ning sõidutades neid trennidesse ja proovidesse. Richard Murnane Harvardi ülikoolist selgitas välja, et kõrghari dusega vanemad investeerivad aastas ühe lapse huviharidusse 5700 dollarit rohkem kui 1978. aastal.330 Need kaks olulist suundumust – rohkem kiitust ja rohkem hoolitsust – moodustavad huvitavaid kombinatsioone. Lapsed on armastusega üle ujutatud, kuid sageli on selline armastus eesmärgi