Teadus kolme minutiga
Teadus kolme minutiga 2017Âą 2019
Koostaja: Ebe Pilt Intervjuud: Marika Kaasik, Taavi Minnik Esinejate fotod: Maris Krünvald (2017), Reti Kokk (2019) Toimetaja: Triin Olvet Keeletoimetaja: Katrin Ringo Kujundaja: Kaspar Ehlvest Suur tänu Eha Inkinenile, Silja Kalale ja Külliki Steinbergile „Teadus kolme minutiga“ materjalid on valminud Eesti teaduste akadeemia ja ERRi koostöös
Kolme minuti loengute konkurssi toetasid TeaMe+ ja Euroopa Liidu regionaalarengu fond
Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond
Eesti tuleviku heaks
Kujunduses on kasutatud Anton Kooviti kirjatüüpi Aino © Autorid, Eesti teaduste akadeemia, ERR ja kirjastus Argo, 2019 Esikaane foto: CC BY 4.0 Heli Lukner, Sandhra-Mirella Valdma, Andreas Valdmann. Vikipeedia 2017. aasta teadusfoto konkursi pildiseeria kategooria võidutöö, mis uuris, kuidas luua sobivat hajunud valgusvälja spetsiaalse hajutaja ja läätse abil. www.argokirjastus.ee ISBN 978-9949-688-02-9 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas
Sisukord Sissejuhatus: kolme minuti pikkune igavik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 2017 ±
¹ Teadus pole üldse teiselt planeedilt“ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Võiduloengud 2017 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18
2019 ±
¹ Päris mitmes lõi õitsele saatejuhigeen“ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 Võiduloengud 2019 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29
MARIS MÄNDEL Silikaattellis ± hoidmist väärt materjal? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 ANDREA GIUDICI Saaste jälgimise tehnoloogia Soome lahes . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41 Intervjuu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 ANNA-LIISA ELLER Eesti kromaatiline kannel kui barokkinstrument!? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 51 TIINA LAANSALU Nomen est omen ehk Millest räägivad kohanimed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 55 Intervjuu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 KÄTRIN KARU Jätkusuutlik toidulaud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65 SILVA LILLEORG Ribosoom ± mis ja milleks? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 69 BRIGITTA DAVIDJANTS ¹ Kultuurisõjad“ sotsiaalmeedias Armeenia ja Aserbaidžaani näitel. . . . . . . . . . . 73 LJUDMILA KLEPININA Vähi tüvirakud kui kasvaja kurja juur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 77 SIMO ILOMETS Milline on Mustamäe tervis? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81 KARMEN REINPÕLD Laktaadi, kinureniinide ja tsütokiinide dünaamika jälgimine spordivõimekuse hindamisel jalgrattaspordis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 85 THOMAS SCHINDLER Kasvuhoonegaasid puutüvedes ± indikaator, globaalne probleem või õnne valem? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89 5
TEADUS KOLM E M INUTIGA
HELERY TASANE Millised investeeringud toetavad väärtusloome kasvu? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 93 OLIVER LAAS Virtuaalsus = tegelikkus? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 97 Intervjuu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 99 PIRET JAAKS Mida saan kunsti vahenditega teada inimeste terrorismihirmu kohta? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 105 ELISABETH DORBEK-KOLIN Krüptosporidioos ± tundmatu vaenlane? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 109 Intervjuu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 112 BIRGIT TRUUMEES Personaalse kopsuvähiravi suunas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 119 JAAK KÕUSAAR Numbrid, elu ja pilvetehnoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 123 MARJU TAMM Mikrovetikate mõõtmine ±
kas oma silm on ikka kuningas? . . . . . . . . . . . . . 127
KRISTI LÄLL Geneetilisest riskiskoorist personaalse meditsiinini . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 131 MARGOT SEPP Miks on mõnes järves vesi tumedam kui teises? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 135 VAIKE RAUDAVA Sotsiaaltöö europaliseerumise väljakutsed kohalike omavalitsuste näitel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 139 LIINA JAKOBSON Kuidas taimedega maailma päästa? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 141 MADIS UUEMAA Digitaalsete elektrivõrkude lävel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 145 Intervjuu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 148 ELINA MALLEUS Kuidas mõista keerukaid loodusalaseid teadmisi ehk Miks käivad kokku vatitups ja veeringe . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 153 MARI JÄRVE Rauaaeg Euraasia stepis: kes olid sküüdid geneetiliselt? . . . . . . . . . . . . . . . . . . 157 6
SI SUKORD
KRISTEL VENE Vähendada toidus suhkrusisaldust ilma maitset muutmata ± võimatu missioon? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 161 ELISE JOONAS Mikrovetikad vs nanoosakesed: kas erinevus rikastab või visam võidab? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 165 Intervjuu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 168 ANNA-LIISA KUBO Nanoosakestega kahjulike bakterite vastu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 173 TIINA PAET Võõrsõnad keelte ja rahvaste radadel ehk Ajaloolise leksikograafia rakendusi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 177 JANEK URVIK Igavesti elamise võimatusest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 181 Intervjuu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 184 KRISTA KARRO Kui konna vaade liita kotka pilguga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 191 SIIM TUKSAM Moduleeritud modulaarsus: erilahenduslik masstootmine automatiseerimisajastu arhitektuuris . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 195 FIDEELIA-SIGNE ROOTS Naistraktorist ± poeetiline kangelane . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 199 Intervjuu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 202 MAKSIM RUNIN Sügavuti rasvas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 209 MARIA KOREPANOVA Ühe soome-ugri rahva improvisatsioonikunsti loomingulisest rekonstrueerimisest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 213 Intervjuu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 216 Kolme minuti loeng sellest, kuidas pidada kolme minuti loengut . . . . . . . . 222 Kolm x seitseteist minutit uut normaalsust . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 232
7
Anna-Liisa Eller Eesti muusika- ja teatriakadeemia, kandle eriala, interpreedi suund
FINALIST 2017
Anna-Liisa lõpetas 2014. aastal Eesti muusika- ja teatriakadeemias magistriõpingud cum laude. Ta on täiendanud end Lyoni kõrgemas riiklikus muusika- ja tantsukonservatooriumis ja Trossingeni muusikakõrgkoolis. Alates 2016. aasta sügisest jätkab ta õpinguid Eesti muusika- ja teatriakadeemia doktorantuuris. Anna-Liisat seob aktiivne koostöö ansamblitega Supersonus, Kapsberger, Vox Clamantis jt.
Eesti kromaatiline kannel kui barokkinstrument!?
Kannel seostub meile, eestlastele, esmajoones pärimusmuusikaga, kuid kas kandlega võiks esitada ka barokkmuusikat? Uurides, millisesse pillide perekonda kannel kuulub, leidsin, et kõige rohkem sarnaneb ta psalteeriumiga. Psalteerium, puidust korpusega ilma kaelata näppekeelpill, oli Euroopas laialdaselt kasutusel kuni umbes aastani 1500. Selle keeled on pingutatud kõlalauaga paralleelselt ja häälestatud diatooniliselt (st nagu mängiks klaveril ainult valgetel klahvidel). Tavaliselt tõmmatakse keeled helisema sõrmede või plektrumiga. Kujult on pill kandiline, kolmnurkne või trapetsikujuline. 15. ja 16. sajandi alguse muusika helikeele muutumisega tekkis vajadus kromaatilise helirea (ehk n-ö mustade klahvide) järele ning pärast mitmeid konstruktsioonilisi katsetusi lisati instrumendile klahvid. Nii sai psalteeriumist klavessiini otsene eelkäija. Klavessiini ehituses on oluline märkida, et keel tõmmatakse helisema ülekandemehhanismi abil tõmmitsaga, mis imiteerib sõrme või plektrumi. See näitab, et näppepille peeti kõlaesteetika seisukohalt väga oluliseks. Kahjuks kaotas klavessiiniks ümber ehitatud psalteerium olulisel määral oma paindlikud dünaamilised võimalused.
51
TEADUS KOLM E M INUTIGA
Erakogu
Kromaatiline kannel.
Pea 450 aastat hiljem seisime eesti kandle ajaloos silmitsi sarnase probleemiga, mis omal ajal kimbutas psalteeriumi mängijaid. 1940. aastatel asutati kogu Nõukogude Liidus rahvapilliorkestreid ja kannel pidi sinna sobituma. Küsimus oli, kuidas muuta meie rahvuspill kannel kromaatiliseks nii, et seda saaks mängida vabariiklikus rahvapilliorkestris? Selleks kuulutati Eestis 1945. aastal välja riiklik konkurss kromaatilise kandle väljatöötamiseks. Konkursi võitnud lõikuvate keeltega kromaatilise kandle tüüp seisab nüüd teie ees. • Paremal pool on diatooniline helirida ehk nagu klaveri valged klahvid. • Vasakul on pentatooniline helirida ehk nagu klaveri mustad klahvid. • Keskel, kus keeled lõikuvad, on võimalik mängida kõiki pooltoone. Näppepillide üheks kõige huvitavamaks väljendusvahendiks on keele tundlik dünaamiline skaala. Seega võib väita, et eestlased leiutasid justkui 52
AN NA-LII SA ELLER
kogemata konstruktsiooniliselt ideaalse pilli barokkmuusika jaoks, mis võimaldab esitada kõiki pooltoone ja on avarate dünaamiliste võimalustega näppepill. Erakogu
Anna-Liisa koos psalteeriumiga.
Jean Philippe Rameau’ pala ¹ Entretien des Muses“ Anna-Liisa esituses.
53
Tiina Laansalu Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant, eesti keele instituudi osakonnajuhataja-vanemleksikograaf
LAUREAAT 2017
Tiina õpib Tartu ülikooli doktoriõppes eesti ja soome-ugri keeleteaduse erialal, töötab eesti keele instituudis vanemleksikograafina ¹ Eesti murrete sõnaraamatu“ töörühmas ning juhib eesti keele ajaloo, murrete ja soome-ugri keelte osakonda. Tema doktoritöö uurimisvaldkond on onomastika, täpsemalt keskendub ta Kesk-Harjumaa kohanimede uurimisele.
Nomen est omen ehk Millest räägivad kohanimed
Millest räägivad kohanimed? Miks on kohanimede puhul üks sagedasemaid küsimusi „Kust on see nimi tulnud?“ ja miks üldse nimede teema nii paljusid köidab? Minu doktoritöö keskendub Kesk-Harjumaa kohanimedele. Töö eesmärk on anda ülevaade Jüri ja Kose kihelkonna asustusnimedest ning nende nimede keeleline ja onomastiline analüüs, sealhulgas päritolu selgitamine. Mida kohanimede uurimine meile annab? Kohanimed räägivad meile meie ajaloost, keskkonnast, keele arengust ja kultuuriloost. Asja teeb keeruliseks aga see, et sageli on neis aja jooksul toimunud struktuurilised või fonoloogilised muutused, nii et nad on muutunud läbipaistmatuks või on neile antud hoopis mingi uus tähendus. Näiteks külanimi Muusika, mis helikunsti asemel on seotud hoopis vene sõnaga мужик ’talupoeg, mats’, või külanimi Luua, mis ei tähistagi pühkimisvahendit, vaid tuleb saksa mõisniku perekonnanimest Luden. Iga nime tuleb eraldi uurida. Minu doktoritöö põhirõhk ongi nimede detailanalüüsil. See tähendab, et mul tuleb välja selgitada nime häälikuline areng ja tuvastada võimalikud eriarengud. Hindamatuks abiks on siin muidugi ajaloolised kirjapanekud. Toon kolm näidet Kose kihelkonnast.
55
TEADUS KOLM E M INUTIGA
Kõigepealt talunimi Viluallika. See paistab olevat täiesti selge ja läbipaistev nimi, mis tähistab külmaveelist allikat. Arhiivimaterjale läbi töötades leidsin aga, et see nimi on tulnud enam kui 300 aastat tagasi elanud talupoja lisanimest Villikhalliku (1694 Willickhallicko Claus), mis lähtub omakorda kahest kunagisest eesnimest: Villik ja Hallik. Rahvusarhiiv: EAA.1.2.C-II-43
Kose kihelkonna Ravila mõisa kaart aastast 1694.
Teine näide on rahvapärane külanimi Heebrea. Sel nimel ei ole aga heebreaga mingit pistmist, vaid see tuleb hoopis nimest Hiiepere (1453 Ydenper), mis on rahvasuus kasutuse käigus muganenud. 56
TIINA LAAN SALU
Kolmas näide: rahvapärane talunimi Rägapardi. Kuigi nimi kattub partlaste sugukonna ühe liiginimetusega (rägapart), tuleb see tegelikult hoopis Hiiumaa kohanimest Reigi, millele on liitunud eesnimi Bertel ehk Pärtel (1688 Reiki Bertell Jürgen, 1835 Reygapardi). Nimes peegeldub ajalugu, kus talupoeg siirdus Hiiumaalt Reigi kihelkonnast elama Harjumaale. Dick Daniels (http:// carolinabirds.org/), CC BY-SA 3.0, https:// commons.wikimedia. org/w/index. php?curid=11192172
Rägapart Rahvusarhiiv: EAA.1.2.940:459
Harjumaa adramaarevisjon (1688)
Kohanimede ajaloo tundmine on vajalik ja aktuaalne, sest aitab teha otsuseid ka tänapäeval. Leidis ju äsjase haldusreformigagi tõestust, et ühed tulisemad vaidlused peetakse just nimede teemal. Kohanimesid puudutavate otsuste tegemisel on vaja teadmisi nimede taustast, nimetamise traditsioonidest ja põhimõtetest ning kohanimemallidest. On oluline, et põlised nimed kestaksid ja et uued nimed sobiksid olemasolevasse süsteemi. Kui mõelda suurelt, võib öelda, et nimed aitavad kindlustada eesti keele ja kultuuri kestlikkust ning järjepidevust. Seetõttu ongi vaja kohanimesid uurida. Ja minu doktoritöö lisab senistele läbi töötatud aladele veel ühe piirkonna – Kesk-Harjumaa. 57
Kolme minuti loeng sellest, kuidas pidada kolme minuti loengut
„Rakett 69“ meeskonna filmimehed, produtsent Kaspar Kaljas ja režissöör Indrek Simm korraldasid 2019. aasta konkursi finalistidele praktilise esinemis- ja kaameratreeningu. Hea teadusettekande koostamisest ja esitamisest on pikemalt ja selgelt kirjutanud Tarmo Soomere ja Peeter Raudsepp. Aga teeme nüüd pikemast ettekandest võhikutele mõeldud kolmeminutilise versiooni. Nii lühikese ajaga oma teadustöö asjasse pühendamatutele selgeks rääkimine on võimas väljakutse.
Ettekande koostamine Esimene asi: kolme minuti ettekande eesmärk on teadust populariseerida! Te tahate inimestele rääkida oma töö olulisusest. Tooge neile elulisi näiteid, mis ka teaduskaugele inimesele midagi selgitaks. Nii tulebki seda lühivormi üles ehitades kogu aeg meeles pidada, miks te seda teete, mis on ettekande sõnum ja kellele on see suunatud. „Peenike punane joon“ Tehke ettekandele ühe-kahelauseline selgitav kokkuvõte. See on tähtis! Ja nagu varasemad aastad on näidanud, ka väga-väga keeruline. See aitab 222
Sissejuhatuse teemasse tegi Heimtali vanas koolimajas teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, kes rõhutas, et heal ettekandel on alati kolm kõige olulisemat osa: 1. sisu, 2. sisu, 3. sisu.
ettekannet koostades teemas püsida ning on telg, mille ümber te oma ettekande punute. Paljud väga huvitava sisuga tööd on jäänud segaseks või isegi mõistetamatuks laialivalguva ettekande tõttu, sest ettekandjal on teema fookus korralikult seadmata. Väike nipp Kuna teie nimi ja ettekande pealkiri on juba ekraanile kuvatud, saate ettekannet alustada sisulise sissejuhatusega. Nii võidate kümmekond hädavajalikku sekundit. Selleks võib olla seesama paarilauseline kokkuvõte, mille juba välja mõtlesite. Nii on publikule ette selgitatud, mida ta kuulma hakkab, ja ülejäänud ettekandes on teil rohkem mänguruumi oma mõtteid arendada. Esinemise lõpus oleks hea otsad kokku tõmmata. Näiteks kui ettekande alguses olete püstitanud küsimuse, siis lõpus võiks selle küsimuse koos vastusega üle korrata. 223