20 | Suurte juhtimisteooriate väike käsiraamat
Kuidas sellest raamatust enim kasu saada
Kuidas sellest raamatust enim kasu saada | 21 mises on tegemist inimestega. Inimesed ei ole loogilised. Nad ei ole masi nad. Pole võimalik kõigi puhul kasutada ühte ja sedasama teooriat ning loota samasugust tulemust. Tuleb toimida nõnda: Uurige juhtimisteoreetikute poolt aastate vältel loodud ideestikke
(teooriaid).
K
õik juhtimisteooriad on oma olemuselt keeruka reaalsuse puuduli kud ja lihtsustavad seletused. Loota, et mingi teooria seletaks toimu vat täielikult või kõlbaks kasutamiseks kõigis olukordades, on sama hea kui arvata, et Londoni teedekaardi abil on võimalik kõikjal Euroopas õige tee kätte leida. Ilma teatud hulga oma tegevust mõtestavate juhtimisteooriate ja idee deta olete aga nagu puusepp, kelle tööriist on vaid haamer ja kellele see tõttu näib iga probleem naelana (midagi selletaolist tundus olevat mees, kes mul viimati kööki ehitas). Eelmise lõigu võtmesõnad on „tegevuse mõtestamine“. Mõni teooria meeldib teile kohe algusest peale. Teised lükkate süvenemata kõrvale. See on normaalne. Mõni lähenemine ei sobi teie isiksuseomadustega, ning kui selles ei kajastu teie arusaam sellest, kuidas peaks inimesi kohtlema, osu tub selle kasutamine teie jaoks raskeks. Tegelikult tuleks igast teooriast võtta see, millest on teile kasu. Kuidas seda teha? Teeme väikese kõrvalepõike. Džässmuusik õpib kõigepealt kõik lood eraldi selgeks. Ta esitab neid hästi ja meisterlikult, ning kui viibiksite kuulajate seas, oleksite tema oskus test vaimustuses. Sedasama võib teha ka teooriatega. Lugege teooria kir jeldus läbi ja mõelge, kuidas seda teooriat saaks kasutada. Millises olu korras seda saaks kasutada? Millal? Võib näiteks juhtuda, et loete situa tiivse juhtimise teooria kirjeldust (vt teooriat 16) ja taipate sedamaid, kui lihtne on seda praktikas kasutada. Te otsustate seda kasutada järgmisel korral alluvale uut tööülesannet delegeerides. Kolme päeva pärast tekibki võimalus ja te proovite uut võtet. Te hindate, kui edukas teie katse oli, ja otsustate selle põhjal, kas kasutada seda meetodit veel, kas selles midagi muuta või jätta see sootuks kõrvale, kuna see ei sobi teie isiksusega või siis selle stiiliga, „kuidas siin asju aetakse“ (vt ptk 5). Teooriate niisuguses kasutamises pole midagi halba. Sellise lähenemisega saab teist väga kom petentne juht. Aga teist ei saa kunagi džässilegendi, sest te olete ainult kõik lood eraldi selgeks õppinud. Kui tahate aga džässis olla tõeline tegija, siis peate õppima improvi seerima: lähtudes põhimeloodiast tuleb lasta end kogu oma muusikalisel oskustepagasil avastusretkele kanda. Sama kehtib juhtimise kohta. Juhti
Tehke endale selgeks, kuidas iga teooriat saaks praktikas rakendada,
ja mõelge ka, mis selle teooria kasutamist piirab, lähtudes sellest, mis on teie organisatsioonis ja teie enda hoiakutele vastuvõetav. Vaadelge, kuidas teised juhid töötavad. Õppige tundma oma alluvaid ja leidke üles, mis neid käivitab. Harjutage oma juhtimisoskusi igal võimalusel ning katsetage selles raamatus kirjeldatud teooriaid kas tervikuna või siis osaliselt. Pidage päevikut või kasutage selle raamatu tühje lehekülgi ning pange väga lühidalt kirja, mida te juhtides kogesite, näiteks: mis juhtus? miks juhtus? mida ma saanuks teha teisiti? miks ma olin sel les olukorras edukas, aga teises ei olnud? Õppige neist väikestest enesevaatlustest ja võtke õpitut edasises tegevuses arvesse.
Ennast analüüsivate märkmete tegemine aitab teada saadut omaks võtta. Kui lahutada teadmine koostisosadeks, liigub see alateadvuse pime das urkas asuvasse kompostikonteinerisse. Seal sulab ta kokku emotsioo nide, uskumuste ja hoiakutega, moodustades isikliku sõnatu teadmise panga. See teadvustamatu teadmine kujundab vajaduse tekkides kõiki teie juhtimistoiminguid ja otsuseid, sellest moodustub teie ainuomane juhtimis stiil ja peagi hakkate te improviseerima koos meistritega. Te ei usu? Arvate, et kogu see jutt sõnatust teadmisest ja eneseanalüüsist on üks juhtimisguru järjekordne kamarajura? Hüva. Millal te viimati viibisite koosolekul, kus ülemus ütles: „Alates järgmisest kuust hakkame tegema X-i,“ ja teil oli kohe selge, et see on halb mõte? Et see on mõistetud läbikukkumi sele, et see põrub armetult läbi, aga te ei osanud öelda, miks. Nii ilmutabki end teie sõnatu teadmine. Eelmine põlvkond nimetas seda kõhutundeks. See tunne on nii reaalne, et Nobeli majanduspreemia laureaat Friedrich von Hayek võttis selle oma vabaturumajanduse teooriate üheks alussambaks. Just tema ideede mõjul muutus 1980. aastail Briti ja Ameerika majandus poliitika pale ning need ideed on aktuaalsed tänagi.