supervoimed

+,50 /ž00$7$% /22986( 0}WWHG PLV VLQG WDNLVWDYDG

.

as hirm on loovusega seotud? Kahtlemata. Seos on pÜÜrdvĂľrdeline: kui Ăźks on tugev, on teine nĂľrk. Kas mäletad Norville’i ja tema paberilehte? Ta näitas oma ideed Ăźhtviisi entusiastlikult igaĂźhele, keda kohtas. Tegelikkuses tsenseerime oma loovideid sageli juba enne, kui sĂśandame need paberile panna. Jätame astumata tollele vankuvale vaimsele laudteele, millel oleme loovad, sest kardame, et ei oska seal käia. VĂľi kardame ebaĂľnnestuda. Tahtmatus ebaĂľnnestumist kogeda pĂľhineb hirmul. On arusaamatu, miks ebaĂľnnestumine meid hirmutab. TĂľsi, me ei usu, et meeldime endale vĂľi teistele, kui meid tabab läbikukkumine. Kuid kas ei meeldi me endale veelgi vähem, kui me isegi mitte ei Ăźrita? Kui sellegipoolest tunned ennast Ăźpris kartliku ja närvilisena, soovitan sul kĂźsida mĂľnelt lapselt, mida tema kardab ja mida teeb, et oma kartustest Ăźle saada. Lapsed kannavad endas sageli konkreetseid hirme: nad vĂľivad karta näiteks surma, tuumasĂľda vĂľi pimedates urgastes elutsevaid koletisi. Ma ei tea, kuidas sinuga lood on, kuid pelgus, kas suudad homme oma tÜÜkollektiivi ees Ăźles astuda hea esitlusega, ei tundu kuidagi olevat vĂľrreldav hirmuga sattuda jubeda koletise lĂľugade vahele. Aga lapsed saavad oma hirmudest Ăźle. Siis saad ka sina. Just praegu olen turneel oma etendusega „Meelte tsirkusâ€?. Niisugune esinemine on eriline enesepiinamise vorm, sest igal Ăľhtul seisan ma kaks ja pool tundi Ăźksipäini laval 500–800 pileti ostnud inimese ees ega tea kunagi, millega kĂľik lĂľpeb. Ausalt Ăśeldes on see jube hirmus. Aga ka meeletult pĂľnev, sest iga kord, kui on juhtunud mĂľni ootamatus, olen Ăľppinud midagi uut. Ja saanud järgmiseks korraks pisut paremaks. Ehkki riskin pidevalt enda pĂľhjaliku häbistamisega tuhande inimese ees, on see ikkagi tĂźhiasi, vĂľrreldes hirmuga, et Ăľudne koletis kugistab mu alla. VĂľib-olla vaidled vastu, et mul on seda kerge rääkida, sest mina ilmselt ei tea, mida tähendab tĂľeline hirm. Hea kĂźll, olgu pealegi. Olen nĂľus, et äsja Ăśeldu vĂľib olla tßßpiline eneseabiraamatu lihtsustus „ikkagi on parem teha, kui mitte tehaâ€?. SĂźvenegem siis pisut. Lähtume teooriast, et pole vĂľimalik osta Ăľiget putukatĂľrjevahendit, kuni pole selge,