Issuu

IMELINE ELU MÕTTEID TÄHENDUSRIKKA OLEMASOLUNI JÕUDMISEST

FRANK MARTELA

IMELINE ELU MÕTTEID TÄHENDUSRIKKA OLEMASOLUNI JÕUDMISEST

FRANK MARTELA

INGLISE KEELEST TÕLKINUD LAURI LIIDERS

Original edition published by Harper Design, an imprint of HarperCollins Publishers, 2020

Estonian edition published by agreement with Frank Martela and Elina Ahlback Literary Agency, Helsinki, Finland

Tõlge eesti keelde: © Rahva Raamat AS ja Lauri Liiders, 2020 Toimetaja: Anu Rooseniit

Kujundaja: Eliise Endemann Projektijuht: Dea Oidekivi

Trükitud trükikojas Print Best ISBN 978-9949-693-66-5 (köites) ISBN 978-9949-693-67-2 (epub)

SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................ 7

I OSA Miks inimesed tähendust otsivad? ................ 14 1. Kerkimine elu absurdsuse kohale ............................. 15 2. Oled kosmiliselt tähtsusetu, püsitu ja juhuslik – aga see on okei ......................................................... 19 3. Õnn on kehv elusiht ................................................ 27 4. Su elu on juba tähendusrikas .................................... 42

II OSA Tähenduse küsimus uuest perspektiivist vaadatuna ................................................................. 54 5. 6. 7. 8.

Su eksistentsiaalne kriis muudab su kaasaegseks ...... 55 Romantismi nägemus .............................................. 71 Elu on mõttekas isegi siis, kui elul pole mõtet ......... 87 Isikliku väärtussüsteemi ehitamine ......................... 101

III OSA Teerajad tähendusrikkama eluni .................. 114 9. Investeeri suhetesse ................................................ 115 10. Kui aitad teisi, aitad ennast .................................... 128 11. Saa selleks, kes sa oled ........................................... 140 12. Valitse oma potentsiaali üle ................................... 152 EPILOOG ................................................................. 170 TÄNUSÕNAD .......................................................... 172 VIITED ...................................................................... 176 BIBLIOGRAAFIA .................................................... 203 SOOVITUSLIK LUGEMINE ................................. 206

SISSEJUHATUS „Kuidas ma maailma sattusin? Miks minult selle kohta ei küsitud ega tutvustatud reegleid ja eeskirju, vaid lihtsalt heideti teiste hulka? Kuidas sain seotuks selle suure ettevõtmisega, millel nimeks tõelisus? Miks peaksin olema sellega seotud? Kas see pole valiku küsimus? Ja kui ma olen sunnitud osalema, siis kus on juhataja – mul oleks talle üht-teist öelda. Kas juhatajat polegi? Kellele saan oma kaebuse esitada? – SØREN KIERKEGAARD „Kordus“, 1843

Mis hetkel sina elu tähendusetust taipasid? Kas siis, kui sõid nädala kolmandat mikrolaineahjus soojendatud valmiseinet, mõtiskledes ketšupi maitsest ja mõjust tervisele? Või siis, kui vajutasid kell kaks öösel saatmisnupule, olles valmis saanud pakilise tööasjaga, ent mõistsid kohe, et sinu saavutus ei paranda ilmselt maailma karvavõrdki? Vahest sundis mõni elumuutev tragöödia sind taipama, et sa pole mõtisklenud selle üle, mida tegelikult oma elult tahad? Või ärkasid lihtsalt ühel hommikul, vaatasid end vannitoa peeglist ja küsisid endalt, kas see hullumeelne väike asi nimega elu võiks sisaldada midagi enamat. Ära muretse – sa pole ainus. Selles raamatus liituvad sinuga paljud suured mõtlejad ja filosoofid, kes seisid silmitsi eksistentsi tühisusega, kuid jõudsid välja teisele poole, kus neid ootas elujaatav ja jõuduandev tähendustunne. Inimestena ihkame, et me elu muudaks midagi, oleks väärtuslik ja tähenduslik. Psühholoogiaprofessor Roy Baumeister on väitnud, et „tähenduse otsimine on meile loomupäraselt omane“1. Tähenduse puudumine on tõsisemat sorti psühholoogiline vajakajäämine, mida seostatakse depressiooni ja isegi enesetapuga.2 Tähendus on oluline inimese motivatsiooni, heaolu ja üldisemalt elamist väärt elu seisukohalt.3 Tõepoolest, mitmed uuringud on näidanud, et need indiviidid, kes tunnetavad oma elus kindlat eesmärki, kipuvad kauem elama.4 Holokausti üle elanud tunnustatud psühhiaater Viktor Frankl pani seda koonduslaagris vee-

detud aja kestel ise tähele. Vaid neil isikutel, kes suutsid ka neis talumatutes tingimustes eesmärgitunnet säilitada, oli võimalus ellu jääda. Talle meeldis tsiteerida Nietzschet: „See, kellel on millekski elada, kannatab välja peaaegu igasuguse kuidas elada.“5 Häda on selles, et lääne kultuur on üha võimetum mingilgi tõelisel või rahuldaval moel vastama vältimatule küsimusele „miks?“. Läbi ajaloo on paljud tsivilisatsioonid inimese tähendusvajadust rahuldanud stabiilse kultuurilise raamistiku loomisega, mis sisaldab ka vastuseid elu olulisematele küsimustele. Kui meie esivanemad küsisid: „Kuidas ma peaksin oma elu elama?“, pöörduti juhatuse saamiseks oma kultuuri – ühiskonnas kindlakskujunenud tavade, uskumuste ja institutsioonide – poole. Ent meie kultuurilisel ajastul on tähenduse kunagised alused kõikuma löönud. Kuigi kaasaja teadus on elu materiaalseid tingimusi oluliselt parandanud, on muistsed väärtussüsteemid ja seletused tähenduse minetanud, ent nende asemele pole loodud uusi kindlaid aluseid, millel inimelu väärtused ja tähendus püsida saaksid. Šoti filosoof ja moraali arenguloo ekspert Alasdair MacIntyre on väitnud, et kaasaja läänelikud väärtused tuginevad vanema ja praeguseks tähenduse minetanud maailmavaate fragmentidele.6 Lääne ühiskonnad on pärinud teatud väärtused, mis pole enam ühenduses selle laiema maailmavaatega, millele need tuginesid ja millest õigustust leidsid. Üha sekulaarsemaks ja individualistlikumaks muutuva lääneliku maailmavaate mõju kasvab praegu kogu maailmas.7

Idealistliku kaasaegse maailmavaate kohaselt on sul vabadus leida oma tähendustunne ja sammuda omal unikaalsel teel omaenda valitud väärtuste järgi. Kuid kahjuks ei kaasne sellega vabanemis-, vaid hoopis tühjustunne. Töötad kõvemini, arukamalt ja tulemuslikumalt kui eelmised põlvkonnad, kuid sul on üha raskem taibata, mille nimel sa rabad. Mis eesmärki su ränk töö teenib? Oled vabatahtlikult langenud „hõivatuse lõksu“, mida Tim Kreiner on nõnda tabavalt kirjeldanud: „Hõivatus on teatud eksistentsiaalne enesekinnitus, kaitsemeede tühjuse vastu; mõistagi ei saa su elu olla tobe või tühine või tähendusetu, kui oled kogu aeg hõivatud, su graafik on kogu aeg täis, iga tund nõuab sult millegi tegemist.“8 Toda hõivatust ja tunnet, et sul on kiire, säilitad sa iga hinna eest, et vältida igavust ja oma mõtetega üksijäämise ohtu. Inimesed näivad omal soovil püüdlevat nende sihtide poole, mida autoriteedid neile ette kirjutavad, et nad ei peaks üldse mõtlema sellele, mida nad ise tahaksid oma eluga peale hakata. See selgitab toda tänapäeva elu kummalist tahku, mida filosoof Iddo Landau on kirjeldanud järgmiselt: „Paljud pühendavad ühelainsal õhtupoolikul rohkem aega sobiva restorani või filmi valimisele, kui neil kulub kogu elu jooksul sellest mõtisklemisele, kuidas oma ellu rohkem tähendust tuua.“9 Et elada enda valitud elu ja tüürida oma elulaeva, peab sulle selguma suund, mida tahad järgida. Selleks vajad teatud väärtusi, et elu väljakutsete keskel oma tee leida. Ent nende leidmiseks pead võtma aega mõtiskleda ja oma elu-

valikuid küsimärgi alla seada, ning sul tuleb silmitsi seista ka eksistentsiaalse kahtlusega, mis võib su olemasolu pinna all luurata. Ajaloost võib leida näiteid paljudest mõtlejatest – nagu Lev Tolstoi, Thomas Carlyle, Simone de Beauvoir, Søren Kierkegaard, Alan W. Watts –, kes avastasid, et vaid elu absurdsust tunnistades ja olemasolu tühisust emmates saab end vabastada ja leida oma elus selgema tähendustunde. See raamat pakub uut viisi tähendusrikkusest mõtisklemiseks meie ühise inimlikkuse pinnalt, et sinu kultuurilisest, usulisest ja muust taustast hoolimata juhiks see sind rahuldustpakkuvama ja tähenduslikuma elu suunas. Tahan aidata sul oma olemasolu tähendusrikkamaks muuta. Olles kümme aastat uurinud elu mõttega seonduvat filosoofiat ja psühholoogiat ning selle otsimise ajalugu, olen viimaks mõistnud, et elu tähendusrikkaks muutvate tegurite kindlakstegemine on lihtsam, kui arvata võiks. Küllap leidub ka sinu elus tegelikult hulganisti tähendusrikkust, kui vaid avad end selle nägemisele ja tunnetamisele. Elu mõtte leidmine näib sageli olevat võimatu ja piinav mõistatus, kuid põhjus on selles, et kultuurina kasutame me ikka veel vanu mudeleid, mõeldes küsimusest, mis nüüd üha arusaamatum näib. Aga kui muudad oma mõtteviisi, siis näed, et otsitud vastused leiduvad su igapäevaelus. See raamat selgitab, miks inimesed üldse tähendust otsivad, uurib toda ajaloolist viga, millest tekkis kaasaegne eksistentsiaalne ärevus, ning pakub sulle kergestirakendatavaid viise, mis viivad tähendusrikkama olemasoluni. Mõned neist mõtetest

võivad näida kummalised, teised jälle ilmselged, kolmandaid rakendad vahest juba niigi täielikult. Aga koos peaksid need pakkuma kindlat ja stabiilset alust, millele saaksid üles ehitada rahuldustpakkuvama, elujaatavama ja tähendusrikkama olemasolu. Sa ei valinud sündimist. Keegi ei andnud sulle selleks käsiraamatut, aga ometi oled sa siin, maailmasse heidetud ja sunnitud siin toimima, et luua midagi tähenduslikku sellest piiratud olemisajast, mida on sulle võimaldatud.10 Ja parem oleks, kui sa sellest kähku aru saaksid, sest varsti võib olla juba liiga hilja. Nagu ütleb Edward Nortoni kehastatud jutustajategelane filmis „Kaklusklubi“: „See on su elu, ja see tiksub minut minuti haaval lõpu poole.“

I OSA MIKS INIMESED TÃ„HENDUST OTSIVAD

KERKIMINE ELU ABSURDSUSE KOHALE

„Juhtub, et dekoratsioonid varisevad kokku“Hommikune tõusmine, tramm, neli tundi büroos või vabrikus, eine, tramm, neli tundi tööd, õhtueine, uni – esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, reede ja laupäev samas rütmis; tee, mida tavaliselt on kerge käia. Aga ühel päeval kerkib pinnale „milleks?“ ja kõik algab nüüd sellest üllatusvarjundiga tülpimusest.“ – ALBERT CAMUS „Sisyphose müüt“, 1955 (Henno Rajandi tõlge)