POLLY POLLY Märts 1942
MÄRTS 1942 Sellesse tuppa polnud astunud kellegi jalg juba terve nädala jooksul; kalingurist aknakate oli alla tõmmatud ja varjas vaadet majaesisele aiale, lõunasse; toas valitses pärgamendikarva kollakas valgus, oli külm ja umbne. Polly läks akna juurde, tõmbas nöörist ja aknakate vuhises plaksuga üles. Tuba täitis külm hall valgus, mis oli siiski heledam kui ähvardavate pilvedega taevas. Tüdruk seisatas korraks akna juures. Araukaariapuu ümber olid rõõmsalt õide puhkenud kollaste nartsisside puhmad, ent märtsikuu heitliku ilma silmas pidades olid need paratamatult kiirele äraõitsemisele määratud. Nüüd läks ta tagasi ukse juurde ja lükkas riivi ette. Talumatu, kui keegi teda siin segama juhtuks. Kõige pealt toob ta riietusruumist kohvri ja tühjendab riidekapi, järgmisena tuleb ette võtta tualettlaua kõrval oleva roosipuust kummuti sahtlid. Ta valis välja kohvri – suurima, mille leidis – ja asetas selle voodile. Teda oli alati manitsetud, et voodi peale ei tohi kohvrit panna, ent sellelt siin olid ju kõik voodiriided ära võetud ning voodikatte all nägi ase välja nii armetu ja mahajäetud, et reegel ilmselt ei kehtinud. Kui ta kapiukse avas ja seal tihedasti kokkusurutud riideid rippumas nägi, valdas teda korraks kõhedus, mis tegi raskeks nende puudutamise – tundus, nagu võiks ta siin kokku põrgata selle otsusekindla lahkunuga, kes oli nädal tagasi vastupidiselt kõigi soovidele üksi ning 15