Katrin Luke
EESTI VÄIKE RAVIMTAIMERAAMAT 99 olulisemat ravimtaime Eesti loodusest
Eesti väike ravimtaimeraamat Autor: Katrin Luke Toimetaja: Tuuli Kaalep Toimetaja: Kaisa Papp Kujundaja: Kristiina Karu Projektijuht: Rain Siemer ©Rahva Raamat AS Trükitud: Print Best Trükikoda OÜ ISBN 978-9949-664-58-0
5
Eessõna
Ravimtaimed on minu ellu kuulunud juba pikki aastaid – aastal 1993 sai loodud oma ettevõte, et hakata tootma taimeteesid ja hiljem ka taimedest tehtud ravisalve, rohejahu ning ürdisoolasid. Kuna inimeste huvi ravimtaimemaailma vastu oli suur ja laatadel ikka küsiti, milline näeb välja varemerohi või harilik mailane, siis sai taimede tutvustamiseks loodud Karepa ravimtaimeaed. Lisaks õppisin taimeravi ehk fütoteraapiat Tallinna alternatiivmeditsiinikoolis, kus õpetajaks oli Julia Koršikova Moskvast ja tegin koostööd proviisor Tatjana Gorbunovaga. Vaatamata sellele, et tänapäeval on internet ja ajakirjandus ravimtaimeinfot täis, on inimestel huvi ravimtaimi ka päriselt näha ja teadmisi saada. Raamat, mida käes hoiad, on minu sulest juba kolmas. Olen siia koondanud nii vanemat kui uuemat infot taimede ja mõningate seente kohta. Annan ülevaate, kuidas neid korjata, kuivatada, kasutada ja säilitada. Olen välja toonud ka peamised toimeained ja raamatu lisas kirjeldanud nende mõju. Ravimtaimed pole ainult tee ja tinktuuri valmistamiseks, paljud neist sobivad ka toidu maitsestamiseks ja söögiks. Loodusest korjatud taimedes leidub rohkelt mineraalaineid ja vitamiine, mida meie keha elutegevuseks vajab. Enamiku haiguste põhjuseks ongi mineraalide ja vitamiinide puudus. Tähtis on, et taimed oleksid kogutud puhtast loodusest, teedest, tehastest ja mürgitatud põllumaadest eemal. Tänu tänapäeva tehnikale saab oma kogutud taimedest kerge vaevaga valmistada smuutisid, pestot, rohejahu, võideid jpm. Poodides on olemas ka kodusesse majapidamisse sobivad toidukuivatid, millega saab taimi, marju jm loodusande suurepäraselt õige temperatuuriga kuivatada. Võimalik on osta ka õlipress ja
6
välismaalt saab tellida külmkuivatusseadmeid. Ka aiapidamine läheb tänu väikeaedadesse mõeldud tehnikale järjest lihtsamaks. On vaja vaid julgust pihta hakata ja teadmisi, milliseid taimi raviks ja söögiks kasutada. Enda kogutud taimed ning neist valmistatud toit või ravim on raha ja aja kokkuhoid. Lisaks puhas toit ja väiksem ökoloogiline jalajälg, mille sa planeedile jätad. Loodan, et see raamat on abiks ja innustab ravimtaimedega alustama. Oskused tulevad aastatega ja võin öelda, et sellest võib saada sõltuvus ja ehk areneda oma ettevõtegi. Soovin jõudu, julgust, toredaid elamusi ja tervist! Katrin Luke Karepa ravimtaimeaia perenaine
AASTARINGSELT JA SÜGISEST VARAKEVADENI KORJATAVAD TAIMED
8
HARILIK POHL Vaccinium vitis-idaea
Kanarbikuliste sugukonda kuuluv, männimetsades ja raiesmikel kasvav 20–30 cm kõrgune igihaljaste ümarate lehtedega väike põõsas. Õitseb mais roosakasvalgete õitega ja septembrisoktoobris saab koguda pohlamarju.
TOIMEAINED
Lehtedes lihtfenoolid (arbutiin 14%), tanniinid, flavonoidid, vitamiinid, gallus-, elaag- ja urosoolhape; mineraalidest kaalium, magneesium, fosfor. Marjades arbutiini (4,44%), flavonoide, bensoehapet (toimib loodusliku säilitusainena).
KORJAMINE
Lehtede kogumise aeg on kevadel enne õitsemist ja pärast marjade valmimist külmal ajal. Varte kogumise aeg on märtsis-aprillis, aga võib koguda ka oktoobrist alates, kui aega on ja lund veel pole. Metsas jalutades võib varsi lihtsalt kääridega lõigata, külma ilmaga need ka murduvad. Külmast neid kohe sooja tuppa ei tohi tuua, siis muutuvad lehed mustaks. Mõistlik on lasta neil esikus natuke aega seista. Võib korjata ka lihtsalt lehti, kuid siis on oht, et võib taime juurtega välja rebida. Kuivatatakse toatemperatuuril 20–30 °C, siis rabistatakse lehed varre küljest lahti ja säilitatakse paberkotis või klaaspurgis valguse eest kaitstuna.
KASUTAMINE
Pohlalehti on kasutatud keedusena bakteritest põhjustatud põie- ja neerupõletike raviks. Samuti aitavad need reuma ja diabeedi puhul. Pohlalehed aitavad ka reuma ja podagra puhul soolasid väljutada. Toime tõhustamiseks võib juua kõrvale leeliselist mineraalvett või süüa leeliselisi toite. Päevane annus 2–3 g droogi. Tarvitada 7 päeva järjest. Marjadest saab maitsvat, imehead toormoosi. Säilitada võib ka lihtsalt puhtas, keedetud ja jahutatud vees. Marju on soovitatav süüa antibiootikumide võtmise ajal,
9 nad aitavad säilitada soolestiku bakterite loomulikku kooslust ja kaitsevad neerusid ravimite ärritava toime eest.
TEE VALMISTAMINE Võetakse 2 spl lehti 300 ml vee kohta ja keedetakse tasasel tulel kaane all 30 min, seejärel lastakse tõmmata veel 45 min. Juuakse lonksudena päeva jooksul. Juua võib 7–10 päeva.
OHUD
Kuigi vanasti joodi seda teed talvel tihti, pott oli igapäevase teena pliidiserval, ei soovitata tänapäeval pohlalehti pikka aega järjest tarvitada. See võib põhjustada mao- ja neerude ärritust, maksamürgitust. Ei sobi ägeda neeruja maksapõletiku korral.
ISLANDI KÄOSAMBLIK
Cetraria islandica
Kuulub lapiksamblikuliste sugukonda. Islandi samblik on hall, rohekaspruuni varjundiga samblik, 10–15 cm kõrge. Kasvab nõmme- ja palumännikutes, mereäärsetes männimetsades, liivikutel.
TOIMEAINED
Süsivesikud (samblikutärklis lihheniin 20%), samblikhapped, vitamiin B12, mõruained, mikroelemendid.
KASULIK
Islandi samblik on antibakteriaalse ja põletikuvastase toimega, keedust saab kasutada köha, kopsupõletiku, tuberkuloosi, maohaavandite ja gastriidi korral. Peenestatud samblikust tehtud sülditaoline jook aitab ka kõhukinnisuse
10 korral. Islandi samblik on ka haavu parandava toimega: jalgu ja sõrmi võib leotada islandi samblikust keedetud tõmmise vannis või teha mähiseid. Vannis leotamine teeb jalad ja käed pehmeks.
KORJAMINE
Võib aastaringselt korjata maast kotti või korvi, lasta kuivada, siis lahti harutada, lõigata ära punakaspruun alumine osa, eemaldada praht ja okkad. Kuivab ka toatemperatuuril ja säilitada võib paberkotis. Hoida kuivas.
TEE VALMISTAMINE Keeta 30 min ja lasta tõmmata veel 30 min. Keetmine on vajalik, et limaained välja tuleksid, muidu pole sellest köha ega maohaiguste puhul abi. Keemise ajal võib köha ja külmetushaiguste korral juurde lisada ka kibuvitsamarju, mis on limaskestadele kasulikud ja sisaldavad C-vitamiini ja karotiine. Teele võib lisada ka muid marju või mahla. Enne tarvitamist tuleb teed loksutada või segada, et lima põhja ei jääks. Köha korral on hea lonksata päeva jooksul pidevalt, kui köhahoog tuleb, tee puhastab hästi hingamisteid ja hoiab köhahooge ära. Ka alandab see hästi palavikku. Kes kibedat maitset pelgab, võib enne tee tegemist samblikku kuuma veega kupatada, siis ei ole maitse nii kibe. Mao ja seedimise jaoks valmistatud teed juua 30 min enne sööki. Islandi samblikust võib keeta siirupi, lisades sinna haput mahla (pohl, jõhvikas, ebaküdoonia) või sidrunhapet säilitamiseks, männipungi, liivateed, suhkrut, siis saab seda ka lastele anda.
VEEL
Islandi samblikku on nälja ajal ka leivajahusse lisatud. Et kibe maitse eemaldada, keedeti leeliselises vees või loputati, peenestati, hoiti ööpäev soodavees ja siis veel puhtas vees.
HARILIK KUUSK Picea abies
Kuuseoksi, -okkaid ja -vaiku saab koguda küll aastaringselt, eriti hästi sobib selleks talvine aeg, mil rohelist kraami on vähe ja aega ka rohkem.
11
KUUSEOKKAD TOIMEAINED
Leidub C-vitamiini, klorofülli, eeterlikke õlisid, vaike, fenoole, karoteene. Vanades okastes on rohkem C-vitamiini, eeterlikke õlisid jm aineid kui kevadistes võrsetes; ka maitse on tugevam.
KUIVATAMINE
Kuuseokkad kuivavad hästi toatemperatuuril – 25–30 °C juures, tugevat kuuma ei kannata. Kodus võib oksad panna puhtale alusele ja kapi otsa vm tolmuvabasse kohta kuivama. Võivad olla ka vaasis või karbis püstises asendis – kui need on kuivanud, siis rabistada okkad okste küljest lahti ja panna purki või kotti.
KASUTAMINE
Kuuseokastest valmistatud joogid sobivad nii organismi tugevdamiseks, vere parandamiseks kui ka külmetushaiguste ja hingamisteede raviks, haigustejärgseks taastusperioodiks. Talvel metsa jalutama minnes võib tuua kaasa kuuseoksi, et neist jõudu andvat jooki teha. Kuivatatud kuuseokkaid võib lisada teesegudesse, jahvatada blenderis või veskis jahuks ja lisada siis maitseaineks ahjulihale, karaskile, leivataignasse, smuutisse.
TOORJOOGI VALMISTAMINE Lõigata ära okste tipmised osad, kodus võib neilt okkad eemaldada, ma ise lõikan oksad 3–4 cm tükkideks ja panen blenderisse, lisan vett, et materjal oleks kaetud 10–15 cm veega ja blenderdan 2 min, kuni vesi muutub roheliseks. Siis kurnan läbi sõela ja jook on valmis. Kes soovib, võib mett, agaavisiirupit või rafineerimata suhkrut lisada. Ja maitseelamusi soovides võib blenderdamise ajal lisada ka ingverijuurt ja hiljem sidrunimahla. Aga jook on hea ka naturaalselt.
12
KÖÖGIS
Karepa ravimtaimeaia metsamaitse ürdisool on valmistatud peenestatud kuuseokastest, punest ja pihlakamarjadest koos himaalaja soolaga. See sobib suurepäraselt ahjuprae, peekoniviilude ja lihapaja maitsestamiseks. Taise liha puhul võib lisada mett või siirupit, siis saab liha mahlasem. Pole vaja ei pipart ega muid maitseaineid. Varasuvel pakub kuusk noori võrseid, neis pole küll nii palju C-vitamiini ja mineraalaineid kui vanades okastes, aga see-eest on maitse pehmem ja hapukam, sest noored võrsed sisaldavad rohkem sidrunhapet. Võrseid saab kasutada smuutides, võietes, neid võib sügavkülma panna, et talvel hea võtta oleks, blenderis peenestada ja lisada karaski, koogi jm küpsetiste sisse, lihamarinaadidesse jne. Pidu kestab peaaegu jaanipäevani, kuni võrsed on pehmed ja mahlakad. Mõned keedavad ka võrsetest siirupit, aga neil pole nii tugevat maitset kui vanadel okastel. Kuuseokastest pressitakse ka tööstuslikult toormahla ja valmistatakse külmmenetlusel jooki: seni on seda tehtud Lätis, nüüd katsetatakse ka Eestis. Kuuseokkaid võib panna ka viina või piirituse sisse, lisaks kibuvitsamarju, jõhvikaid, pohli, pihlakamarju – ja saab mõnusa napsi. Kel rohkem huvi, soovitan lugeda Ain Raali raamatut „Kuula kuuske“. Väga ilus ja hariv lugemine!
KUUSEVAIK Vaik tuleb puust välja, kui koor on viga saanud või päikese käes lõhki kuivanud.
TOIMEAINED
Eeterlikud õlid, mis annavad antiseptilise ja baktereid hävitava toime.
KASULIK
Haavu parandav, ravib ka mädanevaid haavu ja lööbeid, samuti küüneseent – kasutada tuleb seda küll 6–7 kuud, aga ravi annab tulemusi. Vaik ravib veel hambajuure põletikke, ohatist, putukahammustusi, kanna- ja sõrmede lõhesid, umbekasvanud sõrmeküüsi, hemorroide jpm nii inimestel kui ka loomadel. Raviks kasutatakse sulatatud kuusevaiku, suvel on vaik puu küljes sulanud kujul, saab sealt koguda ja kasutada, hangunud vaik tuleb üles sulata-