Olen rahulik.
Ma olen ELEVIL!
Tunnen end armastatuna!
Olen kurb.
Ma olen Ăľnnelik.
Me oleme sĂľbralikud. Me oleme lĂľbusas tujus!
Ma ei tea, kuidas ma end tunnen.
Ma olen pahas tujus.
Sis u ko rd
4–5 Kõigi l on tu nd ed nd eid 6–7 Me ie keha peeg eld ab me ie tu 8–11 Ku ida s sa en na st tu nn ed? 12-13 M iks, mi ks, mi ks? tu nn eksid? 14 -15 Ku ida s sina en d tema as em el 16 -17 Mu utuvad tu nd ed 18-19 Se gadu st te kitavad tu nd ed 20-21 Tu nn etest rä äkim ine 22-23 Ra hu ne 24 -25 Ka s sa oled va he l mu re lik? 26 -27 Valikute te gemi ne 28-29 Sõprad e ja pere aitam ine
30-31 Ole en da va stu lahke! ks 32 Tä iskasva nute le lu gem ise
Felicity Brooks ja Frankie Allen Pildid joonistas Mar Ferrero Aitäh, Holly Docherty! Bed Primary and SENCo
Mul oli uhke tunne seda raamatut illustreerida!
Ma olin seda raamatut kirjutades Ăľnnelik!
Ma olin elevil, et sain seda raamatut kujundada ja aitasin ka kirjutada!
Kõigil on tunded Kuidas sa end täna tunned? Oled õnnelik? Näljane? Äkki hoopis kurb? Kõigil inimestel maailmas on tunded, aga see, kuidas me neid välja näitame, muutub suureks kasvades. Pisikesed beebid ei oska rääkida ega isegi naeratada. Nad oskavad väljendada oma tundeid ainult nuttes (või mitte nuttes). Seepärast on raske aru saada, mis neil viga on.
ÄÄÄÄÄÄÄÄ!
Kas tal on kõht tühi?
Võibolla on ta väsinud.
Ma arvan, et ta tahab kaissu.
Heldene aeg! Minu oma!
Eiiii! Minu!
EI TAHA KINGI!
Pisipõnnid oskavad hästi tundeid näidata, kuid nad ei saa aru, miks nad neid tunnevad. Ja nad ei tea, et ka teistel inimestel (ja lemmikloomadel) on tunded. 4
Suuremad lapsed oskavad väga hästi enda tundeid väljendada ja suudavad ka teiste nägusid vaadates öelda, kuidas teised end tunnevad.
Mis sa arvad, kuidas need lapsed end tunnevad? Kas oskad sõnad ja pildid kokku viia?
vihane kurb
rahulik
ärritunud
elevil uhke
pahur
õnnelik murelik
Kas oskad tuua näiteid selle kohta, millal sina end niimoodi tundsid? 5
Meie keha peegeldab meie tundeid
Ka sinu kehal on tunded. Tihti annab ta märku, et tal on midagi vaja.
Mu kõht koriseb!
Ma ei suuda haigutamist lõpetada!
Mul on peavalu ...
Minu oma ka.
. . . ja l ö ö v e .
Tara on VÄSINUD.
Rasmus on HAIGE. Ma higistan ja olen näost täiesti punane!
Hannah on NÄLJANE. Ma ei suuda värisemist lõpetada!
Mu suu on väga kuiv.
Brrrr!
Theol on JANU.
Lisetel on PALAV.
Connoril on KÜLM.
Kas oskad öelda, mida need lapsed peaksid tegema, et neil parem hakkaks? Vii jutumull ja laps kokku. Söö midagi.
6
Võta kampsun seljast.
Tee uinak.
Joo vett.
Räägi täiskasvanule. Võibolla pead rohtu võtma või arstile minema.
Pane soojad riided selga.
Meie kehad näitavad välja ka seda, mida me hetkel tunneme. Vaata, kas oskad keha vihjete põhjal öelda, kuidas need inimesed end tunnevad. AAAAAH! Hihii!
Anya naeratab ja naerab kõva häälega. Kuidas ta end tunneb?
Oskar on käed ristanud ja tema alahuul ulatub ettepoole.
Proua Mõru nägu on punane. Ta karjub ja trambib jalgu.
Sandeep ei vaata kellelegi otsa, vaid tahab peitu joosta.
Maria keksib ringi ega suuda paigal istuda. Ta hingeldab.
Nuuks!
Dima on väga vaikseks jäänud ja hakkab nutma.
Järgmine kord, kui sa õues oled, vaata inimesi enda ümber. Kas oskad öelda, kuidas nad end tunnevad? 7
Kuidas sa ennast tunned?
Võibolla on sul raske sellele küsimusele vastata ja oma tundele nimetust anda, aga kui sa ütled, mida see MEENUTAB, siis võib sellest abi olla. Sa võid isegi öelda, mis VÄRVI su tunne on. Tunnen, et minu sees on
BZZ-BZZ
KUUMADE, PUNASTE LEEKIDEGA vulkaan, mis hakkab
PURSKAMA.
Mul on tunne, nagu hulk herilasi sumiseks mu pea ümber.
Aaaarrhhh!
Mörr!
Tahan TRAMPIDA nagu dinosaurus ...
... ja RÖÖKIDA
Ja MÖIRATA nagu tiiger.
Ma olen VIHANE. Minu värv on PUNANE. 8
l a s e ks i n v i k e r k a a r e l l i u g u g a n u! n, e n Tu n
Juhhei!
Mul on selline tunne, nagu ma jookseksin mööda lilleaasa ja supleksin päikesepaistes.
Oi! Ma tahan ühte suurt kalli! Ha-ha!
Ma tahan MÄNGIDA ...
... ja HÜPELDA ...
... ja kõiki KALLISTADA!
Ma olen ÕNNELIK! Minu värv on KOLLANE. 9