113
Martin Siplane
Unustamine ja rehabiliteerimine
Äri- ja argielu
Äri- ja argielu on lai mõiste, mis hõlmab väga paljut: kaubandus, turundus, tootmine, transport, haldamine, administreerimine jne. Tegelikult kõike, mis
Raivo Puusepp
Leele Välja
meie igapäevases elus vältimatu on, ja mida suures osas võib kokku võtta sõnapaariga “avalikud hooned”. Kui suured puiduga kaetud hooned olid kuni 1940. aastateni päris tavalised, siis riigikorra muutudes kadusid need pildilt. Seega mõjusid esimesed taasiseseisvumisjärgsed suured puitfassaadid tõeliselt efektselt, mõjuvad tegelikult siiani. Üllatusmoment on säilinud, kuigi suuremahulisi puidust hooneid on silm näinud juba peaaegu kaksküm-
Põltsamaa tuletõrjehoone. Arhitekt Raivo Puusepp, valmis 1999. Põltsamaa fire station. Architect Raivo Puusepp, completed 1999.
mend aastat. Üks esimesi üllatajaid oli Raivo Puusepa kavandatud Põltsamaa tuletõrjemaja (valmis 1999). G4S peakontor Paldiski mnt 80 Tallinnas. Arhitektid Maarja Kask, Karli Luik, Ralf Lõoke, Margus Tamm, valmis 2013. G4S head office at 80 Paldiski Road, Tallinn. Architects Maarja Kask, Karli Luik, Ralf Lõoke, Margus Tamm, completed 2013.
112
Suure tehnohoone katmine fassaadiplaadi või plekiga oleks andnud triviaalse tulemuse, puit selles kontekstis on efektne ja üllatav, rääkimata sobivusest väikelinna miljöösse. Suuremate tootmisettevõtete kujundusse kerkis puit loogilisena just puidusektoriga seotud ettevõtete juures. Üks esimesi suuri puiduga kaetud büroohooneid oli puidutöötlemismasinaid tootva Hekoteki 2003. aastal valminud kontorihoone (arhitekt Anu Tammemägi). Puidutöötlemisettevõtete tootmis- ja kontorihooneid on tulnud ridamisi veelgi. Kui tootmishooned lähtuvad enamasti funktsionaalsetest vajadustest ja rangetest normidest, siis
115
L e e l e Vä l j a
A n u Ta m m e m ä g i
Äri- ja argielu
Triigi metskonna hoone Väike-Maarja vallas Lääne-Virumaal. Arhitekt Aivo Schults, valmis 2004. Triigi forest management district building in Väike-Maarja Municipality, Lääne-Viru County. Architect Aivo Schults, completed 2004.
AS-i Hekotek kontorihoone Rae vallas Harjumaal. Arhitekt Anu Tammemägi, valmis 2003. AS Hekotek office building in Rae Municipality, Harju County. Architect Anu Tammemägi, completed 2003.
valminud Lemeks Grupi kontor Tartus (arhitekt Eero Endjärv) on metsa- ja puidutööstuse ettevõttele kohaselt läbinisti puidust, aga arhitektuurselt julge, eristudes traditsioonilistest büroohoonest üsna jõuliselt nii ideoloogialt kui ka väljanägemiselt, ning olles piirkonnas kvaliteetseks maamärgiks. Mahult traditsioonilisem on Põlvas paikneva vineeritootja Arcwoodi uus tehas (Kadarik Tüür Arhitektid), kus suure tootmishoone küljes olev kontori plokk laseb esile tulla tõelisel “puidukunstil”. Väikese Põlva toomine Eesti kaasaegse arhitektuuri kaardile on sellega kaasnev lisaboonus. Oma tagasihoidliku panuse on siin andnud ka riik – 2004. aastal konkursivõiduna valminud RMK Triigi metskonna kontoris ühendas arhitekt Aivo Schults osavalt arhetüüpse vormi ja uudsed fassaadikäsitluse – metallribad laudise vahel ja kitsad aknapilud teevad sellest vägagi tänapäevase hoone. Kui puidutootmisettevõtted üldiselt ei pea otsima säästlikumaid lahendusi ja saavad endale lubada kõige julgemate arhitektuurifantaasiate teostamist, siis paljudel juhtudel see nii hästi ei lähe. Eriti just kaubandus kipub armastama säästulahendusi, ja mida kaugemal pealinnast, seda vähem näib arhitektuur omanikele korda minevat. Eks on nii mõnigi eestimaalane pidanud kurvastusega nägema näotute plekk-kuuride kerkimist kodukanti. Seda rõõmustavam on leida vastupidiseid näiteid. Studio-3 arhitektidelt on tulnud ridamisi elegantseid puitfassaadiga maakauplusi (Avinurme, Torma, Tabivere, Siimusti), mis omaaegseid kolhoosiasulaid märkimisväärse arhitektuurse kvaliteediga rikastab. Lummavalt lihtsad, aga efektsed fassaadilahendused tõestavad veenvalt, et arhitektuurse kvaliteedi vältimatuks eelduseks ei ole hiiglaslik rahakott. Sama mõtet kannab ka Rakvere tavandimaja (arhitekt
114
L e e l e Vä l j a
kontorihoonete puhul saab arhitekt lasta mõttel märksa vabamalt lennata. 2015. aastal
Triigi metskonna hoone Väike-Maarja vallas Lääne-Virumaal. Arhitek Aivo Schults, valmis 2004. Triigi forest management district building in Väike-Maarja Municipality, Lääne-Viru County. Architect Aivo Schults, completed 2004.
117
Andres Põime
Äri- ja argielu
Saadjärve A ja O kauplus Tabiveres Jõgevamaal. Arhitektid Andres Põime ja Lauri Vaimel, valmis 2010. Saadjärve A and O store in Tabivere, Jõgeva County. Architects Andres Põime and Lauri Vaimel, completed 2010.
Reio Avaste, valmis 2014). Üks mõjusamaid üllatajaid on aga Väike-Maarja lähedal metsade vahel asuv Triigi metskonna hoone, kus traditsiooniline vorm on ühendatud moodsate detailide ja efektse puidukasutusega fassaadil (arhitekt Aivo Schults, valmis 2004). Puit efektse fassaadikujunduselemendina leiab üha laiemat kasutust ka päris suurte büroohoonete juures, mõjudes põnevalt ja intrigeerivalt nii traditsioonilise laudisena Sõpruse pst 157 juures (arhitekt Indrek Suigusaar) kui ka ebatavalise rippstruktuurina G4S hoonel Paldiski mnt-l Tallinnas (Salto Arhitektid), mis lihtsale hoonekastile efektse välisilme annab. Enim eksperimentaalseid puidukasutusviise leiame aga Sõmeru keskusehoone juures (Salto Arhitektid), kus
Andres Põime
efektsele välisfassaadile sekundeerib eksperimentaalne puitklotsidest laekujundus siseruumides. Kauplus KONSUM Avinurmes Ida-Virumaal. Arhitektid Andres Põime, Anu Põime, Lauri Vaimel, valmis 2014. KONSUM store in Avinurme, IdaViru County. Architects Andres Põime, Anu Põime, Lauri Vaimel, completed 2014.
Puidu väljendusrikkust on meelsasti kasutatud ka kaduva messiarhitektuuri juures. Hollandis aiandusmessil Floriade väljas olnud väike paviljon (KUU Arhitektid) oli muljetavaldav geomeetrilise vormikülluse poolest, mida rõhutas osade erinev viimistlus. Eesti kui metsa- ja puiduriigi efektseim väljaastumine pidi aset leidma 2015. aasta EXPO-l Milanos, kui näitusepaviljoni arhitektuurivõistlusel valiti välja arhitektide Ott Kadariku ja Mihkel Tüüri kavandatud puithoone. Kahjuks ei õnnestunud aga kohalikke päästeametnikke veenda selle tuleohutuses ja nii pidi puit taanduma pelgalt fassaadi ja interjööri kujunduselemendiks – konstruktsioonid tuli loovutada tulekindlamale materjalile.
116
Siimusti kauplus Jõgevamaal. Arhitektid Andres Põime ja Lauri Vaimel, valmis 2015. Siimusti store in Jõgeva County. Architects Andres Põime and Lauri Vaimel, completed 2015.
Martin Siplane
Martin Siplane
G4S peakontor Paldiski mnt 80 Tallinnas. Arhitektid Maarja Kask, Karli Luik, Ralf Lõoke, Margus Tamm, valmis 2013. G4S head office at 80 Paldiski Road, Tallinn. Architects Maarja Kask, Karli Luik, Ralf Lõoke, Margus Tamm, completed 2013.
119
Summary
Business and Everyday Life
Wood is being used ever more broadly as a striking element of façade design on larger office buildings as well, creating a novel effect as traditional siding on the surface of a large commercial building on Sõpruse Boulevard, and as an artistic suspended structure on the G4S building on Paldiski Road in Tallinn, which provides a simple box building with a striking external appearance. We find even more experimental ways of using wood in the Sõmeru Centre building, where experimental ceiling design in the interior rooms using wooden blocks seconds its striking exterior façade. Ways have also been found for utilising the expressiveness of wood at different fairs. The small pavilion that was on display at the Floriade gardening fair was remarkable in terms of the richness of its geometric form, which was brought out by the differing finishing of its various parts. The most notable display of Estonia as a country of forests and timber was to take place at the 2015 EXPO in Milan, where the wooden building designed by Kadarik Tüür Architects was selected from the architectural competition. Unfortunately, the organisers did not succeed in convincing local fire safety officials of its fire safety and so wood had to be relegated to serving only as the façade material and an interior design element – the pavilion’s constructions had to be entrusted to a more fireproof material.
Business and everyday life is a broad concept, under which almost everything that is unavoidable in our quotidian life can be categorised and which can also be summed up by the term public buildings. Large buildings covered with wood were quite common until the 1940s, but disappeared from the picture when the system of government changed. Thus the first large wood-covered façades after the restoration of independence had a truly impressive effect, and they continue to impress to this day. One of the first surprises was the Põltsamaa fire station designed by Raivo Puusepp (completed 1999). Covering this large technical building with sheet metal or a few façade panels would have produced a rather trivial result. Wood is striking and surprising in this context, not to mention its suitability in small town surroundings.
Rakvere matusemaja. Arhitekt Reio Avaste, valmis 2015. Rakvere funeral home. Architect Reio Avaste, completed 2015.
Logically, wood emerged in the design of larger manufacturing enterprises initially in businesses associated with the timber industry. The office building completed in 2003 (architect Anu Tammemägi) for Hekotek, a company
manufacturing woodworking machines, was one of the first large office buildings to be covered with wood. Further manufacturing and office buildings for woodworking enterprises have been completed one after another. The Lemex Group office in Tartu (architect Eero Endjärv) completed in 2015 is made completely of wood as is appropriate for forest and timber industry enterprises, but does not scorn bold architectural ideas either. The new main building for the Arcwood plywood manufacturer located in Põlva is somewhat more traditional only at first glance. Here the office block attached to a large manufacturing building allows true “timber art” to come to the fore. If woodworking enterprises generally do not have to seek more economising designs and can indulge in implementing the boldest architectural fantasies, in many cases the situation is not as good. It is all the more delightful to find opposite examples. The architects of AB Studio-3 have produced elegant country stores with wooden façades (Avinurme, Torma, Tabivere, Siimusti) one after another, which enrich former kolkhoz settlements with remarkable architectural quality. Enchantingly simple yet striking façade designs convincingly prove that enormous financial resources are not the inevitable prerequisite of architectural quality.
118
Te r j e U g a n d i
Reio Avaste
Lenne bürooruumid Kohila 3c Tallinnas. KAMP arhitektid, valmis 2015. Lenne office space at 3C Kohila Street, Tallinn. KAMP architects, completed 2015.
rural municipal government, library and
Asukoht: Kooli 2, Sõmeru alevik,
ruumid koos saaliga. Keskuse interjöör
club rooms along with an assembly hall. The
seguneb eksterjööriga, luues pargilaad-
centre’s interior blends in with the exterior,
Arhitektid: Maarja Kask, Ralf Lõoke
se struktuuri: hubased aiad kristallisee-
creating a park-like structure: cosy yards
Valmimisaasta: 2010
ruvad avaruse keskel kontsentreeritud
crystallise as concentrated fragments of
loodusfragmentidena, pakkudes alter-
nature in open space, providing an alter-
Sõmeru vald, Lääne-Viru maakond
natiivi ümbritseva asustuse hõreduse-
native to the sparseness of the surrounding
SÕMERU CENTRE BUILDING
le. Keskusehoone on ühekorruseline,
settlement. The centre building has a single
lainetav katus moodustub ruumide
storey. Its undulating roof is formed by the
Location: 2 Kooli Street, Sõmeru
varieeruvast kõrgusest.
varying heights of the different rooms.
Hamlet, Sõmeru Municipality, Lääne-Viru County Architect: Maarja Kask, Ralf Lõoke
Tõ n u Tu n n e l
Completed: 2010
120
12 1
The Sõmeru Centre building houses the
vallavalitsuse, raamatukogu ning klubi-
Tõ n u Tu n n e l
Sõmeru keskusehoone koondab endas
Tõ n u Tu n n e l
Äri- ja argielu
SÕMERU KESKUSEHOONE
nian, which originally meant “place for
elamiseks”, ning mis on lingvistiliselt
living” and is linguistically very closely
väga lähedases seoses sõnadega kodu
associated with the words ‘kodu’ (home)
Asukoht: Floriade messiala, Venlo,
ja koht. Projekti aluseks oli arhetüüpne
and ‘koht’ (place or location). The basis
koda, mida kaasajastati nii vormiliselt
for this project was the archetypical koda,
Arhitektid: Joel Kopli ja Koit Ojaliiv
kui ka funktsionaalselt. Koda on ühik,
which was modernised in terms of both
Valmimisaasta: 2012
millele saab anda väga palju funktsioo-
form and function. Koda is a unit that can
ne ning mida omavahel grupeerides
be given very many different functions. By
on võimalik luua suuremaid ruumilisi
grouping such units together among them-
T H E “KO DA” E S TO N I A N PAV I L I O N AT THE FLORIADE 2012 GARDENING FAIR
kooslusi. Floriade 2012 Eesti Paviljon
selves, it is possible to create larger spatial
koosneb kuuest eriilmelisest ühikust:
associations. The Estonian pavilion at Flo-
neli on seotud ühtseks näituseruumiks,
riade 2012 consists of six units of differing
ühes paikneb koosoleku ruum ning
appearance – four units are combined into
ühes kööginurk ja abiruum.
a unified exhibition space, one unit houses
Location: Floriade fairgrounds, Venlo,
Floriade on alates 1960. aastast iga
a meeting room, and one houses kitchen
kümne aasta tagant Hollandi Kuning-
facilities and an auxiliary room.
Architects: Joel Kopli and Koit Ojaliiv
riigi korraldatav maailmanäitus, mis
Floriade is a worldwide exhibition held once
Completed: 2012
keskendub aianduskultuurile ja vabale
every 10 years since the 1960s organised
ajale. Eestit tutvustati läbi puidu- ja
by the Kingdom of Netherlands. Its focus is
puitmajatootmise sektori. Eesti pavil-
gardening culture and leisure time. Estonia
joni eesmärk oli siduda meie puitar-
was introduced through the timber and
hitektuuri pikaajalised traditsioonid
wooden house manufacturing sector. The
tänapäevaste tehnoloogiate ning inno-
aim of the pavilion was to bring together
vatsiooniga.
the time-honoured traditions of wooden
Holland
Netherlands
Kuu Arhitektid
architecture with contemporary techno
122
Kuu Arhitektid
logies and innovation.
123
‘Koda’ is one of the oldest words in Esto-
sõnu, mille tähendus oli algselt “koht
Kuu Arhitektid
Koda on üks vanimaid eestikeelseid
Kuu Arhitektid
Äri- ja argielu
E E S T I PAV I L J O N “KODA“ AIANDUSMESSIL FLORIADE 2012
the pavilion is a space with clear identity
Asukoht: Expo maailmanäitus Milanos
võimaldas külastajal saada kontakti
that allows visitors to make contact with
Arhitektid: Kadarik Tüür Arhitektid
eestimaise olemisega. Arhitektuur pidi
the Estonian way of existence. Architecture
Valmimisaasta 2015
looma tausta kammerlikus välipaviljonis
creates the background for presentations
aset leidvatele etteastetele, esitle-
taking place and artefacts presented in
tavale loomingule. Paviljoni moodus-
this small outdoor pavilion. The pavilion is
E X P O PAV I L I O N IN MILAN
tasid nihkes klotsidena üksteise otsa
formed by “nest boxes” as blocks stacked
laotud “pesakastid”, mis moodustasid
in displacement one on top of another,
Location: EXPO worldwide exhibition
peamise hoonemahu Vene paviljoni
which form the main building volume.
poole ning kvartalisisese tee serva.
Entering under its tall and spirited canopy
Architects: Kadarik Tüür Architects
Kõrge ja lennuka varikatuse alla minek,
in combination with its spacious interior
Completed: 2015
millele järgneb hoone avara sisemuse
creates a powerful experience. The entire
efekt, tekitab võimsa elamuse. Tule-
building could not be made according to
nevalt Itaalia tuleohutusnormidest ei
the original plans due to Italy’s fire safety
saanud tervet hoonet algsete plaani-
regulations. The wooden load-bearing sys-
de järgi teha. Puidust kandesüsteem
tem was replaced by a steel construction
tuli asendada teraskonstruktsiooniga,
that at the same time remained very flex-
mis samas maskeeriti väga paindlikult
ible through its disguising with wood. The
puiduga. Eesti paviljoni eesmärk oli
aim of the Estonian pavilion was to use as
kasutada võimalikult palju puitu sooja
much wood as possible in creating a warm
meeleolu ja Eesti kui puiduriigi kuvandi
atmosphere and an image of Estonia as a
loomiseks.
country where wood is important. The final
in Milan
Kolmas korrus Second floor
design managed to make the steel details imperceptible to the eye and to bring out the beauty and charm of wood. Teine korrus First floor
Esimene korrus Ground floor
124
125
The architectural point of departure for
Kaido Haagen
Paviljoni arhitektuurseks lähtepunktiks oli selge identiteediga ruum, mis
Kaido Haagen
Äri- ja argielu
E X P O PAV I L J O N MILANOS
Glulam posts that support the concrete
nist vahelage kandvad liimpuitpostid.
suspended ceiling form the most intri-
Asukoht: Näituse 25, Tartu
Erinevalt klassikalisest ja lihtsast lahen-
guing part of the building’s framework.
Arhitekt: Eero Endjärv
dusest, kus postid võiksid olla verti-
Unlike classical and simple solutions for
Valmimisaasta: 2015
kaalselt, on postid kõik ise nurga all –
where posts could be located, the posts
eesmärgiga luua hoone sisse puude
are all at a different angle with the aim
allee – alates betoonjuurtest, millest
of creating a wooden alley in the buil-
AS LEMEKS HEAD OFFICE IN TARTU
edasi hargnevad puutüved üha kitsa-
ding – starting with the concrete stumps
maks, kuni ladvad katusekorrusel kokku
growing out of the basement, from which
Location: 25 Näituse Street, Tartu
puutuvad. Välisseinad on vahelagede
the tree trunks branch out in narrower
Architect: Eero Endjärv
külge riputatud ristkihtpaneelid. Lae-
form until the treetops at the roof storey
Completed: 2015
konstruktsiooniks ristkihtpuidu-liimpuidu
touch one another. The exterior walls are
komposiit. Aknad puidust, alumises
cross-laminated panels hung from the
osas fassaadis puidule kinnitatava alu-
suspended ceilings.
miiniumprofiiliga. Siselahendus jätkab
The ceiling construction is a composite
ristkihtpuidust vaheseinte ja enam-
of cross-laminated wood and glulam.
vähem kõigega, mis võimalik – puidust.
The windows are made of wood, with an
Martin Siplane
Hoone karkassi moodustavad betoo-
aluminium profile attached to the wood in the lower portion of the façade. The interior design continues with crosslaminated wooden partition walls, and more or less everything possible is made
Martin Siplane
Martin Siplane
of wood.
126
127
Martin Siplane
Äri- ja argielu
AS LEMEKS PEAKONTOR TARTUS
The building at 157 Sõpruse Boulevard was
kavandatud olema esimene keskkonna
planned from the very beginning as the first
Asukoht: Sõpruse pst 157, Tallinn
säästlikkust ja energiaefektiivsust
office building in Estonia to emphasise envi-
Arhitekt: Indrek Suigusaar
rõhutav büroomaja Eestis. Hoone on
ronmental friendliness and energy effec-
Valmimisaasta: 2015
rajatud Green Building’i kontseptsioo-
tiveness. The building is built in accordance
nile vastavana ja keskendub ressursside
with the Green Building concept and focus-
efektiivsele kasutamisele. Hoone kesk-
es on the effective use of resources. The
THE GREEN FRAME OF MIND IN A COMMERCIAL BUILDING IN TALLINN
konnasäästlikud lahendused suurenda-
environmentally aware designs of the build-
vad energia, vee ja materjalide kasuta-
ing increase the effectiveness of the use of
mise efektiivsust, vähendades samas
energy, water and materials, while at the
hoone mõju looduskeskkonnale.
same time reducing the building’s effect on
Location: 157 Sõpruse Boulevard, Tallinn
Hoone fassaad on kaetud lehislaudi-
the natural environment.
Architect: Indrek Suigusaar
sega. Puitfassaadi lahendust avalike ja
The building’s façade is covered with larch
Completed: 2015
büroohoonete puhul on Lääne-Euroo-
siding. Wooden façade design has been
pas rohelisest mõtteviisist kantud hoo-
used for years already in Western Europe
nete ehitamisel juba aastaid kasutatud.
in commercial and public buildings built in
Hoone ruumide kaitseks päikesekiirte
accordance with the green way of think-
soojendava mõju eest on klaasfassaadi
ing. Horizontal ribs and shades to protect
ees horisontaalsed päikesekaitseribid
against the sun have been installed in front
ja -sirmid.
of the glass façade to shield the rooms
Martin Siplane
Sõpruse pst 157 on algusest peale
from the warming effect of sunrays.
Martin Siplane
Sergei Zjuganov
9
128
12 9
Sergei Zjuganov
Äri- ja argielu
ROHELISE MÕTTEVIISI ÄRIMAJA TALLINNAS
The original idea – to build a new office and
tor ning selle kõrvale lihtne tootmis-
a simple manufacturing building beside it –
Asukoht: Pärnaõie 32, Põlva
hoone – sai töö käigus kompaktne
turned into a compact two-storey building
Arhitekt: Kadarik Tüür Arhitektid
kahekorruseline maja, kus kontori osa
in the course of the work, where the office
Valmimisaasta: 2016
toimib esindusliku sissepääsuna nii
part also functions as a presentable entrance
külalistele kui ka töötajatele. Maapinna
for both visitors and employees. Illuminated
tasandil olevad valgustatud silinderjad
posts at ground level in the shape of cylinders
ARCWOOD’S NEW FA C T O R Y I N P Õ LVA
postid loovad sissepääsu ette põneva
create an intriguing landscape in front of the
maastiku, mis jätkub kontori sisehoovis.
entrance, which continues in the office’s inner
Location: 32 Pärnaõie Street, Põlva
Maja esinduslik liimpuidust konstrukt-
courtyard. The dignified glulam construction
Architect: Kadarik Tüür Architects
sioon ning seintes kasutatud CLT plaa-
of the building and the CLT panels used on
Completed: 2016
did on eksponeeritud. Välised puitele-
the walls are on display. The external wooden
mendid on päikese, vihma ja tuule eest
elements are shielded from the sun, rain
kaitstud klaasist topeltfassaadiga. Kahe
and wind by a glass double façade. A partly
seina vahele tekib pooleldi sise- ja poo-
interior and partly exterior space is created
leldi välisruum, mida töötajad saavad
between the two walls, which the employees
kasutada rõduna ning kuhu saab istuta-
can use as a balcony and where plants can
da taimi. Puidutemaatika on läbiv kogu
be grown. The theme of wood runs through
kompleksis, jätkudes kontori sisearhi-
the entire complex, continuing in the interior
tektuuris ja tootmishallis. Avatud puit-
architecture of the office and in the manu-
konstruktsioonid muudavad tavaliselt
facturing space. Exposed wooden construc-
külma ja tühja tehase siseruumi sooje-
tions make the interior space of what would
maks ja sõbralikumaks ning töökohtade
ordinarily be a cold and empty factory room
järgi paigutatud katuseaknad lasevad
warmer and friendlier. Roof windows placed
kinnisesse tehasehoonesse loomulikku
in accordance with the locations of work
valgust.
stations admit natural light into the closed-in
Tõ n u Tu n n e l
Esialgsest mõttest – ehitada uus kon-
Tõ n u Tu n n e l
13 1
130
Tõ n u Tu n n e l
factory building.
Tõ n u Tu n n e l
Äri- ja argielu
ARCWOODI UUS T E H A S P Õ LVA S