„POLIITILISTEL PÕHJUSTEL“
Hr Alex Kliševitši päevik1
Selle ettevõtmise algust tähistab hr Krisztian Koromi sõnum CPU2 rakke- ja väljaõpperühma WhatsAppi grupis. Sõnumis viidati võimalusele tööd saada, kõik kulud pidid jääma kliendi kanda. Mitmel põhjusel paelus see väljavaade mind väga.
Olin augusti lõpus lõpetanud kaitseväeteenistuse ja otsisin aktiivselt võimalusi sõjaväeliseks tööks tsiviilisikuna. Too pakkumine tundus olevat ideaalne võimalus, mis tagab hea sissetuleku ja annab võimaluse end erasektoris üles töötada.
Veel enam: ma taipasin, et saaksin seda ära kasutada oma firma Iron Navy OÜ huvides. Tänapäeva digiajastul mängib reklaami visuaalne külg turunduses ja kaubamärgi tutvustamisel olulist osa.
Eeldasin, et pakutud töö annab rohkesti võimalusi teha köitvaid fotosid ja videoid, mis aitaksid meil end sotsiaalmeedias tutvustada, andes tõhusa panuse meie turundusstrateegiasse.
Lisaks sellele, et ettevõtmine tõotas otsest rahalist ja reklaamikasu, pidi see ehk andma tõuke võrgustiku loomisele. Julgestustegevus toetub tihti professionaalsetele sidemetele ja soovitustele. Lootsin, et ettevõtmises osaledes laiendan oma professionaalset võrgustikku ning puutun kokku üksikisikute või organisatsioonidega, kellest võivad tulevikus saada Iron Navy partnerid või kliendid.
1 Kogu tekstis on lugupidamise väljendamiseks tavatult palju kasutatud lühendeid „hr“ ja „pr“. Eesti lugejale on see võõras, ent need on sisse jäetud autori soovil. – Toim.
2 Close Protection Unit Ltd., Euroopa juhtivaid isikukaitse- ja turvafirmasid. –Siin ja mujal tõlkija kommentaarid, kui pole märgitud teisiti.
Tutvus hr Krisztian Koromiga muutis mu otsuse veelgi kindlamaks. Meie professionaalsed suhted olid ajapikku arenenud ja jõudnud nii kaugele, et mõnda aega olime end koguni partneriteks pidanud. Varasem kokkupuude tagas teatud usalduse ja teineteisemõistmise, mis tuleb ühises töös loomulikult suureks kasuks.
Hr Koromi taust on tähelepanuväärne, mis selle ettevõtmise puhul on väga oluline. Nii palju kui ma tean, on ta Ungari kodanik, kes on pikemat aega resideerinud Ühendkuningriigis. Tema tööteenistus on muljetavaldav ja mitmekesine, kunagi alustas ta tegevteenistuses lahingupioneerina. Meie mõlema karjääri alus on kaitseväeteenistus, mis meie professionaalses koostöös väga tähtis on.
Pärast sõjaväekarjääri otsustas hr Korom tegutsema hakata isikukaitses, mis räägib tema võimest rakendada oma oskusi eri valdkondades. Ta täiendas oma teadmisi-oskusi instruktorina mainekas julgestusvaldkonna õppeasutuses European Security Academy (ESA)1. Õpetajaamet viitab tema kogemustele, aga räägib ka heast suhtlemisoskusest ja võimest teadmisi jagada – meie ametialal on need kuldaväärt omadused.
Vahest kõige märkimisväärsem on see, et hr Korom oli asutanud oma isikukaitsefirma Close Protection Unit (CPU). Ta alustas ettevõttega, mis peegeldas minu enda auahneid plaane Iron Navyga, ja ma tundsin, et hr Koromi kogemused julgestusfirma tühjalt kohalt ülesehitamisel võivad anda mulle väärtuslikke ideid minu enda ettevõtmise jaoks.
Hr Koromi sõjaväeline taust, asjatundlikkus isikukaitse vallas, kogemused instruktorina ja ärialane edukus julgestussektoris andsid mulle enesekindlust selle alaga tegelda. Ma uskusin, et koostöö inimesega, kellel on nii mitmekesised ja asjakohased kogemused, pakub rohkesti õppimisvõimalusi ja võib mulle avada ukse tulevasele koostööle või äriarendustele.
Kõigi nende tegurite valguses – pakkumise ahvatlevad tingimused, vastavus minu professionaalsetele eesmärkidele ning hr Koromi
1 Euroopa Julgeolekuakadeemia
usaldusväärsus ja kogemused – tundsin ma, et mul on kindel jalgealune, millele toetudes alustada uut peatükki oma karjääris. Haarasin sellest võimalusest optimistlikult ja otsustavalt, olin täis õhinat rakendada oma oskusi, laiendada võrgustikku ja saada kogemusi, mis tuleksid kasuks nii minu isiklikule professionaalsele arengule kui ka Iron Navy laienemisele.
Otsustanud seda võimalust taotleda, võtsin hr Koromiga ühendust, et kandideerida ametlikult isikukaitsjaks ja instruktoriks. Esialgsete vestluste käigus kujunes mul arusaam, et mu kohustused hõlmavad kaht peamist valdkonda: julgestuse ja kaitse pakkumine ühele Hiina ärimehele ning Hiina isikukaitsjate väljaõpetamine.
Selle info põhjal kujutlesin alguses, et me töötame Hiina suurlinnapiirkondades. Eeldasin sõite Keskriigi paleuslikesse linnadesse Shanghaisse, Pekingisse, Chongqingi ja Hongkongi. Mu vaimusilma ette kerkis ohtrat reisimist eeldav tööplaan, muu hulgas eralennukisõidud nendesse linnadesse ja teistesse väljapaistvatesse ärikeskustesse, nagu Dubai või Singapur, olenevalt meie Hiina kliendi äritegevusest.
Nende ootustega alustasin ettevalmistusi tööks, mis, nagu ma aru sain, pidi kestma pool aastat. Tegutsesin kindla kava kohaselt, vaagisin hoolikalt nõudmisi, mida eeldab pikemaajaline viibimine mitmesugustes arvatavasti silmapaistvates linnakeskkondades.
Kui aga hr Korom oli mulle lennukipiletid saatnud, osutusid mu ootused alusetuks. Minu üllatuseks polnud sihtpunkt sugugi Hiina, vaid hoopis Myanmar (Birma). See avastus õhutas mind otsekohe põhjalikult uurima meie tegelikku sihtkohta.
Oli selgunud, et me sõidame Mandalaysse, Myanmari suuruselt teise, üle miljonilise elanikkonnaga linna. Mandalay oli kunagi Birma kuninglik pealinn ja nüüdse Mandalay halduspiirkonna keskuse rikas ajalugu küttis mu huvi üles. Linn asub Ayeyarwady jõe kaldal riigi suurimast linnast Yangonist 716 km põhja pool, seega on tegu strateegiliselt tähtsa asukohaga.
Põhjalikuma uurimise käigus sai selgeks, et Mandalay on Ülem-Myanmari tähtis majanduskeskus ja birma kultuuri süda.
Meie missiooni silmas pidades oli kõige olulisem linna muutuvat demograafiat puudutav info. XX sajandi lõpus algas sinna Hiina immigrantide ohter sissevool, eelkõige Yunnani provintsist, ja see on Mandalay elanikkonna etnilist koosseisu tunduval määral muutnud. Demograafilise nihkega on kaasnenud tihenenud kaubandussuhted Hiinaga.
Kuna etnilised hiinlased ehk hanid moodustavad nüüd hinnanguliselt 50% Mandalay elanikkonnast, olid meie Hiina kliendi ärihuvid selles piirkonnas igati mõistetavad. Sai selgeks, et Mandalay kui üks Myanmari olulisimaid majanduskeskusi, millel on tugevad sidemed Hiinaga, võib tõepoolest olla Hiina ärimehe tegevuse baas.
Kogu see uus teave nõudis, et teeksin oma vaimses ettevalmistuses olulisi muudatusi. Kiiskavate pilvelõhkujate ja saginat täis äripiirkondade asemel, mida olin alguses ette kujutanud, pidin ümber häälestuma teistsugusele kultuurilisele ja majanduslikule keskkonnale, mis ilmselt nõudis ka tõsisemaid julgeolekumeetmeid. Väljavaade töötada Myanmaris, kus birma ja hiina mõjud on ainulaadsel kombel segunenud, oli äge – see tõotas tulla keeruline ja põnev seiklus, mis paneb mu oskused proovile ja täiendab neid viisidel, mida ma oodatagi ei oska.
Ärasõidupäeva lähenedes palusin hr Koromilt täpsustust pagasipiirangute ja vajalike esemete kohta. Olin hoolikalt pakkinud ametlikud rõivad, sealhulgas klassikalise musta ülikonna ja läikima viksitud kingad, sest olin eeldanud, et ärikeskkond nõuab soliidset välimust. Olin koguni muretsenud, kas mu riietus on pärast pikka lendu ikka esinduslik.
Hr Koromi vastus oli ootamatu ja mõnevõrra hämmastav. Ta teatas, et ametlikku riietust pole vaja, kõik vajaliku saame kohale jõudes. See kõrvalekalle tavapärasest tuli mulle ootamatult, kuid ma oletasin, et vahest eelistatakse logistilistel või kultuurilistel põhjustel kõik kohapealt hankida.
Mis veel üllatavam: hr Korom soovitas mul kaasa võtta taktikalise riietuse. See soovitus tundus esialgu olevat vastuolus
ärisuunitlusega missiooniga, mida ma eeldasin, kuid järele mõeldes mõistsin, et põhjus on keerulises tegelikkuses, mis meid sihtpunktis ootab.
Myanmari tormiline ajalugu ja praegune poliitiline kliima olid ühtäkki tähelepanu keskpunkti kerkinud. 1948. aastast saadik on seda riiki vaevanud sügav tsiviilkonflikt, valitsus on olnud hõivatud pideva võitlusega mitme opositsioonirühmituse ja mitmest rahvusest mässuliste vastu. Pikaaegne ebastabiilsus on teinud Myanmarist kõrge riskiga piirkonna, nagu julgeolekuprofessionaalid seda nimetavad. Sellises piirkonnas ei pruugi olla otsest sõjategevust, kuid on suur oht kokku puutuda sisside, bandiitide või terroristidega.
Hiljutised sündmused on olukorda veelgi komplitseerinud. 2021. aasta veebruaris leidis Myanmaris aset sõjaväeline riigipööre senior general Min Aung Hlaingi, Myanmari relvajõudude ülemjuhataja juhtimisel. Asjade selline areng on võimendanud poliitilisi pingeid ja tõenäoliselt suurendanud julgeolekuriske kogu riigis.
Veel enam, mulle meenusid raportid Myanmari valitsusväe ja sisside hiljutiste vastasseisude kohta, milles toonitati julgeolekuolukorra heitlikkust. Seda arvestades tundus taktikalise riietuse ja varustuse nõue mitte üksnes asjakohane, vaid ka ülioluline.
See tõdemus muutis tunduvalt mu vaimset valmistumist ülesande täitmiseks. Mulle hakkas pärale jõudma, et töö Myanmaris tähendab tõenäoliselt loovimist keerulises ja arvatavasti ohtlikus keskkonnas, hoopiski mitte ärikeskses, nagu olin ette kujutanud. Kohvrit ümber pakkides ning ametlikke rõivaid praktiliste ja taktikaliste kehakatete vastu välja vahetades tabasin end vaagimast ees ootavaid katsumusi. Ülesanne pidi olema päevselgelt nõudlikum ja ettearvamatum, kui olin oletanud. Lisaks isikukaitse ja väljaõppe alastele professionaalsetele oskustele eeldas see ka poliitilise ja julgeolekumaastiku teravdatud teadvustamist. Pagas ümber pakitud, tundsin ärevusesegust ootust. Eesseisev missioon tõotas olla palju keerulisem ja tõenäoliselt ohtlikum, kui olin arvanud, samas pakkus see võimalust rakendada oma oskusi karmis pärismaailmas. Ärasõiduks valmistudes otsustasin, et olen
seal valvas, kohanemisvõimeline ja pühendun täielikult ülesandele, hoolimata takistustest, millega võime Myanmari heitlikus keskkonnas kokku puutuda.
6. september
Olin Tallinna lennujaamas koos oma abikaasa pr Annaga, kes oli tulnud mind saatma nagu ikka. Tema kohaloleku armas rituaal pakub mulle alati enne ametist tingitud seiklustele vastu minemist tröösti ja tuge. Mul oli küll raske perest pikaks ajaks lahkuda, kuid ma andsin endale aru, et see võib osutuda kasulikuks mu äriväljavaadetele ja perele tulu tuua.
Mu teekond algas Finnairi lennuga Tallinnast Helsingisse. Helsingis maandunud, jäi mul jätkulennuni veidi aega. Teades, et see võib olla mu viimane võimalus kodust toitu süüa, otsisin põhjala roogade restorani. Kuna olin Aasias, Lähis-Idas ja Aafrikas palju ringi rännanud, teadsin õige hästi, missugune toidusedelimuutus mind ees ootab. Nautisin prisket praadi ja õlut, vaim valmis riisipõhiseks ja tihti vürtsikaks menüüks, mis pidi eesseisvatel kuudel valdav olema.
Kõht täis ja meel hea, läksin transiidiväravasse, kust algas teekonna järgmine lõik: Helsingist Bangkokki Suvarnabhumi lennujaama. See tohutu lennujaam, Tai suurim ja Kagu-Aasia peamine sõlmpunkt, on värav sealsesse piirkonda.
Ka see oli Finnairi lend – pikk, kestis ligikaudu 12 tundi. Geopoliitilistel põhjustel lendas lennuk suure ringiga. Euroopa lennukompaniid, Finnair sealhulgas, väldivad sanktsioonide tõttu Vene ja Valgevene õhuruumi ning hoiduvad käimasoleva konflikti tõttu ka Ukraina õhuruumist. Niisiis viis marsruut üle Poola, Ungari ja Rumeenia, seejärel üle Musta mere ja Iraani, mis tegi teekonna tunduvalt pikemaks.
Pikenenud lennuajast hoolimata oli reis suhteliselt mugav. Mul õnnestus veidi magada ja ma nautisin lennukitoitu. Mõistus kummatigi ei puhanud. Aju pildus pidevalt ideid mu firma Iron Navy
reklaamimiseks. Pikad tunnid õhus pakkusid ootamatu võimaluse segamatuks plaanitegemiseks.
Üle mitmekesiste maastike ja läbi paljude ajavööndite lennates mõtisklesin ma, kuidas seda rahvusvahelist kogemust Iron Navy tutvustamiseks ja haarde laiendamiseks ära kasutada. Kaalusin võimalusi võrgustiku loomiseks Kagu-Aasias, meie oskuste esitlemiseks Myanmari-suguses katsumusterohkes keskkonnas ja eesseisva ülesande teatud tahkudest ülevaate andmiseks (konfidentsiaalsuspiirangute raames), et demonstreerida meie firma globaalset haaret ja kohanemisvõimet.
Ka oli mul lennu kestel aega mõelda, kui kiiresti olid rahvusvaheline reisimine ja globaalne äri päevasündmuste valguses muutunud. Muudetud lennumarsruut oli käegakatsutav märk, kui kaugeleulatuv mõju on geopoliitilistel arengutel isegi säärastele äritehingutele, mis pealtnäha pole nendega üldse seotud.
Kui lennuk alustas laskumist Bangkokki, segunesid minus ootusärevus ja otsusekindlus. Reis oli olnud pikk, aga vaimse ettevalmistuse ja äriplaanide tegemise poolest viljakas. Kibelesin astuma Kagu-Aasia pinnale ja alustama köitva ülesande järgmist etappi, kohvris taktikaline varustus ja peas hulk ideid nii selle missiooni kui ka Iron Navy pikemaaegsete eesmärkide saavutamiseks.
7. september
Bangkoki Suvarnabhumi lennuväljal maandunud, olin silmitsi ootamatu katsumusega. Et tegu polnud otselennuga sihtpunkti, pidin pagasi välja võtma ning end teekonna järgmiseks etapiks uuesti registreerima. Ent registreerimise ajal ilmnes suur probleem: mul polnud Myanmari sisenemiseks vajalikku viisat.
See tõdemus tabas mind ootamatult, nii et ärevus lahvatas lakke. Lennuliini personal ei saanud mind ilma korrakohaste dokumentideta lennule vormistada. Mul on küll ennegi lennujaamades takistusi ette tulnud – näiteks valesti broneeritud või mingil põhjusel maksmata piletid –, ent seekordne probleem tundus tõsisem ja raskem lahendada.
