Pilguheit inimhinge peeglisse by Rahva Raamat

Toivo Niiberg

Pilguheit inimhinge peeglisse

Minapilt, enesekehtestamine ja teised käitumisviisid

2022

Toimetaja Kristi Kingo

Küljendaja ja kujundaja Alar Kitsik Kaaned: Alar Kitsik ja freepik.com

Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse.

Atlex OÜ Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 atlex@atlex.ee www.atlex.ee ISBN 978-9916-620-20-5

SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................. 7 IMAGO JA ESMAMULJE.................................................... 8 ESMAMULJE JA SELLE KUJUNEMINE ................................10 ESMAMULJE JA KEHAKEEL .................................................. 15 PARTNERITAJU JA IMAGO ................................................. 23 MINAPILT, ENESEHINNANG JA ENESETAJU.................. 28 MINAPILT .................................................................................. 29 Minapilt saab põhivärvid lapseeas .............................................. 30 Minakontseptsioon ja erinevad minad..................................... 37 ENESETAJU .............................................................................. 39 ENESEHINNANG ......................................................................41 ENESEAUSTUS JA ENESEVÄÄRIKUS ................................43 ENESEKEHTESTAMINE JA TEISED KÄITUMISVIISID ...... 48 EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS JA ENESEKEHTESTAMINE ........................................................... 51 AGRESSIIVSUS JA AGRESSIOON .................................... 54 Laste agressiivsus .......................................................................................... 60 Televiisor ja arvuti agressiivsuse tekitajana 65 Veidike koolivägivallast ja selle olemusest 69 Naiste ja meeste agressiivsuse erinevused 72 Vägivaldsus kui vajadus mõju avaldada .............................. 75 Kujutlused ja psüühiline eneseregulatsioon agressiivsuse maandajana 76 Müüdid agressiivsuse kohta .................................................................77

EHK ALISTAV KÄITUMINE

JA HUUMOR

AHELAIS

ALTRUISM, EGOISM JA NARTSISSISM

KÄITUMINE JA SELLE SEOS AGRESSIIVSE KÄITUMISEGA

AGRESSIIVNE

......................... 79 Agressiivsust elust enesest 84 EMPAATIAVÕIME JA OMA VIHAGA TOIMETULEK ...... 89 Empaatiavõime kujunemine ja arendamine ..................... 90 Agressiivsus ja empaatiavõime arenevad käsikäes ... 94 Empaatia ja energiaväli .......................................................................... 97 Täiskasvanu ja empaatia .................................................................... 100 Viha ja selle taltsutamine....................................................................... 101 NAER

.............................................................. 107 VÕIMUKUSE

.......................................................... 114 Võimukuse olemus........................................................................................ 115 Vägivald ja võimu kulg.............................................................................. 117 Juhi võim ja erinevad võimuliigid .................................................. 119 Võimu teostamise protsess ................................................................122 Võimudistants .................................................................................................. 124 Mõjuvõim............................................................................................................... 130

.......................... 135 Altruism 136 Egoism ja moraal ......................................................................................... 140 Nartsissism .......................................................................................................... 144 ALISTUV

............................................ 147 Alistuvat käitumist elust enesest..................................................... 151 VALE JA PETTUS .................................................................. 156 Valetamise põhjused ja enesepettus 158 Vale liigid 161 Valetamisega kaasnevad probleemid 171 DEMAGOOGIA KÜTKES ..................................................... 176 Ülemuslik demagoogia ........................................................................... 177 Alamuslik demagoogia .......................................................................... 180

KAMMITSAS..............................................

KEHTESTAVA KÄITUMISE OLEMUS JA MUDELID

Fakte ja lähenemisi kehtestava käitumise

selgitamiseks

käitumise olemus ning seda pidurdavad faktorid

ressursid

Enesekehtestamise

enesekehtestamine

KUIDAS ÕPPIDA ÜTLEMA „EI“

Kakskümmend kaks võimalust öelda

„jah“

LIHTSAMAD ENESEKEHTESTAMISE

JA KEHTESTAV SÕNUM

Lihtsamad enesekehtestamise

ENESEEFEKTIIVSUS

Eneseefektiivsuse aktiveeritud protsessid

efektiivsus

MANIPULATSIOON JA AKTUALISATSIOON

JA SISENDAMINE

KOMPLEKSIDE

182

........ 189

olemuse

191 Kehtestava

194

printsiibid 199 Suhtlemine ja

............................................ 203

......................................... 209

„jah“..........................212 „Ei“ ütlemise strateegiad........................................................................ 215 „Ei“ ja

intiimsuhetes......................................................................... 217

VÕTTED

................................... 220

tehnikad 221 Kehtestav sõnum 225

..............................................................227

.......................... 229 Teadvustatud personaalne

................................. 234

.................237 Hädakaitse ja manipulatsioon 239 Manipuleerimise põhjused 241 Kuidas manipulaatoreid ära tunda ja liigitada 247 VEENMINE

........................................... 249 Veenmine ............................................................................................................250 Sisendamine..................................................................................................... 253 Sundimine ...........................................................................................................256 LÄBIRÄÄKIMINE ................................................................... 257 Läbirääkija stiil ja eripära 258 Läbirääkimiste kolmteist lõksu 259

ENESEKEHTESTAMINE..............................

ENESEKEHTESTAMINE

LAPSEVANEM JA ENESEKEHTESTAMINE ...................... 261 Ennast kehtestav laps ............................................................................. 262 Elu võimalikkusest koos teismelisega .....................................264 ABIELU JA ENESEKEHTESTAMINE ................................... 277 Seksuaalsed suhted, intiimsus ja enesekehtestamine .................................................................................. 279 Kodusõjas surma ei saa .......................................................................286 Kuidas abielus toime tulla .................................................................. 293 ÕPETAJA JA

300 Õpetaja juhtimisstiilid 301 Käitumisviisid, mida õpetaja peaks vältima ....................304 ÜLEMUSLIK

JA LIIDRIKS OLEK ...................................................................... 308 Juhtide peamised vead ja müüdid ........................................... 314 Juht ja meeskonnavaim......................................................................... 317 KUIDAS ENNASTKEHTESTAVALT ALLUDA .................... 318 Kuidas ülemuse poolehoidu võita.............................................. 320 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................. 326

SISSEJUHATUS

Enesekehtestamine ja selle kui uue käitumisoskuse õppimineomandamine on 21. sajandi psühholoogia põhiolemus. Meil tuleb paratamatult leppida inimlike käitumisnormidega, et päästa maailma selle õhkulaskmisest. Käesolev sajand peab tegema lõpu agressiooni le, peatama igasugused sõjad ja võidurelvastumise. Inimene ei sünni kurjana. Ta muudetakse kurjaks ja agressiivseks valede käitumismal lide kaudu, mis saavad paljuski alguse kodust, kultuurist, valitsevast religioonist jne. Samas omavad inimesed pärilikku agressioonifooni, mis on aastatuhandete pikkuse evolutsiooni tulemus. Selle oskuslikul suunamisel saavad meist aga pigem maailma päästjad-säästjad kui selle õhkijad.

Enesekehtestamise teooria ja praktika peamiseks eesmärgiks on anda inimestele agressiivse, manipulatiivse, alistuva, demagoogilise ja egoistliku käitumise kõrvale parim lahendus, mis võimaldaks elu lahinguväljalt lahkuda nii, et sisulisi kaotajaid ei ole – võidavad ja arenevad mõlemad pooled.

Jah, ka enesekehtestamisel on oma hind ning alati ei pruugi see olla inimese esimene valik. Vahel peab olema ka veidi agressiivsem, alistuvam, manipuleerivam. Sellepärast tutvustab käesolev raamat põgusalt teisigi käitumisviise, nende plusse ja miinuseid. Vähetähtis pole ka imago peatükk. Kuna euroopalikus kultuuris antakse inime sele nn lõplik hinnang esimesest pilgust, on oma imago kujundami ne ja sellega tegelemine sama tähtis kui oskus ennast kehtestada.

Ja lõpuks ‒ kõik, mida teed, nii heas kui ka halvas, teed ju alati esmalt endale, mitte kellelegi teisele. Ja enda keedetud supp tuleb iga ühel ikka ise ära süüa.

IMAGO JA ESMAMULJE

Pime pole mitte fortuuna, vaid meie ise. Thomas Braun

Imagol ehk kuvandil ehk mainel on palju definitsioone. Lihtsaim neist kõlab: „Imago on see, mida sinust räägitakse selja taga.“ Seega on imago sinu teod pluss see, mida teised sinust räägivad ja arvavad. Ka minu vanaema rõhutas alati, et kõik mis teed, teed lõpptulemuse na endale ja seda nii heas kui ka halvas. Ühes on aga kõik defineeri jad ühel nõul – imago mõju inimese saatusele on väga suur.

Laiemas tähenduses on imago ühiskonnas kujunenud kuvand konkreetsest inimesest. Kindlasti on inimese jaoks määravam see, kuidas tajub ja iseloomustab teda tema lähikond.

Euroopas ja USA-s tehtud teaduslikud uuringud on tõestanud, et esimene mulje kujundatakse teisest inimesest (ka sinust) esimese 100 millisekundi jooksul ning see mõjutab koheselt meie käitumist. Näi teks otsivad intervjueerijad töövestluse ajal märke, mis kinnitaksid nende esmamuljet. Kui intervjueerija on kandidaadi suhtes positiiv ne, tajub seda ka viimane, suhtudes omakorda küsitlejasse hästi. See omakorda kinnitab intervjueerija jaoks tema esmast head muljet.

Teisalt eeldab igasugune suhtlemine partnerite suhtlemisvalmi dust. Me keskendame oma tähelepanu suhtluspartnerile, katkesta me muu info vastuvõtu, sh muude asjadega tegelemise, tajume oma suhtluspartnerit (tema välimust, häält, liigutusi) ja vastavalt sellele kohandame oma suhtlemisviisi. Suhtlemisprotsessi käigus vahetame me informatsiooni, töötleme seda ning võtame lõpuks vastu mingi otsuse.

Tihti juhtub, et kuigi anname endast parima, ei ole suhtlemisprotsess nii tulemuslik kui oleksime soovinud. Seega on oluline suht lemisprotsessi olemust rohkem tunda ning püüda suhtlemisoskusi omandada ja igapäevases elus ning tööl arendada. Just suhtlemise käigus kujunevad välja esmamulje ja isikutaju.

Inimeste vastastikune taju on kujundatud meeleorganite poolt ja toetub põhimõtteliselt samadele protsessidele, millega me tunnetame

loodust ja tehiskeskkonda. Mis on tajus põhiline? Meeleelunditele kättesaadava info selekteeriv vastuvõtt ja mõtestamine. Aju töötleb nägemis-, kuulmis- jt meeleorganitest saabunud andmed läbi, orga niseerib, tõlgendab ja hindab saadud infot. Nagu üldpsühholoogias käsitletud tajus, toimivad ka teise inimese tajumise puhul säärased seadused nagu figuuri ja fooni vahekord, objekti äratundmise ja eristamise läved, taju olenevus stiimuli füüsilistest karakteristikutest (jõud, intensiivsus, järgnevus), adaptatsiooninähtused jne.

ESMAMULJE JA SELLE KUJUNEMINE

Kõikidest asjadest, mida sa kannad, on kõige tähtsam sinu näoilme. Tundmatu

Esmamulje on kiire tekkima, kuid visa kaduma. Mõne omaduse, näiteks usaldusväärsuse kohta teeb aju otsuse kõigest sekundi murd osa jooksul ning see hinnang võib püsida kuid.

Mis mõjutab siis esmamulje kujunemist ja kuidas sellest end mit te kõigutada lasta?

Esimesel kohtumisel hindame inimest eelkõige kahel skaalal. Kõigepealt teeme kindlaks tema meeldivuse. Kui inimene tundub meeldiv, omistame talle teisedki meeldivusega seotud omadused, nagu usaldusväärsus, sõbralikkus ja abivalmidus isegi siis, kui nende omaduste kohta tegelikult märgid puuduvad. Seejärel otsime tunnu seid, mis viitaksid kompetentsusele, millest järeldame ka teisi oma dusi nagu ambitsioonikus ja intelligentsus.

Hindamiseks kasutame eelkõige mitteverbaalseid tunnuseid. Näi teks on meeldivust soodustavateks tunnusteks siiras (nn Duchenne’i) naeratus, kõrgem hääletoon, rahulik ja lõdvestunud kehahoiak ning silmkontakt vestluspartneriga. Kompetentsusele viitavad näiteks ava tud kehahoiak, sirge selg ja madalam hääletoon. Meie jaoks on eba usaldusväärsemad näod laiemad, laiema nina ja lõuaga. Vihasemana tunduvad näod panevad tööle häirekella, et inimene võib olla vaenulik. Usaldusväärsena tunduvad näod on seevastu pigem ümarate näojoon te, suurte silmade, väikse nina ja suu ning kitsama lõuaga. Ka inimese atraktiivsus mängib olulist rolli: ilusate inimeste puhul kehtib nn halo efekt, kus inimene näib enda atraktiivsuse tõttu sõbralikum, seltsivam ning isegi targem. Enamasti ongi psühholoogilistes eksperimentides leitud, et esmamulje baasil tehtud hinnangutes oleme me ebatäpsed.

Lisaks inimese näole ja kehahoiakule teeme järeldusi ka tema käi tumismustrite põhjal. Näiteks kui võõras inimene sõidab liftiga üles ainult ühe korrusevahe, võime arvata, et ta on laisk.

Psühholoogid toovad siin välja terve rea efekte, milledest tähtsa mad on:

korduvtaju efekt,

järjekorraefekt,

oreooliefekt,

võõristusefekt,

lahkumismulje efekt,

inertsusefekt ehk varemotsustatu/tajutu kopeerimise efekt.

Korduvtaju efekt

Tuttavas inimeses näed sa eelkõige seda, mida oled temas harju nud nägema-tajuma, olgu see siis positiivses või negatiivses võtmes. Korduvtaju efekt esineb korduva suhtlemise puhul tavaliselt püsiklientide, tuttavate, töökaaslaste jt suhtes. Sellisel juhul me vaatame, aga ei näe, kuuleme, aga ei kuule. Tuttavate puhul ei taju me enam tema erisusi, näiteks kokutamine, vandumine, kätega vehkimine, silmade kissitamine, silmside puudumine vms. Korduvtaju stambist vabanemiseks on kasulik uurida suhtlemiskaaslase arvamusi, ettekujutusi jms.

Järjekorraefekt

Inimese tajumist mõjutab ka tema kohta laekuva teabe järjekord. Enamasti väljendub see selles, et viimane isiku kohta laekuv infor matsioon hakkab mõjutama tema tajumist ja esmane info kipub ununema. Suurt rolli mängib siin isiku kohta meedias avaldatu, aga ka autoriteetide arvamused ja kuuldud märkused. Sageli kummi tavad meid sellised tüüpmõtted: „Aga ma ju lugesin/kuulsin tema kohta sellist teavet...“, „Kui juba selline inimene temast nii arvab…“ Teisalt kummitab meid vana, aga aegunud tõdemus, et oma silm on kuningas. Seega, milline neist tajukogemusest peale jääb?

◆

Oreooliefekt

Ka siin mängib olulist rolli isikut saatev teave meediakanalites, sotsiaalne sildistamine, kastistamine jms. Kui meil on kujunenud kellestki mingi üldmulje, siis kaldume me temas kergesti nägema enda jaoks sõpra või vaenlast, ebajumalat või eluheidikut, virka või laiska, tarka või rumalat jne. Nii hakkame ühtesid isikuid pidevalt üle- ja teisi alahindama. Meil on kalduvus ühe enim silmatorkava joone põhjal suuri üldistusi teha. Näiteks on sul naabri suhtes kuju nenud arusaam, et ta on tubli mees, vahva sell, ja kui keegi nüüd kü sib, et kas ta autot oskab parandada, siis arvad hea üldmulje põhjal, et no eks ta ikka oskab, ta on ju nii lahe. Või kui kellelgi on juba silt küljes, on ta ka edaspidi tõenäoliselt süüdi. Näiteks kui ühel töötajal on varasemalt ette tulnud rahapuudujääki, siis sarnase situatsiooni tekkides arvatakse, et tema on jälle selle põhjustajaks. Uuringute jär gi mõjutab meie arvamust teistest inimestest rohkem just negatiivne info. Siit võib järeldada, et omistame teistele sagedamini negatiivse kui positiivse oreooli.

Oreooliefekt ilmneb sagedamini järgmistel juhtudel:

kui otsustatakse raskesti tõlgendatavate omaduste või joonte üle,

kui inimese omadusi hinnatakse kõlbelisest aspektist,

kui teist inimest tuntakse hästi.

Võõristusefekt

Võõristusefekt esineb juhul, kui tajute tuttavat inimest võõras situatsioonis, ekstreemolukorras, mitte tavapärase välimusega vms. Kõigepealt põhjustab see üllatuse, seejärel tekib äratundmine. Ini mest hakatakse nagu uuesti märkama, tähele pannakse ka selliseid tunnuseid, mida varem ei märgatud. Üsna sage on see näiteks oma perearsti tänaval kohates, kus ta on ilma valge kitlita. Vahel ei tunne lihased vanemad tänaval oma teismelist lastki ära, kui too on narko joobes, eriliselt riietunud või käitub vastupidiselt harjumuspärasele. Ka muidu range ülemus võib tööst vabal ajal olla seltskonnas hoopis teine inimene. Üsna sagedasti käitub joobunud inimene ka iseenda le üllatuslikult, rääkimata siis teistest, kes teda taluma peavad. On

◆

täheldatud ka seda, et suures leinas inimene võib matustel laginal naerma hakata või juubilar õnnitluste ajal nutma puhkeda. Olen isiklikult viibinud pulmas, kus pea kogu pulmaseltskond kiriklikul laulatusel nutma puhkes, kui õpetaja noorpaari õnnistas. Kiriku uk sest sisse piilunud võõrad võisid arvata, et tegu on matustega.

Lahkumismulje efekt

Lahkumismulje efekt on seotud lahkumisrituaaliga. Psühholoo giline kontakt on kahepoolne akt, mis kätkeb keskendumist suht luspartnerile ja veendumust, et tema vastab omapoolse keskendu misega. Meeldiv lahkumismulje loob aluse järgmiseks meeldivaks suhtlemiseks, viisakas ja meeldiv suhtlemise lõpetamine omab seega suurt potentsiaali uute tutvuste sõlmimisel ja kinnistamisel. See on seotud ka järjekorraefektiga.

Kontakti lõpetamine hõlmab lõpusignaale, tehakse teemakoha seid kokkuleppeid ja -võtteid, keskendutakse omavahelisele suhtele, pööratakse tähelepanu teisele ja väärtustatakse toimunud kontakti. Järgmise kohtumise emotsionaalse fooni loob (vähemalt alguses) eelmise kohtumise lõpumulje, seda nimetataksegi lahkumismulje efektiks. Seetõttu võiks kontakti lõpp olla meeldiv, sõbralik ja teisest hooliv. Püüa lõpetada kontakt rahulikus tempos. Kui kiirustad, võib suhtluspartner tõlgendada seda hoolimatuse ja austuse puudumise na ning tunda end ärakasutatuna. Seepärast võta aega, et iseäranis esmakohtumine korrektselt lõpetada.

Inertsusefekt ehk varemotsustatu/tajutu kopeerimise efekt

Inertsusefekt ilmneb siis, kui meil jäävad kindla isiku puhul do mineerima põgusad ja pealiskaudsed suhted. Siin ei arvestata isiku kohta laekuva uue positiivse või negatiivse informatsiooniga, vaid jäädakse jäigalt varem otsustatu juurde. Nii nürineb meil uue näge mise võime ning me ei soovi, ei suuda või ei tahagi teises inime ses positiivseid, harvem ka negatiivseid muutusi näha: „Lootusetu

inimloom…“, „Parandamatu“, „Ei tema juba oma vigadest õpi“, „Ei saanud ta eile hakkama, ei saa ka täna“, „Ta ju ongi selline“, „Tunnen teda juba pea sada aastat, ega kedagi vägisi ümber ei tee“.

Eeltoodud efektide kirjeldustest näeme, et nende vahel puudu vad selged piirid ja kogu esmamulje kujunemisel nad summeeruvad, põimuvad ja lõimuvad. Esmamulje efektide vähendamiseks on olu line olla enda mõjutatavusest teadlik, seda eeskätt konkurssidel ja töövestlustel, kus on vaja ennast esitleda. Positiivsele või negatiivse le muljele kinnituse leidmise asemel võiks teadlikult otsida hoopis omadusi, mis viitaksid vastupidisele. Nii on võimalik enda kalluta tust veidi tasakaalustada. Esmamulje mõju aitab vähendada näiteks struktureeritud intervjuu, kus küsimused on eelnevalt paika pandud. Kandidaadi vastusele peaks andma kirjaliku hinnangu vahetult pä rast vastamist. Hiljem intervjuud meenutades on meil tõenäoliselt meeles just need vastused, mis torkasid enam silma ning käisid kok ku meie esmase hinnanguga.

Käitumise ja kehakeele kõrval mõjutab esmamuljet ka inimese grupikuuluvus. Hindame meeldivamaks ja kompetentsemaks ini mesi, kes on meile sarnase rahvusliku ja rassilise taustaga. Esma mulje kujundamisel oleme mõjutatud ka vanusest ja soost. Näiteks eakamaid inimesi tajume vähem kompetentsetena, edukaid naisi aga keskmisest vähem meeldiva ja soojana.