K
ui Kaisa kuulutas, et ma ei oska batuudil saltot hüpata, vastasin ma talle kõigepealt, et ise ta ei oska. Aga selle peale sirutas Kaisa käed laiali, andis jalgadega hoogu ja hüppas kõige puhtama salto, mida ma meie hoovis olen näinud.
Siis mõtlesin ma minna ja Kaisale kolakat anda, aga seda ma ei saanud teha, sest Kaisa ema, kelle oma see batuut vist oli, kuigi ta ise sellel kunagi ei hüpanud, ja parem ongi, sest tema raskusele poleks see kindlasti vastu pidanud, oli meile kõigile, Kaisale ja Joosepile ja mulle selge sõnaga öelnud, et mitmekesi batuudile hüppama minna ei tohi. Ja vaevalt oleks Kaisa ema leppinud seletusega, et ma ei läinud batuudile hüppama, vaid tema tütrele kolakat andma.