LENNART MERI – EESTILE ELATUD ELU
PARIIS, BERLIIN JA VANA TALLINN
1929.
aastal puhkenud maailmamajanduse kriis tabas ka Eestit. Võrreldes suurema osa Lääne-Euroopa riikidega oli siin siiski erinevus. Kriis ei toonud Eestis kaasa vasakradikaalide, sotsialistide või kommunistide aktiviseerumist. Vasakpoolsete utoopiate suhtes oli Eesti immuunne. Seevastu tuli aga võidelda fenomeniga, mis on noortele demokraatiatele arvatavasti tüüpiline: krooniliste valitsuskriisidega. Majanduslik ebakindlus avaldus poliitilise ebastabiilsuse kujul, mis viis erakorraliste valimisteni, ja 1932.–1933. aastal tekkis väga tugev populistlik liikumine, milles oli fašistliku või natsionaal-totalitaarse arengu hädaohtu. Seda niinimetatud vapside liikumist (“vaps” oli lühend nende organisatsiooni Eesti Vabadussõjalaste Keskliit nimetusest) kandsid endised sõjamehed, sõdurid ja ohvitserid, kes olid osa võtnud Vabadussõjast. Nad olid kibestunud, sest kuigi nad olid valanud isamaa eest verd, kuulusid nad nüüd ometi 28