ÜKS
Suurt purpurset V-d vaadates hakkas Kitt Hartleyl kõhus keerama. Särav aprillipäev oli juba õhtusse jõudmas ja üha tihenevas hämaruses paistis salapärane märk veelgi pahaendelisem. Naine tajus kontides nüüdseks tuttavlikku pelgu ja ta sisemus tõmbus tugevamini krampi. Hoolimata sellest, et tal oli selja taga päris mitme mõrva uurimine, ei olnud ta sellega ikka veel harjunud. Võib-olla ei harjugi kunagi. Ja kui mõtlema hakata, siis oli see ehk heagi. Sümbol oli joonistatud Yorki linnakeskusest viie miili kaugusel omapärases Orpingtoni külakeses aadressil Foss Side Avenue nr 33 asuva maja välisuksele. Mainitud uks – ja kogu maja – kuulus Kitti sõbrannale Ruby Barnettile. Sõna „sõbranna“ polnud ehk päris täpne, kirjeldamaks inimest, kes pidevalt ja järjekindlalt teda töö juures üles otsis, et talle palumata oma viimaseid „selgelt nägemisi“ edasi anda. Sellegipoolest oli Kitt vanasse naisesse omajagu kiindunud. Ei saanud salata, et viimaste aastatega oli lähedus märkimisväärselt süvenenud, hoolimata sellest, et Kittil polnud Ruby new age’i jamaga midagi peale hakata. Kitti kiindumus oma mõnevõrra ekstsentrilisse sõbrannasse muutis märgi uksel veelgi rahutuks tegevamaks. See oli nii nimetatud Vampiirmõrtsuka nimekaart, tegu oli sarimõrvariga, kes viimase kolme kuu jooksul oli niiviisi rünnanud juba kolm korda: Middlesbrough’s, Scarborough’s ja Maltonis. Hüüdnime oli tapja saanud selle järgi, et kõigil ohvritel oli kaelal kaks punast Nõi aja ht Wh itbys
5